Sõja ülevaade: 695. päev – vene poole rünnakute arv rekordkõrge
Avaldatud: 19 jaanuar, 2024Lõunaeestlane jätkab sõjanduse asjatundja Toomas Piirmanni ülevaatega sündmuste kohta Ukraina sõjas.
Ukraina 19. jaanuar 2024:
vene poole rünnakute arv tõusis rekordkõrgusele (127) ning tugev rünnakutelaine endistes suundades jätkus, tuues kaasa kaks vene poole edenemist. Vaid Siversk rindejoonest pisu kaugemal tabamusi sai ning Krimmis pole voolu. No on märtsiks vaja edu-uudiseid putinile…
1. Siversk.
2. Krimmis pole voolu.
3. Kupiansk-Kreminna: vene rünnakute arv tõusis vähemalt kaks korda ja tõid ühe muutuse rindejoones.
4. Siversk: siingi tugev vene poole rünnakutelaine jätkus ilma muutusi toomata.
5. Bahmut: miski pärast siin rünnakute arv langes.
6. Donetsk: hull surve jätkus ja ühe muutuse rindejoones ka tõi.
7. Lõunarinne: pisu siingi suunas vene surve tõusis, muutusi siiski polnud.
8. Herson: no ei saa vene pool edasi.
9. Tuleb järjest enam vene poole kurtmist oma droonide pärast.
10. Venemaa valitsus ja keskpank tunnistasid, et läänes külmutatud 300 miljardi dollari konfiskeerimist on võimatu peatada.
11. Venemaal on insuliini nappus.
12. Egas ei saagi aru, kas AÜE liitus BRICS-iga.
13. USA kehtestas sanktsioonid veel 17 vene varilaevastiku tankeri vastu.
14. Pisu munamurest Venemaal.
15. Ukraina häkkerid varastasid Venemaa kaitseministeeriumi 500 objekti tehnilise dokumentatsiooni.
16. Washington saatis enam kui 100 riigile kirja, milles hoiatas liitlasi kremli plaanide eest.
17. Lühiuudised
1. Vaid Siversk rindejoonest pisu kaugemal tabamusi sai, ülitihe piiri ja rindelähedaste Ukraina asulate pommitamine.
Tõenäoliselt kasutas Venemaa Ukraina löömiseks 1960ndatest aastatest pärit haruldast 4-tonnist laevavastast raketti P-35 , mis on esimene teadaolev selle kasutamise juhtum. Rakett on vaatamata oma vanusele endiselt kasutuses ja oli tõenäoliselt suunatud lõunapoolsetes piirkondades asuvate objektide pihta. P-35 lennuulatus on kuni 300 km ja see on varustatud inertsiaalse juhtimissüsteemiga.
Hiina sõjaväeanalüütikud on pettunud vene raketis „Kinžal”, mida kreml esitles kui „võitmatut” hüperhelirelva. Raketid hävitasid Patriot süsteemid või läksid lihtsalt sihtmärgist mööda.
2. Üleeile „Venemaal Leningradi oblastis asuva naftabaasi ründamiseks kasutatud droonid olid Ukrainas toodetud, tabasid sihtmärki ja lendasid samal ööl täpselt 1250 km kaugusele,” ütles Ukraina strateegilise tööstuse minister Oleksandr Kamõšin.
Venemaal Belgorodis plahvatas suurem alajaam ning kurtmisi tuli ka mujalt.
Eile õhtul teatasid kohalikud kanalid voolukatkestusest okupeeritud Krimmis. Enamik suuri linnu jäi elektrita. Varem oli juba elektrikatkestusi Simferoopoli, Feodossija, Kertši, Džankoi ja Saki linnas ja ööseks nad jäigi vooluta. Põhjust ei tea.
Vene Project 205P Stenka klassi patrullpaat uppus tõenäoliselt mõni nädal tagasi okupeeritud Sevastopoolis Grafskaja kai ääres. Väidetavalt juhtus see pärast Ukraina mereväe droonide rünnakut, teatab partisaniliikumine Atesh pärast luuret.
3. Kupiansk-Kreminna: rindel kasvas kolmes suunas tugevalt rünnakute arv (kokku üle 30-ne). Tugevad rünnakud Kupianskist kirdes Sinkivka küla suunal pole vene poolele peale kaotuste miskit muutust toonud.
Kupianskist läänes Orljanka küla juures suutis vene pool vallutada Ukraina eesmised possad ning u 400 m edasi üle põllu ja piki metsaribasid edasi liikudes muutis rindejoont pisu sirgemaks.
Tugevad rünnakud jätkusid ka rinde lõunalõigus muutusi rindejoones toomata. Kogu rinnet iseloomustab tihe vene kaudtuli ja lennunduse mõju ja seni arvamusel, et surve vene poolelt võib veelgi tõusta.
4. Siversk: Bilohorivka küla serval üleeilsele edenemisele vene pool lisa juurde ei saanud, kuigi tugevasti üritasid. Tugev vene rünnakutelaine tõi eile neile edenemise rinde lõunalõigus ja edeneti u 5 km laiusel alal kuni 1 km üle põldude ja vallutasid ära Vesele küla (või vähemalt enamuse sellest).
5. Bahmut: tavaline u 2 rünnaku päev ilma muutusi rindejoones toomata.
6. Donetsk: rünnakute arv siingi rindel uuesti tõusuteel ning ümber Avdiivka oli neid 44 ehk siis vist rekord. Avdiivkast põhja pool eile vene rünnakud mingitki muutust rindejoones ei toonud, aga proovitakse igal moel, enamasti on igatsugu taktika õpikud vist nurka visatud ja lihtsalt järjest kõike käepärast maad mööda lääne suunal teele saadetakse. Seni pole vene pool suutnud maha suruda ei Ukraina kaudtuld ega droonindust ning enamus rünnakuid saab läbi enne Ukraina possadeni jõudmist.
Avdiivkast kagu pool saavutasid venelased väikest edu. Nad võtsid täieliku kontrolli tööstuspiirkonna üle ning liikusid läbi metsa ja jõudsid paarisaja meetri kaugusele Avdiivka linna külgmisest tänavast.
Marinka kandis ikka Georgievka poole (lääne poole) ja ümber Novomõhailivka põhja- ja lõunaosast edeneda püütakse ning eile kulus 15 rünnakut ilma edu toomata.
Pisu aktiivsemaks on muutunud olukord ka Vuhledari lähistel ning paar tugevamat üritust ilma muutusi rindejoones toomata oli sealgi.
7. Lõunarinne: pisu on uuesti siingi vene poole surve tõusma hakanud.
Berdjanski suund: suht vaikne.
Tokmaki suund: Ukraina omad teatasid 5 vene poole rünnakust, mis muutusi rindejoones ei toonud.
Melitopoli suund: vaikne
8. Herson: ikka üle 10 rünnaku päevas ja rindejoones muutusi pole. Ukraina omad teatavad, et jätkuvalt ikka üritavad sillapeasid laiendada ning tundub, et kõik õhust alla sadav kraam üritab pidurdada Ukraina Dnepri ülest liiklust. Jätkuvalt on vene poolel koordineerimise/juhtimise mured ning arvatavalt ka tagala toetusega, sestap siin suunal neile seni edu ei ennusta.
9. „Nad ei lenda kaugemale kui 300 meetrit,” kurdavad Z-üksuste sõjaväekorrespondendid. vene sõjaväeülema Andrei Medvedevi sõnul on olukord „üsna keeruline” ja „vaenlase droonide küllastus on äärmiselt kõrge”. Tema sõnul otsustas Venemaa ühe mudeli tootmist suurendada, kuid Ukraina relvajõud kohanesid sellega kiiresti – 10-st jõuab sihtmärgini vaid kaks drooni. Rybari kanal (üks populaarsemaid vene milblogija kanaleid, mis suht kremlimeelseks läinud) kinnitab drooni tootmise probleemi ja väidab, et „armee jäi koheselt ilma töötavatest FPV droonidest” ja need „ei lenda kaugemale kui 300 meetrit” elektroonilise sõja mõjul.
Sarnastest raskustest rääkis Z-kanal „Turned in War”. Tema sõnul kirjutavad nad absoluutselt igalt rindelt, et Ukraina ületab neid kamikaze (FPV) droonide osas: „Neil on neid lihtsalt rohkem, ma ei saa absoluutselt aru, kust tulevad meie poolelt võidukad teated.”
Roskosmose endine juht ja praegune Föderatsiooninõukogu kaitse- ja julgeolekukomitee liige Dmitri Rogozin kirjutab, et kõikjal Zaporižja rindel on vaenlase droonide karussell. „Kui sõidate rindekülla, on tunne, nagu oleksite herilase pessa kõndinud – kõik sumiseb. Iga teeotsa juures on õhus valves vaenlase FPV droonid… Peaaegu igas jalaväerühmas on salk droonioperaatoreid. Ühel rünnakul saabus poole tunniga 25 kamikaze drooni, millest 14 jälitasid üht jalaväe lahingumasinat,” kurdab Rogozin.
Teine Z-blogija „Disgusting 8” väidab, et Hersoni piirkonnas vaenlane „lihtsalt lööb neile FPV droonidega suhu” ja vene armeel pole vastumeetmeid. „Erinevalt Ukrainast ei jahi vene pool UAV-operaatoreid üldse,” väidab blogija. Ta kirjutab, et selle tulemusena hävitati selles suunas hunnik tanke, raketisüsteeme, suurtükiväge ja sõidukeid ning Zala ja „Lanceti” meeskonnad hukkusid.
Droonide rikkest kirjutab Z-sõjaväekorrespondent Filatov. Ta kurdab droonide kulude kokkuhoiu, ebaoluliste sihtmärkide ja igasuguste piirangute üle droonide kasutamisel ja nõutavat osalemist „TikToki eriüksustes” – et eha produtsentidele ilusaid videoid. Tema sõnul võivad Ukraina relvajõud omakorda kulutada jalaväelase peale kuni 8 FPV drooni.
10. Venemaa võimud usuvad, et neil puudub reaalne võimalus takistada sadade miljardite dollarite suuruse välisvaluutareservi konfiskeerimist, mille lääneriigid on pärast Ukraina sõja puhkemist külmutanud. Sellest teatas Reuters neljale valitsuse ja keskpanga seisukohta tundvale allikale viidates.
Kuigi ametnikud ähvardavad avalikult karmide vastumeetmetega ja plaanivad kaevata kohtusse, kui 300 miljardi dollari suurune riigivara arestitakse ja Ukrainale üle kantakse, usub Moskva tegelikult, et reservid on de facto juba kaotatud.
„Südames on kõik reservidega juba hüvasti jätnud,” ütles üks allikatest Reutersile. Ülejäänud kahe väitel usub Moskva, et Euroopa riigid alluvad USA survele ja tõenäoliselt ei suuda Venemaa võimud konfiskeerimist ära hoida. Vaatamata sellele esitab Venemaa igal juhul kohtusse hagi, ütles allikas Reutersile: „See saab olema kohustuslik. See on nagu rituaal. Me ei astu ise tagasi, vaid võitleme.”
Venemaa välisministeerium on nimetanud plaane konfiskeerida Venemaa reservvarasid Ukraina ülesehitamiseks „21. sajandi piraatluseks”, hoiatades, et Moskva hakkab karmilt kätte maksma. kremli ametnike sõnul ootavad Euroopat vältimatud õiguslikud tagajärjed.
Bloombergi andmetel on Vene Föderatsiooni keskpank juba palganud advokaadid, kes kaitsevad oma seisukohti kohtutes ning on lähedal kokkuleppele mitme bürooga. Lisaks andsid Venemaa võimud ekspertidele ülesandeks uurida teemaga seotud välisseadusandlust ja teistes riikides aset leidnud pretsedente, teatasid agentuuri allikad.
G7 riigid teatasid Ukraina sissetungi esimestel päevadel sanktsioonidest Venemaa keskpanga ja riikliku hoolekandefondi vastu, külmutades umbes poole Venemaa kulla- ja välisvaluutareservidest, mis 2022. aasta alguses ületasid 600 miljardi dollari piiri. kaks aastat hiljem, 2023. aasta detsembris, andis USA kolmele töörühmale korralduse uurida võimalusi Venemaa varade konfiskeerimiseks 24. veebruariks 2024. Selle tööga ühinesid Kanada, Suurbritannia ja Jaapan, Saksamaa, aga Prantsusmaa ja Itaalia olid vastu. Financial Timesi teatel kaalutakse erinevaid võimalusi: alates otsesest väljavõtmisest kuni nendest saadava tulu kasutamiseni või nende vahendite kasutamiseni laenude tagatisena.
Euroopa Komisjoni andmetel külmutasid G7 riigid, EL, USA ja Austraalia kokku 2022. aastal keskpanga varasid 260 miljardi euro eest. Samal ajal asub Euroopa Liidus varasid 210 miljardi väärtuses. Nende hulka kuuluvad sularaha pangakontodel ning valitsuse võlakirjad eurodes, dollarites ja muudes valuutades. Suurem osa EL-is blokeeritud varadest, mille maht on umbes 191 miljardit eurot, asub Belgia depositooriumis Euroclear.
11. Venemaal on diabeediga patsientidel probleeme insuliini ostmisega, mille turu on täitnud traditsiooniliselt välismaised tootjad. Kaebused müügil oleva insuliini, eeskätt „lühikese” insuliini, mille süste kasutatakse suhkrutaseme alandamiseks pärast sööki, puudumise kohta tulevad üle kogu Venemaa – Moskvast Kaug-Idani.
„Varem oli riiulitel palju ravimeid, kuid nüüd on need peaaegu tühjad,” rääkis diabeeti põdev pealinlane ajalehele Moscow Times. Ta ütles, et insuliini ostmine, mis varem oli imelihtne, on muutunud apteegist apteeki jooksmiseks, millest mõned võimaldavad teil ravimit broneerida vaid 30 minutiks. Samal ajal vähendavad arstid retseptide väljakirjutamise tähtaegu, viidates ravimi nappusele, kurdab moskvalane: „Tavaliselt kirjutasid nad mulle seda korraga 3 kuuks. Nüüd annavad nad mulle ühe kuu retsepti.”
Probleemid diabeetikutega, keda tervishoiuministeeriumi andmetel on Venemaal üle 10 miljoni, hakkasid tekkima eelmisel aastal. RNC Pharma andmetel müüsid apteegid 2023. aasta jaanuarist septembrini 5 aastaga minimaalse insuliinikoguse – 11,8 miljonit pakendit ning võrreldes 2022. aastaga langesid müügimahud 8%.
Altai territooriumi elanikud kurdavad massiliselt insuliinipuuduse üle. „Ma tulen (apteeki), nad ütlevad mulle, et insuliini pole,” rääkis Barnaulist pärit Elena NGS22.ru-le. Tema sõnul teatas piirkondlik tervishoiuministeerium talle pärast temaga ühenduse võtmist, et insuliini pole, kuid föderaalsele tervishoiuministeeriumile saadetud kaebus aitas: paar nädalat hiljem ilmus ravim apteeki. Tšeljabinski oblasti, Transbaikali oblasti ja Leningradi oblasti elanikud kurdavad insuliinipuuduse üle.
Chita elaniku Anna Vavilina sõnul, kelle lapsed põevad diabeeti, ei ole „lühikest” insuliini „üheski apteegis saadaval”. „Neid ei saa tellida. Neid lihtsalt pole olemas,” ütleb Vavilina. „Need on valmistatud Taanis ja seetõttu öeldi meile, et riigis valitseva olukorra tõttu on neid väga raske hankida.”
Peaaegu kaks kolmandikku Venemaal olevast insuliinist imporditakse: Prantsuse Sanofi annab 35% turust ja Taani Novo Nordisk veel 33%. Imporditud ravimid aga kaovad apteekidest: 2023. aastal vähenes sortiment DSM Groupi hinnangul 1,3 tuhande kauba võrra. Kuid sõja ja sanktsioonide taustal on Venemaal äritegevuse kulud välisfirmadele oluliselt kasvanud, seda eelkõige logistikakulude kasvu tõttu, ütles varem RNC Pharma arendusdirektor Nikolai Bespalov.
12. Saudi Araabia ei ole endiselt otsustanud ühineda BRICS-i blokiga pärast eelmisel aastal tehtud liitumispakkumist. Sellest teatasid Reutersile kaks allikat. 2023. aasta augustis kutsus rühmitus tänavu 1. jaanuaril ühinema Saudi Araabia, Araabia Ühendemiraatide, Egiptuse, Iraani, Argentina ja Etioopiaga. Argentina teatas aga novembris, et ei kavatse kutset vastu võtta. Reutersi allikad rõhutasid, et 1. jaanuar ei ole otsuse tegemise tähtaeg ning kuningriigi võimud kaaluvad seda veel.
Saudi kaubandusminister Majid Al-Qasabi ütles 17. jaanuaril Davosis toimunud Maailma Majandusfoorumi paneelil, et kuningriik ei ole ühinenud BRICS-iga. Pärast seda ütles kremli pressiesindaja dmitri peskov, et Saudi Araabia integreerimine BRICS-i blokki on väga oluline töö, mis jätkub.
Selle kuu alguses teatas Saudi Araabia riigitelevisioon, et kuningriik liitus blokiga, kuid kustutas seejärel postitused oma sotsiaalmeediast. AÜE teatas, et võttis kutse vastu ja liitus grupiga, märkides, et tema otsus põhines majanduslikel, mitte poliitilistel kaalutlustel. Majandusminister Abdullah bin Tuqu al-Marri märkis, et BRICS-iga liitumine on majanduslik, mitte poliitiline samm, ning rõhutas, et AÜE suhtleb alati läänega.
BRICS-iga liitumisel pole õiguslikke tagajärgi. Grupi 17-aastase eksisteerimise jooksul pole selle liikmesriigid suutnud isegi vabakaubanduslepingut allkirjastada. Detsembri lõpus ütles Venemaa välisminister sergei lavrov, et hetkel puudub vajadus BRICS-i reformimiseks ja täisväärtuslikuks organisatsiooniks muutmiseks. Tema sõnul on ühendus sümboliks „maailma enamuse soovile” oma algatusi ühiselt välja töötada, „arvestades üksteise huve võrdsetel alustel”.
13. USA jätkab sanktsioonide kehtestamist tankerite ja ettevõtete vastu, kes rikuvad Venemaa nafta hinnalae järgimise nõuet. Möödunud aasta lõpus ette võetud sanktsioonipoliitika karmistamine on juba andnud tulemusi (koos maailmahindade langusega): Venemaa nafta eksporditulud langesid detsembris novembriga võrreldes 9% ning Uurali hind langes taas alla 60 dollari barreli kohta. Njah, siiski pisku…
USA rahandusministeeriumi välisvarade kontrolli büroo (OFAC) kehtestas sanktsioonid 17 tankerile, mis veavad toornaftat, naftasaadusi ja keemiatooteid. Kõik nad kannavad Libeeria lippu ja on seotud Abu Dhabist pärit Hennesea Holdingsiga, mille suhtes samuti kehtivad piiravad meetmed.
Pärast sõja puhkemist Ukrainas ja sellele järgnenud hinnalagede kehtestamist lääneriikide poolt eelmisel talvel Venemaalt nafta ja naftasaaduste ostmisel on loodud palju ettevõtteid Araabia Ühendemiraatides, aga ka Türgis ja Hongkongis, kus tegutsevad tankerid varilaevastikust. Nende abiga jätkab Venemaa nafta eksporti. Pärast paari esimest kuud ülemmäära järgimist ei suutnud sellised tankerid järjest enam hinnapiire järgida. Mõned jätkasid Lääne kindlustus- ja finantsettevõtete teenuste kasutamist, pakkudes neile ostetud nafta maksumuse kohta valeteavet.
Möödunud aasta lõpus hakkas USA sellistele peamiselt Türgist ja AÜE-st pärit ettevõtete ja tankerite vastu sanktsioone kehtestama. „USA rahandusministeeriumi sanktsioonide rikkumiste intensiivsema uurimise tulemusena suurenes detsembris vene nafta Uurali põhimargi allahindlus Brentile,” teatas Rahvusvaheline Energiaagentuur (IEA) neljapäeval oma igakuises aruandes olukorra kohta ülemaailmsel naftaturul.
Kuigi Venemaalt pärit nafta ja naftasaaduste keskmised päevavarud kasvasid 500 000 barreli võrra 7,8 miljoni barrelini, langesid selle eksporditulud IEA hinnangul novembriga võrreldes ligi 9%, 14,4 miljardi dollarini. Uurali hind langes 10 dollari võrra, langedes veidi alla 60 dollari barreli ülemmäära. Venemaa nafta, sealhulgas esmaklassilise ESPO nafta kaalutud keskmine hind langes enam kui 10% ja ulatus 64,1 dollarini barreli kohta.
Vahe suurenemine Brenti hinna suhtes moodustas umbes kolmandiku Uurali hinna langusest, ülejäänu on seletatav üldise maailmaturu hindade langusega, mis langes alla 80 dollari barreli kohta, märkis IEA.
14. Venemaa palus Indial abi munavarude osas. Pole sel teemal eriti kirjutanud, aga see juba kuid pidev mure teema Venemaa meedias ja putin lubas mure lahendada, sestap ka see lugu: Venemaa on alustanud läbirääkimisi Indiaga munade importimiseks, ütles Tamil Nadu linnulihaturunduse seltsi president Vangili Subramaniam Business Standardile. Tema sõnul on Namakkali broileritehased valmis aitama Moskval praegusest kriisist üle saada – need ettevõtted moodustavad 95% India munade ekspordist.
„Venemaal on munade puudus ja ta on palunud Indial oma tarneid suurendada. Kui küsimus valitsuse tasandil laheneb, saab Venemaast meie jaoks tohutu turg,” ütles Subramaniam. Arutelud on varajases staadiumis, ütles India linnulihatoodete eksportijate ühenduse (AIPPEA) sekretär Valsan Parameswaran. Tööstuse esindajad on palunud valitsusel neid läbirääkimisi kiirendada, lisas ta.
India kaubandusministeeriumi andmetel tarnis vabariik 2023. aasta aprillist oktoobrini Venemaale mune 110 tuhande dollari väärtuses, mis on 11 korda rohkem kui 2022. aasta samal perioodil. Nende toodete kogueksport peaaegu kahekordistus 53,37 miljoni dollarini käesoleva eelarveaasta esimese seitsme kuuga, mis algas 1. aprillil. Praegu on suurimad munade importijad Indiast Omaan, Sri Lanka, Maldiivid, Katar ja AÜE.
17. jaanuaril sai teatavaks, et Kasahstan tuleb Venemaale appi. Vabariigi asepeaminister Serik Zhumangarin tegi Põllumajandusministeeriumile ülesandeks „nii kiiresti kui võimalik” suurendada munade tarnimist partnerriigi piirialadele.
Kõrge inflatsioon ja Lääne poolt Ukraina sõja tõttu kehtestatud sanktsioonid viisid Venemaal munakriisini. 2023. aastal tõusid nende toodete hinnad enam kui 61%. putin pidi vabandama munade järsu hinnatõusu ja nappuse pärast. Ta süüdistas selles valitsust, kes „ei avanud õigel ajal importi”, kuid pidas praegust olukorda venelaste kasvavate sissetulekute tagajärjeks, kes hakkasid rohkem tarbima.
Vastuseks kriisile lubas ministrite kabinet Türgist, Aserbaidžaanist ja Iraanist tollimaksuvabalt importida 1,2 miljardit muna ning peaprokuratuur ja föderaalne monopolivastane teenistus võtsid üle Venemaa tootjad.
Türgist on Venemaale imporditud juba 1,2 miljonit kanamuna, teatas Rosselhoznadzor 18. jaanuaril. Vahepeal pole sellistel tarnetel veel mingit mõju, kuna nende mahud Venemaa turu mastaabis on mikroskoopilised.
15. Väidetavalt Ukraina julgeolekuteenistusega seotud Ukraina rühmituse Blackjack häkkerid „häkkisid” Venemaa riigiettevõttesse, mis ehitab sõjalisi objekte kogu Venemaal. Ukraina kübersõdalased laadisid eriobjektide sõjalise ehituse peadirektoraadist alla rohkem kui 1,2 TB andmeid. Need on rohkem kui 500 Venemaa kaitseministeeriumi sõjaväerajatiste passi, sealhulgas:
→ relvaarsenalid;
→ õhutõrjeraketisüsteemide asukohad;
→ peakorter;
→ kasarmud, mis asuvad Ukraina vaenlase poolt okupeeritud aladel;
→ muu tehniline ja projektdokumentatsioon.
Häkkerid hävitasid ka seitse serverit ja krüpteerisid enam kui 150 asutuse töötajate arvutit. Tegelikult, lisasid allikad, jäid Venemaa asutused ilma kogu andmemassiivist ja teabe varukoopiatest.
Detsembris häkkisid Ukraina häkkerid Blackjacki grupist Moskva internetiteenuse pakkujasse M9com ja kustutasid andmed.
16. USA hoiatab: Venemaa Föderatsioon soovib häirida Ukraina toetust läbi Euroopa riikide valimiste. Moskva valmistab ette „infooperatsioone”, et pöörata maailma arvamus Ukraina vastu enne 2024. aasta Lääne valimisi. Seda väitis USA välisministeeriumi desinformatsiooni osakonna juht Jamie Rubin, edastab Reuters.
2024. aastal toimuvad üldvalimised Ühendkuningriigis, Austrias ja Gruusias. Lisaks on juunis kavas Euroopa Parlamendi valimised, meenutavad ajakirjanikud. Rubini sõnul on Venemaa ja Hiina juba alustanud „ettevalmistust”: nad tahavad riikliku propagandat edasi anda iseseisva ajakirjandusena.
„Venemaa loodab, et sel aastal Euroopas peetavate valimiste arv võib muuta märkimisväärset koalitsiooni ja distsiplineeritud vastuseisu sõjale. Ootame, et venelased viivad eelseisval valimishooajal läbi infooperatsioone kogu Euroopas, et muuta arvamust Ukraina kohta,” ütles ta. Rubin märkis, et Ameerika luure hoiatas enam kui 100 riiki üle maailma, saates neile kirja kremli plaanide kohta saadud teabega. Dokumentides märgitakse, et Moskva kasutab luurajaid, sotsiaalvõrgustikke ja Venemaa riiklikku meediat, et õõnestada avalikkuse usku demokraatlike valimiste terviklikkusesse.
17. Lühiuudised
Venemaal oli eelmisel aastal kasutatud autode hinnatõus 20-40%, kirjutab Forbes.
Ukraina omad loodavad (tulenevalt Politico uudisele) võimalusest, et meie tänane peaminister Kaja Kallas võib saada EL-i välispoliitika uueks juhiks.
Euroopa Parlament võttis vastu resolutsiooni, milles kutsutakse Euroopa Ülemkogu üles uurima, kas Ungari rikub artikli 7 lõike 2 alusel „tõsiselt ja püsivalt” bloki väärtusi. „EP on oma osa teinud, nüüd peaksid liikmesriigid järgi tegema,” ütles europarlamendi saadik Sarvamaa.
90 000 sõdurit (NATO liitlastest ja Rootsist) osaleb NATO aastakümnete suurimal õppusel Steadfast Defender 2024, mis algab järgmisel nädalal ja kestab maikuuni, ütles Ameerika Ühendriikide Euroopa väejuhatuse ülem Chris Cavoli.
Venemaa välisminister sergei lavrov väidab, et lääneriigid, mitte putin ähvardavad tuumarelva kasutada. Ta viitab tõenditena eurooplaste ja ameeriklaste, sealhulgas Briti endise peaministri avaldustele. Njah, Ukrainlased soovitasid tal medvedjevi varasemad sõnavõtud üle vaadata…
USA president Joe Biden nõustus väidetavalt tugevdama immigratsioonipoliitikat, et vältida kriitikat ja tagada abi Ukrainale. Senat töötab välja immigratsioonilepingut, mis piirab migrantide võimalusi varjupaika taotleda.
medvedevi säutsu kokkuvõte: „Me tapame teid (Ukrainlasi) kõiki ja kõiki teie peresid, kuni te alistute ja unustate oma keele ja kultuuri”.
Kokkuvõte tugineb avalikele allikatele. Allikateks on sõdivate poolte ametlikud teated, avalik meedia, kummagi poole blogijate sõnumid ning kolmandate osapoolte info. Loo autor üritab hoida eraldi fakti, kuuldust ja arvamust. Info kipub enamasti olema vastukäiv või seda varjatakse, sestap tugineb kokkuvõtte lisaks erinevate sõjalist olukorda kajastavate kaartide analüüsil. Vigu juhtub ja parandused teeb järgmise päeva kokkuvõttes. Vabandused ette, et vene riiki, sellega seotud kremlimeelsete isikute nimed on väikse tähega… ja sõna Ukraina igas võtmes suure tähega.