Sõja ülevaade: 730. päev – mitmes rindelõigus vene poole edenemised
Avaldatud: 23 veebruar, 2024
Vastase kaotused. Allikas: https://armyinform.com.ua/ Lõunaeestlane jätkab sõjanduse asjatundja Toomas Piirmanni ülevaatega sündmuste kohta Ukraina sõjas.
Ukraina 23. veebruar 2024:
droone Ukraina öisesse taevasse jagus, pomme jagus 125 Ukriana asulale, üks küla kaotus ja pisu edenemisi kahjuks mitmes rindelõigus 101 vene poole rünnakut kaasa tõid. Zelenski teatas eile, et rindel on kaotuste suhe 1:5-le vene poole kahjuks.
1. Nii droone kui rakette kahjuks ikka jagub.
2. Pisu kurtmist vaid.
3. Kupiansk-Kreminna: rindejoone muutustest info puudus.
4. Siversk: infot polnud.
5. Bahmut: üks vene poole edenemine.
6. Donetsk: üks vene poole edenemine ja halli ala laienemist Ukraina kahjuks.
7. Lõunarinne: hall ala laienes Ukraina kahjuks.
8. Herson: muutusteta.
9. Järjest enam vene liugpomme kukub alla juba Venemaal.
10. Brasiilia keeldus lavrovi lennukit tankimast.
11. Dollari kurss on hakanud Venemaal jälle tõusma.
12. Tundub, et kreml kardab surnut Navalnõid veel rohkem.
13. Kemplevad seal Saksamaal Tauruste teemal.
14. Taani annab suvel Ukrainale üle esimesed hävitajad F-16.
15. Lühiuudised
1. Varahommikul tuli infot, et uus vene droonilaine tõi kaasa plahvatusi Odessas ja Dnipros. Kohalike elanike hulgas on nii hukkunuid kui haavatuid. Eks ikka kortemajasidki tabati. 31-st „Shahed” tüüpi droonist lasti alla 23, kolm S-300 juhitavat õhutõrjeraketti (Donetsk), radaritõrjerakett Kh-31P ja kaks Kh-22 tiibraketti (Musta mere piirkond).
Õhutõrje hävitas droone Odessa, Mõkolaivi, Poltaava, Dnipropetrovski ja Harkivi oblastites, ning tabatud rakettidest kahjuks infot polnud.
Miks eile oluliselt vähenes Ukraina asulate pommitamine üle vene piiri ei tea, aga u 1/3-1/4 tavapärasest mahust. Küll jagub tihedat ööpäevast Ukraina asulate pommitamist kõige käepärasega tervel rindel.
2. Pisu vähem oli kurtmist vene kolmest Ukrainaga piirnevast oblastist.
3. Kupiansk-Kreminna: Kupianski suunal eile 5 tugevat vene poole rünnaku edu ei toonud. Küll tõuseb ründavate koosseisude suurus.
Ternõ-Jampolivka suunal rünnakute arv väga kõrgeks läinud ja siingi on ründavate üksuste koosseisud tõusnud, seni see viimasel ajal rindejoones muutusi pole toonud.
4. Siversk: infot polnud
5. Bahmut: Bahmut-Ivanivskest tuleb kõlakaid, et siia suunale olla vene poolele lisajõude tulnud ja osa neist juba rünnakule saadeti ning vähemalt ühe edenemise ka suurte kaotustega see tõi, venelased tungisid pisu mitme kilomeetri laiuselt mitusada meetrit Ivanivskest ida ja põhja poole. Hetkel veel ainult kõlakad, et vene pool on sisenenud Ivanivske tänavatele.
6. Donetsk: vene poole väga tugev rünnakute laine jätkus ja on ka kahjuks üks edenemine ja halli ala laienemist Ukraina kahjuks. Lisaks pidevale ründamisele töötleb vene lennuvägi tihedalt nii rinnet kui tagalat. Kaudtuleüksuste eluiga siiski kipub vene poolel lühike olema, aga kuna neid on palju, siis kaudtuletöötlus on tihe.
Avdiivkast edelas suutis vene pool saada edasi kuni 2 km ja sisenes Vesele külla. Mitu blogijat nii vene kui Ukraina poolelt seda kinnitas.
Pisu laienes hall ala ka Pervomaiske, Marinka ja Novomõhailivka lähistel. Tundub, et vene pool ei jäänud pikemalt Avdiivka puhastamisega tegelema, vaid jätkab täeis mahus pealetungi. Küll on igapäevased vene poole isikkoosseisu ja soomuse ning tagaüksuste kaotusenumbrid nõnda kõrged, et sellist uut pealevoolu nii suures koguses ei usu, sestap loodab, et pisu peatselt siin suunal vene üksustel hõredamaks hakkab minema. Eks mitmes rindelõigus ole näha liialt palju erinevat tehnikat (ka ajaloolisemat) ning sellest kipub järeldama, et vene üksuste tavapärane relvastus siiski enam tüüpstruktuurile ei vasta ja üksusi täiendadakse sellega, mida kuskilt lisaks saadakse. Eks see ole esmalt peavalu logistikutele, kes peavad seda väga erinevat tehnikat varustama ja hooldama ning loodab, et ei jagu ka piisavalt spetsialiste nendega tegelema. Suuremt rinde läbimurret siiski ei prognoosi, kui Ukrainal droone ja laskemoona jagub.
7. Lõunarinne: Tokmaki suunal ägedad lahingud jätkusid
Berdjanski suund: suht vaikne.
Tokmaki suund: vene pool jätkab tugevaid rünnakuid nii Verbove kui Robotõne lähistel ja mitu halli ala laienemist Ukraina kahjuks see tõi. Njah, vene pool kiitleb, et suudab ööpäevaselt tihedalt töödelda kaudtule ja lennuväega siinset rindelõiku. Küll olla siingi vene poole kaotuste numbrid kõrged.
Melitopoli suund: muutusteta, ehk siis 5 vene poole ebaõnnestunud rünnakut.
8. Herson: rindejoon muutusteta ja ka vene blogijad on kuidagi kidakeelsemad siinsel suunal toimuva üle. Ukraina ikka kinnitab, et kõik sillapead alles ning lahingud jätkuvad.
9. Belgorodi piirkonnast leiti üks vene pommitaja heidetud liugpomm FAB-250, edastavad sotsiaalmeedia Telegrami kanali Astra allikad. Nende sõnul avastati see 18. veebruaril Soloti külast. Võimud evakueerisid umbes 150 kohalikku elanikku ja likvideerisid pommi.
Seda teavet kinnitas kaudselt Belgorodi oblasti kuberner Vjatšeslav Gladkov. „Vene Föderatsiooni kaitseministeeriumi insenerirühm leidis Valuiski linnarajoonis Soloti külas plahvatusohtliku objekti ja likvideeris selle. Mingeid tagajärgi ei olnud,” kirjutas ta, kuid ei täpsustanud, kuidas pomm piirkonda sattus.
Venemaa sõjalennukitelt „kukuvad” FAB-250 pommid riigi territooriumile teel Ukrainasse juba kaheksandat korda alates aasta algusest. Enne seda langes 28. jaanuaril Belgorodi oblastis kaks seda tüüpi pommi. Üks neist leiti Korotšanski rajooni Postnikovi külast, teine – Belgorodi rajooni Streletskoje külast. Keegi viga ei saanud, kuid viimase intsidendi käigus pidid võimud evakueerima ka umbes 150 elanikku.
Järgmisel päeval, 29. jaanuaril, leiti FAB-250 Valuiski linnarajoonist Vostotšnaja tänava piirkonnast. Laskemoon ei plahvatanud. Kohalike elanike sõnul kuulsid nad enne pommi kukkumist lennukite häält.
Enne seda leiti FAB-250 Belgorodi piirkonnast 21. jaanuaril. See kukkus Ionovka küla lähedal tammile, kahjustades osaliselt konstruktsiooni. Kahju polevat.
Jaanuari alguses avastati pärast Harkovi ulatuslikku tulistamist Ulitka mikrorajoonis veel kaks sarnast õhupommi.
2. jaanuaril toimus Voroneži oblastis Petropavlovka külas plahvatus „laskemoona pärast”. Vigastada sai neli inimest, kannatada sai üle 100 maja, kool, rahvamaja ja haldushoone. Piirkonna kuberner Aleksander Gusjev ütles, et võimud peavad ümber ehitama üheksa maja.
Plahvatusohtlikud pommid on mõeldud kindlustatud alade, relvaladude, varustusparklate, tammide ja muude kaitstud sõjaliste sihtmärkide hävitamiseks. FAB-250 põhiversioon kannab 99 kg lõhkeaineid.
Belgorodi Telegrami kanali „Tuhk” andmetel langevad need pommid piirialadele mitte juhuslikult. Fakt on see, et Ukraina õhutõrjesüsteemid on võimelised jõudma isegi nendele Venemaa aladele, mida näitas eelkõige 24. jaanuaril Belgorodi oblasti kohal alla tulistatud transpordilennuki Il-76 juhtum.
Ja kuna Venemaa lennundus on sõja algusest saati kaotanud juba kümneid pommitajaid, ei riski kaitseministeerium neid Ukraina territooriumi kohal kasutada. Selleks, et õhusõidukid õhutõrjele mõjualasse ei jõuaks, hakati õhupomme varustama kohendatud korrigeerimismoodulitega, mis võimaldavad piirialadel heidetud FAB-idel libiseda Ukraina territooriumil asuvate sihtmärkideni. Sellest taktikast on teatanud nii Venemaa kui ka Ukraina sõjaväelased.
10. Kuubat ja Venezuelat külastanud ning seejärel Brasiilias G20 ministrite kohtumisel käinud vene välisministri sergei lavrovi Ladina-Ameerika ringreis kujunes probleemiks.
AeroTelegraphi andmetel keelati Rio de Janeiro lennujaamas lavrovi Il-96 registreerimisnumbriga RA-96019 kütuse tankimine. Lennujaamateenuste operaator Vibra Energia viitas Ameerika sanktsioonide ähvardusele, mis keelab Venemaa valitsuse lennukite tankimise.
Seetõttu oli ohus lavrovi lend Brasiiliasse, kus Venemaa minister kavandas kohtumist riigi presidendi Luiz Inacio da Silvaga. lavrov kavatses hiljem Moskvasse naasta ja kaaluti võimalust tankida lennukit Brasiilia õhujõudude kütusega. Plaan aga ei töötanud, kirjutab AeroTelegraph: ametliku versiooni kohaselt polnud sõjaväel piisavalt kütust. lavrov pidi seetõttu välisminister Mauro Vieira lennukis reisikaaslasena lendama Brasiilia pealinna.
lavrov kordas oma Ladina-Ameerika lennu eelõhtul, et katsed Venemaad isoleerida on ebaõnnestunud ja süüdistas USA-d kaose tekitamises maailmas, mis vene ministri sõnul liigub enesekindlalt „mitmepolaarsuse” ja „õigluse” poole.
11. Uute Lääne sanktsioonide oht, mis on ajastatud Aleksei Navalnõi surma ja Ukraina sissetungi aastapäevaga, on muutnud Venemaa valuutaturu kauplejad närviliseks.
Neljapäeval, 22. veebruaril toimunud oksjonil hüppas dollari kurss arveldustega „homme” ilma uudiste ja nähtavate põhjusteta enam kui 7 rubla ja oli kolme minutiga üle 100 rubla piiri.
Ebanormaalne kasv algas kell 16.14 Moskva aja järgi: 93,14 rublalt tõusis kurss 10 minutiga 94,67 rublani. Sellele järgnes kolmeminutiline paus, mille järel dollar tõusis minutitega hüppeliselt 100,11 rublani ja püsis kolmekohalise piiri ümber kuni kella 16:51-ni.
Tänaste arveldustega dollar normaliseerus – umbes 93 rubla tasemele – alles kell 17.00 Moskva aja järgi. Dollari väärtuse põhinäitajaks peetav „homme” arvelduskurss püsis kogu selle aja alla 93 rubla.
Ilmselt valuutaoksjonil „kellegi närvid ei pidanud vastu”, märgib GPB Privaatpanganduse tegevdirektor Egor Susin. Ta usub, et osalejad on „välismaiste kingituste” ootuses närvilised: 23. veebruaril kuulutab USA välja uue sanktsioonide vooru. Ja need “võivad mõjutada Venemaa finantssektorit,” märgib Pervaya Management Company analüütik Ivan Kapustjanski.
Kõik eksporti tabavad sanktsioonid mõjutavad rubla, hoiatab HSE professor Jevgeni Kogan. Eelmise aasta lõpus kaotas Venemaa majandus kolmandiku eksporditulust, mille kogumaht – 425 miljardit dollarit – oli madalaim pärast pandeemiat. Jaanuaris kahanes eksport veel 12% Türgi, Hiina ja AÜE pankade arveldusprobleemide tõttu, mis mõjutasid ka naftatarneid.
Sanktsioonide oht „ei ole kuhugi kadunud,” märgib Kogan: „See on meiega nii enne kui ka pärast valimisi.”
12. Viiendal päeval pärast Aleksei Navalnõi surma näitasid uurijad poliitiku surnukeha tema emale, kuid keeldusid teda üle andmast ja nõudsid salajast matust, ähvardades muidu surnukeha üleandmise protsessi nii palju kui võimalik edasi lükata. Ljudmila Navalnaja teatas seda poliitiku Youtube’i kanalile postitatud videosõnumis.
„Uurijad ütlevad, et nad teavad surma põhjust. Neil on valmis kõik meditsiinilised ja juriidilised dokumendid, mida ma nägin, ja ma kirjutasin meditsiinilisele surmatunnistusele alla. Seaduse järgi oleks nad pidanud mulle kohe Aleksei surnukeha andma, kuid nad pole seda veel teinud. Selle asemel nad šantažeerivad mind, seavad mulle tingimusi, kuhu, millal ja kuidas Aleksei tuleb matta,” räägib Navalnõi ema videos.
„Nad tahavad, et seda tehtaks salaja, ilma hüvasti jätmata. Nad tahavad mind viia surnuaia äärele, värskele hauale ja öelda: siin lebab teie poeg. Ma ei ole sellega nõus. Ma tahan, et teil, kellele Aleksei kallis on, kelle jaoks tema surm oli isiklik tragöödia, oleks võimalus temaga hüvasti jätta. Ma salvestan selle video, sest nad hakkasid mind ähvardama. Mulle silma vaadates öeldakse, et kui ma pole nõus salamatusega, siis nad teevad midagi mu poja surnukehaga. Uurija Voropajev ütles mulle avameelselt: aeg ei ole sinu poolel, laip laguneb,” lõpetab ta.
Navalnõi pressisekretär Kira Jarmõš ütles, et „Aleksei Navalnõi emale näidatud surmajuhtumi meditsiiniline aruanne väitis, et surma põhjused on loomulikud”.
13. Liidupäev võttis vastu resolutsiooni eelnõu kaugmaarelvasüsteemide üleandmise kohta Ukrainale, vahendab T-online. Dokumendi koostas valitsev valgusfooride koalitsioon, kuhu kuuluvad Sotsiaaldemokraatlik Erakond (SPD), Vaba Demokraatlik Partei (FDP) ja Rohelised.
Resolutsioonis ei mainita otseselt Taurust, kuid kutsutakse ministrite kabinetti üles alustama pikamaarelvasüsteemide tarnimist Ukrainale, „et hävitada strateegilised sihtmärgid kaugel vene agressori tagalas”. Poolt oli 382 saadikut, vastu 284 ja erapooletuks jäi kaks saadikut.
„Ukraina peab jätkuvalt suutma lüüa sõjalisi sihtmärke, nagu laskemoonalaod, varustusliinid ja komandopunktid kaugel rindejoonest tagapool, ning suutma oma sõdureid kõige paremini kaitsta Venemaa sõjaväe erinevate rünnakute eest,” öeldakse dokumendis.
Samal ajal lükkas Liidupäev tagasi opositsioonilise Kristlik-Demokraatliku ja Kristlik-Sotsiaalse Liidu (CDU/CSU) parlamendirühma koostatud resolutsiooni projekti kaugmaarakettide Taurus üleandmise kohta Ukrainale. Vastu hääletas 480 saadikut, poolt 182 ja erapooletuks jäi veel viis saadikut, vahendab Welt.
Parlamendifraktsioonidel on erinev tõlgendus selle kohta, milliseid süsteeme Ukraina võib nüüd vastu võtta. Paljude roheliste ja FDP poliitikute jaoks tähendab „kaugmaarelvad” Taurust. SPD fraktsiooni aseesimees Gabriela Heinrich aga ütles, et sõnastus „ei pruugi” tähendada just neid rakette. „See on tõlgendamise küsimus. <…> Fakt on see, et me ei tõmmanud sellele kohale punast joont,” märkis ta.
Tauruse peamine komistuskivi on nende ulatus. Saksamaa ei ole veel varustanud Ukrainat relvadega, mille lennuulatus on 500 km. Sarnased Storm Shadow ja Scalp raketid, mille Ukraina sai Ühendkuningriigist ja Prantsusmaalt, on ekspordivariant, mille lennuulatus on piiratud 250–270 km.
Kas Taurust on võimalik sarnaselt programmeerida, pole veel teada. See küsimus huvitas Scholzi, kes kardab, et Ukraina tulistab Saksa rakettidega Venemaa territooriumi pihta ja see toob kaasa sõja eskaleerumise. Valitsus pidas läbirääkimisi Saksa relvatööstuse esindajatega, et näha, kas mürsu ulatust saab piirata.
Taurus käivitatakse lennukilt ja see on mõeldud ülitäpse löögi sooritamiseks vaenlase territooriumil ilma õhutõrje ulatusse sisenemata. Rakett on võimeline arendama kiirust kuni 900 km/h ja suudab kanda kuni 480 kg lõhkeainet. Samal ajal lendab Taurus ülimadalal kõrgusel – umbes 50 m. See teeb tema tuvastamise radari abil peaaegu võimatuks. Ukraina on neid rakette küsinud alates eelmise aasta maist.
14. Kopenhaagen tarnib sel suvel Kiievisse esimese partii Ameerika F-16 hävitajaid, vahendab Reuters. Taani peaministri Mette Frederikseni sõnul võetakse vahendid eelseisvaks lahingulennukite tarnimiseks tsiviil- ja sõjaväeannetuste erifondist. Taani teatas ka uuest sõjalise abi paketist Kiievile väärtusega 1,7 miljardit krooni (247,4 miljonit dollarit) ning kutsus oma liitlasi üles suurendama annetusi Ukrainale. Seega oli Kopenhaagenist Kiievile antud abi kogusumma kahe sõja-aasta jooksul 33,3 miljardit krooni (3,1 miljardit dollarit).
„Tuleb rõhutada, et kui nad (Ukraina) tahavad lahinguväljal edu saavutada, siis tuleb nüüd rohkem annetada,” ütles Frederiksen. Ta ei öelnud aga, kui palju lennukeid Ukrainasse üle antakse.
NATO peasekretär Jens Stoltenberg ütles varem neljapäeval, et Ukraina relvajõud suudavad rünnata Venemaad hävitajatega F-16, kui need on kohale toimetatud.
Tema sõnul otsustab iga Ukraina liitlane iseseisvalt, kas viia võitlejad Kiievisse või mitte. Ukraina armee saab aga kasutada kõiki tarnitud F-16-sid enesekaitseks, mis hõlmab ka rünnakuid seaduslikele Venemaa sõjalistele sihtmärkidele väljaspool Ukrainat.
Päev varem teatas CNN, et esimesed neli Ukraina pilooti lõpetavad selleks suveks F-16-l koolituse. Nad alustasid treenimist oktoobri keskel Arizona osariigis Tucsonis asuvas 162. hävitajatiivas. Samal ajal on Ameerika Ühendriikides koolitusel kokku 12 pilooti, kes on jagatud kolme rühma. Kõik on augustiks valmis F-16-ga lendama. Ukraina sõjaväepiloodid õpivad hävitajatega lendama ka Ühendkuningriigis, Rumeenias ja Taanis.
Möödunud suvel lubasid Holland, Taani ja Norra viia Ameerika hävitajad Ukrainasse. Holland võib anda Kiievile 18 lahingulennukit ja Taani – 19. Norra ei täpsustanud, kui palju F-16 on valmis Ukraina relvajõududele tarnima. USA on lubanud ka lennukite üleviimise heaks kiita, kui pilootide koolitus on läbitud.
Ukraina õhuväe esindaja Juri Ignat märkis, et olukorda lahinguväljal võivad muuta kaks 12-liikmelist F-16 eskadrilli. „F-16 on võimeline kaitsma Ukrainat raketiterrori eest, tõrjuma vene laevu ja vene lennukeid ning saavutama õhus ülekaalu,” rõhutas ta.
15. Lühiuudised
USA ennustab Ukrainas katastroofilist laskemoona ja õhutõrjerakettide puudust. Kui lisarahastust ei kinnitata, on oodata õhutõrjevahendite defitsiiti, mis võib sõja käiku muuta juba märtsi lõpuks, kirjutab ABC.
Valge Maja on teatanud plaanist kehtestada Iraanile kiiresti uued sanktsioonid vastuseks Iraani relvamüügile Venemaale. Riiklik Julgeolekunõukogu hoiatab „kiire” ja „raske” reaktsiooni eest, kui Iraan jätkab ballistiliste rakettide müümist Moskvale.
Poola lisab kriitilise infrastruktuuri objektide loetellu piiripunktid Ukrainaga ning maantee- ja raudteelõigud, et anda 100% garantii sõjalise abi, varustuse, laskemoona ja humanitaarabi viivitusteta jõudmiseks Ukrainasse.
Hispaania luureteenistused ei kahtle, et Alicantes toimunud Maksim Kuzminovi mõrva taga on kreml. Kuzminov oli Venemaa õhujõudude kapten, kes lendas 2023. aasta augustis Ukrainasse helikopteriga Mi-8 AMTSh.
Valgevene kaitseminister Viktor Khrenin süüdistab Ukrainat 112 000–114 000 sõjaväelasest koosneva löögirühma moodustamises Ukraina-Valgevene piiril. Tema sõnul ligikaudu 17 000 oleks tavapärane piirikaitse.
Kokkuvõte tugineb avalikele allikatele. Allikateks on sõdivate poolte ametlikud teated, avalik meedia, kummagi poole blogijate sõnumid ning kolmandate osapoolte info. Loo autor üritab hoida eraldi fakti, kuuldust ja arvamust. Info kipub enamasti olema vastukäiv või seda varjatakse, sestap tugineb kokkuvõtte lisaks erinevate sõjalist olukorda kajastavate kaartide analüüsil. Vigu juhtub ja parandused teeb järgmise päeva kokkuvõttes. Vabandused ette, et vene riiki, sellega seotud kremlimeelsete isikute nimed on väikse tähega… ja sõna Ukraina igas võtmes suure tähega.
Viimased uudised
Vaata siit elektri hinda tunni kaupa
TOP 10
Loading ...
Kuidas lisada Lõunaeestlase äpp
