Sõja ülevaade: 696. päev – tugev vene poole rünnakutelaine
Avaldatud: 20 jaanuar, 2024
Vastase kaotused. Pilt: https://twitter.com/GeneralStaffUA Lõunaeestlane jätkab sõjanduse asjatundja Toomas Piirmanni ülevaatega sündmuste kohta Ukraina sõjas.
Ukraina 20. jaanuar 2024:
tugev vene poole rünnakutelaine (103) traditsioonilistes suundades jätkus, aga muutusi need rindejoones ei toonud. Venemaal palavust jagub.
1. Kuskil droonid uitasid, aga tulemusi veel ei tea.
2. Venemaal palavust jagus.
3. Kupiansk-Kreminna: pisu rünnakute arv küll vähenes, aga surve on jätkuvalt tugev.
4. Siversk: Bilohorivka küla äge ründamine eile vene poolele edenemisi ei toonud.
5. Bahmut: vaid kolm rünnakut.
6. Donetsk: tugev rünnakutelaine Avdiivka ja Marinka kandis jätkus ilma muutusi rindejoones toomata.
7. Lõunarinne: Tokmaki suunal hallis alas pisu lainetust.
8. Herson: muutusteta.
9. Venemaa kavatseb katkestada suhted „ebasõbralike riikidega” vastuseks 300 miljardi dollari suurusele keskpanga reservide konfiskeerimisele.
10. Vene soldatitelt, kes sõdivad Ukrainas, hakkatakse käskude täitmata jätmise eest vara konfiskeerima.
11. Rosstat märkis Venemaa taristu kokkuvarisemist: kolmandik soojusvõrkudest on jõudnud kriitilise kulumiseni.
12. Sündimuse tõstmiseks tehakse ettepanek venelasi suurlinnadest välja saata.
13. Ukraina luure üleskutse.
14. Financial Times teatas, et 2024 aasta tuleb Ukrainal kaitsele keskendumise aasta.
15. Venemaa ootab Lõuna-Koread endale sõbralike riikide perre.
1. Hommikul tuli teateid Kesk-Ukrainas liikuvatest vene droonidest, loo kirjutamise ajaks rohkem infot polnud. Piiriäärsete Ukraina asulate pommitamine eile oli u ½ mahus, põhjust ei tea, veel ei usu, et Ukraina tihe vene oblastite töötlemine juba sellist efekti annaks. Rindelähedaste Ukraina asulate tihe pommisadu siiski jätkus ning ikka kõige käepäresega.
2. Üleeile öösel tabasid Ukraina droonid Venemaal Brjanski oblastis asuvat naftabaasi. Seal on suur tulekahju ja mitu õlimahutit on kannatada saanud. Eile õhtuks polnud veel tulekahju kustutatud.
Väidetavalt korraldas Ukraina poolel sõdiv vene kodanikest koosnev poolsõjaline üksus Vene vabatahtlike korpus Brjanski oblastis Suzemski rajoonis haarangu, tappes ja haavates Vene sõjaväelasi.
Venemaa suurimat püssirohutehast ründas droon Kotovski linnas Tambovi püssirohutehast kolmandat korda alates eelmise aasta novembrist. Mashi sotsiaalmeedia Telegrami kanali andmetel oli rünnak ööl vastu 18. jaanuari. Drooni sihiks oli töökoda nr 3, kus segatakse püssirohtu. Droon kukkus Truda puiesteel asuva hoone kõrvale. Selle avastasid öövahetuse töötajad. Vigastusi drooni kukkumise tagajärjel ei saadud, kuid töötajad evakueeriti siiski ohutuse tagamiseks, selgitas telegrammi kanal Shot.
Enne seda ründasid tehast droonid eelmise aasta novembris. 11. novembril tabas droon ettevõtte üht hoonet, kust sai alguse tulekahju, mille pindala oli 300 ruutmeetrit. Kohalikud võimud rääkisid esialgu ainult tulekahjust, nimetamata selle põhjust.
Mõni päev pärast seda, 15. novembril, kukkus ettevõtte territooriumile droon, mis kahjustas osa massisegamise töökoja katusest. Süttis tulekahju, mis kiiresti piiritleti ja kustutati. Drooni tabamise ajal töökojas tööd ei tehtud ja inimohvreid ei olnud.
Tambovi püssirohutehas on Venemaa suurim. See toodab üle 200 tooteliigi, sealhulgas väikerelvade püroksüliinipulbreid, käsigranaate ja granaadiheitjaid, suurtükiväe laskemoona.
vene väed on viimasel ajal kulutanud märkimisväärsel hulgal varustust ebaõnnestunud pealetungipüüdlustele Ida-Ukrainas ja tarbivad praegu suurtükiväe laskemoona palju kiiremini kui Venemaa järk-järgult mobiliseeritud kaitsetööstusbaas suudab toota.
3. Kupiansk-Kreminna: Kupianskist kirdes ja idas vene poole rünnakud edenemisi ei toonud, pisu vene rünnakute arv nii rinde põhja kui lõunasektoris langes, aga selle võrra tihedam oli lennuväe ja kaudtuleüksuste töö. Lisaks on tõusnud vene poolel luure ja diversiooniüksuste töö, sestap jätkuvalt arvamusel, et siit suuremat pealetungi nii rinde põhja kui lõunalõigus võib oodata.
4. Siversk: Bilohorivka küla suunal tugevad vene rünnakud jätkusid ja nende endi eduteadetele kinnitust pole leidnud, njah, joonlauda kaardile pannes peaks nad oma jutu järgi juba külast läbi olema…
5. Bahmut: eile vene rünnakute arv pisu langes ja Ukraina teatas vaid kolmest vene poole rünnakust, mis muutusi rindejoones ei toonud.
6. Donetsk: hull rünnakute laine ümber Avdiivka ja Marinka juures jätkus ning ikka proovitakse igal moel ja ajal. Puruks lastud vene tehnika arv siin rindel on jätkuvalt kõrge ja seni kuni head Ukraina seiret ei suudeta maha suruda (mille tõttu suudab Ukraina seada nii kaudtuletorud kui droonid rünnakuvalmis piisavalt varakult), ei ennusta vene poolel siin suuri edusamme, pigem väikseimaid sammhaaval edenemisi, mis lõppkokkuvõtteks tänu suurtele kaotustele peaks siiski anda vene poolele negatiivse efekti, sest lõpmatuseni ei jagu ei tehnikat ega väljaõpetatud isikkoosseisu. Kuskil võib tekkida ka murdehetki ning egas prigozini mässu laadne uus liikumine pole väga võimatu. Muutusi eile vene rünnakud rindejoones eile ei toonud.
7. Lõunarinne: rindejoone muutusi ei tuvastanud.
Berdjanski suund: suht vaikne.
Tokmaki suund: hetkel kõlakas, et Ukraina võis Verbove juures pisu hallis alas edeneda.
Melitopoli suund: vaikus.
8. Herson: vene poole rünnakud Krõnki ja Poima suunal seni neile edu toonud pole. Kordub igapäevane ning seni pole kadunud Ukraina sõjaväe uudistes nende optimism, et sillapeasid suuredada üritatakse.
Krõnkis sõdiv vene 382. üksik merejalaväepataljon (810. brigaad) on väidetavalt kaotanud suurtükiväe ja drooni rünnakute tõttu üle 90% oma varustusest ja ~60% isikkoosseisust.
9. Venemaa võimud kaaluvad võimalust katkestada diplomaatilised suhted „ebasõbralike” riikidega vastuseks 300 miljardi dollari suuruse reservi konfiskeerimisele, mida läänes valmistatakse ette. Sellest teatas Reuters, viidates valitsuse ja keskpanga seisukohta tundvatele allikatele. Teiseks vastuseks võib agentuuri ühe allika sõnul olla Venemaale kinni jäänud lääne varade konfiskeerimine.
Vene ametnikud tunnistavad mitteametlikes vestlustes, et reservid on praktiliselt kadunud. „Südames on kõik reservidega juba hüvasti jätnud,” ütles üks allikatest Reutersile. Kahe teise väitel usub Moskva, et Euroopa riigid alluvad USA survele ja Venemaa võimud ei suuda tõenäoliselt konfiskeerimist ära hoida. Vaatamata sellele esitab Venemaa igal juhul kohtusse hagi, ütles allikas Reutersile: „See saab olema kohustuslik. See on nagu rituaal. Me ei astu ise tagasi, vaid võitleme.”
Venemaa välisministeerium on nimetanud plaane konfiskeerida Venemaa reservvarasid Ukraina ülesehitamiseks „21. sajandi piraatluseks”, hoiatades, et Moskva hakkab karmilt kätte maksma. kremli ametnike sõnul ootavad Euroopat vältimatud õiguslikud tagajärjed.
Venemaa kujundab oma positsiooni kohtutes samal põhimõttel nagu 2000. aastate alguses: siis 1990ndatel aastatel Venemaa valitsusega koostööd teinud Šveitsi firma Noga abil hageti, kuna Vene Föderatsiooni keskpanga kontod blokeeriti mitmes Prantsuse pangas. Nagu kaks aastakümmet tagasi, võib Moskva väita, et külmutatud raha ei ole riigi omand, ütles allikas Reutersile: seaduse järgi on keskpank sõltumatu ega vastuta valitsuse kohustuste eest. Läänes külmutatud varade hulgas on aga rahandusministeeriumile kuuluvast hoolekandefondist saadud raha. Praktikas on aga vaevalt võimalik keskpanga vara eraldada Hoolekandefondi vahenditest – mõlemad kuuluvad kulla- ja välisvaluutareservi. Reutersi allika sõnul kestab kohtuprotsess tõenäoliselt mitu aastat.
Veel pole selge, millise jurisdiktsiooni all Venemaa kohtusse kaebab. Venemaa advokaadibüroo Rybalkin, Gortsunyan, Dyakin ja Partnerid partner Vladimir Pestrikov usub, et see võib valida Euroopa kohtu, kuigi praktikas pole sellise menetluse eduvõimalused tõenäoliselt suured.
„Kindlasti hindavad USA ja EL riigid oma tegevust rahvusvahelise õiguse seisukohast ning isegi sanktsiooniotsuste vastuolulisust arvesse võttes lähtuvad nad ilmselt sellest, et rahvusvaheline õigus ei anna Venemaale praegu reaalseid vahendeid, mis võimaldaksid neil lühiajaliselt mõjutada tegevust riigivarade külmutamise ja võimaliku konfiskeerimise osas,” ütles Pestrikov.
10. Venemaa võimud hakkavad käskude täitmata jätmise ja deserteerumise tõttu Ukrainasse sõtta saadetud sõduritelt vara konfiskeerima. Selline karistus on ette nähtud kriminaalkoodeksi muudatustes, mida valitsus toetas, ütles Zapiska väljaandele eelnõu sisuga kursis olev allikas. Tema sõnul esitatakse dokument peagi riigiduumale läbivaatamiseks.
Vara konfiskeerimise aluste loetelu täiendatakse kriminaalkoodeksi artikli 280 lõike 4 märkuses sisalduvate kuritegudega. Selles on loetletud „Vene Föderatsiooni julgeoleku vastu suunatud tegevused”.
Nimekirjas on lisaks korralduste täitmata jätmisele ja deserteerumisele: ebaseaduslik piiriületus, riigisaladuse avaldamine, riigireetmine ja spionaaž.
Riigivastaseks peetakse ka koostööd ebasoovitavate organisatsioonidega ja välisriikide abistamist Venemaa ametnike või sõjaväelaste kriminaalvastutusele võtmisel, konfidentsiaalset koostööd välisriigi või rahvusvahelise organisatsiooniga jne.
Uuendused tähendavad, et kohtud saavad nende kuritegude alusel karistusi langetades kasutada lisakaristusena konfiskeerimist.
Ülaltoodud kuriteod sisalduvad vara konfiskeerimist käsitleva artikli lõikes c. See eeldab, et loetletud kuritegude „kasutatud või finantseerimiseks kasutatud” raha, väärisesemed ja muu vara saab pöörata riigi kasuks. See võimaldab kohtutel arestida mis tahes vara oma äranägemise järgi.
Samas märgitakse Venemaa riigikohtu 2018. aasta eriresolutsioonis, et terroristlike ja äärmuslike asjade puhul peab arestitud vara olema relv, varustus või muu kuriteo toimepanemise vahend. Kuid kohtud ei tohi otsuste tegemisel sellele otsusele tugineda.
Samuti karmistavad saadikud karistust tiitlite äravõtmise näol. Praegu saab kohus raskete või eriti raskete kuritegude eest ära võtta sõjaväelise või aunimetuse või riikliku autasu. Uued põhjused kodanikelt ametinimetustest ilmajätmiseks on sõjalised „võltsingud” (artikkel 207.3), avalikud üleskutsed äärmuslikele aktsioonidele (artikkel 280), üleskutsed separatismile (artikkel 280.1), armee diskrediteerimine (artikkel 280.3), üleskutsed riigivastasele tegevusele (art 280 lõige 4), üleskutsed kehtestada sanktsioonid (art 284 lõige 2), abi välisriikidele Venemaa ametnike või sõjaväelaste kriminaalvastutusele võtmisel (art 284 lõige 3) ja natsismi rehabiliteerimisel (art 354 lõige 1).
Varem kutsus riigiduuma spiiker Vjatšeslav Volodin üles võtma vastu „kelmide seadust”, mis võimaldaks konfiskeerida vara äärmuslusele üleskutsete, natsismi rehabiliteerimise või relvajõudude diskrediteerimise eest. Senaator Andrei Klišas, kes juhib põhiseadusliku seadusandluse komisjoni, teatas, et selleks on vaja muuta kriminaalkoodeksit. Riigiduuma võib need muudatused heaks kiita juba kevadistungjärgul.
11. Rosstat märkis Venemaa taristu kokkuvarisemist: kolmandik soojusvõrkudest on jõudnud kriitilise kulumiseni. Nõukogude ajal rajatud ja aastakümneid moderniseerimata Venemaa kommunaaltaristu on muutumas viitsütikuga pommiks.
Soojusvõrkude halvenemise tase, kus 2024. aasta talvel registreeriti rekordiline õnnetuste sari, ulatub üle riigi keskmiselt 30%-ni. RTVI teatab, et tegemist on Rosstati viimaste saadaolevate andmetega, mis hindavad elamu- ja kommunaalteenuste infrastruktuuri halvenemist 2022. aasta seisuga.
Moskva oblastis, kus jaanuaris toimusid ulatuslikud soojusvõrkude rikked ja kümned tuhanded inimesed jäid külma käes soojusvarustuseta, ulatus seadmete kulumine 29%-ni – peaaegu sama palju kui kogu Venemaal keskmiselt. Üle poole kütte- ja gaasivõrkudest on kulunud Põhja-Osseetias (57%) ja Lipetski oblastis (56%). 2014. aastal annekteeritud Sevastoopolis ületas kulumine 90%. Kõige vähem kannatasid võrgud Moskvas (1%), Neenetsi autonoomses ringkonnas (4%) ja Karatšai-Tšerkessias (5%).
Soojusvõrkudes toimunud õnnetuste arv on perioodil 2018–2022 oluliselt kasvanud ja mõnes piirkonnas suurusjärkude kaupa. Näiteks Nižni Novgorodi oblastis, kus 2018. aastal registreeriti 166 õnnetust, oli 2022. aastal juba 538 (kasv 324%). Võrreldav pilt on Sverdlovski ja Kirovi oblastis, kus õnnetusjuhtumite arvu kasv oli vastavalt 160% ja 930%. Õnnetuste arv on vähenenud Tšetšeenias (2022. aastal toimus kokku 13 intsidenti versus 127 intsidenti 2018. aastal), Tšeljabinski ja Irkutski piirkondades (õnnetuste arvu vähenemine ligi 50%).
Alates 2024. aasta algusest on Venemaa piirkondades tõsiste külmade taustal toimunud rida kommunaalteenuste rikkeid, mis on jätnud soojuseta sajad tuhanded inimesed Moskva piirkonnast Kaug-Idani. Üks suuremaid oli õnnetus Podolski katlamajas, mille tagajärjel kadus küte 20 tuhandel Klimovski mikrorajooni elanikul.
Hoolimata õnnetuste lainest, mis tabas iga teist Venemaa piirkonda, kavandab valitsus elamumajanduse ja kommunaalteenuste süsteemi rahastamise radikaalset eraldamist föderaaleelarvest. Sel aastal eraldatakse selleks otstarbeks 886 miljardit rubla ning 2025. aastal vähenevad kulud 43%, 506 miljardile rublale. 2026. aastaks plaanitakse kulutusi veelgi vähendada – veel 25%, 381 miljardi rublani. Seega väheneb riigikassast rahastatava eluaseme- ja kommunaalmajandussüsteemi eelarve kolme aastaga 2,3 korda, minimaalselt 6 aastaks.
12. Venemaa valitsusele lähedal seisvad eksperdid pakuvad demograafilise probleemi lahendamiseks ja katastroofiliselt langenud sündimuse suurendamiseks originaalseid, kohati isegi radikaalseid meetmeid. Üks viimaseid ideid on rahvastiku tagasiviimine traditsioonilise eluviisi juurde: nende ümberasustamine megalinnadest madalate hoonetega asulatesse.
Venemaal on palju ruumi ja seal, linnakärast kaugel, kuid vanemate ja sugulaste lähedal, naasevad venelased traditsiooniliste väärtuste juurde ja pered muutuvad suureks. Selle ettepaneku on teinud Moskva Riikliku Ülikooli ja Majanduskõrgkooli professor ja teadusholdi Romir asutaja Andrei Milehhin Strateegiliste Algatuste Agentuuri ja Venemaa Ekspordikeskuse loodud projekti Horisont 2040 aruandes.
Demograafiline olukord Venemaal on katastroofi lähedane. Langustrendi võimendasid sõjad, väljaränne ja rände sissevoolu vähenemine. Riigi rahvaarv väheneb kiiresti: Rosstat prognoosib, et aastaks 2030 väheneb see 3,2 miljoni inimese võrra ja ulatub 143,26 miljonini. Kolm aastat varem olid statistikute ootused kõrgemad: 144,27 miljonit. See on põhiprognoos ja pessimistliku Venemaa hinnangul sureb järgmise kahe aastakümne jooksul välja keskmiselt üle 800 tuhande inimese aastas ja kaotab sajandi keskpaigaks enam kui 15 miljonit inimest alalisest elanikkonnast.
Samas teeb sündimus teist aastat antirekordeid. Eelmisel aastal tabas sündide arv 1990ndate aastate „põhja”, langedes 18.–19. sajandi vahetuse tasemele, arvutas demograaf Aleksei Rakša piirkondlike perekonnaseisuametite statistika põhjal.
Seetõttu on „Venemaa ülesanne eriline – peatada koheselt sündimuse langus ning oma makroregiooni parandamiseks ja kaitsmiseks oluliselt suurendada rahvaarvu,” kirjutab Milehhin. Tema arvates on Venemaal praegu „ainulaadne ja tõenäoliselt ainuke võimalus parandada praegust demograafia katastroofilist olukorda”.
Rahvastiku taastootmiseks – isegi mitte kasvuks, vaid oma praeguse suuruse säilitamiseks – peaks sündimuskordaja olema 2,15 naise kohta (2,7 abielupaari kohta), märgib Milehhin. Seda on kaks korda rohkem kui praegu: 2022. aastal oli see 1,45 ja 2023. aastal langeb see prognooside kohaselt 1,35-ni. Professor leiab, et rahvastiku praegune vanuseline abielustruktuur võimaldab pädeva demograafilise poliitikaga saavutada sündimuse vähemalt kahekordse tõusu, kuid on tingimus: rahvastiku lihtsa taastootmise tagamine on võimalik ainult suurperede arvu olulise kasvu korral.
Seda takistavad Milehhini sõnul linnad. Just neis toimus eelmise sajandi lõpus nn demograafiline üleminek – sündimuse langus „sotsiaal-majandusliku arengu ja elanikkonna elukvaliteedi tõusu, linnastumise ja perekonna sotsiaalse institutsiooni hävitamine”. Sündimuse languse peamisteks põhjusteks peab Milehhin kahte viimast punkti: „Just rahvastikutihedus, eluviis ja elutempo linnades oli üheks demograafilise ülemineku ja sündimuse languse põhjuseks. määra. Tegelikult hävitas uus ühiskonnakorraldus mitme põlvkonna perekonna institutsiooni, mis lahendas tuhandete aastate jooksul laste, noorte vanemate ja vanade inimeste hariduslikke, sotsiaalseid ja majanduslikke probleeme.”
Suured linnad pole suurte perede jaoks, usub Milehhin. Need on tihedalt hoonestatud, napib „ruutmeetreid inimese kohta” ja sotsiaalset infrastruktuuri (polikliinikud, haiglad, lasteaiad, koolid) ning alati ei võeta arvesse „traditsioonilise pere ja eriti lasterikaste vanemate vajadusi”. Inimestest ülerahvastatud linnades tekivad „keskkonnaprobleemid, loomulike sotsiaalsete sidemete katkemine ja transpordi kokkuvarisemine”.
Sellega seoses on vaja mõelda „strateegilisele deurbaniseerimisele”, järeldab Milehhin. Ta kutsub üles laiendama väike- ja eramajade ehitust linnavälistesse piirkondadesse ning soodustada rahalisi soodustusi suurperedele nende soetamiseks, kutsub ta üles: „Võimalus elada arenenud, jõukas, keskkonnasõbralikus perepiirkonnas oleks võimas argument noorele perele paljude laste saamise valikul. Vanemate, sugulaste ja lähinaabrite läheduses elamine võimaldaks kaotada mitmed tööalase tegevuse ja materiaalse toetuse piirangud.”
Venemaal on piisavalt arendamata alasid, märgib Milehhin. Nii et ruumi jätkub kõigile.
13. vene sissetungijad saavad vähemalt 60% oma luureandmetest sotsiaalvõrgustike kaudu. Ukraina relvajõudude peastaap teatas sellest ja kutsus üles teabevaikusele. „Täna saadakse vähemalt 60% vaenlase luureteenistuste luureinfost sotsiaalvõrgustike kaudu. Ukraina relvajõudude tegevusest läbimõtlematult levitatud fotod ja videod muutuvad vaenlase üheks peamiseks luureinfo allikaks,” märkis peastaap.
Peastaap märgib, et sellise teabe levitamine võib kaasa tuua sõjalise operatsiooni katkemise, Ukraina kaitsjate hukkumise ning relvade ja sõjavarustuse kaotuse.
Sõnumite autorid omakorda riskivad saada kriminaalkaristuse ja vanglakaristuse, kirjutab peastaap.
Enda kaitsmiseks ja Ukraina üldvõidu lähemale toomiseks kutsub peastaap üles mitte filmima ega levitama infot:
→ õhutõrjesüsteemide toimimine;
→ isikkoosseisu, relvastuse ja sõjavarustuse liikumised ja koondumispiirkonnad;
→ arsenalid, baasid, laod materiaalsete ja tehniliste varude hoidmiseks, samuti rahvusvaheline logistiline abi;
→ ettevõtted, mis toodavad uut tüüpi relvi, remondivad varustust, laskemoona ja rahuldavad muid sõjalisi vajadusi.
Samuti kutsus peastaap inimesi üles hoiduma omaenda eksklusiivse teabe levitamisest sõjategevuse käigu või lahingumissioonide edenemise kohta: sõjaväelased soovitavad mitte levitada sellist teavet laiale auditooriumile enne, kui see on ametlikest allikatest kinnitatud.
„Pidage meeles, infovaikus on see, mis takistab vaenlasel armee plaane tundmast, päästab ukrainlaste elusid ja lähendab meie ühist võitu!” – teatab Ukraina peastaap.
2023. aasta mais said kahtlustuse neli blogijat, kes avaldasid veebis video, mis näitas õhutõrje tööd Kiievis. Juulis sai sotsiaalvõrgustikes õhutõrjetööd levitanud kiievlanna tingimisi karistuse. Novembris teatas SBU „retsidivist TikTokeri” kinnipidamisest Odessas, uurimise andmetel avaldas mees video õhutõrje tööst Venemaa droonirünnaku ajal linnale 5. novembril. 2024. aasta jaanuaris teatas SBU, et on tuvastanud nelja blogija isikud, kes levitasid ebaseaduslikult teavet Venemaa massilise raketi- ja droonirünnaku tagajärgede kohta Kiievile 2. jaanuaril.
14. Financial Times (FT) teatas 19. jaanuaril, et USA ametnikud toetavad Ukraina konservatiivsemat operatiivlähenemist, keskendudes praeguse territooriumi hoidmisele ning 2024. aastal materjalide ja vägede loomisele tulevaste vasturünnakute jaoks 2025. aastal. Väidetavalt väitis üks USA ametnik, et „aktiivse kaitse” strateegia võimaldaks Ukrainal valmistuda vastupealetungiks 2025. aastal.
Kogu rinnet hõlmav kaitsele keskendumine loovutaks strateegilise initsiatiivi Venemaale ja võimaldaks Venemaal korraldada suuri rünnakuid enda valitud aegadel, sundides Ukrainat põletama nappe ressursse, mida ta väidetavalt „aktiivse kaitse” perioodil genereeriks. Ukraina endine kaitseminister Andri Zahorodnjuk ütles FT-le, et kaitsele keskendumine ilma ründava komponendita oleks Ukraina jaoks „ajaloolise ulatusega viga”, kuna see annaks initsiatiivi Venemaale ja võimaldaks putinil kahekordistada käimasolevaid jõupingutusi, et veenda Läänt ja ülejäänud maailma, et Ukraina ei suuda sõda võita. Ukraina sõjaväeluure peadirektoraadi (GUR) kindralleitnant Kõrõlo Budanov märkis samuti, et Ukraina väed peavad jätkama Venemaa vägede survestamist, eriti operatsioonide kaudu, mis on suunatud Venemaa logistikale okupeeritud Krimmis. Ukraina „aktiivne kaitse” loovutaks 2025. aastaks kogu rinnet hõlmava initsiatiivi vene vägedele vähemalt aastaks ja võib-olla kauemakski, võimaldades vene väejuhatusel määrata, kus, millal ja millises ulatuses lahingud sel perioodil toimuvad.
15. Venemaa püüab parandada oma suhteid Lõuna-Koreaga, et leevendada oma kasvava sõltuvuse mõju Põhja-Koreast. Venemaa suursaadik Lõuna-Koreas Georgi Zinovjev teatas 18. jaanuaril, et Venemaa ootab Lõuna-Koread Venemaa „sõbralike riikide” ringi ja soovitas Lõuna-Korea ettevõtetel investeerida okupeeritud Donbassi taastamisse. Zinovjev väitis, et Lõuna-Korea ei taha näha Venemaa strateegiliselt lüüa saamist Ukrainas ning hoiatas Lõuna-Koread Ukrainale sõjalise abi andmise eest. Samuti väitis Zinovjev ekslikult, et Venemaa-Põhja-Korea koostöö ei riku ühtegi rahvusvahelist sanktsiooni. Hiljutised otsesed signaalid Lõuna-Korea ametnikelt viitavad sellele, et Lõuna-Korea on kremliga üha enam vastuolus, eriti tänu Venemaa kasvavale koostööle Pyongyangiga. Lõuna-Korea president Yoon Suk-Yeol teatas 17. septembril 2023, et Soul usub, et Venemaa ja Põhja-Korea sõjalis-tehnilised kokkulepped võivad rikkuda ÜRO Julgeolekunõukogu sanktsioone ning Lõuna-Korea ametnikud on hiljuti hoiatanud, et Põhja-Korea suurendab Venemaale relvade ja laskemoona tarnimist. Ukrainas asuv avalikele andmetele tuginev organisatsioon Frontelligence Insight avaldas 19. jaanuaril aruande, milles kaardistati logistikamarsruudid, mida mööda Põhja-Korea veab Venemaale laskemoona Ukrainas kasutamiseks, rõhutades Põhja-Korea laskemoona tarnete dramaatilist mõju Venemaa sõjategevusele. Venemaa jätkuv koostöö Põhja-Koreaga viib Lõuna-Korea tõenäoliselt veelgi kaugemale Venemaast ja kreml kardab tõenäoliselt selle muutuva dünaamika mõjusid India-Vaikse ookeani piirkonnas.
Kokkuvõte tugineb avalikele allikatele. Allikateks on sõdivate poolte ametlikud teated, avalik meedia, kummagi poole blogijate sõnumid ning kolmandate osapoolte info. Loo autor üritab hoida eraldi fakti, kuuldust ja arvamust. Info kipub enamasti olema vastukäiv või seda varjatakse, sestap tugineb kokkuvõtte lisaks erinevate sõjalist olukorda kajastavate kaartide analüüsil. Vigu juhtub ja parandused teeb järgmise päeva kokkuvõttes. Vabandused ette, et vene riiki, sellega seotud kremlimeelsete isikute nimed on väikse tähega… ja sõna Ukraina igas võtmes suure tähega.
Viimased uudised
TOP 10
Vaata siit elektri hinda tunni kaupa
Loading ...
Kuidas lisada Lõunaeestlase äpp
