Sõja ülevaade: 715. päev – 92 vene poole rünnakut ja 130 Ukraina asulat pommitamise käes
Avaldatud: 8 veebruar, 2024
Vastase kaotused. Allikas: https://armyinform.com.ua/ Lõunaeestlane jätkab sõjanduse asjatundja Toomas Piirmanni ülevaatega sündmuste kohta Ukraina sõjas.
Ukraina 08. veebruar 2024:
92 vene poole rünnakut ja 130 Ukraina asulat pommitamise käes ning pisu üllatusega eile vene poole suuremaid edenemisi ei tuvastanud, aga hoonekaupa ikka. Pole ka Venemaal ja Krimmis rahulik.
1. Ikka droone öises Ukraina taevas jagus.
2. Iževskis suurem põleng olulises tehases.
3. Kupiansk-Kreminna: tundub, et vene poolel ümberrühmitumine suure surve jätkamiseks.
4. Siversk: ikka surub vene pool Bilohorivka küla suunal aga eile edutult.
5. Bahmut: 9 rünnakut muutusi rindejoones ei toonud.
6. Donetsk: „Staliningradi” lahing jätkus ja mõne hoone nii siin kui seal vene pool enda kontrolli alla sai.
7. Lõunarinne: suht vaikne.
8. Herson: 2 vene poole rünnakut muutusi rindejoones ei toonud.
9. putin lükkas Türgi visiidi edasi.
10. Murenoodid USA-st.
11. Endine Venemaa kindralstaabi ülem Juri Balujevski (77 vanust) oli kriitiline.
12. vene postil ei lähe hästi.
13. Ukraina suurendas kuue kuuga droonide tootmist 10 korda.
14. Lühiuudised.
1. Täna öösel Ukraina kaitsejõud tulistasid Mõkolaivi, Odessa, Vinnitsa ja Dnipropetrovski oblastis alla 17 droonist 11. Teatati mitmest plahvatusest Odessas ja selle ümbruses peale Shahedi droonide rünnakut. Tihe Ukraina piiriäärsete ja rindelähedaste asulate pommitamine jätkus.
Eilse varahommikuse vene rünnaku tagajärjed: Kiievis teatati plahvatustest. Holosiivski linnaosas põlesid autod ja elumaja, vigastada sai 9 inimest. Harkivis oli kahjustatud infrastruktuur. Mõkolaivis said kannatada vaid tsiviilotstarbelised infrastruktuuri objektid, elumajad, gaasi- ja veevarustusvõrgud, hukkus üks inimene. Plahvatustest teatati ka Lvivi, Ivano-Frankivski ja Hmelnõtski piirkonnas. Lvivis sai löögi tööstusrajatis.
See Venemaa eilehommikune rünnak Ukrainale, mis tekitas kahju tsiviil- ja tööstustaristule, eluhoonetele ning sai haavata ja hukkus Ukraina kodanikke, läks maksma kuni 400 miljonit eurot.
Kokku lasti alla/teele saadeti:
15/20 Shahedi drooni
26/29 Kh-555/55/101
0/4 Kh-22
3/3 tiibrakett Kalibr
0/3 Iskander-M
0/5 S-300
Njah, oma neljanda visiidi ajal Kiievisse pidi Josep Borrell (ELi välispoliitika ja julgeolekupoliitika kõrge esindaja) minema Kiievi pommitamise ajal varjendisse.
Kiievis Dniprovski rajoonis leiti väidetavad hüperhelikiirusega tiibrakettide 3M22 Zircon jäänused. Venemaa väidab, et see rakett suudab liikuda kiirusega umbes 11 000 km/h, mistõttu on seda raske alla tulistada. See on üks uusimaid tiibrakette, mis on mõeldud nii mere- kui ka maismaa sihtmärkide jaoks, mille Venemaa merevägi võttis kasutusele 2023. aastal. Sellest raketist on vähe teada. Lõhkepea kaal u 300-400 kg, lennuulatus 1000 km, lennukõrgus kuni 28 km ja hind u 200 miljonit eurot. Suudab kanda ka tuumalõhkepead. Njah… kas kaugemale ulatuvate rakettidega on hakanud keerulisemaks minema, et selline elukas välja otsiti? Pisu paneb imestama ka selle ebatäpsus.
2. Venemaal Iževski linna lähedal toimus suur plahvatus. Iževski lähedal asub Votkinski masinaehitustehas, mis toodab nii naftat kui gaasi, tööpinke ja sõjavarustust. Mis täpselt põleb, pole teada, kuid tuli on kaugelt näha (videolt oli näha, et tõesti suur põleng). Tehase toodang hõlmab ka mandritevahelist ballistilist raketti RS-24 Yars, Venemaa uusimat ICBM-i arendust, aga ka allveelaevadelt välja lastud Bulava SLBM-i.
Teatatakse uutest õhuhäiretest ja plahvatusest Belgorodis ja ikka vene pool Ukrainat terrorismis süüdistab. Njah, samal ajal teatasid ise „komplekssest löögis Ukraina tagala-aladele”.
Okupeeritud Krimmis Sakõ piirkonnas teatati plahvatusest.
3. Kupiansk-Kreminna: pisu üllatusega eile oli vene poole rünnakute tugevus väiksem ja kipub arvama, et väike reorg käib ning veel sel nädalal tugeva survega jätkatakse. Kummaltki poolelt tuli kõlakaid, et Ternõ juures olla eile rinne edasi-tagasi lainetanud ehk siis Ukraina arvatavalt muutus siin suunal aktiivsemaks. Eks pisu ka tuli vene poole kurtmist, et olla kõrgemaks tõusnud õhus olevate Ukraina droonide hulk ning siin kui mujal rindel (Herson) olla neilt hakatud alla laskma nii liikumis- kui magnetanduritega miine. Hetkel vene poolel selle vastu rohtu polevat. Küll tuli pisu Ukraina kurtmist, et kassettmoonaga on läinud kitsaks.
4. Siversk: Bilohorivka suunal vene pool rünnakutega jätkas aga üleeilsega võrreldes siiski surve langes.
5. Bahmut: 8 vene poole rünnakut rindejoones muutusi ei toonud.
6. Donetsk: kogu rindel tugev vene poole rünnakutelaine jätkus ja Avdiivka-Pervomaisk suunal 40 vene poole rünnakut oli. Olukord Avdiivkas endas on kriitiline ja kaootiline. Vene pool jätkab edasiliikumist erasektoris mööda Nezaležnosti ja Sapronova tänavaid. Rinne kõikuvat siingi päevas mitmeid kordi ja enamasti hoonekaupa. Linna lõunaosas on vaenlane nii fanaatiline, et kaotustest hoolimata hõivatakse kuskil hoone, võetakse sisse ringkaitse ja istutakse seal sees kuni hukkumiseni. Kahjuks järjest enam tõuseb Ukraina mure logistilise tagamise pärast, sest u 1 km on peamise varustusteeni, mis on juba ööpäevase pommisaju all. Pisu kriitilisemaks on muutunud mitmed Ukraina blogijad ja süüdistavad kehvas juhtimises mitmeid sõjalisi juhte. Seni pole leitud ka rohtu eile siin suunal vähemalt 60 FAB-500 liugpommi vastu. Suure rünnakulaine jätkumiseks vene poolel seni ressurssi jagub ning nui neljaks tuleb linn putini valimissvõidu kõneks ära vallutada.
Võitlused jätkuvad Pervomaiskis ja Nevelski lähedal. Hetkel veel kõlakad, et Georgiivka idaossa võis vene pool sisse saada (Marinkast läänes järgmine küla). Kahjuks pole Ukraina omad suutnud vene poolt välja lüüa ka Novomõkhailivka asula äärmistest hoonetest. Njah, 22 rünnakut suht väiksel lõigul näitab suurt vene poole aktiivsust ning ressursi piisavat olemasolu.
7. Lõunarinne: pisu ikka vene pool Tokmaki suunalt üritab.
Berdjanski suund: suht vaikne.
Tokmaki suund: 2 edutut vene poole rünnakut ja umbes sama teatas ka vene pool Ukraina kohta, muutusi rindejoones ei tuvastanud.
Melitopoli suund: vaikne.
8. Herson: vaid kaks vene pool edutut rünnakud ja vene poole kurtmine Ukraina drooninduse liialt suurest mõjust ning oma üksuste vahelise koordineerimise puudujääkidest…
9. putin muutis veebruaris Türki mineku osas meelt. Visiit, mis pidi olema Venemaa presidendi esimene reis NATO riiki pärast Ukraina sõja algust, on edasi lükatud hilisemale kuupäevale, teatas TASS viitega Türgi diplomaatilisele allikale.
„Visiit on edasi lükatud. Üksikasjad on veel teadmata,” ütles agentuuri allikas. Sama infot kinnitas RIA Novosti allikas Ankaras. Tema sõnul külastab putin Türgit aprilli lõpus – mai alguses. Türgi ajalehe Hürriyet ajakirjanik Hande Fırat omakorda kirjutas, et edasilükkamise põhjuseks on „kahe riigi valimiste ajakava ja hõivatus”.
Visiidi kuupäeva ametlikult ei avaldatud. Reutersi allikad Türgis ütlesid aga, et see pidi toimuma 12. veebruaril. kreml teatas, et ettevalmistused putini kohtumiseks Erdoğaniga jätkuvad, „kuupäevad lepitakse kokku”.
10. Mitu kuud väljatöötamisel olnud seaduseelnõu, mis seostas USA rändepoliitika reformi sõjalise abiga Ukrainale, Iisraelile ja Taiwanile, osutus tegelikult vähemalt hetkeseisuga asjatuks. Donald Trumpi taga koondunud vabariiklased Kongressi mõlemas kojas olid piirikontrolli karmistamise kokkuleppele vastu. Seetõttu hakkasid Ukraina toetajad Kongressis mõtlema „plaanile B”, mis „lahutaks” liitlastele antava abi illegaalse immigratsiooni probleemide lahendamisest.
Kongressi konservatiivsed vabariiklased nõudsid enam kui 60 miljardi dollari suuruse sõjalise abi andmist Ukrainale, aga ka Iisraelile ja Taiwanile, millega seoses karmistatakse sügisel immigratsioonipoliitikat. Nad ütlesid, et mõlemad on seotud riigi julgeoleku tagamisega. Pärast neli kuud kestnud arutelu tutvustati pühapäeva õhtul eelnõu, mille mõlema osapoole senaatorid kokku leppisid.
Kuid väljapakutud meetmed, mis piiraksid vastuvõetavate migrantide arvu, karmistaksid nõudeid varjupaigataotlejatele ja hõlbustaksid väljasaatmist, ei ole meeldinud vabariiklastele, kellel on esindajatekojas enamus. Selle spiiker Mike Johnson nimetas eelnõud läbikukkunuks ja ütles, et selle läbivaatamine parlamendis oleks ainult ajaraiskamine.
Donald Trump võttis sõna eelnõu vastu, nimetades seda „tohutuks kingituseks” demokraatidele ja „surmasooviks” vabariiklastele. Pärast seda hakkasid isegi rändeküsimuses kompromissi otsimisel osalenud senaatorid oma seisukohta muutma, et mitte langeda soosingust mehega, kellest saab suure tõenäosusega peagi nende partei presidendikandidaat (ja siis, võib-olla president).
Eelnõu esimene menetlushääletus peaks toimuma kolmapäeval. Seda peab toetama vähemalt 60 senaatorit 100-st. Mitmed demokraadid ei soovi poolt hääletada, pidades kavandatud meetmeid liiga karmiks. Seega peab eelnõu poolt rääkima vähemalt 12 vabariiklast 49-st ning teisipäeval tundus see olevat „üleaamatu takistus” selle vastuvõtmisel, kirjutab Financial Times.
Vabariiklaste senati vähemuse juht Mitch McConnell tunnistas teisipäeva õhtul: mulle ja enamikule (meie erakonna senati liikmetest) tundub, et meil pole reaalset võimalust seda seadust vastu võtta.
Selles olukorras hakkasid mõlema osapoole senaatorid mõtlema Ukraina plaanile B, kirjutab The Wall Street Journal. Tegelikult räägime tagasipöördumisest eelmise sügise olukorra juurde ehk sõjalise välisabi korraldamisest ilma ühenduseta siserändepoliitikaga. „Kui piiriküsimus hääletusel läbi kukub, on vaja kiiresti edasi liikuda (eelnõu) turvalisuse osaga,” kirjeldas sentimenti Richard Blumenthal demokraatide leeris valitsevat meeleolu.
Euroopa Liit toetas eelmisel nädalal Ukrainale 50 miljardi euro suurust abi, kuid see on neli aastat majandusabi ajal, mil Ukraina vägedel on Ameerika tarnete seiskumise tõttu juba märkimisväärne laskemoona ja relvade puudus.
McConnell ütles, et seadusandjad „peaksid jätkama (eelnõu) ülejäänud osaga, sest see on oluline” ja pidama läbirääkimisi Ukrainale, Iisraelile ja Taiwanile sõjalise abi andmise üle. Senati relvajõudude komitee kõrgeim vabariiklane Roger Wicker ütles, et toetab seaduseelnõu välisabi sätteid ilma piirisäteteta. Küsimusele, kas eelnõu võiks sellisel kujul vastu võtta, vastas ta: „Loodan kindlasti.”
President Joe Biden kutsus taas kongressi üles kiitma heaks Ukraina sõjaväe lisarahastamine. Küsimusele Ukraina või Iisraeli abistamise võimaluste kohta, kui eelnõu läbi kukub, vastas ta: „Ma ei kavatse seda praegu kaaluda. Me vajame kogu asja. Kogu maailm jälgib meid.”
Kahjuks USA senat ei suutnud hääletada Ukrainaga seotud piiri- ja abiseaduse poolt.
Hääletamise käigus ei saadud kokku vajalikku 60 häält.
Täna varahommikune info: USA senat otsustas Ukrainale, Iisraelile ja Taiwanile antava abi rahastamise eelnõu uuesti läbi vaadata. Samas toimub ülevaatus ilma rändereformi ja piiriturvalisuseta. Hääletamine toimub neljapäeval, 8. veebruaril, ütles Ukraina suursaadik Ameerika Ühendriikides Oksana Markarova.
11. Venemaa ajaloo rekordiline riiklik relvaprogramm, mis läks 10 aasta jooksul eelarvele maksma 20 triljonit rubla (200 miljardit eurot), osutus jõuetuks kaotamaks lõhet Venemaa ja lääne relvade vahel. Sõda Ukrainas on paljastanud probleeme vene armee peamiste relvaliikidega – suurtükiväe, raketisüsteemide, tankide ja lennundusega, ütles endine Venemaa kindralstaabi ülem Juri Balujevski.
1990. aastatel Taga-Kaukaasia vägede rühma ülema asetäitjana töötanud, seejärel peastaabis ja Julgeolekunõukogu asesekretärina töötanud Balujevski sõnul on kodumaised suurtükiväe- ja raketisüsteemid lääne omadest „oluliselt” kehvemad, mistõttu on nende „prioriteetne ja radikaalne moderniseerimine” ülioluline.
„Venemaa suurtükiväesüsteemide arendajad jäävad kahjuks tagaajaja rolli. NATO suurtükiväes on ilmne kvalitatiivne üleolek,” tsiteerib ajakiri Army Standard Balujevskit. NATO relvade edu soodustab Balujevski sõnul üleminek 52-kaliibrilise mürsu pikkusega 155-mm relvadele ja 155-mm ülipika laskekaugusega mürskude väljatöötamine.
Samal ajal on suurtükivägi, eeskätt kaug- ja ülitäpne, „naasnud sõjajumala pjedestaalile,” rõhutab Balujevski: „Peaaegu määravaks teguriks lahingus ja operatsioonis on välja lastud mürskude arv.”
Probleeme tekitas ka tankide kasutamine sõjas, jätkab Balujevski: need osutusid „kergesti tuvastatavaks ja kergesti tabatavaks sihtmärgiks”. Lisaks devalveeriti tegelikult Venemaa eelis õhus, kuna vaenlase õhutõrje mahasurumise ülesanne „osutus lahendamatuks”, nendib Balujevski. Ta märgib, et seetõttu muutusid väljakujunenud lahingulennunduse kasutamise vormid – pealetungi õhuoperatsioon või ulatuslikud õhulöögid – võimatuks.
Üldiselt näitas sõjaline erioperatsioon (Ukrainas) sõjaliste asjade arengu prognooside ebaühtlust ja nõuab erinevate relvaliikide rolli ja koha ümberhindamist, kirjutab Balujevski ja lisab, et paljud taktikaõpikud, millest vene kindralid õppisid, tuleb „panna arhiivi”.
12. Venemaa Post teatas pakkide maapealse kohaletoimetamise lõpetamisest 24 Euroopa riiki. Operaator nimetas seda lahendust ajutiseks. Jutt käib Austriast, Belgiast, Bulgaariast, Suurbritanniast, Ungarist, Saksamaalt, Taanist, Iirimaast, Hispaaniast, Itaaliast, Lätist, Leedust, Hollandist, Norrast, Portugalist, Rumeeniast, Slovakkiast, Sloveeniast, Prantsusmaalt, Horvaatiast, Tšehhist, Šveitsist , Rootsist ja Eestist . Neisse riikidesse toimetatakse pakid kohale ainult õhutranspordiga, seisab teates.
Vene Post põhjendas oma otsust „bürokraatlike raskusteg””, mis tekkisid sellesuunalise maantee- ja raudteetranspordi töötlemisel. Operaatori esindaja ütles RBC-le, et maapealne tarnimine Euroopasse jätkub järgmise kahe kuu jooksul. Väljaande allika sõnul ei olnud Venemaa Posti Saksa tütarettevõttel RusPost GmbH-l aega vajalikke lepinguid uuendada, et jätkata nende pakiveo viiside kasutamist. Otsus ei mõjuta kohaletoimetamist õhutranspordiga – see toimib tavapäraselt. Operaator märkis, et see meetod on kiirem, kuid ka kallim. Lisaks on teatud piirangud. „Õhutranspordiga kohaletoimetamine sobib kõikidele saadetistele, välja arvatud need, mille sisu ei vasta lennuohutusnõuetele, näiteks aerosoolid, liitiumakud, tuleohtlikud vedelikud,” selgitas operaatori esindaja.
Pärast sõja algust lõpetasid mitmed riigid ametliku postivahetuse Venemaaga. Nende hulgas on Ukraina, Poola, Soome, Austraalia ja Uus-Meremaa. Vene Post toimetab aga endiselt pakke üle 130 riiki üle maailma. Varem teatas operaatori tegevjuht Mihhail Volkov, et 2022. aasta on ettevõtte jaoks „katastroofiline” ja rekordiline 30 miljardi rubla (300 miljoni euro) kahjum. 2023. aasta esimeses kvartalis kasvas riigikorporatsiooni kahjum veel 5 miljardi võrra. Vene Posti akumuleeritud võlg ulatus 133 miljardi rublani ning suuremal osal sellest summast „ei ole tulu- ja tagasimakse allikaid”, märkis Volkov.
Möödunud aasta lõpus hindas föderaalkassa Vene Posti kahjudeks 24,5 miljardit rubla, kirjutas Vedomosti. Põhjustena toodi välja jaekaubanduse ebaefektiivne korraldus, müügiplaani täitmata jätmine, juhtimisaparaadi palgafondi suurenemine, kahjumlikud ostud ja kahjumlikud projektid (njah, ehk siis korruptsioon).
13. Ehkki Ukraina relvajõud jäävad sõdurite arvu ja tulejõu poolest alla vene armeele, püüavad Ukraina relvajõud puudujääki kompenseerida tehniliste vahenditega. Paljuski on tegu lääne tüüpi relvadega, mis on tõhususe poolest üle Venemaa omadest, kuid nende voog on viimasel ajal aeglustunud seoses USA-st tulevate tarnete katkemisega. Lisaks suurendab Ukraina aktiivselt droonide tootmist, millel on lai kasutusala – alates puuduvate suurtükimürskude asendamisest kuni rünnakuteni Musta mere mereväe laevade ning sõjaliste ja tööstusrajatiste vastu Venemaa enda territooriumil.
Kui suvel toodeti Ukrainas umbes 5000 drooni kuus, siis eelmise aasta lõpuks ulatus toodang 50 000-ni kuus, hindab Euroopa Välissuhete Nõukogu vanemteadur Gustave Gressel. Tootmine toimub ligikaudu 200 töökojas ja tehases, kirjutab The Wall Street Journal. Nende suurt arvu ei seleta mitte ainult asjaolu, et paljud tegevused said alguse suvilatööstusest, vaid ka soov kaitsta töökodasid ja töötajaid Venemaa raketirünnakute eest.
Lõhkeainetega droonidest on saanud Ukraina relvajõudude üks peamisi tugevusi selles sõjas: neid kasutatakse nii vaenlase isikkoosseisu vastu, tabades neid kaevikutes ja avatud aladel, kui ka sõjatehnika vastu. Mereväe mehitamata sõidukite ja rakettide abil suutsid Ukraina relvajõud hävitada umbes 20% Musta mere mereväest. Digitaalse ümberkujundamise minister Mihhail Fedorov ütles, et Ukraina on jõudsalt teel eesmärgi poole toota sel aastal vähemalt miljon drooni, mille seadis 2023. aastal president Zelenski. See on rohkem kui 83 000 seadet kuus. Plaani elluviimisel suureneb toodang 2022. aastaga võrreldes enam kui 100 korda.
Praegu toodetakse riigis 62 tüüpi mehitamata õhusõidukeid ning eksperdid töötavad pidevalt uute mudelite kallal, mis suudavad lennata kiiremini, kanda raskemat laskemoona ja vältida elektroonilist sõjapidamist, märgib WSJ. Ajalehe ajakirjanikud külastasid üht kolmest Sparrow Avia tehase tootmiskohast. Nüüd toodab see umbes 3000 esimese inimese vaate funktsiooniga drooni (piloot saab seadet juhtida VR-prillide abil). Selle tegevjuht Nikolai Hlevnjuk ja tema partnerid investeerisid umbes 500 000 dollarit ja nüüd püüavad nad tootmist suurendada 10 000 droonini kuus. Sparrow Avia ostab osa komponentidest, nagu süsinikkiud, kaamerad ja mootorid, kuid toodab enamiku osadest ja arendab droonide disaini ise.
Hlevnjuk ütleb: sellise majandusega nagu meie, ei saa me tanke toota. Meie lahenduseks on droonide valmistamine.
Sama teatas Ukraina relvajõudude ülemjuhataja Valeri Zalužnõi. Venemaal on Ukraina-vastases sõjas kõik eelised ja viimane võib olukorra enda kasuks pöörata uute sõjaliste tehnoloogiate, eriti mehitamata lahingusüsteemide nagu droonide abil, kirjutas ta hiljuti CNN-i kolumnis.
14. Lühiuudsed
Ukraina kaitse kontaktrühma (Ramstein) uus kohtumine on kavandatud 14. veebruarile, mis toimub NATO peakorteris Brüsselis.
Ukraina ja Rootsi on arutanud rahalisi tingimusi ja kohustusi Ukraina osalemiseks projektis, mis hõlmab Rootsis toodetud CV-90 ostu. 2024. aasta jaanuaris sai Rootsi kaitsematerjalide agentuur valitsuse loa CV-90 BMP-de tarnimise lepingu ettevalmistamiseks Ukrainale. Lepingu eesmärk on hõlbustada laiemat kaitsetööstuse koostööd, mis võib hõlmata ka tootmise lokaliseerimist Ukrainasse. Kaitseministri asetäitja Dmõtro Klimenkov tõstis esile ulatusliku koostöö potentsiaali peale ühekordse relvatarne.
Hiina jälgib tähelepanelikult USA olukorda seoses Ukraina abi hääletusega ning kõik edasised viivitused võivad suurendada Pekingi valmisolekut agressiivseks tegevuseks Indo-Vaikse ookeani piirkonnas, hoiatab Pentagoni aseesindaja Sabrina Singh. Rõhutades Ukraina toetamise tähtsust Venemaa agressiooniga silmitsi seistes, rõhutab Singh, et selle tegemata jätmine võib julgustada Hiinat võtma Indo-Vaikse ookeani piirkonnas provokatiivsemaid samme. Ukraina mittetoetamise tagajärjed võivad viia otsese konfliktini Venemaaga, eriti kui putin võtab sihikule mõne NATO liitlase.
Lääne sanktsioonide eest varjamiseks on Venemaa alused registreeritud Gaboni lipu alla. Selle lipu alla vahetatud laevade arv kasvas eelmisel kuul viiekordseks. Tumeda laevastiku laevade kolm parimat lipuriiki olid Panama, Libeeria ja Venemaa.
Šveits on palunud Hiinal osaleda ülemaailmsel rahutippkohtumisel juhtide tasemel, suurendades survet Pekingile, et ta mängiks rolli sõjategevuse lõpetamisel peaaegu kaks aastat pärast seda, kui Venemaa alustas täiemahulist sissetungi Ukrainasse.
Zelenski külastab Saksamaad järgmisel nädalal. Tagesspiegeli teatel plaanib Zelenski oma visiiti Müncheni julgeolekukonverentsi ajaks, mis toimub 16.-18. veebruarini. See on tema teine visiit riiki pärast sõja algust.
Kokkuvõte tugineb avalikele allikatele. Allikateks on sõdivate poolte ametlikud teated, avalik meedia, kummagi poole blogijate sõnumid ning kolmandate osapoolte info. Loo autor üritab hoida eraldi fakti, kuuldust ja arvamust. Info kipub enamasti olema vastukäiv või seda varjatakse, sestap tugineb kokkuvõtte lisaks erinevate sõjalist olukorda kajastavate kaartide analüüsil. Vigu juhtub ja parandused teeb järgmise päeva kokkuvõttes. Vabandused ette, et vene riiki, sellega seotud kremlimeelsete isikute nimed on väikse tähega… ja sõna Ukraina igas võtmes suure tähega.
Viimased uudised
TOP 10
Vaata siit elektri hinda tunni kaupa
Loading ...
Kuidas lisada Lõunaeestlase äpp
