Sõja ülevaade: 710. päev – venelased tungivad edasi kogu rindejoonel
Avaldatud: 3 veebruar, 2024
Vastase kaotused. Allikas: https://armyinform.com.ua/ Lõunaeestlane jätkab sõjanduse asjatundja Toomas Piirmanni ülevaatega sündmuste kohta Ukraina sõjas.
Ukraina 03. veebruar 2024:
Ukraina relvajõud: venelased tungivad edasi kogu rindejoonel, Avdiivka on suurima rünnaku all (77) ja 4 vene poole edenemist tuvastas ning vastukaaluks ka 4 Ukraina edenemist. Pole ükski öö Ukraina asulates rahulik ja päris murevaba pole ka Venemaal, jälle üks naftainfra objekt Voroneži lähistel põleb. Täna öösel asus USA aktiivselt pommitama Süüriat ja Iraani.
1. Ei saa need droonid ja raketid otsa.
2. Voronež ja järjest selgub, mida paar päeva tagasi Krimmis tabati.
3. Kupiansk-Kreminna: Kupianskist 20 km ida pool vene pool jätkas edenemist.
4. Siversk: „vaikne”.
5. Bahmut: njah, üks vene poole edenemine ja kolm Ukraina edenemist ja tundub, et Ukraina parandas oluliselt siin rindel seisu.
6. Donetsk: väga hull vene poole rünnakutelaine tõi ka kaks edenemist neile.
7. Lõunarinne: kuidagi vaiksemaks jäi maa peal omavahel.
8. Herson: mõlema poole blogijad andsid teada Ukraina edenemisest Krõnki juures.
9. Vihjed ja jutud ümber Zalužnõi ei taha lõppeda.
10. Esimest korda arestiti Jukose juhtumi raames Venemaa vara Suurbritannias 60 miljardi dollari väärtuses.
11. putin nõudis veel rohkemate relvade tootmist.
12. Lühiuudised
1. Ukraina õhutõrje tulistas Dnipropetrovski (siin sai pihta energiataristu ja paljudes kohtades pole voolu), Odessa, Krivõi Rihi (pihta sai energiarajatis. Elektrita jäi umbes 15 000 maja, kütteta 43 000 maja), Mõkolaivi ja Žõtomõri oblastites alla üheksa drooni 14-st. Hetkel ei tea, kui mitu X-59 raketti Ukraina poole teele saadeti. Väga tihe Ukraina piiriäärsete ja rindelähedaste asulate pommitamine jätkub ning hetkel ei oska isegi prognoosida, kas selle tiheduse langust niipea oodata on.
2. Täna öösel puhkes pärast UAV rünnakut LUKOIL-Volgogradneftepererabotka naftatöötlemistehases tugev tulekahju. Põlengu kogupindala oli umbes 300 ruutmeetrit. Vene poole ametlike teadete järgi lasi nende õhutõrje alla Belgorodi, Rostovi ja Volgogradi oblasti kohal 7 drooni ning Volgogradi rafineerimistehas olla süttinud rusude allakukkumise tagajärjel. Njah, egas seda väga usu… pigem arvan, et Ukraina jätkab vene nafta- ja gaasiinfra rünnakuid, sest need kipuvad paremini mõjuma kui sanktsioonid.
Hakkavad selguma mõne päeva taguse Krimmi ründamise tagajärjed. Lisaks kahele täiesti hävinud lennukile ka üks siiski remonditav lennuk. Belbeki lennuväljal likvideeriti Venemaa avalike andmete kohaselt 10 vene soldatit, sealhulgas lennueskadrilli ülem kindralleitnant Aleksandr Tatarenko. Teatavasti tabas kaks raketti 38. hävituslennurügemendi komandopunkti ja teine rakett ründas lennuvälja sideposti. Enamus hukkunuid tuvastati järelhüüetest, sest vene ametlike uudiste järgi nagu miskit eriti ei tabatudki…
3. Kupiansk-Kreminna: kui Sinkivka lähistel pole vene pool sammugi enam edasi saanud, siis vene pool jätkab Kupianskist 20 km idas Kupiansk-Svatove maantee ümber ja eilegi pisu edeneti Tabaivka küla lähistel. Täpne seis on siiski segane, sest pole leidnud kinnitusi mõne päeva tagustele vene hõisetele siinse kolme küla vallutamisest. Ternõ suunas eile vene pool suuremat survet ei avaldanud ning pisu on rahunenud seis Kreminnast edelas, aga arvatavalt see lühiajaliselt ajutine.
4. Siversk: vaid kaudtuli.
5. Bahmut: üks vene poole ja kolm Ukraina edenemist.
Soledarist põhjas suutis eile vene pool Vesele küla juures u 1 km 2 km laiuselt edeneda ja hõivas kogu kõrgendiku ning Ukraina järgmised possad asuvad sealt madalamal ehk siis pisu murelikuks teeb.
Küll samaegselt sellest lõigus 4 km lääne pool suutis Ukriana sama suure ala vabastada liikuse siinset kõrgendikku ülesse poole. Pisu on veel minna, et saada parem seis.
Ukraina taastas kontrolli strateegilise positsiooni üle Bohdanivkas, tõrjudes venelasi 500-1000 meetrit tagasi varasematele positsioonidele. Lahingud asulas sees käivad. Ukraina vägedel on praegu eelis, sest saadud edu on kõrgendikul, kus avaneb vaade tervele Bohdanivka külale ja sinna suunduvatele teedele ehk siis vene üksuste varustamine külas muutus keeruliseks.
Kurdjumivkast kirdes suutis pisu üllatusega eile Ukraina saada kätte tugevad kindlustatud possad, sundides vene poole siit suunalt külasse tagasi. Ukrainal on praegu väga soodne positsioon Kurdjumivka ründamiseks.
Jätkuvalt arvamusel, et enamuses rindest on vene üksuste intensiivsus (ehk siis rünnaku tahe) madal, ning seda vist Ukraina on hakanud rohkem ära kasutama.
6. Donetsk: Avdiivka ümber on rünnakutelaine jätkuvalt kogu rinde tihedaim ja eile lausa 29 neid kokku oli. Tõi see ka neile kaks edenemist.
Avdiivka põhjaserval suutis pisu vene pool edeneda lausa 1,5 km ja jõuda peaaegu linna äärmiste majade reani ehk siis sama pingeline seis kui Avdiivka lõunaküljel, et kasvas vene poole võimalus hargneda laiali linna. Sellega ahenes kotisuu ümber Avdiivka 6-le kilomeetrile.
Avdiivkast lõunas mõned muudatused Opõtnest ida pool, kus vene poolel õnnestus ühelt kindlustatud liinilt suruda Ukraina üksused tagumisele kindlustatud liinile ning õnneks peaks neid liine siin veel mitu olema.
Tugev surve on ka Pervomaiske-Nevelske juures aga siin eilseid vene poole edenemisi ei tuvastanud. Kokku 15 rünnakut on vist rekord.
Marinka ja Novomõhailivka juures rünnakute arv isegi pisu langes ja võimalik, et miskit soomust pisu mujale saadeti.
Senine vene poole jätkuv tugev surve näitab, et ressursse rünnakuteks jagub ning näha ei ole ka lennunduse ja kaudtuleüksuste töö kahanemist. Ukraina suudab küll oma parema seirega täpsemini ja tänu paremale koordineerimisele kiiremini vene üksusi tabada, lisaks annavad suure panuse odavad kamikaze droonid ning järjest enam näitab rindel end heast küljest Bradley soomuk. Pingeline seis jätkub ja kahjuks on vene poolel siiski läbimurde võimalus olemas. Kuna Ukraina on jõudnud alates 2014. aastast siia suunale rajada palju kindlustatud possasid ning rajada miinivälju ning tuntakse põhjalikult maastikku, siis isegi 10 km vene poole edenemine pole väga suur murekoht ja võib-olla oleks tegu hoopis Ukraina edu algusega, sest kipub arvama, et alles õigesse „tapaalasse” vene pool siis siseneb.
7. Lõunarinne: muutusi ei tuvastanud.
Berdjanski suund: suht vaikne.
Tokmaki suund: suht vaikne.
Melitopoli suund: väga vaikne.
8. Herson: nii Ukraina kui ka Venemaa allikad kinnitavad Ukraina edusamme Krõnki lääneosas, saavutades samal ajal täiendava kontrolli Dnepri tarneliinide (jõe ületuse) üle. No pikisilmi ootab siin Ukraina edenemist ja soomuse üle jõe tulemist ning seni pole näinud ka Ukraina kergete maastikusuutlike üksuste toimetamist üheski rindelõigus, sestap neid vist kuskil varus hoitakse.
9. Kindral Valeri Zalužnõi lahkumine võib olla esimene oluline isikkoosseisu muutus Venemaa ja Ukraina vahelise sõja ajal, kirjutab Washington Post. Seni pole Ukraina president Vladimir Zelenski ametlikku määrust Zalužnõi tagandamise kohta välja andnud, kuid ta on Ukraina võimsaimale sõjalisele liitlasele Washingtonile sellest ette teatanud.
Kaht kandidaati arutatakse Zalužnõi järglastena, väidab CNN-i allikas. See on 38-aastane Ukraina relvajõudude luure peadirektoraadi juht Kirill Budanov ja 58-aastane Ukraina relvajõudude maavägede ülem Aleksandr Sõrski. Enne seda kirjutas Times, et mõlemad keeldusid Zelenski pakkumisest asuda Zalužnõi asemel Ukraina relvajõudude ülema kohale.
Zelenski tegi 29. jaanuaril presidendi kantseleis toimunud koosolekul Zalužnõile ettepaneku tagasi astuda. Ajalehe Washington Post andmeil ajendas presidenti seda tegema asjaolu, et Zalužnõi lahkumine võib avaldada positiivset mõju Ukraina liitlastele, kes on viimasel ajal oma rahalist toetust nõrgendanud. Zelenski ütles Zalužnõile ka, et ukrainlased on võitlusest väsinud ja vaja on „olukorda uuendada”. Samal ajal pakkus president ülemjuhatajale nõuniku kohta, kuid Zalužnõi keeldus sellest. Washington Posti allika sõnul plaanib ülemjuhataja avalikust keeldumisest hoolimata siiski sõjaväest lahkuda.
10. Londoni kõrgem kohus arestis Yukose juhtumi raames Venemaale kuuluva maatüki mainekas Londoni Kensingtoni piirkonnas, mille väärtus on 60 miljardit dollarit, teatas naftafirma endine enamusaktsionär GML Group. Maatüki omandas Venemaa 2006. aastal 8 miljoni naela eest ja praegu kuulub see Venemaale. Kohus nägi oma otsuses aga ette selle oksjonile panemise, misjärel laekunud raha kantakse üle GML Groupile.
GML-i tegevjuht Tim Osborne märkis, et Jukose endised aktsionärid on kohustunud Venemaad oma tegude eest vastutama seaduslike meetmetega kogu maailmas, kuni õiglus on taastatud. Venemaal säilib õigus vaidlustada kohtuotsus maatüki arestimiseks. Järgmine istung selles küsimuses on kavandatud 12. aprillile.
Londoni maa arestimise otsus on osa pikast juriidilisest protsessist, mille eesmärk on nõuda tagasi 60 miljardi dollari suurune hüvitis, mille Haagi vahekohus määras Jukose endiste aktsionäride kasuks.
2023. aasta aprillis arreteeris Luksemburgi kohus Rusnano osaluse ettevõttes OCSiAl pärast Jukose endiste kaasomanike nõuet. Kohtuvaidlused Jukose endiste aktsionäride ja Venemaa vahel on kestnud 2000. aastate algusest. 2014. aastal jõudis Rahvusvaheline Arbitraažikohus järeldusele, et Venemaa sundvõõrandas naftafirma ja kohustas Moskvat maksma endistele aktsionäridele koos intressidega üle 50 miljardi dollari. Venemaa nõudis, et hagejad varjaksid kohtule teavet selle kohta, kuidas nad 1990. aastatel Jukose üle kontrolli saavutasid. Venemaa võimude seisukohalt toimus naftafirma erastamine seadusi rikkudes.
2015. aastal kindlustasid endised YUKOSe aktsionärid Venemaa vara arestimise Belgias. Pealegi konfiskeeritakse Venemaa riigivarasid ja rahalisi vahendeid mitte ainult riigiasutustelt endilt, vaid ka sellistelt organisatsioonidelt nagu Vene Õigeusu Kirik.
11. Venemaa kaitsetehaste ülesandeks on järsult suurendada relvade tootmist, ütles putin reedel foorumi „Kõik võidu nimel!” plenaaristungil.
Alates sõja algusest on tankide tarned vägedele kasvanud juba 5 korda, jalaväe lahingumasinate ja soomustransportööride tarned – 3,5 korda, samuti on droonide ja suurtükiväe laskemoona tootmine „oluliselt suurenenud”, loetles putin. Kuid sellest ei piisa. „Riigi kaitsekäsk 2024. aastaks on taas oluliselt suurendatud ja, tahan seda rõhutada, on täielikult rahastatud,” vahendab kremli pressiteenistus putinit.
Presidendi sõnul käib praegu Venemaa kaitsetööstuse ettevõtetes „kolossaalne” töö, masinad ja konveierid töötavad „kolmes vahetuses” ning töörühmad „on teinud tõelise läbimurde”.
„Peaaegu täielikult, 95% ulatuses on strateegilised tuumajõud uuendatud <…> Samad tulemused saavutame armee ja mereväe varustamisel kogu tavarelvastuse sarjaga,” ütles putin, lisades, et ettevõtetele ja kaitsetööstuse arendajatele on „tagatud tellimused aastateks”.
See aitab kaasa Venemaa majanduse, sotsiaalsfääri ja tervishoiusüsteemi arengule, lisas president.
2024. aastal kavandab Venemaa valitsus kaitsekuludeks 10,8 triljonit rubla – 70% rohkem kui 2023. aastal (6,8 triljonit), 2,3 korda rohkem kui 2022. aastal (4,7 triljonit) ja kolm korda rohkem kui sõjaeelse 2021. aasta näitajad (3,5 triljonit). Sõjaliste kulutuste osatähtsus eelarves – 29,5% – saab olema NSV Liidu aegade rekord. Võrdluseks: käesoleva aasta eelarve sisaldas esialgu vaid 19% kaitsekulutustest (5 triljonit rubla 26,1 triljonist); sõja esimesel aastal Ukrainaga oli see osakaal 17% (4,7 triljonit rubla 27,8 triljonist).
Ahne sõjamasina kinnimaksmiseks kärbib valitsus kulusid rahvamajanduse toetamiseks (need vähenevad 4,125 triljonilt 3,889 triljoni rublani), samuti peamisi riiklikke projekte, mille abil Putin lubas 2018. aastal vähendada vaesust poole võrra ja viia riik SKT poolest maailma esiviisikusse.
Riikliku Tervishoiuprojekti kulusid plaanitakse kärpida 10%, 321,3 miljardilt 289,9 miljardile rublale ning sekvestreerimine mõjutab peaaegu kõiki selle alamprogramme. Föderaalprojekti „Esmatasandi tervishoiu moderniseerimine” kulusid vähendatakse 14%, 81,64 miljardi rublani. Föderaalprojekt „Võitlus vähiga” kaotab kaalu 8%, 147,4 miljardi rublani. Laste tervishoiu arendamise kulud vähenevad peaaegu poole võrra – 19,5 miljardilt 10,2 miljardile rublale; esmatasandi arstiabi arendamiseks – 20%, 7,677 miljardi rublani.
Väikeettevõtete toetamise riiklik projekt kaotab ligi 20% rahastamisest (67,7 miljardit rubla); Föderaalprojekti „Teadusuuringute infrastruktuuri arendamine” kulusid vähendatakse 25% – 47 miljardile rublale.
Esimesed kaks sõja-aastat Ukrainaga on läinud eelarvele maksma juba ligikaudu 11 triljonit rubla. Ja putini sõnul kulutati see raha „pühale lahingule”. „Meie poisid <…> võitlevad tõe, vabaduse ja meie riigi tuleviku eest,” ütles ta.
Njah, järjest enam kõi stalini aega meenutab…
12. Lühiuudised.
USA viib täna õhtul Iraagis ja Süürias läbi tohutut FAFO-d ning on teatanud, et see on alles algus. USA on alustanud rünnakuid Iraani toetatud relvajõudude vastu Süürias ja Iraagis.
USA kõrgemad seadusandjad on öelnud, et soovivad, et Ungari kiidaks koheselt heaks Rootsi astumise NATO-sse, viidates sellele, et Budapest võib oma suhteid Washingtoniga jäädavalt kahjustada, kui ta ei tegutse.
Rühm 13 Briti parlamendisaadikut ja 5 kolleegi kirjutasid alla ühisele kirjale välisminister David Cameronile, milles nõuti Venemaa lisamist terrorismi riiklike sponsorite nimekirja. Kirjas viidatakse putini barbaarsusele ja sõja põhjustatud hävingule, rõhutades, et selline määramine demonstreeriks rahvusvahelist liidripositsiooni ja aitaks kaasa üleminekule Venemaa varade külmutamiselt arestimisele.
Briti kaitseminister Grant Shapps ütles, et Lääs peab tagama Venemaa lüüasaamise Ukrainas või riskima sattuda rünnaku alla diktatuuride nagu Hiina poolt. „Režiimid, kes ei usu demokraatiasse, vaatavad Ukraina sõda ja võivad alustada rünnakuid lääneriikide vastu, kui arvavad, et neil on … (ei suuda siia konteksti mahutada sõna puff) otsa saanud,” lisas ta.
Saksa Liidupäev kinnitas käesoleva aasta riigieelarve, mis sisaldab sõjalist abi Ukrainale 7,6 miljardi euro ulatuses. Selle poolt hääletas 388, vastu 279. Erapooletuid ei olnud.
EL annab pool lubatud 1 miljonist suurtükimürsust Ukrainale märtsiks, kuid ELi laskemoona tootmisvõimsus peaks jõudma 1,4 miljonini 2024. aastal ja 2 miljonini 2025. aastal. Tootmisvõimsust suurendavatele riikidele on saadaval 500 miljonit eurot.
Mõne jaburuse putini suust siiski loosse paneb: „Ukraina relvajõud on muutunud terroriorganisatsiooniks, mis tulistab kiirabiautosid,” ütles putin Tuulas toimunud foorumil.
Pisu ka šoigu suust: ta ütles kohtumisel oma kaaslastega kaitseministeeriumist, et Ukraina kaotas tänavu jaanuaris üle 23 000 hukkunu ja haavatu ning üle 3000 relva. Venemaa väidab ka, et Ukraina viib kiiresti läbi sundmobilisatsiooni ägava rinde all, et vältida „totaalset kokkuvarisemist”.
Kokkuvõte tugineb avalikele allikatele. Allikateks on sõdivate poolte ametlikud teated, avalik meedia, kummagi poole blogijate sõnumid ning kolmandate osapoolte info. Loo autor üritab hoida eraldi fakti, kuuldust ja arvamust. Info kipub enamasti olema vastukäiv või seda varjatakse, sestap tugineb kokkuvõtte lisaks erinevate sõjalist olukorda kajastavate kaartide analüüsil. Vigu juhtub ja parandused teeb järgmise päeva kokkuvõttes. Vabandused ette, et vene riiki, sellega seotud kremlimeelsete isikute nimed on väikse tähega… ja sõna Ukraina igas võtmes suure tähega.
Viimased uudised
TOP 10
Vaata siit elektri hinda tunni kaupa
Loading ...
Kuidas lisada Lõunaeestlase äpp
