Sõja ülevaade: 723. päev – USA-st ega Ukrainast hetkel häid sõnumeid ei tule
Avaldatud: 16 veebruar, 2024
Vastase kaotused. Allikas: https://armyinform.com.ua/ Lõunaeestlane jätkab sõjanduse asjatundja Toomas Piirmanni ülevaatega sündmuste kohta Ukraina sõjas.
Ukraina 16. veebruar 2024:
ei USA-st ega Avdiivkast hetkel häid sõnumeid tule, aga seepärast pea püssi põõsasse viskama ning pead norgu laskma, ükskord võidab Ukraina nii kui nii… 95 maapealset vene poole rünnakut ja 110 Ukraina asulat pommitamise käes.
1. Peale eile hommikust suurt raketirünnakut tänaseks neid enam ei jagunud.
2. Päris kurtmisvaba Venemaal pole ja Musta mere laevastiku juht olla maha võetud.
3. Kupiansk-Kreminna: vene poole surve hakkab vaikselt tõusma.
4. Siversk: „vaikne”.
5. Bahmut: siingi on hakanud vene poole rünnakute arv kasvama ja pisu enam tähelepanu hakkab koonduma vist Siverski suunale.
6. Donetsk: vist Avdiivka kaotatakse.
7. Lõunarinne: segaseid sõnumeid jagub, muutusi rindejoones aga mitte.
8. Herson: tavaline päev.
9. Venemaa ülemkohus lükkas tagasi kaks Nadeždini väidet seoses valimistele mittepääsemisega.
10. Z-kanalid teatasid Musta mere laevastiku juhi tagasiastumisest pärast laeva Caesar Kunikov hävimist.
11. „Auk” Vene Föderatsiooni riigieelarves kahekordistus aastaga, 4 triljoni rublani (40 miljardi euroni).
12. Venemaal suletakse massiliselt raamatupoode.
13. Baškortostanis suri teine Baymaki protestiosaline.
14. Usbekistan otsustas ühineda Venemaa-vastaste finantssanktsioonidega.
15. NATO tahab anda Ukrainale üle miljon drooni.
16. Lühiuudised
USA esindajatekoda läks puhkusele kuni 28. veebruarini. Valge Maja: Johnson tugevdab Venemaa Föderatsiooni jõupingutusi. USA esindajatekoda otsustas minna 28. veebruarini vaheajale, ilma et oleks hääletanud Ukrainale, Iisraelile ja Taiwanile antava finantsabi seaduseelnõu üle. Valge Maja spiiker Andrew Bates ütles The Hilli vaadatud memos, et vabariiklane Mike Johnson lühendab aega ja läheb puhkusele, „selle asemel, et lõpetada kahju, mida ta meie riiklikule julgeolekule teeb”.
Väljaande andmeil ei ole Kongressi Esindajatekoja koosolekute kalendri järgi pärast 15. veebruari ja kuu lõpuni istungeid ette nähtud. Seega ei saa see organ hääletada eelnõu üle, millega antakse abi Ukrainale, Iisraelile ja USA liitlastele Aasia-Vaikse ookeani piirkonnas kokku 95,3 miljardi dollari ulatuses, millest 60 miljardit pidi üle kandma Ukrainale. Bates rõhutas oma memos, et „spiiker Johnson riigi julgeoleku politiseerimise peatamise asemel kärbib ja jookseb, saates Esindajatekoda varajasele, teenimatule vaheajale, kui ta jätkab Venemaa veriste sõjaliste jõupingutuste ja Iraani režiimi tugevdamist”.
Valge Maja pressiesindaja sõnul põhjustab spiiker Johnson iga päev meie riikliku julgeoleku halvenemist, Ameerika kaotab. „Ja iga päev, kui ta lükkab puhta hääletuse edasi, langeb kongressi vabariiklaste positsioon Ameerika rahva ees. Varajasele vaheajale kiirustamine muudab mõlemad probleemid ainult hullemaks,” ütles Bates. Ta märkis, et ameeriklased on „nördinud kahju pärast, mida spiiker Johnson poliitika nimel Ameerika riiklikule julgeolekule teeb, nagu New Yorgi valijad on tõestanud”.
1. Täna oli Ukraina piiri ääres päris vaikne, selle eest kasvas rindelähedaste asulate pommitamine.
2. Venemaal Biiskis toimus plahvatus Altai FSC föderaalses uurimiskeskuses, mis on Venemaa sõjalis-tööstusliku kompleksi ettevõte, mis viib läbi teadusuuringuid ja toodab sõjalisi tooteid. Põhjust ei tea.
Valgevene kuulutas Ukraina piiril Homieli oblastis Leltšitski rajoonis välja terrorismivastase operatsiooni. Põhjust ei tea.
Belgorodi oblastist ja linnast ikka pisu kurtmist tuli.
3. Kupiansk-Kreminna: hakkas vene poole surve uuesti tõusma nii Kupianski kui Ternõ suunal. Rindejoones muutusi ei tuvastanud ja ringleb Ukraina omade keskel kõlakas eilsest, et droonid ja suurtükivägi „neelasid alla” enam kui 10 relvastatud sõidukit, sealhulgas seitse tanki ja üks TOS-1A ja see olla juhtunud juba kaugemal rindejoonest. Kasvavat vene poole survet siiski ootab, sest ressurssi on siia vene pool palju koondanud mõlemale suunale.
4. Siversk: eile rünnakutest infot polnud.
5. Bahmut: vene pool on saanud enda rünnakute arvu viimase aja kõrgeimaks (10) aga edu need eile veel ei toonud. Pingeline olukord nii Bahmutist idas kui edelas siiski jätkub ning järjest enam on hakanud vene surve suunduma Siverski poole.
6. Donetsk: seni saabunud info viitab võimalikule strateegilisele taganemisele. Hull vene poole rünnakukonveier töötab ja jätkuvalt on pisu arusaamatu mõistmaks, kuidas suudab vene pool tänagi veel sarnaselt Staliningradi lahingu aegselt toimetada ehk siis mitte miskit pole nende mõttemaailmas 80 aasta jooksul muutunud.
Eilsest siis, nagu arvata oli, pidid Ukraina võitlejad maha jätma endise Zeniti lennubaasi ja on nüüd vene poole kontrolli all. Kahelt poolt lihtsalt kotisuu nii kokku tõmmati. Lisaks jätkas linna poolitav vene rünnakuharu edenemist veelgi lääne suunal ning kasvab vene poolt hõivatud ala linnas.
Panen kaks uudislugu, esimene neist eile hilisõhtune ja teine täna hommiku kella 6-ne ilma kommentaarideta.
1) Venemaa on Donetski oblastis Avdiivka praktiliselt vallutanud: Ukraina relvajõud on asunud linnast vägesid välja viima, vahendab Washington Post. Ukraina relvajõudude võitlejate sõnul on Avdiivka alistumine vaid aja küsimus ning juba neljapäeval pidid nad mõned positsioonid maha jätma, kuna Vene väed hakkasid kiiresti edasi liikuma.
Ukraina viimaseks tugipunktiks saab hävitatud koksitehas. Nüüd kasutavad ettevõtet SBU eriüksuse „Alpha” sõdurid droonide käivitamise baasina. Ühe eriüksuslase sõnul on nad sunnitud taanduma, kui neid üritatakse ümber piirata.
3. üksik-ründebrigaadi esindaja Aleksandr Borodin kinnitas, et olukord Avdiivkas on „väga keeruline”: vene väed edenevad arvuliselt, mis ületavad oluliselt Ukraina relvajõudude vägesid – suhe on 1:7. „Need on kaks armeed, kes liiguvad seal edasi. Umbes seitse brigaadi. Nüüd täidame käsku (positsioone) hoida,” ütles ta.
Z-kanalid teatasid, et vene relvajõudude esimese slaavi brigaadi võitlejad olid Zeniti kindlustusala, tuntud ka kui endine sõjaväeosa A-1428 territooriumile juba lipud pannud ja postitanud videokinnituse. Võitlus selle ala pärast algas 2022. aasta detsembris. „Sõjaväekorrespondentide” sõnul lihtsustab selle hõivamine Avdiivka ründamist.
„Järgmine samm on tšeburaška kindlustatud ala hõivamine, mis on ilmselgelt Himiki mikrorajooni suunduvate ründerühmade järgmine sihtmärk,” kirjutas Rõbari kanali autor Mihhail Zvintšuk. Ta väidab, et osa Ukraina sõdureid on juba alla andnud ja osa üksusi on taganenud.
Ka USA nimetas olukorda Avdiivkas „kriitiliseks”. Riikliku julgeolekunõukogu strateegilise kommunikatsiooni koordinaatori John Kirby sõnul on linn Ukraina relvajõudude laskemoona puudumise tõttu Venemaa kontrolli all. Avdiivka tabamine on Venemaa esimene suurem saavutus lahinguväljal 2024. aastal. Viimane suurem linn, mille Vene väed vallutasid oli Bahmut. See langes 2023. aasta maikuus.
Avdiivka, mis asub okupeeritud Donetskist vaid 25 kilomeetri kaugusel, on Venemaa jaoks strateegiliselt olulisem kui Bahmut. „Teed, ristmikud, kõik: suurem osa logistikast on seotud Avdievka tänavatega,” selgitas Ukraina relvajõudude 53. brigaadi jalaväerühma ülem. Ukraina väejuhatus pole aga veel teatanud vägede linnast väljaviimisest.
Järgmine Ukraina relvajõudude kindlustatud ala pärast Avdiivkat kulgeb mööda joont Konstantinovka – Kramatorsk – Slovjansk, märkis „sõjaväekorrespondent” Aleksander Kots. Tema sõnul on see viimane Ukraina piir Donetski oblastis. Seni pole Venemaal õnnestunud seda täielikult hõivata, jõudes halduspiirideni.
2) Ukraina siinse suuna ülema sõnul on nüüdseks ette valmistatud uued positsioonid ja jätkatakse võimsate kindlustuste ettevalmistamist, arvestades kõiki võimalikke stsenaariume. Ukraina relvajõud jätkavad Avdiivka kaitsmist vene armee eest ja hoiavad tagasi vaenlase edasitungi, linnas jätkub äge võitlus. Suuna ülema Aleksandr Tarnavski sõnul on sõjaväele eraldatud lisaressurss laskemoona ja muid relvi. „Linna sees käivad ägedad lahingud. Meie väed kasutavad vaenlase ohjeldamiseks kõiki olemasolevaid jõude ja vahendeid,” ütles Tarnavski ja märkis, et lisaks täiendava laskemoona ja muude relvade eraldamisele on plaanis ka üksuste tugevdamine ning vägede manöövrid ähvardavatel suundadel. Samuti on sõjaväe teatel nüüdseks ette valmistatud uued positsioonid ja jätkatakse võimsate kindlustuste ettevalmistamist, arvestades kõiki võimalikke stsenaariume.
„Kohal olevad komandörid teavad oma ülesannet ja täidavad seda vastavalt Ukraina relvajõudude ülemjuhataja plaanile olukorra stabiliseerimiseks selles suunas. Vägede kontroll on stabiilne ja tõhus,” märkis ta ja rõhutas. „Meie jaoks on kõrgeim väärtus ja prioriteet Ukraina sõduri elu säilitamine.”
Tarnavski märkis traditsioonilist sõjalist sõnastust, et olukord operatsioonitsoonis on endiselt pingeline, kuid kontrollitud. Kaitsevägi jätkab kaitseoperatsioonide läbiviimist, tekitades vaenlasele olulisi kaotusi.
Kolmas üksik-ründebrigaad kinnitas 15. veebruaril ametlikult, et formeering viidi kiiresti Avdiivka piirkonda, et tugevdada Ukraina garnisoni. Sõjaväe andmetel oli brigaadi linna sisenemise ajal olukord seal „äärmiselt kriitiline”. Kolmanda eribrigaadi ülema asetäitja Maksim Žorin ütles, et Avdiivka piirkonnas käisid visad lahingud ning vene armee tungis igal poolt edasi.
Kolmanda brigaadi esindaja Aleksandr Borodin märkis LIGA.net-ile antud kommentaaris, et Avdiivka suunal on olukord väga keeruline, sissetungijad edenevad arvuliselt, ületades oluliselt kaitseväge: suhe on üks seitsmele. Ukraina kaitsjate vastu võitlevad vene Föderatsiooni regulaararmee ja eriüksuslased.
Ukraina siinse suuna kaitseväe esindaja Lihhova ütles 14. veebruaril LIGA.net-ile antud kommentaaris, et Ukraina väejuhatus on ette valmistanud alternatiivsed varustusteed juhuks, kui venelased katkestavad logistika põhitee Avdiivkasse.
Tavria üksuse juht ütles, et Avdiivkas ei hoia keegi kinni „kivihunnikutest ja põlenud rauast”, kuna käsu prioriteediks jääb sõdurite elude säilitamine.
Marinka ja Novomõhailivka juures vene rünnakud (34) eile edu ei toonud aga eks siingi suunal neid jagus.
7. Lõunarinne: siingi igatsugu versiooni tuleviku stsenaariumite suhtes liikvel on.
Berdjanski suund: paar tugevamat vene poole rünnakut muutusi rindejoones ei toonud.
Tokmaki suund: pisu kompimist.
Paneb siiagi loo kommentaarideta liikuvate kõlakate kokkuvõttest läbi Ukraina seisukoha: olukord Zaporižja suunal püsib stabiilsena ja praegu ei ole piirkondlikku keskust ohus, hoolimata sellesisulise teabe levitamisest mitmetes meediakanalites ja sotsiaalvõrgustikes. Sellest teatas telesaates Tavria üksuse esindaja Dmitri Lihhovõi. Ta rõhutas, et 15. veebruari hommikusaates ühes telekanalis ei jõudnud ta oma mõtet lõpuni viia, mistõttu mõned meediaväljaanded tõlgendasid tema sõnu valesti ning kohati oli info isegi võltsingutega üle külvatud. Eelkõige kirjutas meedia, et venelased koguvad „šokirusikat laiaulatuslikuks pealetungiks” Zaporižja suunas.
„Zaporižja suunal on olukord stabiilne. Sinna on tõepoolest koondunud märkimisväärne grupp venelasi ja põhimõtteliselt võrreldav Avdiivkaga, kuid tuleb arvestada, et Avdiivvka on kitsas riba, linnapiirkond, see on sõna otseses mõttes mitu kilomeetrit ja 50 000 või isegi rohkem venelast, kes sinna tormavad ja tegelikult ronivad sinna nagu pudelikaelasse,” rääkis Lihhovõi.
Zaporižja suunaga on olukord erinev – see algab piirilt Donetski oblastiga ja ulatub Dnipropetrovski oblastini. Samuti on tegemist erinevate looduslike tingimustega ning sealne vene kontingent on laiali kogu rindejoonel, rõhutas Lihhovõi.
„Kui jagada see kontsentratsioon kilomeetriteks või kümneteks kilomeetriteks, siis see ei kujuta endast sellist ohtu, nagu mõned võiksid ette kujutada. „Kahekordset eelist” pole, Zaporižjale pole ohtu, nagu mõned on juba tõlgendanud. Olukord seal on stabiilne,” kinnitas esindaja.
Melitopoli suund: vaikne.
8. Herson: jätkuvalt suund, kust uudiseid tuleb suht kidakeelselt, nii Ukraina kui vene poolelt. Kolmest vene poole eilsest rünnakust ilma muutusi rindejoones toomata ja tugevast Dnepri läänekalda töötlusest ikka kordusena jätkub.
9. Venemaa ülemkohus lükkas tagasi presidendikandidaadi Boriss Nadeždini väited, milles ta vaidlustas keskvalimiskomisjoni nõuded allkirjalehtedele, vahendab TASS. Nadeždin vaidlustas oma kaebustes avalduse vormi ja kollektsionääride notarinimekirja vormi. Ühte väidet kaalus kohtunik Oleg Nefedov, kes oli varem olematut „LGBTQ liikumist” äärmuslikuks tunnistanud ja kinnitas teise sõjavastase kandidaadi Jekaterina Duntsova valimistel osalemisest kõrvalejätmist.
Nadeždin ütles, et kavatseb esitada kolmanda hagi – vaidlustada keskvalimiskomisjoni keeldumine registreerida teda Venemaa presidendikandidaadiks. Lisaks kavatseb ta esitada kaebuse konstitutsioonikohtusse. „Meie eesmärk on konstitutsioonikohus, kuid enne seda peame läbima kõik täna tehtud otsuste edasikaebamise etapid,” rõhutas poliitik.
Hetkel on keskvalimiskomisjon lubanud 2024. aasta märtsiks kavandatud presidendivalimistele vaid neli kandidaati: Vene Föderatsiooni Kommunistliku Partei Keskkomitee Presiidiumi liige Nikolai Haritonov, LDPR juht Leonid Slutski, „Uued inimesed” Vladislav Davankov ja praegune Vene Föderatsiooni president vladimir putin.
kreml andis korralduse Nadeždinil valimistel mitte osaleda pärast seda, kui nad nägid pikki järjekordi inimesi, kes soovisid poliitikule allkirja anda, ütlesid kaks presidendivalimiste korraldamise protsessiga seotud Venemaa ametnikku ajalehele Moscow Times. „Meil peaks olema ainult üks poliitik, keda inimesed avalikult armastavad. See on putin,” selgitas üks allikas.
10. Venemaa Musta mere laevastiku komandör admiral Viktor Sokolov on ametist tagandatud, teatasid z-sõjaväekorrespondendid neljapäeval. Nagu kirjutab Venemaa kaitseministeeriumile lähedane Rõbari kanal, võttis 2022. aasta sügisel laevastikku juhtinud Sokolovi asemel tegeliku juhtimise enda kätte „staabiülem”. Venemaa Musta mere laevastiku veebisaidi andmetel on sellel ametikohal Kaspia laevastiku endine ülem viitseadmiral Sergei Pintšuk.
Kanal Alex Returns kirjutab ka medalite „Isamaale teenete eest”, „Sõjaliste teenete eest” ja Nahhimovi ordeni omaniku Sokolovi tagasiastumisest, kes juhtis aastal vene laevastiku kampaaniat Süüria rannikule. 2020. Ta kinnitab 53-aastase Sevastoopolist pärit Pintšuki määramist, kes on alates 2022. aasta veebruarist Euroopa Liidu isiklike sanktsioonide all, Sokolovi asemele.
Teated Venemaa Musta mere laevastiku komandöri vahetusest – teist korda pärast sõja algust Ukrainaga – ilmusid päev pärast seda, kui Ukraina relvajõud uputasid Mustal merel suure dessantlaeva Caesar Kunikov. Ukraina relvajõudude peastaap teratas, et 112-meetrine dessantlaev hävis Magura V5 meredroonide rünnaku tagajärjel Alupka piirkonnas Krimmi lõunaranniku lähedal. Laeva pardal võis olla 89 madrust ja nad jäid esialgsetel andmetel ellu. Venemaa kaitseministeerium rünnakut ei kommenteerinud.
Caesar Kunikov on üks seitsmest suurest dessantlaevast, mis kuulusid Venemaa Musta mere laevastiku koosseisu enne sõja algust Ukrainas. Praeguseks on Ukraina relvajõud hävitanud viis sellist laeva. Lisaks Caesar Kunikovile uputati Novocherkassk, Saratov, Olenegorsk Gornjak ja Minsk.
Kokku kaotas Venemaa kahe sõja-aasta jooksul üle 20 laeva, sealhulgas dessantlaevad, allveelaevad ja lipulaev Moskva, selgub Oryxi avalikel andmetel põhinevatest arvutustest. Enne sissetungi Ukrainasse koosnes Mustal merel olnud Venemaa laevastik enam kui 70 laevast.
11. Föderaaleelarve puudujäägi 3,23 triljonit rubla (32 miljardit eurot) osutus vaid osaks suuremast „august”: Vene Föderatsiooni 2023. aasta koondeelarve, mis tkasvas föderaalkassa esialgsetel hinnangutel 3,91 triljoni rubla (39 miljardi euroni) suuruse puudujäägini, teatas Interfax.
Seda on ligi kaks korda rohkem kui aasta varem: 2022. aastal oli puudujääk 2,11 triljonit rubla (21 miljardit eurot). Aasta koondeelarve tulud kasvasid 11,3% 59 triljoni rublani, kulud – 14,1% 63 triljonini.
Regionaaleelarve tulud osutusid kuludest 200 miljardi rubla võrra väiksemaks ja riigieelarvevälised vahendid veel 489 miljardi võrra väiksemaks.
Just koondeelarve peegeldab nn eelarveimpulsi suurust – kui palju riik raha majandusse süstib. Keskpanga poolt läbi viidud analüütikute makromajanduslik uuring hõlmab koondeelarve, mitte föderaaleelarve tasakaalu. Eelmisel aastal moodustas see üle 2% SKP-st, tänavu prognoosivad analüütikud selle vähenemist 1,4%-ni.
Föderaaleelarve puudujääk 2024. aastal on planeeritud poole väiksem kui 2023. aastal – 1,6 triljonit rubla. Tõsi, enamik eksperte peab neid plaane äärmiselt optimistlikeks, oodates, et tegelikkuses on „auk” suurem (näiteks MMI analüütikud usuvad, et see jääb eelmise aasta tasemele ja „Kõvad näitajad” – et see ületab planeerida 0,1–1,5 triljoni rubla võrra).
Jaanuaris püsisid eelarvekulud normaalsed – 2,7 triljonit rubla, isegi vähem kui 2023. aasta jaanuaris, ning puudujääk ulatus vaid 300 miljardi rublani. Kuid tundub, et nad ei suutnud kaua vastu pidada. Veebruaris hüppasid MMI analüütikud üles ja juhtisid tähelepanu „Elektroonilise eelarve” andmetele: 13 päevaga kulutati 1,83 triljonit rubla ehk 140 miljardit päevas. Seda on 55% rohkem kui 2023. aasta veebruaris, mil rahandusministeerium kulutas 91 miljardit rubla päevas, märgivad MMI analüütikud, imestades raha infusiooni kiirust: „Raha kukkumine on algamas.”
Tõenäoliselt kordub lugu 2022. aasta lõpust – 2023. aasta algusest, mil rahandusministeerium kulutas 2 kuuga 10 triljonit rubla, suurendades sõjalisi kulutusi, väidavad MMI analüütikud. Rahandusministeerium pole seda veel kommenteerinud.
Keskpank eeldab, et probleemid piirkondlike eelarvetega võivad süveneda. Möödunud aastal kasvasid märgatavalt regionaaleelarve omatulud (peamiselt tulumaksude tõttu, mille osatähtsus regionaalsetes tuludes ulatus rekordilise 27,7%-ni) ning 85 piirkonnast 33-s oli eelarve ülejääk. Ilma eelarveülekandeid arvesse võtmata vähenes puudujääk 200 miljardi rubla võrra kuni 4,1 triljonit rublani. Kuid sel aastal „on oodata regionaaleelarvete puudujääki koos nende tulude vähenemise ja kulude suurenemisega,” kirjutab keskpank oma piirkonna majanduse ülevaates.
12. Kahe aasta jooksul pärast sõja algust Ukrainaga on Venemaal suletud 86 raamatupoodi, ütles raamatulevitajate liidu president ja ajakirja Book Industry peatoimetaja Svetlana Zorina, vahendab Retail.
Põhjusteks olid tema sõnul madalamad hinnad turuplatsidel, kust saab 20% soodsamalt raamatuid osta, tõusvad üürid ja maksud, aga ka personalipuudus. Zorina tõi välja, et palgad raamatupoodides ei ole konkurentsivõimelised, kui võtta iga konkreetse linna keskmine palk.
Habarovski ettevõte Mirs sulges kõige rohkem kauplusi – 14. Teisel kohal on Kaliningradi raamatupood, mis vabanes 11 poest. Kolmandal kohal on Chitaina Nižni Novgorodis, mis otsustas likvideerida 10 jaemüügipunkti. Zorina märkis, et kõik tegevuse lõpetanud kauplused olid üsna suured – 300–500 m². Tema prognoosi kohaselt jätkavad raamatupoed sulgemist.
„2023. aasta oli raamatute jaemüügi jaoks raske aasta. Käibe langus rahas väljendatuna oli 4,9%,” märkis Zorina. Tema sõnul näitas kõige kehvemaid tulemusi õppekirjandus, kuna inimesed eelistavad seda osta turgudelt. Vähenemine puudutas kõige vähem mitteilukirjandust- ja rakenduskirjandust.
Üldiselt on spetsialiseeritud kauplustes raamatusortimendi osakaal langenud 58%-ni, mahajäänud osa moodustavad muud kaubad. Zorina märkis ka, et raamatu jaehind tõusis 8,7%. Ühingu andmetel on Venemaal praegu 2533 raamatupoodi. Nende arvult liider üle miljoni elanikuga linnade seas on Moskva – 235 jaemüügipunkti. Samal ajal jääb pealinna pakkumine madalaks – üks raamatupood 55,8 tuhande elaniku kohta.
Selles osas on Kaasanil parimad näitajad: 50 raamatupoodi ehk üks pood 25,2 tuhande elaniku kohta. Ja kõige hullemad on Volgogradis: 14 raamatupoodi ehk üks pood 73,2 tuhande elaniku kohta.
13. Baškiiri Baimakis kohtu lähedal toimunud protestirallil osalenud Minnijar Baiguskarov sooritas enesetapu, teatab telegrammikanal „NeMoskva Says”. Hukkunud mees oli 65-aastane, kanali allikad märgivad, et ta jättis enesetapukirja, kus süüdistas julgeolekujõude survestamises. Baiguskarovit kinni ei peetud ning teda ei esitatud haldus- ega kriminaalvastutusele. Minijar Baiguskarov on aktivist Iljas Baiguskarovi nimekaim. Viimane aitas julgeolekujõududel veenda inimesi laiali minema ning hiljem sattus massirahutuste juhtumisse.
Jaanuari lõpus sai teatavaks Ufa meeleavaldajate meeleavaldusel osalenud Rifat Dautovi surm. Aktivist suri politseiosakonnas pärast seda, kui märulipolitsei pidas ta kinni massirahutuste käigus (Vene Föderatsiooni kriminaalkoodeksi artikli 212 2. osa).
Ametlikku aruannet surma põhjuse kohta lähedastele ei näidatud, dokument lubati väljastada alles 30–40 päeva pärast. Samal ajal levitasid mitmed valitsusmeelsed telegrammikanalid kohe teavet, et mees „suri surrogaatalkoholi mürgitusse ja sellega kaasnevasse südamepuudulikkusesse”. Selle versiooni tõestamiseks anti video pealtnägijate lugudega, kes väidetavalt nägid Dautovit 26. jaanuaril Baimakis väga halvas seisundis, mille põhjustas raske alkoholijoove.
„Rifat ei joonud,” kommenteeris aktivist Ildar Jumagulov seda teavet kanali RusNews avaldatud videos. „Julgeolekujõud oleksid võinud selle mehega midagi teha. Too ta surma, piina teda, tee mida iganes. Seetõttu ei saa see video olla tõendiks, et ta oli purjus või mürgitatud.”
Aktivist rõhutas, et Dautov kadus terveks päevaks, hoolimata sellest, et Baimaki kaugus, kus teda väidetavalt pärast vahistamist nähti, on vaid 200 km. „See on kahetunnine sõit. Kui kaua julgeolekujõud Baimaki linna sõitsid? Seal juhtunul pole tunnistajaid,” ütles Jumagulov. Ka Dautovi lähedased väidavad, et mees ei joonud alkoholi ja ta ei viibinud Baymakis toimunud meeleavaldusel, kuid 19. jaanuaril Ufas toimunud solidaarsusmiitingu päeval viibis ta Salavat Julajevi väljaku lähedal.
Protestid Baškiirias algasid 15. jaanuaril: umbes 5 tuhat inimest kogunes Kuštau Šihani tööstuse arengust päästmise eest võidelnud aktivisti Fail Alsõnovi kaitseks. Enne Alsõnovile karistuse määramist 17. jaanuaril kogunes kohtumajja umbes 10 tuhat inimest. Politsei asus meeleavaldajaid laiali ajama, sealhulgas vahistati ja kasutas pisargaasi. Protesti tõttu algatasid võimud kriminaalasja „massirahutuste” pärast ning Baškortostani juht süüdistas miitingute korraldajaid kavatsuses vabariik Venemaast eraldada.
14. Usbekistani võimud otsustasid de facto ühineda Lääne finantssanktsioonidega Venemaa vastu, mis hõlmas 2024. aasta alguseks üle 11 tuhande kodaniku ja ettevõtte.
Vedomosti sõnul võttis Usbekistani parlament esimesel lugemisel vastu seaduseelnõu, mis keelaks sanktsioonide alla sattunud era- ja juriidiliste isikute pangatoimingud riigis.
Algatus tehti Usbekistani suhtes sekundaarsete sanktsioonide – st sanktsioonide režiimi rikkumise meetmete – rakendamise riskide tõttu, selgitab Madžlise (vabariigi parlamendi) pressiteenistus. Sanktsioonidega ühinenud Tšehhi, Läti ja Eesti kogemusi arvestades koostatud seaduseelnõu annab riigi keskpangale lisavolitused. Seda on vaja „sanktsioonide järgimise süsteemi tõhususe suurendamiseks pangandussektoris”, rõhutab Majlis.
Olles saanud üheks Venemaale paralleelimpordi sõlmpunktiks ja Venemaa kodanike „kaarditurismi” üheks peamiseks sihtkohaks, võttis Usbekistan sõja esimesel aastal vastu üle 300 tuhande venelase, kellest 60 tuhat avas pangakonto. Rahaülekannete maht Venemaa Föderatsioonist Usbekistani hüppas 160%, rekordilise 14,5 miljardi dollarini (2022. aastaks) ning Venemaa ettevõtjatest said vabariigis avatud ettevõtete arvu rekordiomanikud.
Kuid pärast ELi ja USA ametnike korduvaid visiite Kesk-Aasiasse on Usbekistani pangad karmistanud venelaste suhtes kehtivaid tingimusi. Tegelikult tugevdab vastuvõetud seaduseelnõu ainult juba väljakujunenud praktikat: Usbekistani pangad ei tee enam tehinguid sanktsioneeritud isikutega, ütleb AB KIAP sanktsioonide seaduse ja vastavuse praktika juht Denis Primakov.
Advokaat ja ettevõtte MCA Aronov and Partners juhtivpartner Aleksander Aronov kinnitab seda ja täpsustab, et probleem on sügavam. „Viimasel ajal on kõik maksed [Venemaa ja Usbekistani vahel] <…> halvasti teostatud. Nende teostamine on praktiliselt võimatu. Selle põhjuseks on kehtestatud sanktsioonid ja mure teiseste mõjutusvahendite kohaldamise osas,” räägib Aronov.
15. NATO peasekretär Jens Stoltenberg ütles, et rühm NATO riike on võtnud kohustuse varustada Ukrainat miljoni drooniga. Koalitsiooni juhivad Suurbritannia ja Läti. Lisaks neile kuuluvad sellesse Saksamaa, Taani, Leedu, Holland, Eesti ja Rootsi, kes pole veel NATOga ühinenud.
Briti kaitseminister Grant Shapps kinnitas oma lubadust varustada Ukraina relvajõude miljon drooniga. „Koos anname Ukrainale võimed, mida ta vajab enda kaitsmiseks ja selle sõja võitmiseks, tagamaks, et putinit lüüakse tema ebaseaduslikes ja barbaarsetes ambitsioonides,” ütles ta.
Esiteks kavatseb Ühendkuningriik keskenduda FPV droonide pakkumisele. Kaitseministeerium märkis, et sellised droonid „on tõestanud oma kõrget efektiivsust lahinguväljal”, andes Ukraina relvajõududele võimaluse sooritada täpseid lööke vaenlase positsioonidele, soomusmasinatele ja laevadele.
Tarned viiakse läbi osana varem välja kuulutatud iga-aastasest 2,5 miljardi naela (3,19 miljardi dollari) suurusest sõjalise abi paketist. Sellest summast 200 miljonit naela kulub droonide tootmiseks. Shappsi sõnul saab Ühendkuningriigist seega suurim droonide tarnija Ukrainale.
Lisaks teeb London koostööd Kanada, Taani, Hollandi ja Ameerika Ühendriikidega, et pakkuda Ukraina relvajõududele prioriteetset õhutõrjevõimet. Samuti nõustusid 20 NATO liitlast ühinema Ukraina miinide likvideerimise koalitsiooniga.
Läti lubas omakorda eraldada droonideks vähemalt 10 miljonit eurot. Kaitseminister Andris Sprudsi sõnul on ministeerium juba saanud infot Ukrainale vajalike droonide vajaduste kohta ning alustanud läbirääkimisi kohalike tootjatega nendele vastavate seadmete loomise võimaluse üle.
Ukraina kavatseb oma sõjatööstuskompleksi ettevõtetes toota veel miljon drooni, ütles riigi president Vladimir Zelenski eelmise aasta lõpus.
16. Lühiuudised
Ukraina suursaadik Türgis Vasõl Bodnar teatas Ukraina kavatsusest osta tulevikus viienda põlvkonna Türgi KAAN hävitajad. Bodnar paljastas, et läbirääkimised algasid enne sõda ning konsortsiumi moodustavad Ukraina ettevõtted konkureerivad lennukimootori tarnimisel rahvusvaheliste ja kodumaiste tootjatega. Ukraina plaanib KAANi mitte ainult osta, vaid ka kasutada ning Bodnar kinnitab, et nad teavad juba, kuhu see kasutusele võtta.
Ukraina presidendi kantselei kinnitas, et Zelenski külastab Saksamaad ja Prantsusmaad 16.-17. veebruaril. Zelenski kohtub kantsler Scholzi ja president Macroniga. 17. veebruaril esineb Zelenski Müncheni julgeolekukonverentsi pealaval. Kavas on läbirääkimised USA asepresidendi Kamala Harrise, Tšehhi presidendi Petr Paveli, Taani peaministri Mette Frederikseni, Hollandi peaministri Mark Rutte ning teiste riikide ja suurettevõtete juhtidega.
GUR teatas Venemaa teabeoperatsiooni „Perun” aktiivse faasi algusest. Selle operatsiooni raames kavatseb Venemaa kaasata välisajakirjanikke, meediategelasi ja blogijaid, et õigustada Ukraina-vastast agressiooni ja tutvustada olukorda kremlile soodsatest vaatenurkadest.
Kui Trump võidab presidendivalimised, kavatseb ta sundida Ukrainat Venemaaga rahuläbirääkimistele. Üks Trumpi nõunik ütles, et lubadus lõpetada sõjaline abi Ukrainale võib aidata riigil läbirääkimiste laua taha istuda, kirjutab Bloomberg.
Kokkuvõte tugineb avalikele allikatele. Allikateks on sõdivate poolte ametlikud teated, avalik meedia, kummagi poole blogijate sõnumid ning kolmandate osapoolte info. Loo autor üritab hoida eraldi fakti, kuuldust ja arvamust. Info kipub enamasti olema vastukäiv või seda varjatakse, sestap tugineb kokkuvõtte lisaks erinevate sõjalist olukorda kajastavate kaartide analüüsil. Vigu juhtub ja parandused teeb järgmise päeva kokkuvõttes. Vabandused ette, et vene riiki, sellega seotud kremlimeelsete isikute nimed on väikse tähega… ja sõna Ukraina igas võtmes suure tähega.
Viimased uudised
TOP 10
Vaata siit elektri hinda tunni kaupa
Loading ...
Kuidas lisada Lõunaeestlase äpp
