Sõja ülevaade: 731. päev – 84 vene poole rünnakut, ei ühtki edenemist
Avaldatud: 24 veebruar, 2024Lõunaeestlane jätkab sõjanduse asjatundja Toomas Piirmanni ülevaatega sündmuste kohta Ukraina sõjas.
Ukraina 24. veebruar 2024:
kui Venemaa selliste kaotustega iga ruutmeetri pärast jätkab, siis saavad enne vene soldatid otsa kui Ukraina maa ning meite Vabariigi aastapäeva tervituse asemel ikka Ukraina lugu… 84 vene poole rünnakut ühtki kinnitatud edenemist ei toonudki!
1. Ikka droone ja rakette aga rindest kaugemale ükski tervelt kohale ei jõudnud.
2. A-50 ja Lipetsk.
3. Kupiansk-Kreminna: eile mõned rünnakud vaid.
4. Siversk: „vaikne”.
5. Bahmut: tugev rünnakutelaine muutusi toomata jätkus.
6. Donetsk: siingi väga tugev surve jätkus ja hetkel vaid üks kõlakas võimalikust vene poole edenemisest
7. Lõunarinne: kahes suunas tugev vene poole surve jätkus ning hallis alas lainetab.
8. Herson: ei muhvigi… ikka vene poolel…
9. USA katkestas Mir-kaardi operaatori ja veel 9 Venemaa panka ülemaailmsest finantssüsteemist.
10. Tundub, et Navalnõi emal on lootusetu poja surnukeha kätte saada.
11. Ukraina demobiliseerib ajateenijaid.
12. FATF ei võtnud Venemaad jällegi musta nimekirja.
13. Lühiuudised
1. Eile hilisõhtul ründas vene pool Odessat droonidega, õnneks kõik sahedid alla lasti, aga puruks lstud droonitükid siiski põhjustasid tsiviiltaristule ja eluhoonetele purustusi, üks inimene sai surma ja mõned viga . Õhutõrje töötas ka Ukraina keskosas ja Kirovohradi oblastis hävitati kaks raketti X-59.
Miks juba mitu päeva on hõredam piiriäärsete Ukraina asulate pommitamine, ei tea. Võimalik, et Ukraina nobedam tuld avavate vene kaudtuleüksuste tabamine on siin suunal tõusnud, sest juba kuu on osa pommitamise panust Venemaalt andnud nii lennuvägi kui droonid.
Rindelähedaste asulate pommitamine ikka ülitihe ja ööpäevaringne ning tundub, et kõik, milega midagi on võimalik üle rindejoone Ukraina poole teele saata, see ka sinna suunatakse. Eks jätkuvalt murelik, et miks lapsevanemad oma lastega rindelähedastest linnadest siiski ära ei koli (näiteks Herson), aga eks Ukraina kangus lööb välja ja varanduslik seis pole ka kõige parem, pole kõrval hindamaks võimalikku kaalutlusprotsessi, miks laste elu on väiksema tähtsusega…
Eelmisel aastal tootis Venemaa umbes 2 miljonit 122mm ja 152mm mürsku. Sel aastal tahetakse seda arvu suurendada 2,7 miljonini, ütles GUR-i juhataja asetäitja kindralmajor Vadõm Skibitski.
2. Venemaa kosmoseväed kaotasid teist korda alates aasta algusest õhus oleva varahoiatus- ja juhtimislennuki A-50. Luurelennuk tulistati alla reede õhtul Aasovi mere kohal, teatasid z-sõjaväekorrespondendid ja kinnitas Ukraina meedia.
RBC-Ukraina allikad teatasid, et 300-500 miljoni dollari väärtuses lennuk hävis õhuväe ja luure peadirektoraadi ühisoperatsiooni tulemusena. Esialgsetel andmetel kukkus A-50 alla Trudovaja Armeenia küla lähedal Krasnodari territooriumil.
Romanov Light väidab, et lennuki tulistasid alla vene õhutõrjejõud. „Vaenlasel pole midagi pistmist alla tulistamisega,” kirjutab ta. Romanovi sõnul tabas löök ka rindel lahinguüksusi kontrollivat õhuväe juhtimispunkti Il-22M. See lennuk maandus väidetavalt turvaliselt Anapas.
Baza sõnul kukkus allatulistatud lennuk Krasnodari territooriumil Kanevski rajoonis farmi. Õnnetuspaigas puhkes tulekahju ja pealtnägijate sõnul kuulsid nad plahvatuse häält, mille järel „taevast kukkus tundmatu objekt”. Sündmuskohale saabusid eriolukordade ministeeriumi töötajad.
A-50 nimetatakse „lendavaks radariks”. Tegemist on Il-76 modifikatsiooniga, mis on võimeline jälgima olukorda õhuruumis ning tuvastama õhu- ja maapealseid sihtmärke, et oma lennukid neile suunata. vene armeel võib olla 11 sellist lennukit. Kuni 2024. aasta alguseni ei kaotanud Venemaa Ukrainas ühtegi sellist lennukit. 2023. aasta veebruaris sai sarnane lennuk droonide poolt kahjustada ja see saadeti remonti Taganrogi.
Njah, ka mitu vene milblogijat imestab, kuidas rindest 250 km kaugusel lennukit tabati ja kes siis lõpuks tabas…
Kurski linnas täna öösel plahvatusi, hommikuks veel tabamuste kohta info puudus ning tundmatud droonid tabasid Venemaal Lipetskis asuvat Novolipetski metallurgiatehast, mis osaliselt põlema läks. Novolipetski raua- ja terasetehas toodab vähemalt 18-21% kogu Venemaa terasest, sestap hea sihtmärk, rääkimata sellest, et siin toodetakse ka miskit ballistiliste rakettide jaoks jne.
3. Kupiansk-Kreminna: õige pisu surve eile langes, muutusi rindejoones ei tuvastanud.
4. Siversk: vaid torkimist.
5. Bahmut: siin tugev rünnakutelaine jätkus ilma muutusi rindejoones toomata.
6. Donetsk: kogu rindel tugev vene rünnakutelaine jätkus. vene kanalid väidavad, et rünnakud Ukraina valduses olevale Krasnohorivkale on alanud ja vene üksustel õnnestus asulasse tungida. Seni on need teated kinnitamata.
7. Lõunarinne: kahes lõigus aktiivsust vene poolel jagus.
Berdjanski suund: Prijutnojest põhja pool algas vilkam vene poole rünnakutelaine, mis eile edu ei toonud, aga kipub arvama, et tugem surve algab siingi lõigul.
Tokmaki suund: siin tugev vene poole rünnakute jada ja hallis alas kõikumisi jagub ja mitte alati Ukraina kahjuks.
Melitopoli suund: vaikne.
8. Herson: no ei saa vene pool Krõnkit enda kontrolli alla ja kuidagi koomiliseks on läinud erinevate vene milblogijate vaheline killu loopimine teemal šoigu teade putinile, et Krõnki on nende käes…
9. USA administratsioon on otsustanud võtta karmid meetmed Venemaa maksesüsteemi Mir vastu, mis jääb pärast Visa Mastercardi Venemaalt lahkumist üheks viimaseks viisiks venelastele mõnes välisriigis maksta.
USA rahandusamet teatas reedel blokeerimissanktsioonide kehtestamisest 100% Vene Föderatsiooni keskpangale kuuluva Miri operaatori riikliku maksekaardisüsteemi (NSCP) vastu. Vahetult pärast Krimmi annekteerimist käivitatud ja enam kui 130 miljoni plastkaardiga Mir-süsteemi „kasutatakse sanktsioonidest kõrvalehoidmiseks ja katkenud sidemete taastamiseks rahvusvahelise finantssüsteemiga”, teatas rahandusministeerium.
2022. aasta sügisel langesid NSPK peadirektori Vladimir Komlevi suhtes isiklikud sanktsioonid, mille järel mitmete SRÜ riikide, aga ka Türgi pangad peatasid ja piirasid oma tööd Miriga. NSPK ametlik esindaja kinnitas RBC-le, et kaardid jätkavad Venemaal katkestusteta töötamist, kuid ei saanud garanteerida, et välismaal probleeme ei teki: „Välispangad teevad otsused Mir-kaartide vastuvõtmise kohta oma infrastruktuuris iseseisvalt.”
Kaardioperaatori järel langes Ameerika sanktsioonide alla veel 9 panka. Ilma korrespondentkontodeta Ameerika Ühendriikides ja võimaluseta teha dollaritehinguid jäeti MFK pank, mis enne sõda kuulus miljardär Mihhail Prohhorovile. Varade poolest Venemaal 78. kohal olev pank, mis on spetsialiseerunud jõukatelt klientidelt raha kaasamisele, on kantud SDN-i kõige rangemate sanktsioonide nimekirja, mis tähendab igasuguste tehingute keeldu.
Sama saatus tabas Venemaa 50 parema hulgas olevat Avangard Banki, aga ka Modulbanki (varade arvestuses 80. koht), Chelindbanki (82. koht), Morskoi Banki (100. koht), Bõstrobanki (129), Databanki (150) , „Rostfinance” (169). Lisaks langes blokeerivate sanktsioonide alla Gazprombanki tütarettevõte GPB-IT1, mis on spetsialiseerunud digi- ja finantsteenuste arendamisele.
Viimase kahe aasta jooksul on USA kehtestanud sanktsioonid enam kui 4 tuhandele Venemaa ettevõttele ja eraisikule, märgib USA rahandusministeerium. Uus piiravate meetmete voor puudutas veel 590 ettevõtet ja kodanikku ning sai suurimaks alates sõja algusest.
10. Opositsioonipoliitik Aleksei Navalnõi maetakse kolooniasse, kui tema ema ei nõustu salatseremooniat korraldama, ütles Navalnõi pressisekretär Kira Jarmõš.
„Uurija helistas Aleksei emale ja esitas talle ultimaatumi. Ta kas nõustub salajaste matustega ilma avaliku hüvastijätuta 3 tunni jooksul või maetakse Aleksei kolooniasse. Ta keeldus juurdluskomiteega läbirääkimistest, kuna neil ei ole volitusi otsustada, kuidas ja kuhu ta peaks oma poja matma,” kirjutas Jarmõš.
Tema sõnul nõuab Ljudmila Navalnaja, et julgeolekujõud järgiksid seadust ja annaksid talle poja surnukeha koos meditsiiniliste dokumentidega. „Ta nõuab, et võimud lubaksid matuseid ja mälestusteenistusi korraldada vastavalt tavadele,” lisas Jarmõš.
Navalnaja teatas varem, et uurijad näitasid talle poliitiku surnukeha, kuid keeldusid seda üle andmast ja nõudsid salajast matust, vastasel juhul ähvardades surnukeha üleandmise protsessi nii palju kui võimalik edasi lükata.
„Nad tahavad, et seda tehtaks salaja, ilma hüvasti jätmata. Nad tahavad mind viia surnuaia äärele, värskele hauale ja öelda: siin lebab teie poeg. Ma ei ole sellega nõus. Ma tahan, et teil, kellele Aleksei kallis on, kelle jaoks tema surm oli isiklik tragöödia, oleks võimalus temaga hüvasti jätta. Ma salvestan selle video, sest nad hakkasid mind ähvardama. Silma vaadates ütlevad nad, et kui ma salamatusega nõus ei ole, siis nad teevad midagi mu poja kehaga. Uurija Voropajev ütles mulle avameelselt: aeg pole meie poolel, laip laguneb,” rääkis naine.
11. Sõja alguses ajateenistuse alusel sõjaväes teeninud Ukraina ajateenijad demobiliseeritakse. Ukraina ülemraada hääletas reedel selle poolt, riigi presidendi Vladimir Zelenski kehtestatud seadus läbis kohe kõik lugemised, vahendab Ukrainska Pravda.
Ajateenijad, kes soovivad ajateenistust jätkata, saavad sõlmida lepingu, ülejäänud saavad koju minna, kommenteeris seda algatust 2023. aasta novembris riikliku julgeolekunõukogu sekretär Oleksi Danilov. Aasta jooksul nende suhtes ei kohaldata mobilisatsiooni, mis on Ukrainas kestnud alates 2022. aasta veebruarist.
Ukrainas ei ole alates 2022. aasta kevadest ajateenistusse kutsutud ega olnud ajateenistuses olnute demobiliseerimist. Selle tõttu jäid ajateenijad armeesse alates viimasest ajateenistusest – alates 2021. aasta sügisest.
Eelmise, 2023. aasta detsembris teatas Volodõmõr Zelenski vajadusest mobiliseerida kuni pool miljonit inimest. Mõni kuu hiljem, 2024. aasta veebruaris, võttis ülemraada esimesel lugemisel vastu mobilisatsioonireeglite reformi eelnõu, mis näeb eelkõige ette ajateenistuse vanusepiiri alandamise 27 aastalt 25 aastale. Veebruaris teatati ka, et Zelenski meeskond töötab välja mehhanismi mobilisatsiooni „majanduslikuks reserveerimiseks”, mis võimaldaks ettevõtetel vältida oma töötajate sõjaväeteenistusse kutsumist vastutasuks teatud lisamaksude tasumise eest.
12. Rahvusvaheline rahapesuvastane töörühm (FATF) pole Venemaad taas musta nimekirja kandnud, hoolimata agressorriigi sidemete tihenemisest Iraani ja Põhja-Koreaga. FATF kinnitas 23. veebruari koosolekul oma otsust peatada Venemaa Föderatsiooni liikmesus organisatsioonis ilma täiendavaid piiravaid meetmeid kehtestamata.
FATF ütles, et selle liikmed märgivad murega võimalikke riske rahvusvahelisele finantssüsteemile, sealhulgas Venemaa kasvavaid finantssidemeid riikidega, mille suhtes kohaldatakse FATF-i vastumeetmeid, massihävitusrelvade leviku rahastamise riske ning kahjulikke kübertegevusi ja lunavararünnakuid.
13. Lühiuudised
Ukraina kogukondade, territooriumide ja infrastruktuuri minister Oleksandr Kubrakov teatas, et tuvastamata isikud puistasid Poolas taas kolmest raudteevagunist välja põllumajandussaadusi (rapsiseeme transiit läbi Poola Saksamaale Hamburgi).
Kokkuvõte tugineb avalikele allikatele. Allikateks on sõdivate poolte ametlikud teated, avalik meedia, kummagi poole blogijate sõnumid ning kolmandate osapoolte info. Loo autor üritab hoida eraldi fakti, kuuldust ja arvamust. Info kipub enamasti olema vastukäiv või seda varjatakse, sestap tugineb kokkuvõtte lisaks erinevate sõjalist olukorda kajastavate kaartide analüüsil. Vigu juhtub ja parandused teeb järgmise päeva kokkuvõttes. Vabandused ette, et vene riiki, sellega seotud kremlimeelsete isikute nimed on väikse tähega… ja sõna Ukraina igas võtmes suure tähega.