Sõja ülevaade: 726. päev – 80 maapealset vene poole rünnakut tõid ühe edenemise Bahmuti küljel
Avaldatud: 19 veebruar, 2024
Vastase kaotused. Allikas: https://armyinform.com.ua/ Lõunaeestlane jätkab sõjanduse asjatundja Toomas Piirmanni ülevaatega sündmuste kohta Ukraina sõjas.
Ukraina 19. veebruar 2024:
80 maapealset vene poole rünnakut tõid ühe edenemise Bahmuti küljel ning pommisajus ikka u 100 Ukraina asulat, Taani üllatas.
1. Varahommikuks ioli infot nelja Šahedi drooni alla laskmisest ja jagus pomme piiri ja rindelähedaste asulate pihta.
2. Venemaal suht vaikne oli.
3. Kupiansk-Kreminna: tasapisi hakkab rünnakutearv tõusma, muutusi rindejoones ei tuvastanud.
4. Siversk: rünnakuid Bilohorivka suunal jagus, edenemisi mitte.
5. Bahmut: Üks vene pool edenemine lisaks tuli.
6. Donetsk: juba üritab vene pool Avdiivkast lääne suunal jätkata.
7. Lõunarinne: tundub, et tugevam vene poole pealetung algas.
8. Herson: vene pool sai küll rünnakute konveieri tööle, aga muutusi see rindejoones ei toonud.
9. Üks kurvem lugu Avdiivkast.
10. Pentagon: putin on kulutanud sõjale üle 200 miljardi dollari ja kaotanud 315 tuhat inimest.
11. Taani otsustas kogu oma suurtükiväe staffi Ukrainale üle anda.
12. Navalnõi mälestusüritustel peeti kahe päeva jooksul kinni 400 inimest.
13. USA palus Indial ja Hiinal veenda Venemaad mitte viima tuumarelvi kosmosesse.
14. Venemaa on hädas Türgi pankadega, kes ei taha sanktsioonide hirmus enam vene suunal arveldada.
15. Venemaal tõuseb laste patriootilisele kasvatamisele suunatud raha.
16. Lühiuudised
1. Ukraina õhuvägi andis teada, et neli Šahedi drooni täna öösel alla lasid. Vist rohkem neid polnudki. Ikka tihe pommisadu piiriäärsete Ukraina asulate pihta ning rindelähedaste asulate pommisadu ikka päris maruliselt jätkub.
2. Üks Su-34 veel alla lasti ja sellegi kaotust ei taha vene pool tunnistada. Pisu kurtmist tuli Kurski ja Belgorodi oblastist. Ju miskit enamat peatselt Ukraina plaanib…
3. Kupiansk-Kreminna: rünnakute arv tasapisi tõuseb nii Kupianski kui Ternõ-Jampolivka suunal, aga eile need muutusi rindejoones ei toonud, soomust siiski palju „maha“ jäi.
4. Siversk: siin vene poole edutud rünnakud jätkusid.
5. Bahmut: Bahmutist läänes Ivanivske suunal suutis eile vene pool edeneda ja jätkuvalt mures, sest siin suunal on juba pikemalt sammhaaval edenetud. Tõusnud on vene poole rünnakute kvaliteet, sest enamus siin suunal ründavatest üksustest on elukutselised ning parananud on erinevate relvaliikide vaheline koostöö, mis tagab parema kaudtule ja lennuväe ning drooninduse toetuse. Võimalik, et pisu kimbutab Ukrainat ka kaudtulemoona puudus ning võib-olla ollakse hädas üksustele puhkuse andmisega. Siiski suurt vene poole läbimurret ei usu.
6. Donetsk: Pärast Avdiivka vallutamist asus vene pool Lastotškõne suunas ründama. Njah, vähemalt üks vene blogija teatas, et vene pool on „kõikvõimalike vahenditega” tugeva tule all. Küll olla juba tugev vene luure ja diversioonigruppide töö Avdiivkast lääne suunal toimumas ja arvatavalt siit suunalt üritab vene pool pealetungi jätkata.
Rindel vaatamata tugevale vene poole rünnakutelaine jätkumisele muutusi rindejoones ei tuvastanud. Huvitaval kombel jätkab vene pool Novomkhailivka suunal soomusega kolonnis ründamist ja sellega lihtsustab selle kolonni töötlemist. Võimalik, et vene pool kardab hargneda põldudel ees olevate miiniväljade tõttu ja üritab kolonniga läbi murret saada. Küll annab see Ukrainale lihtsama võimaluse koondada oma vahendid vaid ühele lõigule rünnaku peatamiseks enamasti nii droonide kui kaudtulega aga videotest näeb ka tankitõrjerelvade kasutamist Ukraina eesmistelt possadelt.
7. Lõunarinne: ühes kindel, vene poole suurem surve algas.
Berdjanski suund: pisu hakkab vene poole surve tõusma, muutusi rindejoones siiski ei tuvastanud.
Tokmaki suund: siin läks keeruliseks ja väga vastuoluliste sõnumite valguses on hetkel täpne seis teadmata, sestap kummagi poole blogijate versioonid siia paneb ja homme vast targem:
Ukraina omad: Vaenlane tungis Ivanovski ja Verbove lähedale. Võitlused jätkuvad Robotõnest lõunas ja läänes. Alates eilsest algasid Robotõnski astangul vaenlase aktiivsed rünnakud. Katsapid (vene pool) üritavad Robotõnesse ise siseneda, võitlus käib külast lõuna pool asuva kindluse nimel. Katsapid on Edela-Verbove kaitsest läbi surunud, stabiliseerimismeetmed on käimas. Ilma reservide sisseviimiseta võib kujuneda halb olukord – sellest saavad aru nii meie kui ka vaenlane.
Võitlused toimuvad Robotõnest lõuna pool asuvate kaevikute/kindlustuste servadel. Seni ei paista vene vägedel veel jalgealust saavutavat. Täna löödi järjekordne rünnak tagasi. Verbovest lääne pool on Venemaa rünnakute tõttu laienenud hall tsoon.
Robotõne teljel korraldatakse Ukraina positsioonidele massilisi pommirünnakuid ja suurtükirünnakuid. Seda „rindejoone tasandamise” taktikat kasutab Venemaa sageli suuremahulisteks mehhaniseeritud ja jalaväe rünnakuteks valmistumiseks.
Vene blogija versioon: Orehovski sektsioon: vene relvajõudude pealetung, olukord 01.00 seisuga 19.02.2024. Vene väed jätkavad pealetungi nn Rabotõnski ääres.
Erivägede juhi sõnul õnnestus langevarjurite ja motolaskurüksustel 2 km sügavusele edasi liikuda ja jõuda Rabotõne lõuna- ja kaguserva. Tõenäoliselt on veel kinnitamata teated lahingutest küla lääneserval juba reaalsus. Võttes arvesse vene soomusrühmade rünnakute vektorit ja jalaväelaste maabumist külast läänes, on see stsenaarium üsna realistlik.
Tekib õiglane küsimus, kas vaenlasel on aega Rabotõne hoidmiseks abijõude üle kanda. Asula hävis tugevalt suviste lahingute käigus. Ja kui olla objektiivne, siis ei saa sellest kuidagi „varandust”. Samas peavad asulast „otse läbi sõitma” ka vene väed, sest varemetes on pehmelt öeldes raske jalgu alla võtta.
Njah, ühes videos oli näha, et rünnakul osalevad ka tankid T-55 (üks neist vähemalt ära lasti), mis polegi paha uudis…
Melitopoli suund: vaikne.
8. Herson: muutusteta, kuigi eile suutis vene pool rünnakutekonveieri siingi töösse saada ning Ukraina omad teatasid siin rindel 16-st vene poole rünnakust. Njah, üks vene blogija andis teada, et Ukraina suutis osa oma üksusi Dnepri idakaldal välja vahetada ning pisu kurdeti, et ka Ukraina ründavat…
9. Ukraina blogijate esitatud sündmuste kronoloogia.
Muuseum asus endise Zeniidi sõjaväebaasi territooriumil (Avdiivkast edelas). Seoses sellega, et positsioonid olid mitmeks päevaks ümber piiratud, pidid kõik jalaväelased end põhijõududeni välja võitlema. Kahjuks oli seal 4 mittekõndivat poissi (haavatud) ja veel 2 kõndivat, kellel ei olnud võimalust ilma evakueerimiseta naasta.
Tunlist Tsarska Ohhotasse murdnud, kasutas vaenlane seejärel teist väljapääsu 1500 meetri kaugusel Zeniidist. Ja vastavalt sellele hakkas ta end seal kehtestama. Vene pool jätkas Opõtne suunalt survet, liikudes sealt edasi tõmmates kotisuud koomale.
Pikka aega ei tehtud lahkumisotsust, kuni 13.02 laskemoon ja veevarud hakkasid lõppema. Ebaõnnestunud üritati blokeeringust vabastada ainult võitlejad, keda seejärel tulistati (kahjuks ei suuda seda paremini Ukraina keelest tõlkida). Mõistes juba traagikat ja kaitse mõttetust, anti käsk alast väikeste rühmadena läbi murda. Siin juhtus ebameeldiv juhtum, mida kirjeldas Instagramis juba teine võitleja, kui komandör ütles haavatute kohta „Saada nad pikali ja põleta kõik ära.” Häda on selles, et seda kuulis haavatud võitleja.
14.02 alustati väikeste rühmadena väljamurdmist ning haavatutele lubati evakueerimine, mis pidi saabuma 15.02. Üks ellujäänud võitlejatest jäi 5 haavatuga. Teine Panda võitleja kirjutab enne oma surma: „Mind ei huvita, mis minuga juhtub ja mul on poistest kahju.” Järgmisel päeval, orienteeruvalt kella 12-st, tulid vene soldatid positsioonile ning juba kell 16.02 ilmusid vene meediasse kaadrid mahalastud sõduritest.
Suure tõenäosusega lasti poisid maha kohe 15. veebruaril. Veel üks võitleja jõudis enne oma surma kirjutada: „ei leiba, pole midagi ja pool pudelit vett alles”. Surnukehadega kaadrisse jäi üks sõduritest pudelit pärast surma käes hoidma.
Sellise tragöödiani viis vigade jada ja otsustavate tegudega venitamine. Ja vaenlane tõestas taas, et ta ei hooli sõjareeglitest.
10. Kaks aastat kestnud sõda Ukrainaga on läinud Venemaale maksma 211 miljardit dollarit (19,5 triljonit rubla). Me räägime kuludest, mis on seotud vägede varustamise, paigutamise ja ülalpidamisega ründeoperatsioonide jaoks, ütles USA kaitseministeeriumi kõrge ametnik, vahendab Reuters.
Lisaks kaotas Venemaa relvamüügi tühistamise või edasilükkamise tõttu üle 10 miljardi dollari. Kokku läks sissetung Ukrainasse maksma 1,3 triljonit dollarit, võttes arvesse riigi kaotatud majanduskasvu, mida oodati kuni 2026. aastani, märkis Pentagon.
Kui putin poleks sõda alustanud, oleks Venemaa majandus võinud olla 5% suurem, rõhutas varem USA rahandusministeerium. Invasioon ise ja sellele järgnenud Ukraina alade okupeerimine aitasid kaasa kiirele kulude kasvule, rubla odavnemisele, inflatsiooni kasvule ja pingetele tööjõuturul, mis peegeldasid tööjõu kadumist. Üldiselt põhjustab sõja, lääne sanktsioonide ja Moskva vastumeetmete kombinatsioon Venemaal „olulist majanduslikku pinget”, teatas ministeerium.
Detsembri lõpus ütles Venemaa rahandusministeeriumi juht Anton Siluanov, et eelarves on sõja rahastamiseks piisavalt raha. Tema sõnul võimaldavad eraldatud vahendid „kõiki põhiülesandeid” rindel täita. Valitsus on 2024. aasta eelarvesse arvestanud alates nõukogude ajast rekordilised kaitsekulutused: need moodustavad 10,775 triljonit rubla ehk 29,5% kõigist kulutustest. Võrreldes käesoleva aastaga suureneb armee ja relvatootmise rahastamine 70% ning võrreldes sõjaeelse 2021. aastaga kolmekordistub.
Pentagoni ametnik hindas ka sõjaväele tekitatud kahju. Tema sõnul ulatusid Venemaa kaotused hukkunute ja haavatute osas 315 tuhande inimeseni. See on umbes 87% Venemaa kaitseministeeriumi töötajatest enne täismahus invasiooni algust 2022. aasta veebruaris.
USA luure viitas sarnasele arvule detsembri keskel. 2. veebruari seisuga õnnestus Mediazona ja BBC Russian Service’i ajakirjanikel kinnitada ligi 43,5 tuhande Venemaa sõjaväelase hukkumist. Ukraina väed hävitasid või kahjustasid ka üle 20 Vene mereväe laeva.
11. Taani andis kogu oma suurtükiväe Ukrainale üle, ütles peaminister Mette Frederiksen Müncheni julgeolekukonverentsil. Nagu ajaleht Jyllands-Posten kirjutab, kritiseeris ta EL-i riike, et nad ei tee Kiievi heaks piisavalt.
Frederiksen märkis, et erinevates Euroopa riikides on endiselt suured laskemoona ja muu sõjavarustuse varud. Ta kutsus üles kasutama varustust Ukraina toetamiseks võitluses Venemaa agressiooni vastu.
„Overdasime omalt poolt kogu oma suurtükiväe. Mul on kahju seda öelda, sõbrad, kuid Euroopas on veel laskemoona varusid,” ütles Frederiksen.
„Peame tagama, et laupäeval, sõja alguse teisel aastapäeval saab Ukraina rohkem varusid. Konkreetsed tarned maismaal,” ütles ta. Räägime laskemoonast, suurtükiväest, kaugmaarakettidest, droonidest, hävitajatest F-16.
Taani peaminister leiab, et Euroopa Liit peaks lühemas perspektiivis andma Ukrainale seda, mida ta vajab, „ja pikemas perspektiivis tuleb Ukrainat EL-i ja NATO kaitseliitu vastu võtta”.
12. Viimase kahe päeva jooksul kogu Venemaal toimunud Aleksei Navalnõi mälestuse miitingul pidasid julgeolekujõud kinni 401 inimest. Need andmed avaldab inimõiguste projekt OVD Info. Kinnipidamised toimusid 36 linnas üle riigi. Samal ajal toimusid pooled arreteerimistest – 200 – Peterburis.
Peterburi kohtute ühise pressiteenistuse andmetel võtsid linnakohtud 17. veebruari õhtuks haldusvastutusele üle 50 inimese haldusasjades, mis olid seotud volitamata tegevuse korraldamise, osalemise või avalike üleskutsega osaleda ( Haldusseadustiku artikli 20.2.2 1. osa). Neist üle 40 sai otsuse haldusaresti kohta.
Kolm 16. veebruaril Moskvas Solovetski kivi juures kinni peetud inimest vahistati 15 päevaks. „Matvey Klestov, Jelena Zaprudnova ja Anna Kostjakova tunnistati süüdi politseile allumatuse artikli alusel (haldusseadustiku artikkel 19.3). Samuti süüdistati neid miitingute pidamise reeglite rikkumises, Klestovile määrati 40 tundi sunnitööd, Zaprudnovale ja Kostjakovale igaühele 20 tuhat rubla trahvi,” ütles Moskva Tverskoi kohtu pressiteenistus RBC-le.
Moskva prokuratuur ähvardas 16. veebruari õhtul kesklinnas „koordineerimata tegudele” üleskutsete eest vastutusele võtta. Asutus ei täpsustanud, millistest tegudest me räägime.
13. USA välisminister Antony Blinken tõstatas Müncheni julgeolekukonverentsi kõrval Hiina ja India kolleegidega küsimuse Venemaa tuumarelvade võimalikust ohust orbiidil. New York Timesi teatel kutsus ta Pekingit ja Delhit Moskvat mõjutama ning hoiatas ka, et igasugune tuumaplahvatus kosmoses ei hävita mitte ainult Ameerika, vaid ka Hiina ja India satelliite.
Lisaks usuvad USA ametnikud ja välisanalüütikud, et plahvatus lööks välja globaalsed sidesüsteemid, häirides kõike alates hädaabiteenustest kuni mobiiltelefonide ja generaatorite ja pumba juhtimissüsteemideni. Plahvatusest tekkinud praht paiskub laiali kogu madalal Maa orbiidil ja muudab satelliitide navigeerimise erinevatel eesmärkidel keeruliseks. Blinken jätkab selle küsimuse tõstatamist Müncheni julgeolekukonverentsi täiendavatel kohtumistel.
Mõned Ameerika luureametnikud vaidlustasid Washingtonile teadaolevate andmete avaldamise, kuna Venemaa programmi üksikasjad jäävad saladuseks, ütlesid allikad Timesile. Kuid teised soovitasid avaldada piisavalt teavet, et veenda Hiinat ja Indiat ohu tõsiduses.
Ameerika luure sai uut tüüpi relva väljatöötamisest teada pärast mitut Vene satelliitide salajast starti 2022. aasta alguses. Valge Maja kirjeldas Venemaa uusi arendusi kui satelliidivastast tehnoloogiat, üksikasju avaldamata. New York Timesi allikad rõhutavad, et need relvad ei kujuta inimestele otsest ohtu.
„Me ei räägi relvadest, mida saaks kasutada inimeste ründamiseks või füüsilise hävingu tekitamiseks siin kohapeal,” ütles Pentagoni pressiesindaja John Kirby ajakirjanikele. Veebruaris ütles ta, et Ameerika diplomaadid on alustanud läbirääkimisi Venemaa ja teiste riikidega relvade üle.
14. Ligikaudu kaks kuud tagasi kerkinud probleem Türgi pankadega, mis massiliselt lõpetasid Venemaalt maksete vastuvõtmise, blokeerides kauba tarnimise Türgist Venemaa turule, pole siiani lahendust leidnud. Venemaa suursaadik Ankaras Aleksei Erhov teatas sellest pühapäeval telekanali Rossija-24 vahendusel. Tema sõnul peavad vene diplomaadid Türgi poolega läbirääkimisi. Kuid need pole veel tulemusi andnud. Probleem on endiselt olemas ja „väga tõsine”, tsiteerib TASS Erhovit.
Suursaadiku sõnul tekkisid pankade keeldumised koostööst Venemaa ettevõtetega, kes ostsid Türgist kaupu, „vene-vastaste sanktsioonide karmistamise tulemusena”. Türgi pangad on sunnitud USA rahandusministeeriumi otsusega arvestama, selgitas Erkhov: „Seda tehes puhuvad nad, nagu me ütleme, vee peale, isegi kui see on külm, praktiseerivad nad nn ületäitmist.” „Teeme omalt poolt koostööd Türgi võimudega, et need meetmed ei kahjustaks välismaises majandustegevuses, nii Venemaa kui ka Türgi, heauskseid osalejaid. Töö käib,” lisas suursaadik.
Fakt, et Türgi pangad lõpetasid Venemaalt maksete vastuvõtmise, sai teatavaks jaanuari keskel. Seetõttu halvati import Türgist, mille mahud kahekordistusid pärast sõja algust ja jõudsid haripunktis rekordilise miljardi dollarini kuus ning langesid 2023. aasta detsembris 792 miljonile dollarile.
Tabamuse said keemiatoodete, autoosade, samuti rõivaste ja jalatsite importijad. Olukorraga kursis olev RIA Novosti allikas väitis, et probleem plaanitakse lahendada 25. jaanuariks. Tegelikkuses olukord aga halvenes: veebruaris seisid Venemaa ettevõtted silmitsi kontode sulgemisega Türgi pankades ning kuu teisel poolel tekkisid raskused eraisikute jaoks. Türgi üks suurimaid ja venelastele lojaalseim Denizbank alustas ulatuslikku Vene Föderatsiooni klientide kontrollimist, nõudes elamisluba ja Türgis viibimise kinnitust ning dokumentide puudumisel kontode sulgemist.
putin jättis ära veebruari keskel toimuma pidanud visiidi Türki, mis oleks võinud olla tema esimene reis mõnda NATO riiki pärast sõja algust. Ankara RIA Novosti allika sõnul võidakse visiit edasi lükata aprilli-maisse.
15. 2024. aasta lõpuks katab Venemaa isamaalise kasvatuse süsteem umbes 72% lastest ja noortest vanuses 5–19 aastat. Seda ütles Vene Föderatsiooni asepeaminister Tatjana Golikova plenaaristungil „Räägime sellest, mis on oluline: haridussfäärist”, nagu tsiteerib TASS. Asepeaminister meenutas, et föderaalprojekt „Isamaaline kasvatus” on riigis toiminud alates 2021. aastast. Üks selle peamisi ülesandeid on Venemaa „pioneeride” arendamine – laste ja noorte liikumine „Esimeste liikumine”.
Asepeaministri sõnul hõlmab Venemaa kaasaegne haridussüsteem ligi 80 miljonit kodanikku. Riigi õppeasutused on ühed peamised tööandjad: need annavad tööd enam kui 9,5%-le elanikkonnast. Rahvusliku projekti „Haridus” raames on 2024. aastal eraldatud isamaalise kasvatuse jaoks üle 45,8 miljardi rubla (458 miljoni euro). See summa on suurem kui 2023. aastal, mil selleks eraldati 43,8 miljardit rubla, ja on kordades suurem kui 2022. aasta tulemus: siis eraldati patriotismi kasvatamiseks 6,47 miljardit.
Ühtlasi osutus Isamaalise kasvatuse projekt Hariduse riikliku projekti raames 2024. aastal üheks kalleimaks. Selle kulud on neli korda suuremad kui digitaalse hariduskeskkonna projekti eraldised (11,16 miljardit rubla). Patriotismi kasvatamine läheb maksma viis korda rohkem kui projekt „Iga lapse edu” (8,5 miljardit rubla) ja selle jaoks eraldatakse 15 korda rohkem raha kui projekt „Sotsiaalsed liftid kõigile” (3,7 miljardit rubla).
16. Lühiuudised
Saksamaa kantsler Olaf Scholzi kutsutakse üles saatma Tauruse tiibraketid Ukrainasse pärast Venemaa opositsiooniliidri Aleksei Navalnõi surma. Bundestagi kaitsekomisjoni esimees Marie-Agnes Strack-Zimmermann kutsub Saksamaad üles andma kogu võimalikku toetust, sealhulgas Tauruse rakette, mida eelistavad rohelised, FDP ja kristlikud demokraadid. Seni on rakettide tarnimisel kõhklusi põhjustanud mure Moskva reaktsiooni pärast võimalikele rünnakutele kriitiliste sihtmärkide vastu nagu Kertši väina sild.
dmitri medvedev „hoiatab” Venemaa piiride ümberjoonistamise katsete eest, öeldes, et sellised jõupingutused viivad ülemaailmse sõjani, kasutades kogu Venemaa strateegilist arsenali Kiievis, Berliinis, Londonis ja Washingtonis ning teistes kohtades, mis on juba sihtmärkidena loetletud. „Kas need idioodid (lääs üldiselt) tõesti usuvad, et Venemaa rahvas neelab oma riigi sellise jaotuse alla?”
EL peaks tegutsema kolmes põhisuunas: paremini ja kiiremini toetada Ukrainat majanduslikult, määratleda julgeolekukohustused Ukraina ees ja tugevdada kaitsevõimet, kuna Venemaa valmistub pikaks vastasseisuks NATO-ga, ütles Josep Borrell.
„Mõte, et me kaugeneme Ukrainast ja laseme NATO-l hakata lõhenema, on täielikult vastuolus Ameerika huvidega. Kongress peab koju tulema ja seadused vastu võtma,” vastas Biden küsimusele Ukraina abipaketi ja Avdiivka kaotuse kohta.
Vucic: Navalnõi surm võib Serbia ja Venemaa suhetele halvasti mõjuda. Serbia presidendi sõnul tuleks suhteid Venemaa Föderatsiooniga käsitleda Vene-Ukraina sõja kontekstis…
Kokkuvõte tugineb avalikele allikatele. Allikateks on sõdivate poolte ametlikud teated, avalik meedia, kummagi poole blogijate sõnumid ning kolmandate osapoolte info. Loo autor üritab hoida eraldi fakti, kuuldust ja arvamust. Info kipub enamasti olema vastukäiv või seda varjatakse, sestap tugineb kokkuvõtte lisaks erinevate sõjalist olukorda kajastavate kaartide analüüsil. Vigu juhtub ja parandused teeb järgmise päeva kokkuvõttes. Vabandused ette, et vene riiki, sellega seotud kremlimeelsete isikute nimed on väikse tähega… ja sõna Ukraina igas võtmes suure tähega.
Viimased uudised
TOP 10
Vaata siit elektri hinda tunni kaupa
Loading ...
Kuidas lisada Lõunaeestlase äpp
