Sõja ülevaade: 741. päev – 74 vene rünnakut ei toonud ühtki edenemist
Avaldatud: 5 märts, 2024
Vastase kaotused. Allikas: https://armyinform.com.ua/ Lõunaeestlane jätkab sõjanduse asjatundja Toomas Piirmanni ülevaatega sündmuste kohta Ukraina sõjas.
Ukraina 05. märts 2024:
74 vene poole maapealset rünnakut ei toonud neile ühtki edenemist, küll tõusis Ukraina asulate pommitamise arv. Öises Odessas droonid ning Krimmis ja Venemaal läheb juba teist päeva järjest palavamaks.
1. Odessale droone kahjuks jagus.
2. Krimm on jätkuvalt sihtmärgiks ning egas Venemaalgi rahulik ole.
3. Kupiansk-Kreminna: vene rünnakuid jagub, aga edenemisi mitte.
4. Siversk: eelmise rinde kordusinfo.
5. Bahmut: eelmise rinde kordusinfo.
6. Donetsk: küll on hea kirjutada: eelmise rinde kordusinfo.
7. Lõunarinne: suht vaikne.
8. Herson: võib-olla hakkab Ukraina aktiivsemaks muutuma.
9. Venelased püstitasid antidepressantide ostmise rekordi.
10. YouTube blokeeris Venemaal Navalnõi mälestuseks loodud laulu.
11. Veel vahetust Ukraina armee juhtkonnas.
12. Kaug-Ida suurim merevedaja keeldus sanktsioonide tõttu Vostotšnõi sadamasse sisenemast.
13. Ukraina relvajõudude peastaap teatas, et Venemaa Föderatsioon jätkab keelatud keemiarelvade kasutamist Ukraina kaitsejõudude vastu.
14. Venemaa peab oma Armata tanki sõja jaoks liiga kalliks.
15. Siiditeel kasvab kahesuguse kasutusega kaupade vedu Hiinast Venemaa suunal.
16. Lühiuudised
1. Dnipropetrovski oblastis tulistati alla rakett Kh-59. Njah, ikka päeval üks vene rakett seal tavaliselt uitab, jääb seni arvamusele, et kombivad Ukraina õhutõrjet.. .kui just keegi kordusnuppu lahingkäskudes pole vabastanud.
Vene pool saatis öösel okupeeritud Krimmist õhku 22 drooni Shahed-136. Õhutõrjejõududel õnnestus Odessa oblastis alla tulistada 18 enesetaputerroristi ja juba öösel kirjutasid kohalikud võimud plahvatustest Odessas. Täpsemat infot varahommikuks veel polnud.
Ukraina andis teada, et hetkel olla Must meri vene sõjalaevadest prii.
Piiri ja rindelähedaste Ukraina asulate (140) pommitamine on uues tipus ning ikka kõige käepärasega seda vene pool teeb samal ajal süüdistades Ukrainat terrorismis…
2. Teadaolevalt kukkus 3. märtsil toimunud rünnaku käigus Feodossijas asuva naftabaasi territooriumile neli mehitamata õhusõidukit. Rünnaku tagajärjel kahjustatud pumpamistorustik ja puhkes tulekahju, mille likvideerimiseks kulus üle tunni.
GUR kinnitab, et Venemaal Samara piirkonnas on õhku lastud Tšapajevka jõe raudteesild. Rööbaste kahjustuste tõttu ei saa rongid seda enam kasutada. Ikka loodan, et vene raudteetaristu rohkema Ukraina mõju saaks, sest see on vene poole suurim sõjatehnika tarneahel.
Vene milblogijad andsid teada, et täna öösel rünnati Krimmi suunda nii õhu- kui meredroonidega ning rakettidega. Kertši sild on liikluseks suletud. Kertši lähedal registreeriti plahvatused. Öösel ründas patrulllaeva Sergei Kotov Feodossija piirkonnas Ukraina meredroon. Tulemust veel ei tea. Väidetavalt jäi Kertši sild terveks… eks ikka ootan selle tabamist…
Eile kell 16.00 tabasid HIMARS-id okupeeritud Zaporižja oblastis vene 70. kaardiväe motoriseeritud laskurrügemendi juhtimiskeskust. Teatavasti kogunes sinna palju ohvitsere, sealhulgas komandör. Hommikuks infot veel polnud, aga eks ootab järelhüüdeid…
GUR-i küberspetsialistid häkkisid Venemaa kaitseministeeriumi serveritesse. Selle tulemusel sai Ukraina luureteenistus juurdepääsu ministeeriumis kasutatavale infoturbe- ja krüpteerimistarkvarale ning hulgale Venemaa kaitseministeeriumi salateenistuse dokumentidele.
Ukrainaga piirnevates oblastites jätkab vene pool kaitserajatiste (ka miiniväljade) ehitamist kartuses, et Ukraina maaväed võivad siiski Venemaa territooriumile tungida. Njah, eks hirmudel on ka alust, sest prigozin jõudis päris kaugele…
Eilne vene poole kurtmine, et kõik kolm Ukrainaga piirnevat oblastit olid pisu tihedama Ukraina mõju all, ei olevat siiski ühtki hukkunut toonud.
3. Kupiansk-Kreminna: intensiivsete, põhiliselt soomuse toel rünnakute jätkumine rinde põhja- ja lõunaosasvene poolele edu ei toonud. Tavaliselt alustatakse juba pimedas ja lõpetatakse pimedas. Seni pole suudetud maha suruda täpset Ukraina kaudtuld ega droonindust ning vist öö varjus Ukraina jätkuvalt vene rünnakute koridoridele uusi miine juurde paneb. Pole aidanud ka vene lennunduse tihe liugpommide kasutamine. Küll jagub ründele saadetavat staffi vene poolel veel palju. On hakanud siinselgi rindelõigul nägema Hiina päritolu kergeid maastikusõidukeid, kuhu kullad peale pandud. Seni, kuni nendega üllatusrünnakuid ootamatutest suundadest ei tehta, vaid kasutatakse suurema soomusega koos rünnakukolonnis, neile siiski suuremat edu ei ennusta, sest need lastakse ära ükskõik millega, sest puudub isegi kuulikaitse. Siiski pisu imestama paneb, et vene poole milblogijad olid siinse suuna üle väga optimistlikud ja teatasid, et peatselt Ternõ ära võetakse ning siin seal edenemistest teada anti, aga ühelgi nende endi kaardil siiski edenemisi ei tuvastanud.
4. Siversk: siingi paralleelselt eelmise rinde lõunalõigule vene poole edutud rünnakud jätkusid.
5. Bahmut: miks siin vene poole rünnakud juba nädal edutult lõppevad, on täpsemalt teadmata. Nagu jagub elukutselisi ja tehnikat, aga edasi ei saada…
6. Donetsk: 50 vene poole rünnakut ja juba eile õhtul väitis Ukraina siinse suuna esindaja, et rindel vaatamata hullule vene rünnakute laine jätkumisele ühtki muutust rindejoones polnud ning kaitse püsis. Võimalik, et kaitse püsimist juba nii varajases faasis (arvasin, et oluliselt lääne pool) soodustavad järjest lisanduvad vene üksused, kes ei suuda käigult oma tegevusi koordineerida ja sestap on enamus rünnakuid ilma otsese kaudtule toetuseta (ei kipu nägema ka eriti liikursuurtükke rünnakukolonnide tagalas), rääkimata kõrval seisvate üksuste toetamisest. Kuidas selles tohuvapohus üldse tagalatoetus töötab, jääb vist logistikute õudusunenäoks. Jätkuvalt arvamusel, et vene poole igapäevane kulu on tõusnud nii kõrgele, et sellises mahus ei suudeta auke täita isegi kvantiteediga rääkimata hästi välja õpetatud üksustega asendamisest. Ukraina ei lase rindelähedusest ka väiksemate vigastustega või riketega soomust minema vedada ja üritab neile tekitada täiendavaid vigastusi. Kui ikka sisemuses miskit plahvatab, siis remont juba suht võimatu.
Küll tundub, et kaudtulemoona kohatine puudus ei lase piisavalt töödelda vene poole logistikakoridore, aga loodetavasti on kohe rindel kohal läbi Tšehhi tulev kaudtulemoona voor. Droonide puudust õnneks märgata pole ja ja vene poole kurtmine, et Ukraina arendab droone kordades kiiremini kui vene pool oma jäiga juhtimisahelaga on jätkuvalt olemas.
Ootame veel nädala, et arvata siinse rinde seisukorrast enam…
7. Lõunarinne: vaid mõni üksik vene poole rünnak.
Berdjanski suund: suht vaikne.
Tokmaki suund: ühest rünnakust teada anti ning vene poole blogijate kiitlemiste tegelikke põhjusi tuvastada ei suutnud. Pisu siiki vähemalt üks vene milblogija kurtis jälle, et Ukriana täpne kaudtuli ning kaugele ulatuv droonindus ei lase neil vabalt toimetada ja põhjustab liialt kahjusid.
Melitopoli suund: vaikne.
8. Herson: ei miskit uut vene poolelt. Küll tabasid mitu HIMARS-i lasku Oleskis miskit. Asub see asula Dneprit ületava Antonovski silla otsast 3 km kaugusel (hetkel puruks) idakaldal. Pisu loodab, et see äkki on märk, et Ukraina jätkab surve suurendamist sillapeade laiendamiseks ning siinse suuna kahe vene logistikakoridori katkestamiseks.
9. Antidepressantide müük ulatus 2023. aastal 17 miljoni pakendini – see on viimase paari aasta rekord, vahendab Vedomosti DSM Groupi andmetele viidates. 2022. aastal ulatus antidepressantide müük 15 miljoni pakendini, 2021. aastal – 11 miljoni pakendini, 2020. aastal – 9,6 miljonini.
Nõudlus antidepressantide, unerohtude ja ärevusvastaste ravimite järele kasvas pärast Venemaa invasiooni Ukrainasse ning on sellest ajast alates jätkuvalt kasvanud. Antidepressantide nõudluse kasv võib viidata mitte ainult depressiooni, vaid ka muude nende ravimitega ravitavate häirete, sealhulgas kohanemishäirete ja ärevushäirete levikule. Hiljuti läbiviidud RANEPA uuringu kohaselt kogeb 60% venelastest regulaarselt ärevust: 46,8% teatas mõõdukast ärevusest, 13,2% tõsisest ärevusest.
Riiklikus psühhiaatria ja narkoloogia meditsiiniuuringute keskus (V.P. Serbsky) registreeris 2023. aastal stressiga seotud neurootiliste häiretega kodanike päringute arvu kasvu. Eelmisel aastal kasvas selliste päringute arv 2022. aastaga võrreldes 13,8% ja 2021. aastaga võrreldes 17,2%.
10. YouTube blokeeris Venemaal Vasja Oblomovi video poliitik Aleksei Navalnõi mälestuseks kirjutatud laulule „Now Far From Here”. Seda kinnitasid ajalehele Moscow Times allikad Venemaalt. Klipi asemel näevad nad kirja: „Video pole saadaval”. Muusik Vasja Oblomov avaldas veebruari lõpus kompositsiooni „Now Far From Here”. „Ausalt öeldes tahaksin, et seda laulu üldse ei oleks…” kirjutas artist sellest oma sotsiaalvõrgustikes.
Kompositsiooni aluseks olnud luuletused kirjutas 19. veebruaril 2024 (kolm päeva pärast Navalnõi surma) luuletaja Leonid Kaganov. „Nüüd on siit kaugel tühi haud. Ootasime, et juhtuks ime, ja nii see oligi,” öeldakse laulus. „See kõnetas meid, andis meile tasuta usku.”
Ja nagu soojus ja vesi, antenn ja gaas valgusega,
Vabadus tuuakse meie majja, kuna sa sellest rääkisid…
Kuid tuleb aeg, ta mõistab kohut, ta rebib timukatelt riided seljast,
ja inimesed, kellele sa lootust andsid, teevad seda.
11. Ukraina president Vladimir Zelenski nimetas Aleksandr Jakovetsi Ukraina relvajõudude toetusjõudude uueks ülemaks. Sellekohane määrus avaldati presidendi veebisaidil. Varem oli Jakovets Ukraina relvajõudude toetusjõudude väejuhatuse insenerivägede osakonna ülem ja tema praegusel ametikohal oli Dmitri Gerega.
Veebruari alguses vallandas Zelenski Ukraina relvajõudude ülemjuhataja Valeri Zalužnõi. Uueks ülemjuhatajaks sai kindralpolkovnik Aleksander Sõrski. Ukraina relvajõudude uuest ülemjuhatajast rääkides ütles Zelenski, et Sõrskil on edukate kaitse- ja ründeoperatsioonide kogemus, tuues näiteks Ukraina armee tegevuse Kiievi lähistel ja Harkivi oblastis.
Koos Sõrskiga hakkab Ukraina relvajõudude tegevust juhtima uus juhtkond, lisas Ukraina president. „Täna rääkisin kindralite Andrei Gnatovi, Mihhail Drapatõ, Igor Skibjuki ning kolonelide Pavel Palisa ja Vadim Sukharevskiga. Kõiki neid kaalutakse armee juhtivatele kohtadele ja nad teenivad kõige kogenuma Ukraina komandöri juhtimisel,” ütles ta. Mõni päev hiljem teatas Zelenski kindralmajor Anatoli Bargilevitši nimetamisest Ukraina relvajõudude peastaabi uueks ülemaks.
12. Vene äri on õppinud sanktsioonidest mööda hiilima, kuid see maksab neile üha rohkem. Veel üks häda, mille põhjustas viimane pakett: Kaug-Ida suurim merevedaja keeldus piirkonna suurimat Venemaa sadamat külastamast. Kauba kohaletoimetamise kulu muutub oluliselt keerulisemaks ja kallimaks.
Lõuna-Korea merevedaja Sinokor teatas tegevuse lõpetamisest Primorjes asuvas Venemaa Vostotšnõi sadamas. Ettevõte ja selle tütarettevõte Hueng-A Line ei võta alates 10. märtsist enam tellimusi vastu. Firma viimane reis sellesse sadamasse toimub 31. märtsil. Kuid see jätkab tööd teistes Kaug-Ida terminalides. Sinokor on liiklusmahu järgi 20 suurima laevaliini hulgas ja ainus suur rahvusvaheline operaator, kes pole pärast sõja algust vähendanud vedusid Venemaale. Koos tütarettevõttega on tal 72 laevast koosnev laevastik, mis mahutab umbes 100 000 standardkonteinerit.
23. veebruaril kanti Venemaa konteinerlaevandusturu liidrile Global Ports kontsernile kuuluv Vostotšnõi sadama operaator Vostochnaya Stevedoring Company (VSK) USA sanktsioonide nimekirja süüdistatuna KRDV-st laskemoona transportimises. Välisministeerium väidab, et alates 2023. aasta septembrist on KRDV-st Venemaale saabunud üle 10 000 konteineri laskemoona ja nende tootmiseks mõeldud komponentidega. „Vostochnaya Stevedoring Company opereerib Venemaa Kaug-Idas Vostochnõi sadamas terminali, mida läbis üle 7,4 tuhande konteineri,” seisis sanktsioone põhjendavas pressiteates. KRDV ja Venemaa esindajad lükkasid need süüdistused tagasi.
Sinokor oli esimene, ka teised välisfirmad tühistavad visiidid Vostotšnõisse ja võtavad sealt vara välja. Vostotšnõist Vladivostoki sadamasse lasti ümber suunata ei saa: see on tugevalt koormatud. See tähendab, et sama Sinokori konteinerid tuleb teistelt liinidelt väiksematele laevadele ümber laadida ja seega Vostotšnõisse toimetada, selgitas üks turuosalistest Moscow Timesile. See suurendab transpordi aega ja kulusid.
Samas on Sinokor Venemaal oma konteinerite kasutamise hindu juba oluliselt tõstnud, ütleb suure logistikafirma juht. Tema sõnul on Sinokori konteinerite kasutamise hinnad mõnel märtsiks välja kuulutatud liinil mitu korda kõrgemad kui jaanuaris. Näiteks kui 40-jalase Sinokori konteineri kasutamise maksumus alates 15. märtsist Peterburi saatmisel maksab jaanuaris 550 dollari asemel 800 dollarit (kasv 45%) ja Moskvasse – 800 dollari asemel 1350 dollarit (peaaegu 70). %), siis Jekaterinburgi tõusis “langemise” hind enam kui 4 korda – 700 dollarilt 3000 dollarile. Sinokori allikas selgitas hinnatõusu prognoosidega nõudluse ja konteinerkäibe muutumisest eri suundades: nüüd läheb kõik aeglasemalt.
Vostotšnõi on Venemaa suurim sadam Kaug-Idas, see loodi tooraine ümberlaadimiseks, kuid on viimastel aastatel oluliselt suurendanud konteinerite käitlemist. Sadama koormus kasvas VSK andmetel 2021. aasta 50%-lt 2022. aastaks 95%-ni – sadam läbis enam kui 82 miljonit tonni lasti projekteerimisvõimsusega 84,7 miljonit tonni ning 2023. aastal lubas tänu moderniseerimisele käidelda 90 miljonit tonni
13. Alates täismahulise sissetungi algusest on Venemaa kasutanud Ukraina vastu üle tuhande keemiarünnaku ning 2024. aastal suurendasid venelased keemiarelva kasutamist. Sellest teatati Ukraina relvajõudude peastaabi sotsiaalmeedia Telegrami kanalis.
Peastaap väidab, et märtsi alguse seisuga registreeriti vene poole 1068 mürgiseid kemikaale sisaldavate pisaratoimeliste ärritajate kasutamise juhtu. Need ained on keemiarelvade konventsiooni tingimuste kohaselt keelatud.
Peastaap märkis, et ainuüksi 2024. aasta veebruaris registreeriti 250 laskemoona kasutamist mürgiste ainetega (244 FOG-i, üks gaasi kasutamise juhtu ja viis muu kemikaaliga laskemoona kasutamine).
14. Rosteci juht tunnistas, et Venemaa kaitseministeeriumil pole T-14 Armata jaoks raha, see läheb vanade Nõukogude tankide taastamiseks. Rosteci korporatsiooni peadirektor ütles, et Venemaa uusimat tanki Armata sõjas Ukrainaga ei kasutata, kuna hind on liiga kõrge. Samal ajal kinnitas Sergei Tšemezov väidetavalt enneolematu tanki T-14 olemasolu vene armee arsenalis, vahendas RIA Novosti.
„Armata on üldiselt veidi kallis. Funktsionaalsuse poolest on see muidugi palju parem kui olemasolevad tankid, kuid see on liiga kallis, nii et tõenäoliselt armee seda praegu ei kasuta,” ütles Tšemezov intervjuus Vene uudisteagentuurile. Ta soovitas vene armeel osta odavamaid variante. Näiteks T-90 „Läbimurre”.
Rosteci juht tunnistas, et ka Venemaa kaitseministeerium pole T-14 Armatast huvitatud, kuna selle jaoks pole raha – nad lähevad tootmiseks või õigemini vanade nõukogude sõidukite taastamiseks, eriti selliste nagu T-54 ja T-62. „Nüüd vajame raha, et toota uusi tanke, uusi relvi, rohkem, võib-olla odavamalt. Seega, kui on võimalus osta odavamalt, siis miks mitte,” lisas Tšemezov.
Venemaa tegi ettevalmistusi väikese arvu Armatade paigutamiseks Ukrainasse, kuid okupandid ei tahtnud esimest eraldatud partii T-14-sid vastu võtta sõidukite halva seisukorra tõttu. Kui Venemaa paigutab T-14 Ukrainasse, on see suure tõenäosusega peamiselt propaganda eesmärkidel, teatas Briti luure.
Britid ei suutnud täpselt kindlaks teha, millised tankide aspektid selle sissetungijate reaktsiooni põhjustasid, kuid viimastel aastatel on Venemaa ametnikud avalikult kirjeldanud probleeme Armata mootori ja termokaamerasüsteemidega.
Rostec teatas T-14 Armata seeriatootmise alustamisest 2021. aastal. Siis hinnati ühe tanki maksumuseks 3,7 miljonit dollarit. Sellest, et Venemaa kasutas Ukrainas Armata tanke, teatas varem TASS, viidates sõjatööstuskompleksi allikale. Agentuuri teatel osalesid mitu T-14 väidetavalt Ukrainas reaalses lahingus, et näidata oma võimekust. Pärast lahingutingimustes katsetamist eemaldati sõidukid eesliinilt.
Teise allika sõnul asus tank T-14 teenistusse Vene Föderatsiooni Lõuna sõjaväeringkonnas, selle katsetused pole veel lõppenud. Hiljem lubati Armatat muuta, võttes arvesse selle kasutamist sõjas Ukraina territooriumil.
15. Kaks aastat pärast sissetungi Ukrainasse voolavad väidetavalt Hiinast Kesk-Aasia kaubateede kaudu Venemaale droonid ja USA-s toodetud arvutikiibid, mis tõstab esile väljakutset piirata tarneid Moskva sõjategevusele. Kasahstani ja Kõrgõzstani läbivaid kaubateid kasutatakse kahesuguse kasutusega kaupade veoks, hoolimata USA jõupingutustest sanktsioonide kehtestamiseks.
Kahesuguse kasutusega kaubad on need, millel võib olla nii tsiviil- kui ka sõjaline rakendus. Kesk-Aasia kaubateed peetakse oluliseks teeks selliste kaupade jaoks nagu mikroelektroonika, autoosad ja luksuskaubad, nii Ukrainas sõjaliseks kasutamiseks kui ka isiklikuks tarbimiseks. Nende kaupade voog on sõja algusest saadik suurenenud ning Hiina kahesuguse kasutusega kaupade eksport kasvas 2023. aastal 1,3 miljardi dollarini.
Vaatamata sanktsioonidele õnnestus Venemaal importida üle maailma kahesuguse kasutusega kaupu 8,8 miljardi dollari väärtuses 2023. aasta 10 kuu jooksul, mis on vaid 10% madalam kui sanktsioonide eelsel perioodil. Kaubandus peegeldab väljakutseid sõjaliste tarvikute Hiinast Venemaale liikumise piiramisel.
16. Lühiuudised
Pärast sissetungi Ukrainasse on Venemaa kaotanudenam kui 355 tuhat sõjaväelast hukkunute ja haavatutena, prognoosib Briti kaitseluureagentuur. Ta hindab, et tänavu veebruaris saavutasid päevanumbrid kõrgeima taseme pärast sõja algust. Seega kaotas vene armee päevas keskmiselt 983 hukkunut ja haavatut.
Kanada parlament on nõudnud kõigi Kanada relvajõudude CRV7 rakettide kiiret üleviimist Ukrainasse. Kanadal on umbes 83 000 CRV7 raketi ülejääki, mis kavatsetakse kasutusest kõrvaldada.
USA peab putini tuumarusikaga vehkimist propagandaks.
Prantsusmaa president Emmanuel Macron tegi selgeks, et tema avaldus vägede võimaliku saatmise kohta Ukrainasse on „debati avamine”. Ta teatas sellest kommentaaris Novinkyle. Kui talle esitati küsimus vägede Ukrainasse saatmise kohta, ütles ta enda sõnul, et „ei saa midagi välistada”. „Me alustame arutelu ja mõtleme kõigele, mida saab Ukraina toetamiseks teha,” ütles Macron.
Kokkuvõte tugineb avalikele allikatele. Allikateks on sõdivate poolte ametlikud teated, avalik meedia, kummagi poole blogijate sõnumid ning kolmandate osapoolte info. Loo autor üritab hoida eraldi fakti, kuuldust ja arvamust. Info kipub enamasti olema vastukäiv või seda varjatakse, sestap tugineb kokkuvõtte lisaks erinevate sõjalist olukorda kajastavate kaartide analüüsil. Vigu juhtub ja parandused teeb järgmise päeva kokkuvõttes. Vabandused ette, et vene riiki, sellega seotud kremlimeelsete isikute nimed on väikse tähega… ja sõna Ukraina igas võtmes suure tähega.
Viimased uudised
TOP 10
Vaata siit elektri hinda tunni kaupa
Loading ...
Kuidas lisada Lõunaeestlase äpp
