Sõja ülevaade: 721. päev – olulised muutused rindel
Avaldatud: 14 veebruar, 2024
Vastase kaotused. Allikas: https://armyinform.com.ua/ Lõunaeestlane jätkab sõjanduse asjatundja Toomas Piirmanni ülevaatega sündmuste kohta Ukraina sõjas.
Ukraina 14. veebruar 2024:
71 vene poole maapealset rünnakut (neist 2/3 Donetski rindel) ja u 100 Ukraina asulat pommisajus. Avdiivka peamise tarneahela vene pool kahjuks läbi lõikas ja linna ära poolitas ning ootab suurt vene pealetungi Svatove suunalt. Raske, raske on Ukraina omadel ning ikka mures, et lääne riigid ei tee piisavalt.
1. Jälle üks päevane rakett ja tihe rindelähedaste Ukraina asulate pommitamine.
2. Vaid pisu kurtmist ning mitu päeva järjest Mariupolist plahvatusi kostab.
3. Kupiansk-Kreminna: vene pool valmistub suuremaks pealetungiks.
4. Siversk: rinne seisab.
5. Bahmut: vene poole surve tõuseb siingi.
6. Donetsk: seni häid sõnumeid pole…
7. Lõunarinne: mõni vene rünnak juba eos lõpetati.
8. Herson: vene poole maapealsetest rünnakutest info puudus.
9. USA lükkas tagasi putini ettepaneku Ukraina konflikt külmutada.
10. putini teleintervjuu ei pääsenud Moskvas vaadatavuselt isegi top 10-sse.
11. Venemaa sadamatesse jõuab aina vähem kaupa.
12. No ei edene vene mereväebaasi loomine Punase mere kaldal.
13. Biden ütles, et ei allu kunagi Venemaa diktaatorile ja süüdistas Trumpi „väljapressimises”.
14. Poola põllumehed lubavad blokeerida kõik Ukraina piiril olevad kontrollpunktid.
15. Vintskelt läheb USA-s selle eelnõuga…
16. Lühiuudised
Njah, kohati pähe mõte hiilib, et võib-olla siiski peab kindlameelsem olema ja NATO väed Ukrainasse sisse viima…
1. Odessa kandis lasti eile päeval alla vene rakett Kh-59. Eks vist ootab uut öist droonirünnakut siia.
Järjest tuleb sõnumeid, et vene pool kasutab Põhja-Koreast saadud ballistilisi rakette KN-23 Ukraina pommitamiseks. Lendab see rakett 400-600 km ja lõhkepea kaalub 500 kg ning olla täpsus 100-200 m.
Piirilähedaste Ukraina asulate pommitamine oli tavapärasest üle poole väiksem ja põhjust seni ei tea. Küll aga selle võrra tihedamalt pommitatakse kogu rindejoone ulatuses kuni 30 km kaugusele Ukraina asulaid ja eilegi paar last surma sai, üks haigla sai tabamusi jne.
2. Pisu kurtmist nii Kurski kui Belgorodi oblastist, isegi vene poole sõnul polevat keegi surma saanud. Mitu päeva järjest on kostnud Mariupolist suuremaid plahvatusi, mida seal Ukraina tabab, on vähemalt endal teadmata ning vene blogijad ka ei taha sellest eriti miskit kirjutada.
3. Kupiansk-Kreminna: eile oli veel suht rahulik ning põhiliselt vene luureüksused kompisid. Kupianskist läänes maantee Svatove-Kupiansk piirkonnas on kokku kogunenud päris suur vene löögirusikas, kus on üllatavalt kõrge tankide konsentratsioon ja arvan, et peatselt siit suunalt suurem pealetung soomuse massiga algab.
4. Siversk: eile vene poole rünnakud jätku edu ei toonud. Sademeid küll nädala jooksul ei luba, aga udu on saanud mitmes rindelõigus Ukraina peavaluks ning vene pool on hakanud seda järjest enam ära kasutama.
5. Bahmut: olukord linnast ida pool Bohdanivka ja Ivanivske vahelisel alal halveneb jätkuvalt. vene poole õhudessantnikud jätkavad rünnakuid kõrgendikele ja kipuvad nii siin kui seal ka sammhaaval edenema. See on ka rindelõik, kus vene pool on saanud heaks koostöö droonimeeskondade ja ründavate üksuste vahel ning enne possade ründamist üritavad vene droonimeekonnad hävitada max elavjõudu neis ning alles siis rünnatakse. Järjest enam kuuleb ka Ukraina blogijate kurtmist, et siin olla Ukraina possad liialt nõrgad ning ei taga piisavat kaitstust ei droonide ega kaudtule eest. Njah, ka juhtide kohatisest ebapädevusest Ukraina blogijate sõnul pole seni jagu saadud. Eile siiski suuremaid muutusi rindejoones ei tuvastanud.
6. Donetsk: halvad uudised, põhjapoolne tarneahel on läbi lõigatud ning Avdiivka linn on poolitatud. Lõunapoolne tarneahel on ka otse silmsides ja pideva tule all. Linna põhjaosas asuva tööstusala juurde on tõesti Ukraina täiendavaid üksusi jõudnud kergemate soomukitega ja eks näis, kas need suudavad miskit muutust tuua. Siingi rindel on udu olnud vene poolele soodne ning kipuvad seda hästi ära kasutama.
Ukraina blogijad on päris kriitilised ja on mures, kas linna lõunaosas olevaid kaitsjaid ei jäeta omapäi…
Marinka ja Novomõhailivka juures ka väga tugev vene poole rünnakutelaine jätkus ning tungiti edasi Novomõhailivkas, kus suudeti u 8 kvartalit asula idaservas enda kontrolli alla saada. Jätkuvalt mures Vuhledari suuna pärast.
7. Lõunarinne: paar vene rünnakut tagasi löödi.
Berdjanski suund: suht vaikne.
Tokmaki suund: eile kaks vene rünnakut droonide ja kaudtule abil juba eos lõpetati ning Robotõne lähedal kukkus alla ukrainlase helikopter Mi-24.
Melitopoli suund: vaikne.
8. Herson: kaudtule- ja drooniduell ning vene lennunduse domineerimine õhus. Njah, Krõnki veetorni Ukraina oma lipu eile heiskas. Eilsed 5 vene poole rünnakud edu ei toonud ning hetkel kõlakad, et pisu olla Ukraina poolt kontrollitav ala kasvanud.
9. Ameerika võimud keeldusid arutamast putini ettepanekut külmutada Ukraina konflikt ja kehtestada relvarahu, mille Venemaa president vahendajate kaudu Washingtonile edastas. Reutersile ütlesid kolm ettepaneku üle peetud aruteludega kursis olevat vene allikat.
Agentuuri allikate sõnul saatis putin 2023. aastal Washingtonile signaale nii avalikult kui ka privaatsõnumites vahendajate, sealhulgas Moskva araabia partnerite kaudu Lähis-Idas. Ta oli valmis külmutama konflikti senistel positsioonidel, kuid ei tahtnud loobuda Ukraina okupeeritud aladest, mida kontrollisid vene sõjaväelased.
„Kontaktid ameeriklastega ei viinud millegini,” ütles Reutersile 2023. aasta lõpu ja 2024. aasta alguse aruteludega tuttav kõrgetasemeline vene allikas. Teine allikas ütles Reutersile ka, et ameeriklased ütlesid Moskvale vahendajate kaudu, et nad ei aruta võimalikku vaherahu ilma Ukraina osaluseta ning seetõttu jäid kontaktid asjatuks. Kolmas aruteludega tuttav allikas ütles: „See kukkus ameeriklastega läbi.” Ta märkis, et USA keeldus Ukrainale survet avaldamast.
Kõik kolm allikat ütlesid, et putini signaal edastati Washingtoni, kus seda arutasid USA kõrged ametnikud, sealhulgas Valge Maja riikliku julgeoleku nõunik Jake Sullivan, Luure Keskagentuuri direktor Bill Burns ja USA välisminister Antony Blinken. Moskva lootis, et Sullivan räägib putini välispoliitilise nõuniku Juri Ušakoviga ja annab ülevaate järgmistest sammudest relvarahu poole. Jaanuaris ütles Sullivan aga Ušakovile, et Washington pole valmis sellest ilma Ukrainata rääkima. Reutersiga vestelnud Ameerika ametnik keeldus kinnitamast sellise vestluse fakti ega andmast üksikasju kontaktide kohta Moskvaga.
„putin ütles: „Ma teadsin, et nad ei tee midagi”,” ütles vene allikas Reutersile. Agentuuri allika sõnul ei näe kreml mõtet sel teemal USA-ga edasistel kontaktidel, mistõttu sõda jätkub.
10. Laialt levinud intervjuu, mida kremli väitel jälgis innukalt kogu maailm, ei mahtunud 4.-11. veebruarini Venemaa pealinna vaadatuimate telesaadete hulka. Mediascope’i andmetest nähtub, et putini intervjuu reitinguga 3,2% kogu vaatajaskonnast (4+) saavutas 11. koha, kaotades sarjale „Sklifosovski 11” (2. koht, reiting 5,6%) ja televiktoriinile „Oma mäng” (10. koht, reiting 3,2%).
Vastavalt reitingule, mis kajastab telesaadete keskmist vaatajate arvu protsenti elanikkonnast, oli intervjuu Venemaa presidendiga samal tasemel kui Leonid Kanevski dokumentaalsari „Läbi viidud uurimine”, mis kirjeldab kuritegusid nõukogude ajal. Ta sai Mediascope’i edetabelis 12. koha.
putini intervjuu reiting osutus pealinnas ligi poolteist korda madalamaks kui 11. veebruaril linastunud NTV filmil Ksenia Sobtšakist „Verise leedi saladused” sarjast „Uued vene sensatsioonid” (5,6%). ). Venemaa presidendil ei õnnestunud peamisi propagandasaateid „mõjutada”: näiteks Dmitri Kisseljovi „Nädala uudiste” reiting oli 5% (2. koht), saatel „Moskva.kreml.putin” aga 4,3%. (7. koht).
Mediascope’i andmed on praegu kättesaadavad ainult Moskva kohta (ülevenemaaline edetabel avaldatakse 14. veebruaril) ja asjaolu, et putini intervjuu 10 parema hulka ei pääsenud, on üllatus, ütleb telekriitik Anna Borodina. Kolmest peamisest telekanalist avaldati intervjuu täisversioon alles Pervõi Kanalis, kirjutab ta. Saadet oli kaks: kell 7:00 ja kell 9:14, kusjuures kella 7 peetakse programmeerimise ja telesotsioloogia seisukohalt kõige tõhusamaks perioodiks, juhib Borodina tähelepanu: „See on hommikune tippaeg, inimesed valmistuvad tööle minekuks hommikusaadet vaadates.”
11. Venemaa võimud räägivad palju kaubavahetuse ümberorienteerimisest itta ja logistikaprobleemide lahendamisest, kuid need probleemid kerkivad ikka ja jälle esile, jättes riigi ilma vajalikest kaupadest.
Venemaa meresadamate kaubakäive langes jaanuaris mitte ainult võrreldes detsembriga, vaid ka võrreldes eelmise aasta sama perioodiga – 6,2%, 71 miljoni tonnini, teatas Rosmorrechflot. Kõik kukub, kõikjal. Kuivlasti, sh konteinerite kaubaga ümberlaadimine vähenes 5,8%, 32,8 miljoni tonnini ja vedellasti 6,5% võrra 38,2 miljoni tonnini, vähenemine puudutas kõiki sadamaid, sealhulgas Kaug-Ida, mille kaudu lasti 9,1% vähem kui mullu jaanuaris. Erandiks on Kaspia meri, kus koormus kasvas 1,6 korda. Üha rohkem tarneid Indiast ja Iraanist liigub sellest piirkonnast läbi, kuid siiski on selline silmapaistev dünaamika seletatav pigem baasefektiga: Kaspia basseini osakaal kogu kaubakäibes on endiselt minimaalne – jaanuaris läbis vaid 0,7 miljonit tonni kaupa.
Üldine kaubakäive on alates oktoobrist langenud. Sellel on palju põhjuseid. Nende hulka kuuluvad tugevad tormid Mustal merel, probleemid infrastruktuuriga ja viivitused laevaliikluses läbi Punase mere, mis on tingitud konfliktist huthidega. Oma osa oli ka baasintressimäära tõusul: Keskpanga hinnangul hakkas import aasta lõpus tasapisi kahanema. Ja loomulikult avaldasid mõju sanktsioonid.
Moscow Timesi allikad kardavad, et olukord halveneb Türgist ja Hiinast pärit kaubatarnete otsemaksetega seotud probleemide tõttu. Need on kasvanud alates 2024. aasta algusest. Detsembris andis USA president Joe Biden riigikassale volitused kehtestada sekundaarsed sanktsioonid kolmandate riikide pankade vastu, kes toetavad Venemaa sõjaväekompleksi. Pealegi on selle toetuse kriteeriumid, tööstusharude ja kaupade loetelu sõnastatud nii ebamääraselt, et näiteks paljud Türgi pangad on alates jaanuarist lõpetanud Venemaalt igasuguste maksete vastuvõtmise. Seetõttu on paljud Türgist pärit tarbekaupade tarned endiselt ootel – osa maaletoojaid ei suuda tasuda tekstiili, lastekaupade ja kosmeetika eest, ütleb Venemaa väliskaubandusoperaatori tippjuht. Ja alates veebruarist on sarnased probleemid tekkinud Hiina pankadega.
12. Rohkem kui neli aastat arutatud Venemaa mereväebaasi ehitamine Sudaani on määramata ajaks edasi lükatud. Sudaani võimud ei suutnud Venemaa mereväebaasi lepingut ratifitseerida, ütles Venemaa suursaadik Hartumis Andrei Tšernovol intervjuus RIA Novostile. Tema sõnul oli selle põhjuseks Sudaani „sisepoliitiline kriis”. „Seoses parlamendi laialisaatmisega ei ole Sudaani pool veel suutnud viia lõpule vajalikke siseriiklikke ratifitseerimisprotseduure,” ütles Tšornovol.
Punasele merele Port Sudaani pidi kerkima kuni 300 sõjaväelasega Venemaa mereväe logistika tugikeskus. Muu hulgas eeldati, et baasi saavad kasutada tuumaallveelaevad. Vastutasuks lubas Venemaa varustada Sudaani relvade ja sõjavarustusega.
Riigid sõlmisid vastava lepingu juba 2019. aastal, kuid selle rakendamine on õhus. President Omar al-Bashir kukutati 2019. aasta aprillis, jättes Sudaani parlamendita. Selle asemel lõi riik üleminekuaja suveräänse nõukogu, mille poole moodustavad sõjaväelased ja teise poole tsiviilisikud.
2021. aastal ütles Sudaani asevälisminister Mohammad Sharif, et vabariigi seadusandlikel organitel pole veel piisavalt volitusi Venemaaga sõlmitud lepingu ratifitseerimiseks. 2023. aasta veebruaris sai aga teatavaks, et protsess on edasi liikunud pärast Venemaa välisministri sergei lavrovi visiiti. Lääne meediaallikate sõnul kiitis Sudaani sõjaline juhtkond kokkuleppe heaks ja sellest ajast on dokument tsiviilvõimude poolt ratifitseerimist oodanud.
Kuid 2023. aasta aprillis toimus Sudaanis veel üks riigipöördekatse. Algas relvakonflikt sõjaväe ja kiirtoetusjõudude vahel. Kokkupõrgete põhjuseks oli RSF integreerimise küsimus armee struktuuri.
Tšernovol märkis, et praegu jätkuvad lahingud Sudaanis: need toimuvad nii pealinna linnastus Darfuris kui ka riigi kesk- ja lõunaosariikides. Ja kuna „konflikt on muutunud pikaajaliseks”, jääb Venemaa baasi käsitleva lepingu ratifitseerimine kahtluse alla. „Igal juhul on viimane sõna meie Sudaani sõpradel,” ütles suursaadik.
Pärast selle probleemi lahendamist avaneb Venemaal võimalus paigutada Aafrikasse esimene mereväebaas pärast NSV Liidu aega, ütles sõjaline ekspert ja ajakirja Isamaa Arsenal peatoimetaja Viktor Murahhovski varem. Nõukogude Liidul olid mereväebaasid Somaalias ja Etioopias. Esimene suleti 1977. aastal, teine 1991. aastal.
Murahhovski sõnul saavutab Venemaa Punasele merele baasi rajamisega kontrolli Suessi kanali kaudu kulgeva marsruudi üle, mis läbib umbes 10% kogu globaalsest mereliiklusest. „Lisaks tagab Venemaa püsiva kohaloleku India ookeanis, mis nõukogude aja järgsetel aastatel kadus,” märkis ta.
13. Ukraina ei tohiks sel aastal NATO-sse kutset oodata, ütles USA suursaadik Põhja-Atlandi alliansis Julianne Smith teisipäeval. „Ma ei oota, et allianss selles etapis kutset esitaks,” ütles Smith ja lisas, et viitas NATO tippkohtumisele juulis Washingtonis.
Eelmisel aastal Leedus toimunud tippkohtumisel ütlesid NATO liidrid, et Ukraina tulevik on alliansis, kuid ei esitanud kutset ega seadnud NATO liikmeks saamise ajakava. „Oleme alates eelmise aasta tippkohtumisest teinud kõvasti tööd, et astuda mitmeid samme, et aidata meie Ukraina sõpradel ellu viia vajalikke reforme oma riigis, et liikuda lähemale Euro-Atlandi integratsioonile,” ütles Smith.
Agentuuri Interfax-Ukraina küsimusele vastates selgitas Smith, et allianss annab tippkohtumisel Kiievile signaali, et nende liikmelisus NATO-s on lähenemas. „Ma eeldan, et liitlased suudavad saata signaali, et allianss liigub jätkuvalt Ukrainale lähemale ja et me astume konkreetseid samme, et olla sillaks praeguse ja täisliikmelisuse vahel,” lisas suursaadik.
Ta selgitas, et ta loodab, et Ukraina president Volodõmõr Zelenski saab isiklikult tippkohtumisel osaleda.„”Me suudame, mis kõige tähtsam, anda president putinile signaali, et meie Ukraina toetamise osas ei kao me kuhugi ja toetame neid nii kaua kui vaja,” lõpetas ta.
Eelmise aasta lõpus ütles president Zelenski, et Kiiev ei ole saanud NATO-lt ettepanekuid liituda alliansiga nende territooriumidega, mis on praegu Ukraina kontrolli all. Ideed Ukraina „osalisest ühinemisest” NATO-ga toetas bloki endine peasekretär Anders Fogh Rasmussen. Zelenski selgitas, et ta ei pea realistlikuks mõtet, et NATO võiks laiendada julgeolekugarantiid osale Ukraina territooriumist.
Praegune NATO peasekretär Jens Stoltenberg omakorda täpsustas, et alliansi riigid ei pea võimalikuks Ukraina liitumist vastasseisus Venemaaga. Ta rõhutas, et NATO esimene ülesanne on toetada Kiievit, teine aga vältida konflikti arenemist täieõiguslikuks sõjaks Vene Föderatsiooni ja Põhja-Atlandi bloki vahel. Stoltenberg nimetas kolmandaks ülesandeks alliansi vägede ja Ukraina armee täieliku ühilduvuse tagamist.
Kiiev esitas NATO-ga liitumise avalduse 2022. aasta septembris ja sai juulis toimunud bloki tippkohtumisel kinnituse, et Ukraina võetakse vastu, kui kõik vajalikud tingimused on täidetud. Konkreetseid kuupäevi ei mainitud. Samal ajal pooldas 40% Ukraina elanikest NATO-ga liitumist ilma okupeeritud aladeta.
13. USA president Joe Biden kritiseeris taas Valge Maja 45. juhti Donald Trumpi, kes ütles, et ähvardas Venemaad „julgustada” agressioonile NATO liitlaste vastu Euroopas. Ta ütles seda televisiooni pöördumises. Tema sõnul kutsus Trump paar päeva tagasi diktaator putinit Euroopa riikidesse tungima.
„Kas te kujutate ette, et USA endine president ütleb seda? Kogu maailm kuulis seda. Ja kõige hullem on see, et ta mõtleb seda tõsiselt. Ükski teine president meie ajaloos pole kunagi vene diktaatorile allunud. Lubage mul öelda: ma ei tee seda kunagi,” ütles Biden.
Ta märkis, et NATO on USA „püha kohustus” ja Trump peab allianssi koormaks. „Kui ta vaatab NATO-t, siis ta ei näe allianssi, mis kaitseb Ameerikat ja maailma. Ta näeb kaitseräkitit. Ta ei mõista, et püha kohustus, mille me võtsime, töötab meie jaoks,” ütles Valge Maja juht. Ameerika liider rõhutas, et USA vaenlased on pikka aega püüdnud tekitada NATO-s mõrasid ja soovivad selle kokkuvarisemist. „Ma tean üht: ma ei lahku. Ma ei kujuta ette, et teine president lahkuks. Niikaua kui mina olen president, kaitseb USA NATO liitlase iga tolli kaitsmisel, kui putin ründab NATO liitlast,” lõpetas ta.
EL-i diplomaatia juht Josep Borrell ütles, et NATO „ei saa olla sõjaline liit, mis sõltub USA presidendi kapriisidest”. Vabariiklaste presidendikandidaat ja Trumpi peamine rivaal Nikki Haley ütles: „Sa ei saa asuda kellegi poolele, kes tungis riiki, kus putini tõttu suri või kannatas pool miljonit inimest.” Eesti peaminister Kaja Kallas ütles, et Trumpi sõnad NATO kohta peaksid saama Euroopa liitlastele omamoodi „äratuskellaks”.
14. Poola põllumehed kavatsevad blokeerida kõik kontrollpunktid Ukraina piiril. Aktsioon 30-päevase üleriigilise streigi raames toimub 20. veebruaril. Nii seisab streigi korraldaja, sõltumatu põllumeeste ametiühingu „Solidaarsus” (NSZZ RI Solidarność) kodulehel.
„Teatame, et protestiaktsioon keskendub kõigi Poola ja Ukraina vaheliste piiripunktide täielikule blokeerimisele ja kohapeal toimuvatele protestidele. Blokeeritakse mitte ainult piiripunktid, vaid ka sidekeskused ning raudtee ümberlaadimisjaamade ja meresadamate sissepääsud,” öeldi avalduses. Solidaarsus pöördus kogu Poola kogukonna poole palvega protesti toetada. „Meie tegevusel on ju ainult üks eesmärk: tagada riigi toiduga kindlustatus, pakkudes ühiskonnale tervislikke ja kvaliteetsemaid Poola toiduaineid,” teatas põllumeeste liit.
Poola põllumehed alustasid eile kella 14 ajal liikluse blokeerimist Kortševa-Krakovetsi piiripunkti lähedal.
Võttes arvesse pühapäeval, 11. veebruaril blokeeritud „Dorohusk – Yagodin” ja „Hrebenne – Rava-Russkaya” ning esmaspäeval „Zosin – Ustilug”, „Dolgobychev – Ugrinov” ja „Medika – Shegini”, on Poola põllumeeste protest blokeerinud juba kuus piiripunkti.
9. veebruaril 2024 tulid Poola põllumehed tänavatele, et avaldada meelt Euroopa rohelise kokkuleppe ja Ukrainast pärit põllumajandustoodete turu avamise vastu. Tegemist on viimaste aastate suurima meeleavaldusega Poolas. Streigi esimesel päeval hakkasid Poola meeleavaldajad segama raudteetransporti Ukrainast ja blokeerisid hiljem kontrollpunkte. Poola minister Sekierski ütles, et palub põllumeestel kontrollpunktide blokeeringud vabastada.
12. veebruaril puistasid poolakad Ukraina veoautodelt piiril vilja maha. Järgmisel päeval vabandas Poola mahavalgunud Ukraina vilja pärast. Provokaatoreid ähvardab viieaastane vanglakaristus.
15. USA president Joe Biden kutsus Esindajatekoja spiiker Mike Johnsoni üles panema „viivitamata” hääletusele Ukraina, Iisraeli ja Taiwani abistamise seaduse eelnõu. Ameerika liider teatas seda briifingul pärast seda, kui USA senat toetas vastavat dokumenti.
„Ma kutsun spiiker Johnsonit üles viivitamatult viivitamatult [eelnõu] hääletusele panema. Pole kahtlust, et kui see eelnõu parlamendis hääletusele pannakse, läheb see läbi. See läheb läbi – ja spiiker teab seda. Nii et kutsun spiikerit üles lubama kõigil kongressi liikmetel sõna võtta ja hääletada, et häälekas vähemus (USA 45. presidendi Donald Trumpi toetajad – toim.) seda sammu ei takistaks. See on kriitilise tähtsusega asi, see annab vajalikku kriitilist abi Ukrainale, et seista vastu putini jõhkrale invasioonile,” ütles USA president.
Ta kutsus üles võtma vastu leevendust käsitleva seaduseelnõu ja tuletas meelde, et USA ühendas rohkem kui 50 riiki Ukraina toetuseks koalitsiooniks (Ramsteini formaadis – toim.) ning ühendas ka NATO – ja Ameerika ei saa nüüd taganeda.
USA president tuletas meelde, et panused selles sõjas on „palju suuremad kui Ukraina” ja kui putinit ei peatata, ei piirdu ta Ukrainaga – ameeriklaste ja nende partnerite kulud kasvavad.
Ameerika liider pöördus Kongressis ka vabariiklaste poole, kes „arvavad, et neid ei võeta vastutusele”, kui nad blokeerivad Ukrainale antava abi. Ta märkis, et „ajalugu jälgib” ja suutmatust Ukrainat sel kriitilisel hetkel aidata „ei unustata kunagi”.
„Tahan teha selgeks: selle seaduseelnõuga saadetakse relvi Ukrainasse, kuid raha kulutatakse Ameerikas: Arizonas, Alabamas, kus Javeline valmistatakse, Pennsylvanias, Ohios, kus valmistatakse suurtükimürske. Pakume laskemoona meie oma reservidest Ukrainasse ja siis täiendada need reservid Ameerika tootjate, Ameerika tööliste toodetud kaubadega. See võimaldab meil tugevdada omaenda kaitsevõimet, sõjatööstust,” selgitas Biden.
Kui Johnson takistab seaduseelnõu hääletusele tulekut, saavad demokraadid kasutada protseduuri, mille käigus nad saavad spiikrist mööda minna ja teema päevakorda võtta. See nõuab aga aega ja 218 parlamendisaadiku allkirja (vabariiklastel 221, demokraatidel 213 mandaati).
USA senat toetas 13. veebruaril lõpphääletusel välisrahastuse seaduseelnõud, millega antakse Ukraina toetuseks 60,06 miljardit dollarit, sealhulgas 7,85 miljardi dollari suurune otsene eelarvetoetus. Hääletustulemused: 70 poolt, 29 vastu. Kuna Kongress ei ole ikka veel suutnud heaks kiita 60 miljardi dollari suurust abipaketti Ukrainale, pidi USA lõpetama laskemoona ja rakettide tarnimise Ukraina relvajõududele.
16. Lühiuudised
Ukraina NATO-missiooni juht Natalja Halõbarenko teatas, et eelseisval Ramsteini formaadi kohtumisel täna esitletakse aruannet hävitajate F-16 väljaõppest Ukraina õhujõududele. Ettevalmistus hõlmab mitmeid aspekte, sealhulgas hooldust, pilootide koolitust, inglise keele oskust, personali koolitust lennukite teenindamiseks ja infrastruktuuri valmisolekut. Halõbarenko kinnitas, et viivitust ei ole ja esimest F-16 lennukit Ukraina relvajõududele on oodata 2024. aasta kevadel.
Kokkuvõte tugineb avalikele allikatele. Allikateks on sõdivate poolte ametlikud teated, avalik meedia, kummagi poole blogijate sõnumid ning kolmandate osapoolte info. Loo autor üritab hoida eraldi fakti, kuuldust ja arvamust. Info kipub enamasti olema vastukäiv või seda varjatakse, sestap tugineb kokkuvõtte lisaks erinevate sõjalist olukorda kajastavate kaartide analüüsil. Vigu juhtub ja parandused teeb järgmise päeva kokkuvõttes. Vabandused ette, et vene riiki, sellega seotud kremlimeelsete isikute nimed on väikse tähega… ja sõna Ukraina igas võtmes suure tähega.
Viimased uudised
TOP 10
Vaata siit elektri hinda tunni kaupa
Loading ...
Kuidas lisada Lõunaeestlase äpp
