Sõja ülevaade: 720. päev – Ukraina rindelinna kotisuu ahenes veelgi
Avaldatud: 13 veebruar, 2024Lõunaeestlane jätkab sõjanduse asjatundja Toomas Piirmanni ülevaatega sündmuste kohta Ukraina sõjas.
Ukraina 13. jaanuar 2024:
84 maapealset vene poole rünnakut ja 110 Ukraina asulat pommirahe all ning Avdiivka kotisuu ahenes eilegi ja vene pool väidab, et Ukraina siia värske brigaadi Bradley soomukitega appi tõi.
1. Ei möödu öödki ilma Sahedi droonideta.
2. Juba pisu enama ootel.
3. Kupiansk-Kreminna: üks vene poole edenemine Ternõ suunal.
4. Siversk: pisu vene pool siin rahunes.
5. Bahmut: eile rinne pidas.
6. Donetsk: üle poole rünnakutest siin rindel ja mitu vene poole edenemist lisaks tuli.
7. Lõunarinne: vaid kaks vene poole rünnakut.
8. Herson: siingi vaid kaks.
9. Ka Süürias koolitatakse vene droonioperaatoreid.
10. Piiranguid juurde igasuguse ajakirjanduse ja teisiti mõtlemise lämmatamiseks.
11. Norra luure: Venemaa on hakanud sõjas Ukrainaga eeliseid haarama.
12. Euroopa Liit tegi esimest korda ettepaneku karistada Hiina ettevõtteid Venemaa sõjaväe toetamise eest.
13. Venemaal kasvab õpetajate lahkumine koolist.
14. Prantsuse võimud avastasid 193 saidist koosneva võrgustiku Venemaa sõjalise propagandaga.
15. Zelenski plaanib Lääne-Euroopa ringreisi, et teha lobitööd sõjalise abi saamiseks.
16. Lühiuudised
USA senat kiitis heaks Ukrainale antava sõjalise ja finantsabi lõpphääletuse. Sellest teatas Kiievi suursaadik Washingtonis Oksana Markarova. Tema sõnul hääletasid senaatorid Ukraina toetamise seaduseelnõu arutelu lõpetamise poolt. Otsust toetas 66 seadusandjat nõutavast 60-st ja 33 senaatorit oli selle vastu. Põhihääletus võib toimuda teisipäeval või kolmapäeval, kui dokument heaks kiidetakse, saadetakse see Esindajatekojale, kes peab samuti läbi viima kõik vajalikud protseduurid ja hääletama poolt peab piisav arv kongresmene.
1. Eile päeval teatati Kropivnitskis (Kesk-Ukraina) plahvatusest. Põhjust ei tea.
Täna öösel lasi Ukraina õhutõrje alla 23-st droonist 16 Dnipropetrovski, Zaporižja ja Hersoni oblastis. Dnipro rünnaku tagajärjel lõpetas üks soojuselektrijaam elektri tootmise. Üks veepumbajaamadest on elektrikatkestuse tõttu rivist väljas. Plahvatusi kostus ka mujal linnas.
Miks vähenes u 2 korda Ukraina piiriäärsete asulate pommitamine, ei tea, võib-olla ajutine anomaalia. Rindelähedaste asulate tihe pommisadu siiski jätkus ja nagu ikka, enamasti valimatult kvantiteediga vaid üle rindejoone kõige purustamiseks.
2. Venemaal Stavropolis teatatakse, et põleb sõjaväekompleks/üksus. Põhjust ei tea. Juba mitmes päev on vähenenud vene poole kurtmine Brjanski, Kurski ja Belgorodi oblastist. Belgorodi linnast siiski kurtmised päris lõppenud pole.
3. Kupiansk-Kreminna: kui Kupianskist kirdes ja idas vene poole rünnakud (mis miskipärast hetkel pisu väikeste koosseisudega) pole edu toonud, siis Ternõ-Yampolivka juures peamiselt lainetena ründavatest jalaväerühmadest koosnevad vene üksused tegid edusamme Ternõ suunas ühel linnast ida pool asuval metsaribal. Kehv on see, et see metsariba on u 400-500 m lai ja asub kõrgendikul ning on suunaga Ternõ poole ning mõjutab ümber olevat lagedat ala piisavalt mõjusalt, et saavutada edu Ternõ peatsele ründamisele surumaks Ukraina Zerebetsi jõe taha.
Kreminnast edelas asuval metsaalal pole vene pool initsiatiivi siiski kätte saanud ning Ukraina suudab aktiivselt vastu torkida.
Suurema vene poole pealetungi jätkumist siiski prognoosib, sest väge jagub ja tihe kaudtuleüksuste ja lennundusega Ukriana rinde poole pommitamine käib.
4. Siversk: võib-olla ümberrühmitumine uueks surveks andis Ukrainale väikse puhkepausi. Ilm soodustab seiret õhust ja loodan, et see aitab Ukrainat enam kui vene poolt. Kuna siin on viimaste päevadega mõni vene T-90 tank ära lastud, siis vist on miskit elukutselisemat siia suunale rünnakute toetamiseks toodud.
5. Bahmut: jälle läksid vene poole rünnakud kuidagi lojumaks, lahingupäevikusse nad 7 neid kirja said. Pisu muret teeb Bahmuti idaküljel Hromovest läänes suunaga Tšassiv Jari poole domineeriva künka enda käes hoidmine ning seetõttu ka kõrval asuv u 500×500 m põllulapp eile kaotati ning rinne sirgemaks muutus.
6. Donetsk: üle poolte rünnakute ikka siin.
Eile suutis vene pool edeneda Avdiivkas idapoolse rünnakuharuga, mis on linna poolitamas, veelgi edasi, laiendades enda rünnaku teravikku ehk siis kipuvad järjest enam linna laiali valguma. Peamise Ukraina logistikakoridorini ikka veel 200 m. Jätkus ka vene poole edenemine linnast edelas Opõtne suunalt ja siingi kahes lõigus vene pool edasi sai, aga mitte lähemale teisele Ukraina logistikakoridorile. Jätkuvalt on kasvamas mure, et linna lõunakülje üksused võivad jääda kotti.
Vene pool andis teada, et Ukraina võis 3. ründebrigaadi Avdiivka kanti tuua. Seda brigaadi nähti hiljuti treenimas lääne tehnikal, nagu Bradley M2A2 IFV. Seni on ka hoonestatud alal see soomuk end heast küljest näidanud.
Samal ajal suutis vene pool Marinkast lõuna pool rünnaku ajal jõuda Pobeda küla äärealadele, mis on Ukraina relvajõudude oluline kaitsesõlm. Edu edasine areng selles vallas võib oluliselt halvendada Ukraina relvajõudude taktikalist positsiooni Georgievkast lõunas, aga ka Konstantinovkast põhja pool ning kasvab oht Vuhledari suunale lõikamaks linna ära. Siin lõigul oli isegi vene rünnakuid rohkem kui Avdiivka ümber.
7. Lõunarinne: suht vaikne.
Berdjanski suund: üks vene pool rünnak.
Tokmaki suund: üks vene poole rünnak.
Melitopoli suund: vaikne.
Jätkub siiski tugev kaudtuleduell ja droonivõitlus.
8. Herson: siingi andis Ukraina teada kahest vene poole ebaõnnestunud rünnakust. Rinne pole muutunud siin juba pikka aega. Enim ka ühte soldatit tabavatest droonidest või droonilt pillatud granaatidest nende pihta tuleb siit suunalt kõige rohkem. Jätkuvalt mures, kuidas suudaks Ukraina tagada paremat kaitset Dneprit ületavatele paatidele. Eks ootab neid F-16 pisu õhku selgemaks lööma.
9. Ukraina sõjaväeluure peadirektoraat (GUR) teatas, et Liibanoni Hezbollah (LH) ja Islami revolutsioonilise kaardiväe korpuse (IRGC) elemendid koolitavad Süürias Shayrati lennubaasis vene droonioperaatoreid Shahed-136/-131, Ababil-3 ja Qods Raab 85 droonide kasutamiseks ning et LH komandör Kamal Abu Sadiq juhib väljaõppetööd. Iraani toetatud relvarühmitused ja vene väed asuvad Shayrati lennubaasis, mis on Tiyase T-4 õhubaasi järel suuruselt teine Iraani õhuväebaas Süürias Homsi provintsis. Varem korraldasid IRGC ja LH vene vägedele väljaõppe Iraanis toodetud droonidel Venemaa kontrolli all olevas Palmyra sõjaväelennuväljal, samuti Homsi provintsis. Iisraeli õhujõud tabasid 7. veebruaril Shayrati õhuväebaasi ja teisi Süüria armee Iraani toetatud relvarühmituse objekte kogu Homsi provintsis. GUR-i aruanne viitab sellele, et vene väed laiendavad drooniõpet Shayrati õhubaasi, kasutades olemasolevat Venemaa sõjalist infrastruktuuri ja võimendades suhteid LH ja teiste Iraani toetatud sõjaliste rühmitustega.
10. Sõjauuringute Instituut (ISW): Venemaa riigiduuma kaalub seaduseelnõud, millega piiratakse Venemaa valitsuse poolt „ebasoovitavate” isikute sisenemist Venemaale, tõenäoliselt osana jätkuvatest jõupingutustest tsenseerida opositsiooni meediaväljaandeid ning lõhkuda sidemeid Venemaa ning välis- ja rahvusvaheliste valitsusväliste organisatsioonide vahel.
Venemaa Riigiduuma julgeoleku- ja korruptsioonivastase komitee juht Vassili Piskarev teatas 12. veebruaril, et tema ja teised riigiduuma saadikud esitasid seaduseelnõu, mis lubab Venemaa valitsusel nimetada välisorganisatsioonid, mille asutajad või osalejad on väidetavalt välisriikide valitsustega seotud, „ebasoovitavateks”. Eelnõu keelaks ka selliste „ebasoovitavate” organisatsioonidega seotud välismaistel ja kodakondsuseta isikutel Venemaale sisenemise.
See seaduseelnõu keelab tõenäoliselt väljaspool Venemaad asuvate Venemaa opositsiooniväljaannete ja venekeelsete teenustega välismaiste väljaannete (näiteks Ühendkuningriigi BBC ja Saksamaa Deutsche Welle) ajakirjanikel Venemaale sisenemise, piirates sellega nende võimalust anda reportaaže siseriiklikest kohtadest. Venemaa asju ja tõenäoliselt blokeerib see veelgi rahvusvaheliste ja välismaiste valitsusväliste organisatsioonide tööd Venemaal.
Piskarev teatas hiljuti, et riigiduuma kaalub veel üht seaduseelnõu, mis keelaks Venemaa kodanikel ja ettevõtetel reklaamida platvormidel, mis kuuluvad „välisagentidena” nimetatud organisatsioonidele, tõenäoliselt selleks, et kasutada rahalist sundi, et tsenseerida Venemaa opositsioonimeediat ja kriitilisi Venemaa ultranatsionalistlikke milblogisid. ISW hindab jätkuvalt, et Kreml on püüdnud enne 2024. aasta märtsis toimuvaid Venemaa presidendivalimisi tugevdada kontrolli Venemaa inforuumi üle ja lämmatada eriarvamusi, kuigi tõenäoliselt piirab see eelnõu pikas perspektiivis tõsiselt opositsiooni meedia tegevust Venemaal.
11. Venemaa sõjavägi tugevdab oma positsiooni Ukrainas Põhja-Korea ja Hiina toel, samal ajal kui Ameerika poliitiliste jõudude erimeelsused muudavad Kiievi abistamise keeruliseks. Moskva kasutab hetke, et muuta jõudude vahekorda, hoiatavad Norra luureteenistused, millele viitab Saksa telekanal N-TV. Kiiev vajab „olulist” lääne sõjalist abi, et loota olukorda muuta, ütles Norra sõjaväeluure juht Niels Andreas Stensenes oma iga-aastase riigi julgeolekuriskide aruande esitlemisel.
„Venemaa on praegu tugevamal positsioonil kui aasta tagasi ja püüab saada eeliseid,” ütles Stensenes. Ta rõhutas, et Moskva suudab „mobiliseerida umbes kolm korda rohkem sõdureid”” kui Ukraina. Ta ütles, et Venemaa kohanes sanktsioonidega „oodatust paremini” ja tema tööstus on võimeline tootma piisavalt laskemoona, lahingumasinaid, droone ja rakette, et toetada „aastaringset sõjategevust”.
Stensenese sõnul saab Venemaa sõjalist toetust Iraanilt, Valgevenelt ja Põhja-Korealt. Ta märkis, et kuigi Hiina ei tarni relvi, pakub see „masinaid, sõidukeid, elektroonikat ja varuosi”, mis on Venemaa sõjatööstusele kasulikud. Lääne relvatarneid on vaja selleks, et Ukraina relvajõud saaksid end kaitsta ja konfliktis initsiatiiv tagasi võita.
Norra kavatseb koos Taani ja Hollandiga tarnida Ukrainale hävitajaid F-16. Norra kaitseminister Björn Arild Gram ütles, et Norra ja Euroopa peavad olema „valmis võtma rohkem vastutust enda ja oma liitlaste julgeoleku tagamise eest”.
12. Euroopa Liit on teinud ettepaneku kehtestada uued kaubanduspiirangud umbes kahekümnele ettevõttele, sealhulgas kolmele Hiina ettevõttele, süüdistatuna Venemaa sõjalise agressiooni toetamises Ukrainas. Kui need meetmed vastu võetakse, on see esimene kord, kui EL kehtestab Hiina ettevõtetele piirangud pärast Venemaa sissetungi Ukrainasse. Bloombergi viidatud nimekirja mustandis on ka Hongkongi, Serbia, India ja Türgi ettevõtted.
Piirangud keelavad Euroopa ettevõtetel börsil noteeritud ettevõtetega kaubelda. Seega püüab blokk peatada Venemaa katsed hankida volitatud kaupu kolmandate riikide ettevõtete kaudu. EL tegi varem ettepaneku lisada nimekirja mitmed Hiina ettevõtted, kuid ettepanekud lükati mõnede EL-i liikmete vastuseisu ja Pekingi reaktsiooni tõttu tagasi.
Küsimus on kriitiline ELi jaoks, kes peab Pekingit üheks oma tähtsaimaks kaubanduspartneriks, eriti Saksamaa jaoks, kelle jaoks Hiina on suurim turg autotootjatele, sealhulgas Volkswagen AG-le.
Suurema osa nimekirjast moodustavad tehnoloogia- ja elektroonikaettevõtted. Neid süüdistatakse „aitamises tugevdada Venemaa sõjalist ja tehnoloogilist jõudu või sõjalis-tööstusliku kompleksi ja julgeolekusektori arendamist”. Dokumendi eelnõus on nimetatud kolm Hiina ettevõtet, üks Indiast, Sri Lankalt, Serbiast, Kasahstanist, Taist, Türgist ja Hongkongist. Seni on EL lisanud musta nimekirja enam kui 620 ettevõtet, peaaegu kõik Venemaalt.
Venemaa Ukrainasse sissetungi teise aastapäeva tähistamise sanktsioonipaketi osana tegi EL ka ettepaneku kehtestada sanktsioonid enam kui 110 isiku ja üksuse vastu.
Njah, siiski väga kriitiline EL-i nn haldussuutmatuse pärast, igatsugu nõudeid ja juhendeid kõigile EL-i riikidele tuleb nagu Vändrast saelaudu, aga piisavalt otsustavaid samme Venemaa ja Hiina suunal astuda ei suudeta/taheta. Kahjuks käib enamuses nn peenhäälestamine ja asendustegevus…
13. Vene koole ähvardavad massilised õpetajate koondamised. Personali väljavool lööb rekordeid: käesoleva õppeaasta alguseks kirjutas lahkumisavalduse umbes 193,5 tuhat õpetajat. Venemaa haridusministeeriumi andmetel on see seitsme aasta maksimum.
Täna töötab vene koolides umbes 1,35 miljonit õpetajat ehk vähenemine oli veidi üle 14%. 2017. aastal oli lõpetada soovijaid tunduvalt vähem – 141,8 tuhat inimest. See näitaja kasvas järsult aastal, mil algas sõda Ukrainaga – siis kaotasid vene koolid 178,9 tuhat õpetajat.
Loendus ei hõlmanud juhte ega abipersonali, nagu ametnikud, sekretärid ja raamatukoguhoidjad. Kui neid arvesse võtta, oli 2023. aastal loobujate koguarv 316,3 tuhat inimest. Samas lahkus valdav enamus töötajatest – 93% – omal soovil.
Igas kolmandas piirkonnas kasvas lõpetavate õpetajate arv enam kui 50%. Kõige keerulisem olukord on Astrahani piirkonna koolides: 2017. aastal kirjutas lahkumisavalduse umbes 1000 õpetajat ja 2023. aastal juba 2,8 tuhat. Teiste reitinguvastaste liidrite hulka kuuluvad Adõgea, Leningradi oblast, Inguššia ja Karatšai -Tšerkessia, töötajate väljavool nendes piirkondades kasvas 80–90%.
Sagedamini lahkuvad koolist algklasside õpetajad. Seitsme aastaga on see näitaja kasvanud ligi 70%, 21,4 tuhandelt 36,3 tuhandele spetsialistile. Negatiivset trendi näitavad ka vene keele (+48,8% katkestanutest), bioloogia (+41,7%), matemaatika (+39,8%) ja kehalise kasvatuse (+35,9%) õpetajad. Samale tasemele jäi vaid ametist lahkunud eluohutusõpetajate arv.
Varem selgus, et 75 Venemaa piirkonnas makstakse õpetajatele palka alla miinimumpalga. Kõige hullem on olukord Karatšai-Tšerkessias, Juudi autonoomses ringkonnas, Vologda oblastis ja Altais. Siin on kooliõpetajate palgad alla 5 tuhande rubla (50 euro), selgub piirkondadevahelise haridustöötajate ametiühingu „Õpetaja” uuringust.
Organisatsiooni korraldussekretär Olga Mirjasova märkis, et selline olukord toob kaasa õpetajate ülekoormuse, kes on sunnitud oma sissetulekute suurendamiseks töötama poolteist kuni kaks korda suurema koormusega päevas, klubisid juhtima ja juhendama. Kui inimene siiski otsustab ametist lahkuda, siis sageli ei otsi koolidirektorid talle asendajat, vaid püüavad tema kohustused ülejäänud õpetajate vahel ära jagada.
Kõigi nende probleemide olemasolu tunnistas ka ülevenemaalise hariduse ametiühingu aseesimees Mihhail Avdejenko, märkides, et lõppkokkuvõttes sunnivad need inimesi ametist lahkuma. „Kasvav töökoormus, sh elektrooniline töökoormus, lõputult suurenevad nõudmised ja kohati mitte just kõige lihtsam laste ja vanemate kontingent – see kõik koos madalate palkade ja madala sotsiaalse staatusega mõjutab õpetaja psüühikat ja viib läbipõlemiseni,” rõhutas ta.
14. Prantsuse valitsusagentuur VIGINUM, mis on spetsialiseerunud kaitsele välismaiste digitaalsete häirete eest, tuvastas Venemaa veebisaitide võrgustiku, mille eesmärk on levitada kremli propagandat läänes. Agentuuri veebisaidil avaldatud sõnumis märgitakse, et see võrgustik, koodnimega „Portal Kombat””, on „struktureeritud ja koordineeritud” rühmitus, mis on suunatud Euroopa ja Ameerika Ühendriikide vaatajaskondadele.
VIGINUMi andmetel koosneb võrgustik 193 veebilehest, mis näevad välja väga sarnased ja esitavad lääne publikule suunatud venemeelset sisu, eriti Ukrainat toetavates riikides. Mõned neist saitidest kasutavad oma domeeninimedes sõna „pravda” erineva laiendiga, olenevalt keelest, näiteks pravda.en.com inglise keeles või pravda.fr.com prantsuse keeles.
Ajavahemikus 23. juunist 19. septembrini 2023 avaldati neil saitidel üle 150 tuhande materjali ja postituse, peamiselt sisu korduspostitused Venemaa ja venemeelsest meediast. Prantsuse diplomaatilistest ringkondadest pärit AFP allika sõnul oli Portal Kombati koodnime kandva võrgustiku peamine eesmärk õigustada Venemaa sõda Ukrainas. Allikas märkis ka, et väljaannete sisu sisaldas „tugevat ideoloogilist eelarvamust” ja „ilmselgelt valesid või eksitavaid lugusid”.
Eksperdid märgivad ka, et Portal Kombati võrgustik võib kahjustada Prantsusmaa põhihuve ning selles osalejate aktiivsus võib jätkuvalt kasvada. VIGINUMi esindajad hoiatavad võimaliku strateegia eest lääne võrgustike kahtlase sisuga üleküllastamiseks, mis võib tekitada raskusi fakte kontrollivatel ajakirjanikel teabe hindamisel ja kontrollimisel.
15. President Volodõmõr Zelenski kavandab ringreisi Lääne-Euroopasse, et teha lobitööd Ukrainale abi saamiseks, keset Washingtonis käimasolevat võitlust rahastamise pärast. Bloomberg teatab sellest, viidates „asjaga kursis olevatele inimestele”.
Ajakirjanike sõnul võib president külastada Pariisi, Berliini ja Münchenit. Päevakorras on läbirääkimised sõjalise abi ja kahepoolsete julgeolekugarantiide üle. Ajakirjanike allikad märkisid, et Zelenski plaanib Müncheni julgeolekukonverentsi ajaks reisi Lääne-Euroopa pealinnadesse, kuna Ukraina president otsib USA-s rahastamise pärast sõjalist toetust. Plaanid pole veel kinnitatud, kuid Zelenskit oodatakse Münchenis toimuvale aastakonverentsile, mis toimub 15.-18. veebruarini, märkis Bloomberg.
LIGA.net küsis kommentaari presidendi pressisekretärilt Sergei Nikiforovilt, kuid plaanitud visiitide kohta Zelenski tavaliselt turvakaalutlustel ametlikult ei teata.
16. Lühiuudised
EL-i Nõukogu kiitis heaks resolutsiooni, mis annab nõukogule võimaluse otsustada rahalise panuse üle EL-i eelarvesse, võttes aluseks külmutatud Venemaa varadest saadava puhaskasumi. Vastavalt nõukogu ja Euroopa Parlamendi vahel 6. veebruaril 2024 saavutatud esialgsele kokkuleppele võib selle rahalise toetuse suunata ELi eelarve kaudu Ukraina rahastamisvahendisse.
Relvaettevõte Rheinmetall laiendab massiliselt oma suurtükimürskude tootmisvõimsust. 2025. aastal kavatseb ettevõte toota kuni 700 000 suurtükimürsku aastas, ütles Rheinmetalli boss Armin Papperger.
USA suurima läänepoolse rikastatud uraani tarnija Urenco juht Boris Schucht on teatanud, et ettevõttel on piisavalt võimsust Venemaa tarnete asendamiseks, kui USA keelab uraani impordi Venemaalt. USA kavandatava seaduseelnõu eesmärk on selline import keelata ja toetada lääneriikide jõupingutusi oma tuumaenergia tarneahelate tugevdamiseks, pakkudes turuosalistele pikaajalist kindlust. Urenco peab läbirääkimisi ka Ühendkuningriigi ja USA valitsustega võimalike investeeringute üle uutesse tehastesse, et toota Haleu – võimsamat kütust, mida kasutatakse täiustatud reaktorites, mida praegu müüb ainult Venemaa Rosatom.
Ukraina digiminister Mykhailo Fedorov paljastas, et Ukraina plaanib 2024. aastal toota tuhandeid pikamaadroone, mis suudavad Venemaale sügavalt rünnata. Teadaolevalt toodab Ukrainas kuni 10 ettevõtet droone, mis suudavad jõuda Moskvasse ja Peterburi. Fedorov tõstis esile kasvu kaugmaa kamikaze droonide kategoorias, rõhutades 300, 500, 700 ja 1000 kilomeetrise lennukaugusega droonide arendamist, mida kaks aastat tagasi veel polnud.
Ukraina avalikustas uue elektroonilise sõjapidamise süsteemi nimega Pokrova, mis on loodud tõrjuma Iraani disainitud droonide Shahedi ohtu, mida Venemaa kasutab oma rünnakutes. Süsteem tugineb droonide navigatsioonisüsteemide segadusse ajamiseks segamis- ja võltsimistehnikatele. Pokrova uputab navigatsioonisüsteemid müraga ja genereerib võltssignaale, põhjustades valesid asukohanäite. Erinevalt traditsioonilistest elektroonilistest sõjapidamismeetmetest tegutseb Pokrova suuremas mastaabis, esitades tehnilise väljakutse, mis nõuab sünkroniseeritud saatjate võrku.
Ukraina saatkond Poolas ootab Poola võimudelt jõulist vastust pärast piiril aset leidnud vahejuhtumit, kus protestivad põllumehed lasid osa Ukraina veoautode viljast maha. Ukraina suursaadik Poolas Vasõl Zvaritš teatas, et pärast tolliprotseduure pitseeritud ja Leetu teel olnud Ukraina veoautod peatasid põllumehed, kes osa vilja maha kallasid. Ukraina saatkond ja peakonsulaat Lublinis on pöördunud Poola politsei poole, et algatada juhtum ning politsei on algatanud menetluse. Zvaritš rõhutas, et Euroopa tsiviliseeritud riigis ei tohiks selliseid tegusid tolereerida.
Kokkuvõte tugineb avalikele allikatele. Allikateks on sõdivate poolte ametlikud teated, avalik meedia, kummagi poole blogijate sõnumid ning kolmandate osapoolte info. Loo autor üritab hoida eraldi fakti, kuuldust ja arvamust. Info kipub enamasti olema vastukäiv või seda varjatakse, sestap tugineb kokkuvõtte lisaks erinevate sõjalist olukorda kajastavate kaartide analüüsil. Vigu juhtub ja parandused teeb järgmise päeva kokkuvõttes. Vabandused ette, et vene riiki, sellega seotud kremlimeelsete isikute nimed on väikse tähega… ja sõna Ukraina igas võtmes suure tähega.