Sõja ülevaade: 740. päev – 80 Ukraina asulat pommisajus
Avaldatud: 4 märts, 2024
Vastase kaotused. Allikas: https://armyinform.com.ua/ Lõunaeestlane jätkab sõjanduse asjatundja Toomas Piirmanni ülevaatega sündmuste kohta Ukraina sõjas.
Ukraina 04. märts 2024:
78 vene poole rünnakut ning 80 Ukraina asulat pommisajus, rindejoone lääne suunas nihkumist pisu vaid Donetski rindel. Hukkunud laste arv Odessas tõuseb.
1. Pisu vähem Ukraina asulaid tiheda pommisaju all oli.
2. Vaid pisu vene poole kurtmist.
3. Kupiansk-Kreminna: vene poole intensiivsus langes, aga ootab suuremat pealetungi.
4. Siversk: ikka mitu korda üritasid.
5. Bahmut: tugev surve Bahmutist läänes ja edelas jätkus ning siingi on oodata surve tõusu.
6. Donetsk: kaks vene poole kallist edenemist tuli ning sammhaaval seni nende liikumine lääne suunal jätkub, aga väga ei muretse.
7. Lõunarinne: keskmine päev ilma muutusteta rindejoones.
8. Herson: ja polnudki ühtki vene poole rünnakut.
9. Odessa kortermaja tabamise järgselt leitakse järjest enam hukkunuid ja osa neist lapsed.
10. Saksamaa alustas uurimist Ühendkuningriigi, Prantsusmaa ja USA sõjaväelaste viibimist Ukrainas kinnitava vestluse lekke kohta.
11. Peagi saab Ukraina esimese partii Tšehhi Vabariigi leitud 800 tuhandest mürsust.
12. Itaalia otsustas Slovakkiale laenuks antud õhutõrjesüsteemi tagasi võtta.
13. Türgi eksport Venemaale väheneb USA sekundaarsete sanktsioonide ohu tõttu kolmandiku võrra.
14. Leedu keelab vene numbrimärkidega autod (va transiit Kaliningradi).
15. Hiina välisministeerium: Peking ja Moskva nõustusid, et läbirääkimised on ainus viis sõja peatamiseks.
16. Lühiuudised
1. Pommisadu jagub palju ja ikka kuni 30 km piirist ja rindest ohtlik oli. Jälle on kasvanud liugpommide heitmine Venemaa suunalt ning S-300 appi võeti. Njah, eks enamasti ikka elamuid/kortermaju tabatakse ning kohalikke elanikke surma saab. Ukraina küll üritab neid kohalike elanikke evakueerida, aga egas paljud siiski ära minna taha.
Pisu siiski muhelema paneb, et vene milblogijate teated juba kolmanda Bradley soomuki tabamisest Donetski rindel põhjustab neil rõõmuhõiskeid, njah, suhe vene poole kaotatud soomustehnikaga ei kannata võrdlust ja tegelikult kumab neis hõisetes siiski kaotuse hõng ehk siis härra Pyrrhos ruulib…
2. Piiriäärsetest vene oblastitest ikka kurtmist tuli, aga ühestki hukkunust teada ei antud. Üleeilse Krimmi suunalise droonirünnaku (u 40 neid teele läks) põhieesmärk võis olla vene õhutõrje süsteemide kompimine, sest eks peaeesmärk ole Krimmi silla tabamine. Miks üks suurem vene sõjalaev (Krivak klassi fregatt) Sevastoopolis kuivdokis, on endal vähemalt teadmata.
3. Kupiansk-Kreminna: vene poole rünnakud Sinkivka piirkonnas löödi tagasi. Ukraina omad saavutas Tabaivka lähedal mõningast edu. Kaartidelt küll seda tuvastada ei õnnestunud, aga tundub usutav.Kokkupõrked jätkuvad Jampolivkast ja Ternõst idas. Üldiselt vähenes vene poole aktiivsus siin rindel oluliselt, aga siiski suurema pealetungi ootuses olen.
4. Siversk: päris rünnakuvaba päev polnud ja eks seal soomuki vrakkide vahel ikka üritati.
5. Bahmut: vene pool jätkab pealetungi Bohdanivkas ja Ivanivskis. Kui esimeses külas võib olukorda nimetada suhteliselt stabiilseks, siis teises on olukord ülimalt halb ja võib lõppeda küla kaotamisega. Juurde nihutati siia suunale uusi rünnakuks valmistuvaid üksusi, sestap vene poolelt veelgi surve tõusu ootab. Lisaks muutus vene pool aktiivsemaks ka Klištšiivkast põhja pool, küll pole siin suunal juba nädalaid edasi saadud.
6. Donetsk: väga intensiivne vene poole rünnakute laine (50) jätkus ning ei lõpe ka rohkearvuliste surnukehade videod ja pildid siinselt rindelt. Positiivne on see, et Ukraina suudab jahtida droonidega isegi üksikuid soldateid, kes on rünnaku purustamise järel veel ellu jäänud ja ringi liiguvad ehk siis vähemalt siin suunal paistab Ukrainal ressurssi jätkuvat ning tundub, et „tapa-ala” on siinse välja mõiste.
vene pool sai vist paari kvartali võrra Berdõtšis edasi ning Orlivkaski mitu kvartalit nende kätte langes aga vähemalt pool küla veel Ukraina kontrolli all. Pervomaiskes ja selle ümbruses jätkuvad pidevad võitlused, sealne olukord on selgitamisel. Vene poole katsed siseneda Krasnohorivka linna peatati edukalt. Njah, vene pool suutis eile siseneda lõunasuunalt Novomõhailivka asula keskossa ja tundub, et küla idapoolne osa tuleb täna maha jätta kotti sattumise vältimiseks.
Mitmel rindelõigul on tõusnud vene tankide T-90 kaotused ehk siis parim vene tehnika on põllule toodud ja pisu loodab, et miskit märk suurest püüdlustahtest putinile presidendi kohale „tagasi valimisest” on seegi ja lihtsalt massi edasi saadetakse, et putini jaoks hästi silma paista ja kiitust saada, sest arvatavalt algab uus peatne autasustamiste laine…
7. Lõunarinne: pisu ikka torgivad aga muutusi rindejoones ei tuvastanud.
Berdjanski suund: suht vaikne.
Tokmaki suund: suht vaikne.
Melitopoli suund: üle pika aja üks tugevam vene poole torkimine ka siin suunal.
8. Herson: Ukraina ei andnud teada ühestki vene poole rünnakust eile.
9. Kurbust kahjuks kuhjaga: Odessas 2. märtsil Venemaa rünnaku tagajärjel hävinud maja rusude hulgast on leitud veel kahe lapse surnukehad. Hukkunud on vend ja õde: 10-aastane Sergei ja 8-aastane Zlata, ütles Odessa oblasti sõjaväevalitsuse juht Oleg Kiper.
Varem avastasid päästjad nende kaheksakuuse õe Lisa ning nende vanemate Oleg ja Tatjana Kravetsi surnukehad. „Ema püüdis oma 8-kuust last varjata. Nad leiti tihedast embusest,” teatas Ukraina riiklik hädaabiteenistus. Kravetsid olid sõjaväelased; Tatjana lahkus teenistusest, et hoolitseda oma vastsündinud tütre eest. Lisa oli paari ainus ühine laps.
Odessa rünnaku tagajärjel hukkunute koguarv on tõusnud 12 inimeseni. Varem leiti rusude alt lillepoest Anna Gaidarži ja tema 4-kuuse poja Timofei surnukehad. Ema ja laps maetakse kinnistes kirstudes, ütles tema vend. Päev tagasi avastasid päästjad kolmeaastase Marki surnukeha. Maja varemete all suri ka tema isa Vitali ja tema ema Anastasia on raskes seisundis intensiivravil.
Venemaa kasutas Odessa ründamiseks 8 Shahed-tüüpi ründedrooni, teatasid Ukraina relvajõud. Üks droonidest tabas üheksakorruselist elumaja, hävis 18 korterit. Päästeoperatsioon on nüüdseks lõppenud. Viis inimest leiti elusalt. 3. märts kuulutati hukkunute leinapäevaks.
Ukraina president Volodõmõr Zelenski kutsus maailma aitama Kiievil võita „vene kurjust”. „Ukraina lapsed on Venemaa sõjalised sihtmärgid. <…> Iga Venemaa terroriakt, mida maailm ignoreerib, võimaldab tal tappa veelgi,” kirjutas ta, kommenteerides rünnakut Odessa elumajale. Eelnevalt palus ta liitlastelt rohkem õhutõrjesüsteeme ja nende jaoks rakette.
Leedu reageeris rünnakule Odessale. „See on äärmiselt ennekuulmatu mõrv. Tappes tahtlikult beebisid une pealt, annab Venemaa märku selgest põlgusest mis tahes minevikus või tulevikus sõlmitud rahulepingute suhtes. Peavad olema tõsised ja vahetud tagajärjed, mitte jätkuv karistamatus,” ütles Leedu välisminister Gabrielius Landsbergis.
10. Saksamaa kaitseministeerium kinnitas Saksa kõrgemate ohvitseride pealtkuulamist, kes kasutasid turvamata WebExi platvormi, et arutada sõjalist abi Ukrainale. Võimud on alustanud juhtunu uurimist, kirjutab Wall Street Journal.
vene luure pealt kuulatud vestluses arutavad kindral ja mitmed Saksa õhuväe ohvitserid Ukraina relvajõududele võimalikku tarnimist 500 km hävitamisraadiusega kaugmaarakette Taurus, mis on võimelised jõudma Moskvasse. Samuti räägivad nad, et Briti, Prantsuse ja USA sõjaväelased on juba Ukrainas, aidates käitada Lääne varustust. Ise mainitud riigid, välja arvatud esimene, eitavad seda.
Uurimisega kursis olevate ametnike sõnul kasutavad Saksamaa sõjavägi ja teised salaagentuurid laialdaselt kaubanduslikku krüptimata veebikonverentside platvormi WebEx. „See sündmus peaks olema äratuskõne,” ütles väljaande allikas.
Praegu uuritakse, miks sõjavägi kasutas teemat arvestades turvamata sidevahendit. Veelgi enam, üks ametnikest liitus vestlusega oma mobiiltelefoni kaudu Singapuri hotellitoast. Muid pealtkuulamisega seotud juhtumeid uurimine veel ei paljastanud.
Päev varem avaldas vene propagandist Margarita Simonjan 38-minutilise helisalvestise Saksa sõdurite vestlusest, öeldes, et sai selle „mundris seltsimeestelt”. Väidetavalt osalesid pealtkuulatud vestluses Saksa õhuväe ülem kindralleitnant Ingo Gerhartz, õhuväe operatsioonide ja õppuste osakonna juht Frank Graefe, Bundeswehri kosmoseväejuhatuse õhuoperatsioonide keskuse töötaja Stefan Fenske ja sama osakonna töötaja nimega Frostedte.
Helisalvestises andis Gerhartz ülesandeks koostada kaitseministrile ettekanne Tauruse tarnete korraldamisest Ukrainasse ja sellest, kuidas Kiiev saaks neid kasutada laskemoonaladude ja Krimmi silla ründamiseks. Saksa ohvitseride sõnul oleks viimase hävitamiseks vaja „mitte 10 ega isegi mitte 20 raketti”, kuna oma suuruse tõttu on sild „nagu lennurada”.
„Pole mingit tegelikku põhjust väita, et me ei saa seda teha – see sõltub lihtsalt poliitilistest eelistustest,” ütleb Gerhartz.
Arutelust järeldub, et Bundeswehri juhtkond lubab 100 Tauruse üleviimist Ukrainasse. Ja pärast luureinfo saamist uue sihtmärgi kohta oleks Ukraina relvajõududel kulunud raketi väljalaskmiseks kuus tundi, kui võitlejad oleksid saanud korraliku väljaõppe ja neil oleks olnud juurdepääs kogu vajalikule teabele. Saksa sõjaväe hinnangul võtab Ukraina operaatorite väljaõpe kaks nädalat kuni neli kuud, olenevalt nende ees ootava ülesande keerukusest.
Samas on vestluses osalejate peamiseks mureks küsimus, kuidas määrata löögi sihtmärke ja kuidas vältida Saksa sõjaväe otsest osalust selles protsessis. Gerhartzi sõnul võiksid seal viibivad ameeriklased aidata ukrainlasi Tauruse käsitlemisel.
Saksamaa kaitseministeerium teatas, et ei saa veel kindlalt öelda, kas sotsiaalvõrgustikes ilmunud helisalvestises ja transkribeeritud versioonis tehti muudatusi. Ekspertide esialgse hinnangu kohaselt on tehisintellekti kasutavad võltsvestlused „suures osas välistatud”, kirjutab Der Spiegel.
Leke oli väga tõsine ja seda uuritakse „väga põhjalikult, väga intensiivselt ja väga kiiresti,” ütles Saksamaa kantsler Olaf Scholz. Frankfurter Allgemeine Zeitungi andmetel võis lekke üks eesmärke olla takistada Tauruse toimetamist Ukrainasse
11. Tšehhi initsiatiivil kolmandatest riikidest ostetud esimene partii 155-millimeetriseid suurtükimürske jõuab Ukrainasse mõne nädala jooksul, ütles Tšehhi kaitseministeeriumi pressiesindaja Jan Jires Bloombergile.
Tema sõnul on Ukraina relvajõududele laskemoona ostmisega seotud mitu Euroopa riiki, kuid ta ei täpsustanud, millised. Samuti ei avaldanud Jires, kelle varudest tarned tehakse, märkides, et see info saab avalikuks pärast mürskude Ukrainasse jõudmist.
Tšehhi president Petr Pavel ütles veebruaris Müncheni julgeolekukonverentsil, et vabariik on leidnud 500 tuhat 155 mm mürsku ja 300 tuhat 122 mm mürsku, mis võidakse mõne nädala jooksul üle anda Ukraina relvajõududele, kui liitlased selleks raha eraldavad. Financial Timesi andmetel otsib EL praegu selleks otstarbeks kiiresti 1,5 miljardit dollarit.
Holland ühines algatusega ja nõustus eraldama 100 miljonit eurot. Belgia lubas eraldada 200 miljonit. Kanada teatas valmisolekust eraldada 22 miljonit dollarit, vahendab CBC News. Lisaks toetasid Tšehhi ettepanekut Taani, Suurbritannia ja Rootsi.
Der Spiegeli allikad väitsid, et Indiaga salajasi läbirääkimisi pidav Saksamaa on samuti seotud Ukrainale mürskude ostmisega. Väidetavalt on viimasel „sadu tuhandeid” suurtükimürske ja ta saab neid vahendajate kaudu müüa, et mitte rikkuda suhteid Venemaaga. Sarnased tehingud võiks sõlmida araabia riikide, Aafrika ja Balkani riikidega. Politico allikad nimetasid tõenäoliste tarnijate hulka ka Lõuna-Koread, Türgit ja Lõuna-Aafrikat.
Lääne luureagentuuride hinnangul ammendab Ukraina oma mürsuvarud juuniks või isegi varem. Seoses USA sõjalise abi lõppemisega, mis ei suutnud sügisest saadik Kiievile 61,4 miljardi dollari suuruses paketis kokku leppida, algas Ukraina armee suurtükimoona „äge puudus” ja asuti lahinguväljal laskemoona kokku hoidma. Ukraina relvajõud suudavad kümnele vene poolelt tulnud lasule vastata vaid ühega. President Volodõmõr Zelenski hoiatas, et ilma läänepoolse toetuseta on Ukraina sõjavägi sunnitud taanduma.
Sõjaliste hinnangute kohaselt vajab Ukraina 200 tuhat mürsku kuus, et täielikult võidelda ja Venemaa vastu seista. See on umbes 6,7 tuhat lasku päevas.
Samal ajal on Venemaa viimase poole aasta jooksul saanud Põhja-Korealt 3 miljonit suurtükimürsku, ütles Lõuna-Korea kaitseministeeriumi juht Shin Won-sik. 1. märtsil sai teatavaks, et varustamises on paus.
12. Itaalia on teatanud Slovakkiale oma kavatsusest oma õhutõrjesüsteem SAMP/T tagasi võtta, ütles Slovakkia peaminister Robert Fico. Tema sõnul selgitas Rooma seda otsust sellega, et seda „vajatakse mujal”. Kus täpselt, pole täpsustatud.
Itaalia laenas SAMP/T Slovakkiale aastaks. Fico lisas, et enne peaministriks naasmist andis riigi valitsus Ukrainale toimiva Venemaa õhutõrjesüsteemi S-300. „Siis oli meil siin Ameerika Patriot, aga nad lahkusid ja nüüd lahkuvad itaallased. Ja ma küsin: Issand, kes valvab meie tuumaelektrijaamu ja muid strateegilisi rajatisi?” ütles Fico. Samuti kutsus ta Slovakkia presidenti Zuzana Caputovat veenma Itaaliat SAMP/T riigis hoidma.
Varem teatas Slovakkia kaitseministeeriumi juht Robert Kaliniak läbirääkimistest ühe nimetu Iisraeli ettevõttega uue õhutõrjesüsteemi ostmiseks, mis „maksab umbes miljard” eurot. Riik kaalub ka Saksamaa vastavat ettepanekut.
Õhutõrjeraketisüsteem SAMP/T Mamba on esimene Euroopa keskmise ulatusega raketitõrjesüsteem, mis suudab tabada õhusihtmärke kuni 100 km kauguselt ja ballistiliste rakettide puhul kuni 35 km kauguselt. See asus teenistusse Slovakkias ja pandi 2023. aasta aprillis lahinguvalmidusse osana NATO kohalolekuprogrammist Ida-Euroopas. Süsteem paigutati Malacky Kucina õhujõudude baasi „kollektiivse enesekaitse” eesmärgil, et kaitsta infrastruktuuri ja sõjalisi rajatisi. Temaga töötas 145 Itaalia sõdurit.
Eelmisel aastal viidi üks SAMP/T Ukrainasse. Prantsusmaa ja Itaalia leppisid kokku 700 Aster-30 raketi ostmises 2 miljardi euro eest.
Varem kutsus Fico Ukraina juhtkonda sõja lõpetamiseks loobuma okupeeritud aladest Venemaale ja loobuma NATO liikmelisusest. Enne seda teatas ta Kiievile relvatarnete lõpetamisest. Njah, väga tahaks siia miskit juurde kirjutada…
13. Türgi Kaubandusministeeriumi andmetel vähenes veebruaris Türgist Venemaale tarnitud tarnete maht 33% – 670 miljoni dollarini, võrreldes 2023. aasta sama perioodi 1 miljardi dollariga.
Aasta kahe kuu lõpus ulatus Türgi eksport Venemaa Föderatsiooni 1,29 miljardi dollarini, aasta varem ületas see 2 miljardi dollari piiri, praegu moodustab Venemaa vaid 3,2% Türgi koguekspordist. Veebruaris olid selle näitaja liidrid Saksamaa (1,72 miljardit dollarit) ja USA (1,33 miljardit dollarit).
Ka import Venemaalt Türki langes eelmisel kuul enam kui kolmandiku (36,65%) võrra, 2 miljardilt dollarilt 1,3 miljardile dollarile aasta võrdluses.
Sama suundumust täheldati ka jaanuaris. Seejärel kukkus eksport Türgist Venemaale 39%, 631 miljoni dollarini, võrreldes 1 miljardi dollariga samal perioodil 2023. aastal. Paljude kaupade osas on kauplemine täielikult lakanud. Eelkõige mõjutas see masinaid, ütles Reutersi allikas.
Kaubanduskäibe vähenemise põhjuseks oli USA-poolsete teiseste sanktsioonide oht. 22. detsembril 2023 lubas Ameerika president Joe Biden rahandusministeeriumil kehtestada piirangud välismaiste finantsorganisatsioonide suhtes, mis aitavad teenindada Vene Föderatsiooni sanktsioonide alla sattunud isikutega seotud tehinguid või hõlbustavad varustuse tarnimist Venemaa sõjatööstuskompleksile.
Pärast seda hakkasid Türgi pangad ümber vaatama suhteid Venemaa Föderatsiooni klientidega, kartes kaotada juurdepääs dollarile, mis moodustab peaaegu poole ülemaailmsetest finantstehingutest. Olukord mõjutas ka Venemaa naftaeksportijaid, kes ei saanud enam raha Ankarasse müüdud barrelite eest.
Jaanuaris tekkisid sarnased probleemid Indiaga, kes keeldus vastu võtmast 14 tankerit, mis vedasid Sahhalin Sokoli toornafta, kuna Rosneft ei avanud AÜE-s kontot dirhamites makse saamiseks.
Veebruari alguses hakkasid Türgi pangad Venemaa ettevõtete kontosid sulgema. Veelgi enam, kui varem kehtisid piirangud ainult neile, kes olid sanktsioonide all, siis nüüd on see laienenud peaaegu kõigile.
kreml teatas, et nad peavad Türgiga dialoogi probleemile lahenduse leidmiseks. 20. veebruariks taastasid mõned vabariigi pangad otsemaksed Venemaaga, kuid ainult „rohelises” kaubanimekirjas, kuhu kuuluvad toiduained, ravimid, põllumajandustooted ja tekstiilid.
14. vene registreerimismärkidega autod peavad Leedust lahkuma 11. märtsiks, vastasel juhul need konfiskeeritakse, hoiatas vabariigi toll. Asutuse teatel on riigis endiselt inimesi, kes ei ole eelseisvate piirangutega seoses midagi ette võtnud ja jätkavad reisimist nagu varem. Toll soovitas neil oma sõidukid Leedus ümber registreerida või EL-ist lahkuda.
Alates 11. märtsist võetakse Venemaa registreerimismärkidega autode omanikud vastutusele Leedu haldusõiguserikkumiste seadustiku artikli 515 alusel, mis näeb ette rahatrahvi ja auto konfiskeerimise. Meede ei kehti mitte ainult venelastele, vaid ka kõigile EL-i kodanikele. See aga ei puuduta neid, kes sõidavad läbi Kaliningradi transiitreisi ja annab sel juhul vajalikud dokumendid. Ned autod saavad Leedus viibida 24 tundi. Samas peab omanik sõidukis läbisõidu ajal viibima, vastasel juhul autot riiki ei lubata.
Alates 14. veebruarist on Lätis keelatud vene numbrimärgiga autode kasutamine. Rikkumise korral sõiduk konfiskeeritakse ja antakse Ukrainale üle toetuseks võitluses agressorriigi vastu, teatas vabariigi transpordiministeerium. Samuti tuleb omanikult tasuda 750-2000 euro suurune trahv.
Venemaa numbrimärkidega autod pääsevad Läti territooriumile ainult siis, kui need on läbisõidul. Selline luba väljastatakse aga ainult üks kord. Selleks tuleb eelnevalt teavitada ametkondi elektrooniliselt, edastades info sõiduki kohta ja muu info. Transiit on ajaliselt piiratud: juht peab seda tegema 24 tunni jooksul.
Lisaks Lätile ja Leedule suleti vene numbrimärgiga autodele sissesõit veel kolmes EL-i riigis, millega Venemaa Föderatsioonil on maismaapiir: Eesti, Soome ja Poola. Hiljem liitusid nendega Norra, kes ei ole EL-i liige, kuid osaleb Schengeni lepingus, samuti Saksamaa ja Bulgaaria.
Piirangute kehtestamise otsus tehti, võttes arvesse Euroopa Komisjoni soovitusi Ukraina sõja tõttu kehtestatud sanktsioonide täitmise kohta. Eelkõige võrdsustas Brüssel Venemaal registreeritud autodega EL-i sisenemise „ebaseadusliku impordiga”, olenemata sellest, kas sõidukit kasutatakse era- või ärilistel eesmärkidel.
Samas märkis Euroopa Komisjon, et soovitused ei ole õiguslikult siduvad ning igal EL-i riigil on õigus ise otsustada, kuidas piiranguid rakendada.
15. Pühapäeval, 3. märtsil ütles Hiina välisministeerium, et „läbirääkimised on ainus viis Ukraina lahingute lõpetamiseks”. Sellest teatab Ameerika Hääl. Aruandes öeldakse, et eriesindaja Li Hui ja Venemaa asevälisminister Mihhail Galuzin nõustusid, et läbirääkimised on ainus viis Ukraina lahingute lõpetamiseks.
Hiina on valmis „jätkama oma jõupingutusi rahuläbirääkimiste edendamiseks, vahendama ja otsima konsensust Venemaa, Ukraina ja teiste asjaomaste osapoolte vahel ning edendama Ukraina kriisi lõplikku poliitilist lahendust,” seisis Hiina välisministeeriumi avalduses.
Varem sai teatavaks, et alates 2. märtsist külastab Li Hui Venemaad, Euroopa Liidu peakorterit Brüsselis, Poolat, Ukrainat, Saksamaad ja Prantsusmaad.
Hiljuti ütles Hiina välisminister Wang Yi oma Ukraina kolleegile Dmõtro Kulebale Münchenis peetud kohtumisel, et Peking ei müü Venemaale surmavaid relvi. Samuti võttis ta taas sõna Ukraina ja Venemaa Föderatsiooni vaheliste rahu ja läbirääkimiste eest.
Eile rääkis Türgil äbirääkimiste pidamise poolt Moskva ja Kiievi vahel. See juhtus pärast riigi välisministri Hakan Fidani ja Venemaa „diplomaadi” sergei lavrovi kohtumist.
Njah, egas vist kommenteerima peagi…
16. Lühiuudised
10 aastaga võivad Venemaa ja Hiina jõuda USA-le järele tuumarelvade arvu poolest. USA strateegilise väejuhatuse ülem kindral Anthony Cotton ütles seda USA senati relvajõudude komisoni istungil.
USA parlamendi esimees Mike Johnson kohtus eraviisiliselt esindajatekoja vabariiklastega, et arutada uut kahepoolset välisabipaketti Ukrainale, mida juhib esindajatekoja välisasjade komisjoni esimees Michael McCaul. Kuigi Johnson pole veel seisukohta võtnud, usuvad pooldajad, et ta lubab eelnõul pärast valitsuse rahastamise seadusandluse lõplikku vormistamist arutlusele tulla. Kavandatav 66 miljardi dollari suurune sõjalise abi plaan sisaldab piiripiiranguid. Pooldajad loodavad tegutseda kiiresti, arvestades Venemaa edusamme Ukrainas, kuid kaheparteide toetuse tagamisel on endiselt olulisi väljakutseid. See võib tulla hääletusele märtsi lõpus või aprillis.
Ukrainas tapeti Española rühmituse luurejuht Vjatšeslav Valerjevitš Subbotin. Venemaa poolsõjaväeline rühmitus Española koosneb jalgpallihuligaanidest, mida juhib vene jalgpallihuligaan Stanislav Orlov ehk hispaanlane.
Poola meeleavaldajad blokeerivad 6 piiriületuspunkti Ukrainaga, ei lase veokeid mööda isegi Ukraina relvajõudude varustusega. Zelenski: „Poola olukord on majandusest ja moraalist ammu kaugemale jõudnud. Lihtsalt võimatu on seletada, kuidas saab veritseva riigi raskusi ära kasutada sisepoliitilises võitluses”.
Kokkuvõte tugineb avalikele allikatele. Allikateks on sõdivate poolte ametlikud teated, avalik meedia, kummagi poole blogijate sõnumid ning kolmandate osapoolte info. Loo autor üritab hoida eraldi fakti, kuuldust ja arvamust. Info kipub enamasti olema vastukäiv või seda varjatakse, sestap tugineb kokkuvõtte lisaks erinevate sõjalist olukorda kajastavate kaartide analüüsil. Vigu juhtub ja parandused teeb järgmise päeva kokkuvõttes. Vabandused ette, et vene riiki, sellega seotud kremlimeelsete isikute nimed on väikse tähega… ja sõna Ukraina igas võtmes suure tähega.
Viimased uudised
TOP 10
Vaata siit elektri hinda tunni kaupa
Loading ...
Kuidas lisada Lõunaeestlase äpp
