Sõja ülevaade: 722. päev – 83-st vene poole maapealsest rünnakust 40 olid Avdiivka kandis
Avaldatud: 15 veebruar, 2024
Vastase kaotused. Allikas: https://armyinform.com.ua/ Lõunaeestlane jätkab sõjanduse asjatundja Toomas Piirmanni ülevaatega sündmuste kohta Ukraina sõjas.
Ukraina 15. veebruar 2024:
83-st vene poole maapealsest rünnakust 40 olid Avdiivka kandis, üks edenemine seal ka neile lisandus ning uus täna hommikune raketirünnak üle Ukraina ja vene Musta mere laevastikus on üks suurem „allveelaev” rohkem.
1. Tu-95MS saatis Ukraina suunas raketid Kh-101. Plahvatused Kiievis, Dnipros, Zaporižjas ja Lvivis.
2. Uus „allveelaev” Mustal merel
3. Kupiansk-Kreminna: hetkel veel suht rahulik.
4. Siversk: siingi pisu surve langes.
5. Bahmut: vaid 4 vene poole rünnakut eile muutusi rindejoones ei toonud.
6. Donetsk: kogu rindel tõi hull vene poole rünnakutelaine kaks edenemist.
7. Lõunarinne: suht vaikne.
8. Herson: eile sai vene pool enda rünnakutekonveieri tööle, muutusi siiski rindejoones ei tuvastanud.
9. Hiina ühines ÜRO-s Venemaaga Ukraina vastases sõjas.
10. Venemaa olla tõstmas enda sõjalist võimekust kosmoses.
11. kreml kutsus üles valmistuma pikaks sõjaks Ukrainas.
12. Kui Moskva kandis oli putini intervjuu vaadatavuselt 11. kohal siis üleriiklikult läks veel kehvemini.
13. Venemaa eksport on jätkuvalt kiires langustrendis.
14. Lühiuudised
1. Täna hommikul peale kella 6-t algas suurem plahvatuste laine mitmes Ukraina piirkonnas peale rakettide Kh-101 teele saatmist Venemaalt.
Paneb väljavõtte jooksvast rünnakuinfost:
06:02. Raketid lendavad Kiievi oblastis Tšerkassõ, Vinnõtsa ja Žõtomiri suunas.
06:05. Oht Rivnele.
06:06. Kiievi piirkondlik sõjaväeadministratsioon andis ülevaate õhutõrje tööst.
06:15. Plahvatustest teatab LIGA.neti korrespondent pealinnas. Seda kinnitab sõjaväeadministratsioon.
06:16. Ka Dnipros oli kuulda mitmeid plahvatusi.
06:19. Uued raketid suunduvad Kiievi poole ning sihtmärgid manööverdavad ka läänepoolsetes piirkondades.
06:20. Zaporižjas ja Dnipros toimusid plahvatused. Viimases toimus vähemalt kolm plahvatust.
06:24. Raketid sisenevad Lvivi piirkonda.
06:28. Zaporižjas on veel plahvatusi.
06:32. Lvivis on kuulda plahvatusi. Linnapea Andrei Sadovoi kirjutab, et oht püsib.
06:36. Rühm rakette liigub Ivano-Frankivski poole.
06:44. Uued plahvatused Lvivis ja Zaporižjas.
06:50. Rakett Ternopili suunas.
07.03. Õhuhäire lõpp.
Uuesti kasvas kõrgeks Ukraina piiriäärsete asulate pommitamine ja rindelähedaste asulate pommitamine on jätkuvalt väga tihe.
2. „vene suur dessantlaev Caesar Kunikov sai löögi 5-lt Magura V5 mereväe droonilt ja see vedas lasti Novorossiiskist Sevastopolisse,” kirjeldas GUR-i juht Kõrõlo Budanov eile hommikul uue vene allveelaeva lisandumist Musta mere laevastikus. Laeval pikkust 112m, 87 meeskonna liiget ja suudab kanda lasti kuni 1200 tonni ning peale mahub kuni 10 tanki ja üle 300 soldati. Viimasel ajal on vene pool järjest enam hakanud kasutama enda dessantaluseid kaubaveo praamidena Krimmi ja Venemaa vahel. Nagu ikka, vene kaitseministeerium ega kreml kommentaare ei andnud. Ah, sealkandis mitmete Ukraina meredroonide tabamisest ikka teada andsid. Njah, mitmed vene milblogijad siiski asjast teada andsid ning levitasid ka Ukraina sõjaväeluure meredroonide videot laeva tabamisest. Küll tuli täiendava infona, et enne seda tegi Ukraina öösel mitu pette droonirünnakut mujal Krimmi kohal.
Eile päeval oli Rostovis Venemaal kuulda plahvatusi ja õhutõrje oli väidetavalt aktiivne.
Täna öösel tabati väidetavalt Venemaal Kurskis naftabaasi. Leek oli päris kõrge.
GLSDB kasutamine Ukrainas näib olevat kinnitust leidnud pärast seda, kui Venemaa meedia näitas kaadreid, millel on tõenäoliselt näha GLSDB raketi sabajäänuseid. Raketi lennuulatus on kuni 150 km, lõhkevat materjali kuni 24 kg, täpsus u 1 m ja suudab läbida kuni 0,9 m paksuse betooni ning seda tüüpi rakette lubati tarnida juba eelmine aasta. Mis teeb raketi ahvatlevaks on selle oluliselt soodsam hind näiteks Storm Shadow või HIMARS-iga võrreldes, ajakirjandusest leiab, et see rakett maksab u 40 000 dollarit ja võrreldavad raketid 1-2,5 miljonit dollarit. Lisaks olla raketti keeruline mõjutada.
3. Kupiansk-Kreminna: hetkel siin rindel pigem kompimised Ukraina possade tuvastamiseks ning nõrkuste leidmiseks ja siis seejärel kaudtule ja lennundusega leitud sihtmärkide töötlemine jätkus. Njah, eks ka siin on järjest enam vene droone õhus. Ootab suuremat vene poole pealetungi.
4. Siversk: eile siin pisu rahulikumalt võeti aga eks peagi uus vene poole surve jätkub.
5. Bahmut: eilsed neli vene poole rünnakut muutusi rindejoones ei toonud.
6. Donetsk: Avdiivka kaitsmine jätkub, aga kuratlikult raske on. Ei kujuta ette, kuidas siin üldse suudetakse tuvastada vene poole rünnakute arvu. Olukord halveneb jätkuvalt õhutõrjerelvade ja rakettide lakkamatu tulistamise tõttu. Kõik suunad, kus viimastel päevadel on suutnud vene pool edeneda, järjest jao ja rühma suuruseid jalaväeüksuseid nagu konveieril edasi saadetakse. Kipuvad jätkuvalt linna poolitavas harus üritama järjest enam linna laiali valguda. Eile küll rindejoone muutusi selles harus ei tuvastanud, aga Ukraina blogijate hinnagul siiski hooneid järjest kaotatakse. Küll on ilmunud uued videod, kus kergemate lääne soomukitega üritab Ukraina pimedas tänu paremale termovaatlusvõimekusele olukorda parandada. Pisu on olukorra keerukuse tõttu hädas vene kaudtule ja lennunduse üksused, sest omatuli on lihtne tulema.
Avdiivkast lõuna pool ja endisest Zeniidi õhuväebaasist läänes on vene pool saavutanud väiksemaid territoriaalseid edusamme ja kipuvad ära lõikama siinse tugevalt kindlustatud (juba 2014 aastast alates) Ukraina lõunapoolsemat eelposti.
Novomõhailivka idaküljel suutis vene pool eilegi pisu edeneda ja kontrollib nüüd kuni põhjapoolse jõeni kuni 10 kvartali suurust ala.
Budanov Avdiivka kohta: olukord on keeruline, kuid mitte kriitiline, tulemusest on veel vara rääkida. Luure peadirektoraadi juhi sõnul tegi ülemjuhataja Sõrski pärast visiiti Avdiivkasse „teatud otsused”. Vihjati täiendavatele jõududele.
7. Lõunarinne: kokku kolm vene poole rünnakut muutusi rindejoones ei toonud.
Berdjanski suund: suht vaikne.
Tokmaki suund: ikka üritavad.
Melitopoli suund: vaikne.
8. Herson: eile suutis vene pool oluliselt tõsta enda rünnakute arvu (Ukraina sõnul 7) ja edu need ei toonud. Pisu tuli vene poolelt kurtmist, et kipuvad üha sagedamini jääma omade kaudtule alla. Ikka tuleb Ukraina poolelt vihjeid, et sillapead laienevat, aga seni seda kaartidelt tuvastada pole suutnud. Dnepri läänekallast töötleb vene pool tugevalt ning liugpommegi palju teele saadetakse. Täna peaks seal tugevalt vihma sadama ja drooniseire ning töö sihtmärkide pihta on oluliselt kehvem aga homsest juba pilved kõrgel ja päikegi hakkab enam välja piiluma.
9. Hiina ühines ÜRO-s Venemaaga Ukraina vastases sõjas, kutsudes Ühendriike üles lõpetama relvade saatmine Ukrainasse. Hiina suursaadik ÜRO juures Zhang Jun kritiseeris USA-d diplomaatiliste jõupingutuste kahjustamise eest ja kutsus teatud riike üles lõpetama olukorra eskaleerumist. Kuigi Hiina ei ole ametlikult avaldanud toetust Venemaa sõjale Ukrainas, on ta kremlile rahaliselt abi andnud, hõlbustades relvade väljatöötamist ja rahastades konflikti. Zhang kutsus üles rakendama Venemaa ja Ukraina vahelist uut Minski kokkulepet ning rõhutas riikide võrdsete julgeolekuhuvide vajadust. Ta kritiseeris ka NATO-t, kutsudes alliansi üles hoiduma ähvardustest ja sõjaretoorikast.
10. CNN-i uudis: mitmete luureandmetega tuttavate allikate sõnul on USA-l uus luureteave Venemaa sõjaliste võimete kohta, mis on seotud tema jõupingutustega paigutada kosmosesse tuumasatelliiditõrjesüsteem. Sellest teavitati Kongressi liikmeid ja peamisi USA liitlasi ning mõned seadusandjad väidavad, et see on piisavalt tõsine, et see tuleks avalikustada. Kuigi luureandmed on murettekitavad, rõhutasid kolmapäeval teabega tutvunud mitmed Kongressi kõrged liikmed, et see ei kujuta endast otsest ohtu USA-le ega selle huvidele.
Kolme luureandmetega kursis oleva USA ametniku sõnul on süsteem alles väljatöötamisel ega ole veel orbiidil. Üks ametnikest ütles, et pole selge, kui kaugele tehnoloogia on arenenud. Üks USA ametnik ütles CNN-ile, et ähvardus ei hõlma relva, mida kasutataks inimeste ründamiseks. Ei olnud kohe selge, kas luure viitas tuumajõul töötavale, satelliidivastasele või tuumarelvastuse võimele.
Kuigi Kongressi liikmed pisendasid vahetut ohtu, kujutaks Maa ümber orbiidile paigutatud satelliidivastane relv USA tuumajuhtimis- ja juhtimissatelliitidele märkimisväärset ohtu, ütles Ameerika Teadlaste Föderatsiooni tuumateabe projekti direktor Hans Kristensen. USA tugineb sellistele satelliitidele – mida ta nimetas hädavajalikuks –, et tagada pidev ja sujuv kontroll oma tuumaarsenali üle.
Teised riigid on varem satelliidivastaseid relvi katsetanud, kuid see oleks eskalatsioon, ütles Kristensen, ja USA on teinud selgeks, et reageerib „väga jõuliselt” rünnakule oma tuumajuhtimis- ja juhtimissatelliitide vastu. „Kui see on orbitaalne, on see (süsteemile]) uus ohutase, olgu see siis tuuma või mitte,” ütles Kristensen, kes lisas, et isegi orbitaalses satelliidivastases süsteemis olevad konventsionaalsed relvad võivad kujutada endast olulist ohtu USA-le.
ABC News teatas esmalt, et luureandmed olid seotud Venemaa kosmosepõhise tuumavõimega. Varem kolmapäeval sütitas esindajatekoja luurekomisjoni esimees, Ohio vabariiklasest esindaja Mike Turner Capitol Hillil tormi, kui ta tegi salapärase avalduse, milles teatas, et paneelil on „teavet tõsise riikliku julgeolekuohu kohta”. Kirjas seadusandjatele, milles kutsuti neid vaatama luureandmeid komisjoni salastatud ruumides, ütles ta, et see on seotud „destabiliseeriva välismaise sõjalise võimega, mida peaksid teadma kõik Kongressi poliitikakujundajad”. Kohe hakkasid seadusandjad maja keldrisse tunglema, et saada teada, mis luureandmed need on.
Mõned lahkusid hämmingus. Üks sügava riikliku julgeoleku kogemusega demokraatide liige ütles, et nad polnud Kongressis viibimise ajal kunagi varem sellist kiireloomulist kutset riikliku julgeoleku küsimuses saanud – ja et luureandmed, mida nad saabudes nägid, ei olnud piisavalt kiireloomulised, et õigustada Turneri häiret.
Mõne tunni jooksul üritas parlamendi vabariiklasest spiiker Mike Johnson paanikat maha suruda, öeldes ajakirjanikele, et „ei ole põhjust muretsemiseks” ja osutades, et ta oli luureandmetest teadnud vähemalt jaanuarist saadik. „Tahame lihtsalt kinnitada, et kõik on kindlates kätes. Me töötame selle kallal ja häiret pole vaja,” ütles Johnson.
Komisoni kõrgeim demokraat esindaja Jim Himes ütles avalduses, et „salastatud luuretoode, millele esindajatekoja luurekomisjon eile õhtul parlamendiliikmete tähelepanu juhtis, on märkimisväärne, kuid see ei ole põhjus paanikaks”. Riikliku julgeoleku nõunik Jake Sullivan ütles kolmapäeval, et on üllatunud, et Turner luureteabe olemasolu avalikuks tegi, märkides, et tal oli juba neljapäeval kavas teavitada parlamendi vabariiklastest ja demokraatidest kõrgeimaid juhte ning Turnerit ja Himesi.
Allikad keeldusid selles kirjeldatud luureandmete või Venemaa võimete kohta lisateavet andmast. Kuid Venemaa on aastaid kasutanud vastukosmosesüsteeme, mis on loodud USA sõjaliste ja kaubanduslike kosmosesüsteemide neutraliseerimiseks, selgub 2022. aasta kaitseluureagentuuri (DIA) kosmosejulgeoleku aruandest. Venemaa doktriin nõudis suutlikkust sihtida vaenlase satelliite maalt, õhust, küber- ja kosmosest, kasutades rünnakuid, mis ulatuvad ajutisest segamisest kuni otsese hävitamiseni.
2020. aastal katsetas Venemaa keerukate orbiidivõimetega kosmosepõhist satelliiditõrjerelva, millel võib olla kaks eesmärki: see võib teenindada ja kontrollida sõbralikke satelliite, olles samal ajal võimeline rünnata vaenlase satelliite.
Katse saata kosmosesse tuumarelvaga varustatud satelliiditõrjesüsteem rikuks 1967. aasta kosmoselepingut, mis keelab selgesõnaliselt “tuumarelvi või muid massihävitusrelvi kandvaid objekte” orbiidil.
11. Lääs nurjas Venemaa plaanid kiiresti Ukrainas läbi viia niinimetatud „sõjaline erioperatsioon” ja nüüd võib see venida, ütles Venemaa presidendi pressisekretär dmitri peskov. „Sõjaline erioperatsioon algas operatsioonina Ukraina vastu, kuid aja jooksul kujunes sõjaks kollektiivse lääne vastu,” selgitas peskov (tsiteerib Interfax). Tema sõnul on USA juhitud „ebasõbralikud” riigid sellesse konflikti „otseselt seotud” ja seetõttu „võib sõda kesta veidi kauem”, kuid „asjade käiku” see ei muuda: „Kõik määratud ülesanded saavad täidetud.”
putin ütles varem Ameerika ajakirjanikule Tucker Carlsonile antud intervjuus, et Venemaa ei saavutanud Ukraina-vastases sõjas oma eesmärki. „Me pole oma eesmärke veel saavutanud, sest üks eesmärke on denatsifitseerimine. See viitab kõigi neonatslike liikumiste lõpetamisele,” ütles putin.
Enne täiemahulise sissetungi käivitamist 2022. aasta veebruaris nimetas ta oma eesmärkideks ka „demilitariseerimist”, Ukraina „neutraalsust” ja Donbassi elanike „kaitset”. Samal ajal väitis putin, et tal ei olnud kavatsust Ukrainat okupeerida ja tal on „huvid mõne täiendava territooriumi vallutamise vastu”, kuid nimetas seejärel nelja Ukraina piirkonna annekteerimist sõja peamiseks saavutuseks.
Kaheteistkümnendal vaenutegevuse kuul kuulutas putin välja eesmärgi „kaitsta Venemaad iseennast ohtude eest, mida nad üritavad tekitada” tema väidetavatel „ajaloolistel aladel”.
Samas usub lääne luure, et putin vaid matkib dialoogiiha, kuid tegelikult kavatseb sõda pidada vähemalt 2026. aastani, lootes läänepoolse toetuse ammendumisele Ukrainale. Allikate sõnul on kremli plaanides Donetski, Luhanski, Harkivi, Hersoni, Zaporižja ja Dnipropetrovski oblasti täielik vallutamine. Luureallikad märgivad, et putin on igal aastal valmis Ukrainas kaotama kuni 100 tuhat sõjaväelast. Njah, hetkel tundub, et numbrid siiski suuremad on…
12. Venemaa presidendi putini pompoosne ja palju tähelepanu leidnud intervjuu Ameerika ajakirjaniku Tucker Carsloniga ei pälvinud riigitelevisioonis vaatajate tähelepanu. Kaks tundi kestnud intervjuu, mida kremli sõnul jälgis huviga kogu maailm, oli kolmapäeval avaldatud Mediascope’i andmetel 4.-11. veebruarini kestva nädala populaarseimate telesaadete üleriigilises edetabelis alles 19. kohal.
2,9% reitinguga 4+ vaatajaskonna seas kaotas putin sarjale „Sklifosovski 11” (2. koht, reiting 5,6%), meelelahutussaatele „Tere, Andrei!” (9. koht, hinnang 4,4%), „Te ei usu seda!” (14. koht, hinne 3,2%) ja „Tule nüüd, kõik koos! Kooris!” (17. koht, reiting 3,1%). Keskmist vaatajate arvu rahvastikust protsendina fikseeriva reitingu järgi oli intervjuu Venemaa presidendiga vaid veidi kõrgem kui müstilisest saatest „Selgeltnägijad. Kättemaks” (2,8%) ja televiktoriinist „Imede Väli” (2,7%).
Samuti ei õnnestunud putinil pakkuda konkurentsi peamistele propagandasaadetele: näiteks Dmitri Kisseljovi „Nädala uudiste” reiting oli 5,7% (2. koht) ja saate „Moskva. Kreml. Putin” – 4,5% (8. koht), „Vremja” saated – 3,3% (13. koht)
Ülevenemaaline intervjuude reiting osutus veelgi madalamaks kui Moskvas: pealinnas saavutasid putin ja Carlson populaarseimate saadete edetabelis 11. koha tulemusega 3,2% (Mediascope avaldas need andmed eelmisel päeval).
putini intervjuud näitas Pervõi Kanal kaks korda – 9. veebruari hommikul. Veelgi enam, ühe saate jaoks kasutati telesotsioloogia seisukohalt kõige tõhusamat aega – kell 7 hommikul, märgib telekriitik Anna Borodina. „Hommik on parim aeg, inimesed valmistuvad tööle ja vaatavad hommikusaadet,” kirjutab ta ja lisab, et intervjuu madalad reitingud on „üllatus”.
putini ja tema intervjuude probleem seisneb selles, et Venemaa presidendi puhul „sõnad enam ei tööta”, ütleb politoloog Abbas Galljamov: „Inimesed on veerand sajandit mõistnud, et sõnades on temaga alati kõik korras, probleem on ainult selles, et tema puhul ei lange sõnad ja teod alati kokku.”
13. Vastupidiselt putini väidetele, et Venemaa on lakanud olemast „bensiinijaamariik”, kaotab riigi majandus kiiresti võimet müüa välismaale kõike muud peale tooraine.
2023. aasta lõpus kahanes Venemaalt kõige mis pole maavara ja energia ekspordi maht 23% ehk 44,1 miljardi dollari võrra, teatab Interfax tööstus- ja kaubandusministeeriumi andmetele, mis esitleti Venemaa Föderatsiooni tööstuse päeva puhul. Kui jätta välja loodusvarad ja kütus, müüsid Venemaa ettevõtted aasta jooksul välismaale kaupu 146,3 miljardi dollari väärtuses – see on viimase 7 aasta miinimumsumma.
Võrdluseks: 2022. aastal ulatus energiaga mitte seotud eksport Venemaalt 190,4 miljardi dollarini, 2021. aastal – 194,2 miljardit dollarit, 2020. aastal – 160 miljardit dollarit, 2019. aastal – 154,5 miljardit dollarit, 2018. aastal – 150 miljardit dollarit, 2017. aastal – 133,9 miljardit dollarit. Tööstus- ja Kaubandusministeeriumile ning Venemaa Ekspordikeskusele). Praegused Venemaa mitte tooraine ekspordi mahud vastavad 2012. aasta tasemele – siis oli see 145 miljardit dollarit. Maalihke langus toimus „objektiivsetel põhjustel”, ütles tööstus- ja kaubandusministeeriumi juht Deniss Manturov. Ta ei täpsustanud, mis põhjustest täpselt räägib.
2018. aastal, kui ta valiti neljandaks ametiajaks, nõudis putin, et 2024. aastaks suurendataks ressursi- ja energiavälise ekspordi mahtu 250 miljardi dollarini aastas. See eesmärk lisati riiklike projektide paketti koos vaesuse kahekordse vähendamise, rahvastiku loomuliku vähenemise lõpetamise ja tehnoloogilise läbimurdega. Eelarves kavandati nende juhiste elluviimiseks kulutada 26 triljonit rubla ehk praeguse kursi järgi peaaegu 260 miljardit eurot.
2023. aastal aga langesid ekspordimahud järsult kõigis võtmeartiklites. Tulud tooraine ekspordist välismaale langesid 34%, 260,1 miljardi dollarini, pärast seda, kui naftafirmad olid sunnitud kauplema kahekohaliste allahindlustega ning Gazprom kaotas Euroopa turu ja pumpas ekspordiks minimaalsed gaasikogused alates 1985. aastast.
Tulud metalliekspordist langesid 15%, 60 miljardi dollarini; keemiatooted – 35%, 27,2 miljardi dollarini; puit ja selle töödeldud tooted – 30%, 9,9 miljardi dollarini.. Samal ajal moodustas kõrge lisandväärtusega toodete – masinate ja seadmete – eksport ebaolulise 5% eksporditulust. Võrreldes 2022. aastaga vähenesid selle mahud 25%, 22,9 miljardi dollarini.
Venemaa majanduse kogueksporditulud vähenesid 28% ja kujunesid madalaimaks alates 2020. aasta pandeemiast – 425,1 miljardit dollarit.
14. Lühiuudised
Balti riikide 1000 punkrit on jõudnud nii Ukraina kui vene uudiste veergudele.
Kokkuvõte tugineb avalikele allikatele. Allikateks on sõdivate poolte ametlikud teated, avalik meedia, kummagi poole blogijate sõnumid ning kolmandate osapoolte info. Loo autor üritab hoida eraldi fakti, kuuldust ja arvamust. Info kipub enamasti olema vastukäiv või seda varjatakse, sestap tugineb kokkuvõtte lisaks erinevate sõjalist olukorda kajastavate kaartide analüüsil. Vigu juhtub ja parandused teeb järgmise päeva kokkuvõttes. Vabandused ette, et vene riiki, sellega seotud kremlimeelsete isikute nimed on väikse tähega… ja sõna Ukraina igas võtmes suure tähega.
Viimased uudised
TOP 10
Vaata siit elektri hinda tunni kaupa
Loading ...
Kuidas lisada Lõunaeestlase äpp
