Sõja ülevaade: 714. päev – 92 vene poole rünnakut, 3 edenemist
Avaldatud: 7 veebruar, 2024
Vastase kaotused. Allikas: https://armyinform.com.ua/ Lõunaeestlane jätkab sõjanduse asjatundja Toomas Piirmanni ülevaatega sündmuste kohta Ukraina sõjas.
Ukraina 07. veebruar 2024:
92 vene poole rünnakut, kolm nende edenemist ja 140 Ukraina asulat pommitati, egas Venemaal ja Krimmiski vaikne ole.
1. Suurem raketi ja droonirünnak öises Ukraina taevas.
2. Venemaal ja Krimmiski ka miskit lendas.
3. Kupiansk-Kreminna: kaks vene poole muret tekitavat edenemist.
4. Siversk: pisu tavapärasest tugevama rünnakuga vene pool üllatas ja edu sai.
5. Bahmut: rünnakute arv küll kõrge aga rindejoon ikka muutusteta.
6. Donetsk: hull surve vene poolelt eile edu ei toonud ehk siis Ukraina kaitse püsib.
7. Lõunarinne: õige pisu vene poole surve tõusis ja muutusi joones ei tuvastanud.
8. Herson: vaid kaks vene poole edutut rünnakut.
9. Venemaa esindaja sõnavõtt ÜRO-s.
10. Häkkerid said sisse Iraani Venemaale droone müüva ettevõtte meiliserveritesse.
11. Punasel merel veel rahunemise märke ei paista.
12. Venemaa püüab „normaliseerida” lääne jaoks juttu Ukraina jagamisest.
13. Kaks kolmandikku venelastest usub, et riik maksab sõja eest kõrget hinda.
14. Kuidas lõhkeaineks ja püssirohuks sobilik tooraine Venemaale jõuab. Ehk rrrr Türgi ja Hiina…
15. Lühiuudised
1. Ukraina õhutõrje tulistas eile päeval alla tiibraketti Kh-59, mis oli teel Dnipropetrovski oblastisse. Jätkuvalt päeval vene pool ühe seda tüüpi raketi teele saadab ja tundub, et otsitakse Ukraina raketitõrjevõimekusega õhutõrjerelvi.
Eile hilisõhtul Tšerkassõ oblastis Umanis ja Dnipropetrovski oblastis Novomoskovskis toimus Shahedi droonirünnaku (15 tuli ja 12 alla lasti) käigus mitu plahvatust.
Täna varahommikul (u kella 5 ajal) lasid vene pommitajad Tu-95ms, Tu-22 M3 ja Su-34 Kaspia mere piirkonnast välja tiibraketid Ukraina suunas ning hiljem töötas Ukraina õhutõrje mitmes regioonis. Olla juba esimesed plahvatused Harkivi, Kiievi, Nikolajevi ja Poltaava kandis.
2. Belgorodi oblastis Volokonovka külas süttis droonirünnaku tagajärjel üks suurem alajaam. Lisaks tuli kurtmist mitmest kohast Belgorodi linna ümber ning Brjanski oblastist.
Okupeeritud Sevastoopolis on teatatud plahvatustest.
3. Kupiansk-Kreminna: eile õnnestus vene poolel edeneda Sõnkivka poole läbi loodes asuva metsaala. Esialgsed teated kinnitavad, et vene pool on jõudnud loodepoolsesse küla serva ja lahingud käivad. Sinkivka on Kupjanski kirdesuuna tugevaim Ukraina eelpost ning selle langemisse veel ei usu, sest Ukraina logistikaahelat siia suunale ei suuda vene pool piisavalt kontrollida ning senised nii jalaväega kui soomusega rünnakud on päris suurte kaotustega ära lõpetatud.
Ikka murelik vene poole järjekordse edenemise pärast Ternõ-Jampolivka poole mööda kahte metsariba (u 300 m). Selles piirkonnas on kuratlikult palju soomust ning esimene eesmärk on neil jõuda maanteeni Zerebtsi idakaldal lõikamaks läbi Ukriana varustuskanaleid ja seejärel sundida Ukraina vägesid Zerebetsi jõe taha taganema.
Ainuke lõik rindel, kus aktiivsust näitab ka Ukriana on Kreminnast edelas asuv metsaala ja siin kombivad pooled üksteist.
Jätkuvalt domineerib õhus ja kaudtulerelvade arvus ning välja lastavate mürskude hulgas vene pool ning töödeldakse kogu rinde lähedust ja sildasid üle jõgede. Õnneks pole suudetud maha suruda Ukraina droonindust.
4. Siversk: Bilohorivka lähedal korraldas vene pool külast kirde suunal suure mehhaniseeritud rünnaku (20 ühikut soomust). Kui esimene edenemine oli isegi kuni 1km siis pool maad pidid siiski peale suure hulga soomuse kaotamist ära andma. Njah, edenemine u 500 eile õhtuks siiski neile jäi aga hetkel arvamisel, et Ukraina kaudtuli ja droonindus suudavad selle edenemise täna lõplikult tagasi lüüa.
5. Bahmut: vene pool on küll rünnakute arvu üles ajanud (12) kuid ühtki edenemist tuvastada ei suutnud.
6. Donetsk: väga tugev rünnakutelaine nii Avdiivka-Pervomaiske kui Marinka-Novomikhailivka juures jätkus ilma ühtki edenemist vene poolele toomata. Lahingud jätkusid Avdiivka põhja ja lõunaserva majades ning tundub, et vene poole mure rinde täpse paigutuse kohta ei lase neil Avdiivka äärealasid enam aktiivselt pommitada võimaliku „oma tule” pärast. Pisu arusaamatu on, et vene pool pole nii tugeva survega suurt edu seni saavutanud. Kohati jääb tunne, et ei juleta kõike ühele kaardile panna ja pigem üritatakse Ukraina siin suunal lihtsalt läbi kulutada…
7. Lõunarinne: vaid pisu vene pool aktiivsus tõusis.
Berdjanski suund: Ukraina teatas ühest ebaõnnetunud vene poole rünnakust.
Tokmaki suund: siin suunal olla 4 vene rünnakut edutult lõppenud.
Melitopoli suund: vaikne.
8. Herson: „vaid” kaks vene poole rünnakut ilma muutusi rindejoones toomata. Pisu tõuseb erinevate vene milblogijate kurtmine, et nad ise ei suuda Ukraina droone maha suruda aga Ukraina suudab. Sestap siis tugev pommilaine nii lennukitelt kui kaudtuleüksustelt Dnepri läänekallast igapäevaselt tabab. Eks juba pikemat aega on ka näha erinevatelt tulekaartidelt, et lisaks Ukraina asulate tihedale pommitamisele üritatakse ka piki Ukraina tarneahelaid mõju avaldada. Õnneks on seal kaldal võimalike liikumiskoridore rohkem kui idakaldal ja sestap Ukraina töö vene tarneahelate häirimisel lihtsam ja edukam. Seda, et Ukraina kaitsjatel on piisavalt trotsi, näitas ka ühe lipu panemine püsti Krõnki asula kirdeservas hallis alas ja vist veel see seal püsti seisab keset lagedat.
9. Venemaa esindaja sõnavõtt ÜRO-s: „See on neljas sellelaadne terrorirünnak viimase pooleteise kuu jooksul. Kiievi režiimi tegevus on oma julmuse ja rafineeritud vihkamist õhutava iseloomu poolest hämmastav. Belgorodis pommitamised, kaks rünnakut Donetskis ja nüüd ka Lõssõtšanskis ning seda tehti puhkepäevadel ja puhkekohtades, kus tsiviilisikud kogunesid. Ja pommitamise aeg langes alati kokku selle paiga külastatavuse tippajaga. Ühelgi juhul ei olnud vahetus läheduses sõjalist infrastruktuuri. Asjaolu, et Kiievi hunta on lõpuks oma maskid seljast heitnud ja terrorismi kasuks teinud, seda tõendavad mitte ainult selle juhtide avameelsed avaldused, vaid ka tegevused, mida ta võtab,” ütles Venemaa alaline esindaja ÜRO juures vassili nebenzja. Njah… üleeile näiteks Harkivi oblastis Zolotšivi linnas asuv hotell hävis S-300 öise raketilöögi tagajärjel. Kahekuune poiss suri… veel kolm naist said vigastada ja viidi haiglasse. Kannatada said seitse maja, tsiviilinfrastruktuur, kaks haldusruumi ja mitu autot. Kui Ukraina iga vene pommitamise tsiviilobjektide ja kohalike inimeste suunal ÜRO-sse kaebaks, siis ummistaks see kogu kantselei terveks aastaks juba ühe nädalaga… Eks selline sõnavõtt on vist pigem suunatud parema infovoo jätkamiseks Venemaa enda kodanikele, sest uudist koos videoga saab veel pikalt eetris näidata ja tsiteerida…ning kui pisu ka rahvusvahelist segadust saab juurde tekitada, pole ka paha…
10. Prana Networki häkkerite rühmitus murdis Iraani ettevõtte IRGC Sahara Thunder meiliserverid (see ettevõte müüb Iraanist Venemaale droone). Serverid sisaldasid andmeid Venemaale mõeldud ründedroonide Shahed-136 tootmise kohta. Dokumentides ei mainita otseselt valmistatava toote tüüpi. Selle asemel on droonid dokumentides loetletud spetsiaalse koodi all „Dolphin 632 tüüpi mootorpaat”.
Iraani pool teatas alghinnaks 375 000 dollarit ühiku kohta. Läbirääkimistel jõuti aga kokkuleppele 6000 ühiku tellimisel 193 000 dollarit tükk või 2000 ühikut tellides 290 000 dollarit. Tootmislepingu koguhind koos tehnoloogiate, seadmete, 6000 UAV-de ja tarkvara üleandmisega on ligikaudu 1,75 miljardit dollarit. Teiste avaldatud dokumentide järgi teeb Venemaa vähemalt osaliselt oma finantstehinguid ja makseid Iraaniga kullas.
11. Iraani toetatud huthi-terroristid korraldavad jätkuvalt Punase mere lõunaosas ja Adeni lahel mitmeid laevavastaseid ballistiliste rakettide rünnakuid. Eile tulistati Jeemeni Houthi kontrolli all olevatest piirkondadest Punase mere lõunaosa ja Adeni lahe suunas kuus laevavastast ballistilist raketti (ASBM).
Kolm ASBM-i üritasid tabada Adeni lahte läbivat Marshalli saare lipu all sõitvat Kreekale kuuluvat puistlastilaeva MV Star Nasia. Umbes kell 3.20 öösel teatas MV Star Nasia laeva lähedal plahvatusest, mis põhjustas kergeid kahjustusi, kuid mitte vigastada. Kell 14.00. teine rakett tabas laeva lähedal vett, ilma et see oleks mõjunud. Kell 16.30 püüdis MV Star Nasia lähedal tegutsev USS Laboon (DDG 58) kinni ja tulistas alla kolmanda laevavastase ballistilise raketi, mille tulistasid välja Iraani toetatud huthid. MV Star Nasia jäi merekõlblikuks ja jätkab oma sihtkohta.
Ülejäänud kolm ASBM-i olid tõenäoliselt suunatud MV Morning Tide’ile, Barbadose lipu all sõitvale Ühendkuningriigile kuuluvale kaubalaevale, mis tegutseb Punasel mere lõunaosas. Kolm raketti kukkusid vette laeva lähedal. MV Morning Tide jätkab oma teekonda ega teatanud vigastustest ega kahjustustest.
Seni pole USA ja Briti lennukite rünnakud huthiga seotud sihtmärkide suunal veel piisavalt mõju avaldanud. Jätkuvalt mures, et jagub asjaosalisi, keda huvitaks siin konflikti eskaleerumine.
12. Venemaa võimud üritavad Ukraina territoriaalset terviklikkust õõnestada erinevatel viisidel – alates okupatsioonist kuni selle osade piirkondade vene territooriumiks kuulutamiseni. See lähenemine hõlmab mulje loomist, et Ukraina pole mitte ainult see alamriik, milleks putin seda kuulutas, vaid ei saa kunagi täisväärtuslikuks riigiks nii institutsionaalsest kui ka territoriaalsest vaatepunktist.
Seega soovivad putin ja tema kaaskond „normaliseerida” vestlusi Ukraina jagamisest, et Euroopa Liit hakkaks tasapisi loomulikuks pidama, et Ukraina ei saa jääda oma endiste piiride vahele ning on valmis seda arvestades ka rahuläbirääkimisi pidama. USA Sõjauuringute instituudi (ISW) eksperdid kirjutavad sellest oma viimases aruandes.
Selleks „kasutab kreml üha enam retoorikat Ukraina hüpoteetilise lõhestamise kohta, haarates kinni kahjututest ja (põhiprobleemiga) mitteseotud teemadest”. Nii nimetas Julgeolekunõukogu aseesimees dmitri medvedjev 5. veebruaril Euroopa plaani ehitada Hispaaniast Lvivi raudteed tõendiks, et Lääs tunnistab, et Lviv on Lvivi oblasti „Ukraina pealinn”. Nagu medvedjevi postitusest võib eeldada, juhtub see pärast sõja lõppu. „On selge, et sellel plaanil pole midagi pistmist Ukraina piiride ega sõja lõpuga ning see on lihtsalt iseseisev Euroopa taristuprojekt,” kirjutavad ISW eksperdid.
putin on viimasel ajal rohkem kui korra proovinud Ukrainat mitmel viisil verbaalselt „lõigata”. Alles detsembris ütles ta esmalt, et Poola natsionalistlikud rühmitused tahavad Ukraina läänealasid ära võtta ja seejärel, et paljud Lääne-Ukraina elanikud soovivad, et nende territooriumid naaseksid Poola, Rumeenia või Ungari alla ja ainult Venemaa saab tema sõnul olla Ukraina riigi territoriaalse terviklikkuse garant. medvedjev postitas oma postituse mitte oma venekeelsele Telegrami kanalile, vaid ingliskeelsele sotsiaalmeedia kontole. See võib viidata sellele, et tema avaldus oli suunatud pigem rahvusvahelisele kui Venemaa publikule, kirjutab ISW:
See tehti osana Venemaa teabeoperatsioonist, mis kujutab Ukrainat ekslikult kunstliku riigiüksusena, mis tõenäoliselt vähendab Lääne sõjalist toetust Ukrainale ja normaliseerib läänes toimuvaid arutelusid, et Ukraina annab sõja seadusliku lõpuga olulise osa oma territooriumist ja elanikkonnast Venemaale.
Bloombergi värske raporti kohaselt üritab putin saata ligikaudu sama signaali USA-le. Väljaande kremlile lähedaste allikate sõnul saadeti detsembris vahendaja kaudu Ameerika kõrgetele ametnikele sõnum, et putinil poleks midagi selle vastu, kui kaaluks Ukrainale neutraalse staatuse nõudest loobumist ja seista vastu selle liikmelisusele NATO-s. Vastuseks nõuab ta kremli kontrolli tunnustamist 2014. aastast okupeeritud alade üle.
Siiski usub ISW endiselt, et putin jätkab „maksimalistlike eesmärkide” järgimist, nimelt Ukraina ja Lääne täielikku kapitulatsiooni.
13. Toetus sõjale eksisteerib paradoksaalsel kombel venelaste meelest koos teadmisega, et riik maksab selle eest üüratult. Sõna otseses mõttes „iga hinna eest”.
Ligi kaks kolmandikku (66%) venelastest nõustub, et Venemaa maksab sõjas osalemise eest liiga kõrget hinda: 32% „kindlasti nõus” ja 34% „mõnevõrra nõus”, näitas jaanuarikuu Levada keskuse küsitlus. Isegi nende seas, kellele asjade seis riigis meeldib (usub, et see liigub õiges suunas), arvab nii 63% (nende seas, kes usuvad, et riik liigub vales suunas, on see näitaja 75%).
Hind on tõepoolest kõrge, isegi ilma inimeludeta. Riigi maine on lootusetult kahjustatud. Majandus stagneerub: 2022. aastal oli loodetud 3% kasvu asemel 1,2% langus ja mullune 3,5-4% kasv (lõplik arv pole veel välja arvutatud) tänavu ei kordu isegi kõige optimistlikumate ametlike prognooside kohaselt. Kasvu tagab eelkõige sõjaline tootmine, samas kui tsiviilsektoris pole asjad nii hästi. Eelarvekulutused on sel aastal ligikaudu 70% suuremad kui sõjaeelsel 2021. aastal, kuid põhiline kasv tuleb sõjalistest kulutustest. Keskpanga 300 miljardi dollari suurused reservid on külmutatud ja riikliku hoolekandefondi likviidne osa sulab kiiresti. Rubla kurss langes ja inflatsioon kiirenes ja ületas kahe sõjaaasta jooksul 20%. Kauplustest on kadunud palju tuttavaid kaupu (Venemaal pole jälle IKEA-d ja autod on nüüd enamjaolt Hiina omad) ning regulaarselt tuleb teateid oluliste ravimite müügilt kadumisest.
Elanikkonna teadlikkus nendest ja paljudest teistest sõjast tingitud probleemidest (44% tunnistab, et „olukord Ukrainas” kasvab üle relvastatud konfliktiks Venemaa ja NATO vahel; sama palju ei usu sellesse) ei takista inimesi toetamast seda sõda, näitab Levada keskuse küsitlus. Peaaegu sama palju inimesi, kes arvavad, et sõja hind on riigi jaoks liiga kõrge, ei pea selle algust veaks: 36% „ei ole sellega kindlasti nõus” ja 28% „pigem ei nõustu” – kokku 64%. Vähem kui veerand venelastest (22%) peab sõja algust veaks, veel 14% oli raske vastata.
Valdav enamus (77%) toetab vene armee tegevust Ukrainas ja eeldab, et sõda lõppeb Venemaa võiduga (14% usub, et keegi ei suuda ülekaalu saada, 9% oli otsustamatu). Enamik ei näe oma moraalset vastutust tsiviilisikute hukkumise ja hävitamise eest Ukrainas (62% usub, et nende sarnased „kindlasti ei kannata” seda, 21% usub, et nad kannavad seda mingil määral ja 9% ei osanud vastata ).
Venelased on ilmselgelt sõjaga harjunud: peaaegu pooled, kui nad seda järgivad, ei järgi seda eriti hoolikalt (35% neist, 11% ei järgi seda üldse ja 1% pole sellest midagi kuulnud) ja vähemus ootab varsti lõppu: 45% ootab selle peatset lõppu, et sõda kestab üle aasta ja 21% ei kujuta ette, millal see lõppeda võib (raske vastata). Tõsi, rahuläbirääkimiste alustamist pooldas 52%, aga sõja jätkamist 40%.
14. Vaatamata sanktsioonidele on Venemaa sõja algusest saati suurendanud sõjalise püssirohu ja lõhkeainete põhikomponendi nitrotselluloosi importi suurusjärgu võrra. Peamised tarnijad on Türgi ja Hiina ettevõtted, selgub Moscow Timesi analüüsitud tolliandmetest. Arvestades SRÜ riikidest ostetud puuvillatselluloosi, mida on võimalik töödelda nitrotselluloosiks, suutis Venemaa viimase aasta jooksul toota täidist ligikaudu seitsmesajale tuhandele suurtükimürsule.
Esimesed valjuhäälsed teated mürskude puudusest vene sõjaväelaste seas ilmusid umbes aasta pärast Ukraina sõja algust. 2023. aasta mais salvestas Wagneri PMC juht jevgeni prigožin meemiks saanud palgasõdurite surnukehade taustal videosõnumi: „šoigu, gerassimov, …, kus on laskemoon?” Laskemoona nappusest annab tunnistust ka see, et Venemaa asus mürske ostma Põhja-Koreast (KRDV) ja Iraanist: ainuüksi KRDV-st imporditi Bloombergi andmetel umbes miljon mürsku. Rosteci juht Sergei Tšemezov nimetas aga aasta tagasi mürsunäljast räägitud jutte „sisutuks” ja ütles ajakirjanikele, et ettevõtted toodavad laskemoona kolmes vahetuses.
vene sõjaväes napib laskemoona, mis takistab aktiivse lahingutegevuse läbiviimist, on sõjaline ekspert Pavel Luzin kindel. Kui sõja alguses tulistas Venemaa Ukrainasse iga päev umbes 60 tuhat mürsku päevas, siis 2024. aasta jaanuaris vaid umbes 10 tuhat mürsku, selgub The Wall Street Journali arvutustest. Ja isegi kolmes vahetuses töötades ei suuda Venemaa sõjatööstuskompleks toota piisaval hulgal mürske, seda eelkõige püssirohu ja lõhkeainete nappuse tõttu.
Enne sõda importis Venemaa püssirohtu: 2021. aastal – 395 tonni, 2022. aastal – 274 tonni. Peamised püssirohu tarnijad olid 2022. aastal Hiina (191 tonni) ja Prantsusmaa (21 tonni), suurim maaletooja oli jahipadrunite tootmisele spetsialiseerunud Barnauli padrunitehas (267 tonni).
Sõja puhkedes lakkas püssirohu import Venemaale ning 2022. aasta suveks hakkasid Venemaa jahimehed kurtma hindade tõusu ja isegi puuduse üle. Näiteks Irbise kaubamärgi püssirohi on kahe aastaga kallinenud 11 korda, 6560 rubla kilogrammi kohta, Sokol – 2 korda, 800 rublani. Seistes silmitsi isegi Hiinast pärit pulbriembargoga ja vajadusega suurendada laskemoona tootmist, püüdis Venemaa suurendada omamaist lõhkeainete tootmist, kuid selgus, et ilma impordita ei saa.
Enamiku tüüpi püssirohu ja lõhkeainete tootmisel on kõige olulisem komponent nitrotselluloos. See moodustab umbes 60% suitsuvaba pulbri kogumassist, mida kasutatakse suurtükiväe laskemoona laadimiseks. NSV Liidus oli võimas täistsükliline nitrotselluloosi tootmine Usbeki puuvilla baasil. Täpsed andmed kogumahtude kohta puuduvad, kuid on teada, et Aleksinski keemiatehas tootis ainuüksi 70ndatel tootmise tipus umbes 10 tuhat tonni nitrotselluloosi aastas, mis on 2 korda rohkem kui kogu Venemaa import 2023. aastal.
Nagu püssirohtu, importis Venemaa enne sõda nitrotselluloosi. Sõjaeelsel 2021. aastal olid peamised tarnijad Šveits (214 tonni), Tai (70 tonni) ja Austria (42 tonni), nagu selgub Venemaal kaubandusettevõtetele kättesaadavast välismajandustegevuse andmebaasist.
2022. aasta aprillis keelas EL järgmise sanktsioonipaketi osana nitrotselluloosi tarned Venemaa Föderatsiooni, mis ei takistanud Moskval neid edukalt suurendamast. 2022. aastal importisid importijad nitrotselluloosi üle 2 tuhande tonni, mis on 5,5 korda rohkem kui enne sõda. 2023. aastal kahekordistusid ostud 4 tuhande tonnini. Seega kasvas nitrotselluloosi import 2023. aastal võrreldes sõjaeelse 2021. aastaga 11 korda.
Türgi peamine tarnija on NOY IC VE DIC TICARET LTD STI (2023. aastal 56 tehingut). Ettevõte eksisteerib 2018. aastast, tegeleb kemikaalide kaubandusega, kuid kuni 2022. aastani Venemaale kaupa ei tarninud. Teine Türgi ettevõte, mis tegi 2023. aastal 11 tarnet, on SLD LOJISTIK IC VE DIS TICARET LIMITED SIRKETI. Ettevõte tegeleb erinevate toodete rahvusvaheliste vedudega: kemikaalidest väetiseni.
2023. aastal importisid Venemaa ettevõtted Türgist üle 1,8 tuhande tonni nitrotselluloosi. Tollideklaratsioonidel, mille alusel moodustatakse analüüsitud välismajandustegevuse andmebaas, märgiti, et 27% tarnitud nitrotselluloosist toodeti Tais ja 6% Saksamaal. Ülejäänud nitrotselluloos on väidetavalt toodetud Türgis endas. ÜRO statistikateenistuse Comtrade andmetel impordib Türgi aktiivselt nitrotselluloosi Aasia riikidest ja Euroopa Liidust. Eelkõige importis Türgi 2022. aastal ELi riikidest (Saksamaa, Tšehhi, Itaalia, Hispaania) ligi 70% nitrotselluloosist. Nitrotselluloosi kaubavoogude võrdlus viitab sellele, et Türgi impordib nitrotselluloosi oluliselt rohkem kui ekspordib, seega on tõenäoline, et kogu Türgi nitrotselluloosi eksport on ELi-st ja Aasiast pärit toodete edasimüük.
Türgit on varem süüdistatud Venemaale kauba toimetamises, mida saaks kasutada sõjatööstuskompleksis. Nii avaldas Financial Times eelmise aasta novembris uuringu tulemused, mille käigus ajakirjanikud tõestasid, et Türgi on üks peamisi „ümberlaadimisbaase” Venemaale kahesuguse kasutusega kaupade, eelkõige elektroonika tarnimisel.
Hiina peamine nitrotselluloosi tarnija Venemaale on HENGSHUI HESHUO CELLULOSE CO., LTD (11 tarnimist). See on tegutsenud alates 2006. aastast ja toodab nitrotselluloosi, mida tarnib kogu Hiinasse. Tolliandmebaasi andmeil ei importinud ettevõte Venemaale midagi kuni 2022. aastani.
„Türgi kaudu liikuvate kahesuguse kasutusega kaupade maht on sõja-aastatel kasvanud 5-6 korda, kuid praegu avaldab USA Erdoğanile survet ning Türgi ettevõtetele on oht kehtestada sekundaarsed sanktsioonid. . Tõenäoliselt näeme juba 2024. aastal sõjatööstuskompleksi komponentide impordi vähenemist läbi Türgi, suure tõenäosusega saab peamiseks tarnijaks Hiina,” soovitab Transparency Internationali Venemaa direktor Ilja Šumanov.
Tarned läbi kolmandate riikide ei saanud hinda mõjutada. Tolliandmebaasi andmetel maksis 2021. aastal Venemaal üks kilogramm nitrotselluloosi umbes 2,9 dollarit ja 2023. aastal juba üle 4 dollari.
Peamised nitrotselluloosi ostjad Venemaa poolel on keemiatoodete turustajad. Nad tõid riiki umbes poole kogu impordist. Samas ei teinud ligi 90% praegu Venemaale nitrotselluloosi importivatest ettevõtetest seda enne 2022. aasta veebruari. Paljudel neist ettevõtetest ei ole veebisaite ega muid äritegevuse jälgi.
Nitrotselluloos on kahesuguse kasutusega toode, eelkõige kasutatakse seda ainet värvide ja lakkide valmistamisel. Venemaa värvi- ja lakitööstusel on aga selgelt rasked ajad: Rosstati andmetel langes värvide ja lakkide tootmine 2022. aastal 3,4%. 2023. aasta jaanuaris-novembris kasvas toodang 10,5%, mis ei seleta nitrotselluloosi impordi mitmekordset suurenemist. Värve ja lakke tootva ettevõtte Beta Silicone peadirektor ütles ajakirjale Business Secrets antud intervjuus avalikult, et Venemaal pole praegu tasuta toorainet, kuna kõik “läheb kaitsetööstusele”.
Mõned nitrotselluloosi importijad ei tee saladust oma sidemetest sõjatööstuskompleksiga. Seega oli NEO CHEMICAL LLC Nižni Novgorodi lõhkeainete tootja Zavod im tarnija. Ya.M. Sverdlov. 2017. aastal täitis ettevõte Solikamski püssirohutootja Ural tellimusi. 2023. aastal tarnis NEO CHEMICAL LLC tooraine Peterburi föderaalsele riiklikule ühtsele ettevõttele SKTB Tekhnolog, mis on Ukraina sanktsioonide all koostöö eest sõjaväesõidukite tootja Kamensk-Ural Foundryga.
Teine suur nitrotselluloosi maaletooja, AMS GROUP LLC, tarnis 2018. aastal keemiatoorainet ka Solikamski Uurali pulbritehasele. Ettevõte tervikuna ei varja oma seost lõhkeainetehastega ka praegu. Seega öeldakse selle veebisaidil, et FKP „Kaasani osariigi valitsuse pulbritehas” ja OJSC Solikamski tehas „Ural” on tema püsipartnerid.
LLC „ELECTRADE-M”, mis alustas nitrotselluloosi tarnimist 2023. aastal, oli varem JSC „Elektrooniliste arvutiseadmete uurimiskeskus””, riigi ühtse ettevõtte Tootmisühendus „Oktoober”, PJSC Tehas „Krasnoe Znamya” tarnija. seotud kaitsetööstusega. Selle asutaja Juri Afanasjevitš Kovaljov kanti Ukraina sanktsioonide nimekirja.
„Sõjatööstuskompleksis aktiivselt kasutatavate ainete tarnimine eeldab kindlat transporti, ettevõtete tehnilist varustust ja vastavat ladustamist. Selles mõttes on lihtsam loota ettevõtetele, kes seda juba oskavad. Ma arvan, et ettevõtlusele ei ole kasulik sõja ülalpidamisega seotud tegevustesse kaasa lüüa, kuid algstaadiumis võib tsiviiläri kasutamine olla väga loogiline,” ütleb Šumanov.
Venemaa enda võimsus puuvillatselluloosist nitrotselluloosi tootmiseks on väga tagasihoidlik. 2023. aastal importis Venemaa 6,2 tuhat tonni puuvillatselluloosi, peamised tarnijad olid Usbekistan ja Kasahstan. Seda on 2 korda rohkem kui 2022. aastal ja 14 korda rohkem kui enne konflikti, 2021. aastal. Peaaegu kogu Kesk-Aasia riikidest imporditud tselluloosi maht saadetakse vahendajate kaudu sõjalis-tööstuskompleksi ettevõtetesse, kirjutab „Olulised lood”.
2022. aastal alustati mitme sõjatööstuskompleksi ettevõtte rekonstrueerimise ja moderniseerimisega, et suurendada oma nitrotselluloosi tootmist, selgub riigihangete portaali andmetest. Aastatel 2022 ja 2023 ostsid Kaasani pulbritehas, Tambovi pulbritehas ja Aleksinski keemiatehas teenuseid tehniliste uuringute läbiviimiseks ja tulevase tootmise kavandamiseks. Dokumendid räägivad „nitrotselluloosi tootmise suurendamisest”. Seni on projekteerimisele kulunud vaid 43 miljonit rubla, tootmise käivitamise kuupäevi dokumentides ei ole
Püssirohu tootmist käsitlevast teatmekirjandusest järeldub, et nitrotselluloosi saagis puuvillatselluloosist on umbes 90% ja valmis püssirohus ulatub nitrotselluloosi mass 60%-ni püssirohu kogumassist (A.P. Tarasov, „Suitsuvaba tootmine püssirohi”). Seega saab 2023. aastal imporditud 4 tuhandest tonnist nitrotselluloosist toota üle 6,6 tuhande tonni püssirohu ning 6 tuhandest tonnist imporditud puuvillatselluloosist ligikaudu 5 tuhandest tonnist nitrotselluloosist ja ligikaudu 8 tuhandest tonnist püssirohust.
Umbes 20 kg suuruse suurtükimürsu laadimismassi põhjal saame hinnata Venemaa sõjatööstuskompleksi potentsiaalset tootmisvõimsust tasemele 700 tuhat mürsku aastas.
15. Lühiuudised
President Zelenski allkirjastas dekreedi Ukraina relvajõudude eraldiseisva drooni- ja robotharu loomise kohta.
„Jaanuaris jõudsime meritsi sõjaeelse ekspordimahuni ning ekspordi kogumahu poolest läheneme juba näitajatele, mis olid enne täismahus sissetungi. Eelmisel kuul ulatus Ukraina kogu eksport rahaliselt 3,1 miljardi dollarini, millest 1,9 miljardit dollarit moodustas mereeksport,” ütles Ukraina peaminister Šmõhal.
Ecuador valmistub USA-le üle andma kuut 9K33M3 „Osa-AKM” õhutõrjekompleksi. Tõenäoliselt viiakse need süsteemid seejärel üle Ukrainale, et tugevdada nende õhutõrjevõimet. Pole teada, kas need on töökorras.
Türgi ettevõte Baykar on alustanud Kiievi lähedale droonitehase ehitamist, mis hakkab tootma TB2/3 droone. „Meil on ehituse lõpetamiseks vaja umbes 12 kuud ja seejärel liigume edasi masinate, seadmete ja organisatsioonilise struktuuri juurde,” teatas ettevõtte esindaja.
EL suhtub Venemaa külmutatud varade kasutamisele ettevaatlikult, väljendades muret rahaliste ja õiguslike tagajärgede pärast. Kui Belgia ettepanekus, mida toetab USA, soovitatakse luua eriotstarbeline ettevõte, mis kasutab tagatisena Venemaa varasid, siis EL rõhutab järkjärgulist lähenemist, eraldades kasumi võimalikuks hilisemaks konfiskeerimiseks Ukraina jaoks.
Senati vabariiklaste liider Mitch McConnell ja teised kõrged ametnikud väidavad, et senat peab nüüd liikuma edasi paketi muude aspektide – Iisraeli, Ukraina ja Taiwani rahastamise – juurde. Samas tuleks nende hinnangul piiri puudutavad sätted erakonna ridade sügavaid erimeelsusi arvestades kõrvale jätta, vahendab CNN-i ajakirjanik Manu Raju.
USA armee eesmärk on oktoobriks kahekordistada Ukrainas kasutatava võtmemoona 155 mm suurtükimürskude tootmist ning 2025. aastal on kavas jõuda 100 000 mürsuni kuus. Kasvu soodustab Texase uus tehas, mis kasutab uut tehnoloogiat. Praegune igakuine tootmismäär tõusis 2023. aasta oktoobriks 14 000-lt 28 000-le. USA püüab Venemaa sissetungi ajal rahuldada Ukraina laskemoonavajadust, kuid Kongressi heakskiit Ukraina abiarvele, sealhulgas 3,1 miljardit dollarit laskemoona tootmiseks, on eesmärgi saavutamiseks ülioluline.
Prantsusmaa ei kavatse mitte ainult suurendada Ukrainale antava abi rahastamist, vaid ka laiendada pakutavate relvade valikut. Prantsuse peaminister Gabriel Attal teatas sellest pressikonverentsil koos Saksamaa kantsleri Olaf Scholziga.
Pariis ja Kiiev lõpetavad ettevalmistusi Prantsusmaa presidendi Emmanuel Macroni visiidiks Ukrainasse, keskendudes kokkuleppele Prantsusmaaga tarnida mitmeotstarbelisi hävitajaid Mirage 2000D. Ukraina kaitseminister Rustem Umerovi oodatakse sel nädalal Pariisi, et lõpetada kokkulepped Prantsusmaa kaitseministri Sébastien Lecornuga. Esialgne plaan hõlmas kuue lennuki üleviimist, kuid nüüd on see arv kasvanud 12-ni. Prantsusmaa otsib ka rakette ja väljaõppelahendusi, mis võivad kaasata Ramsteini formaadis panuse liitlasriikidelt, nagu Kanada ja USA.
Venemaal kasvab vastuolu venelased ja mittevenelased. Järjest enam loeb, et nii kohalikud vene võimu esindajad kui ajakirjandus väldib migrantide või teisest rahvusest inimestest positiivsete lugude kirjutamist/rääkimist. Pigem jätkub vaenu õhutamine erinevate rahvuste vahel ja kasvab selle järgne massiline vihkamise ja vaenukõnede laine sots meedias. Juba erinevad vene ettevõtjad kurdavad, et hakkanud tõusma heade töökäte soov lahkuda Venemaalt seoses kasvava vaenuliku suhtumisega migrantidesse. Teema on jõudnud isegi vene milblogijate veergudele, kes peavad sellliseid arenguid muret tekitavateks. Eks see isegi pisu üllatus ole.
Kokkuvõte tugineb avalikele allikatele. Allikateks on sõdivate poolte ametlikud teated, avalik meedia, kummagi poole blogijate sõnumid ning kolmandate osapoolte info. Loo autor üritab hoida eraldi fakti, kuuldust ja arvamust. Info kipub enamasti olema vastukäiv või seda varjatakse, sestap tugineb kokkuvõtte lisaks erinevate sõjalist olukorda kajastavate kaartide analüüsil. Vigu juhtub ja parandused teeb järgmise päeva kokkuvõttes. Vabandused ette, et vene riiki, sellega seotud kremlimeelsete isikute nimed on väikse tähega… ja sõna Ukraina igas võtmes suure tähega.
Viimased uudised
TOP 10
Vaata siit elektri hinda tunni kaupa
Loading ...
Kuidas lisada Lõunaeestlase äpp
