Sõja ülevaade: 684. päev – tugev vene poole surve jätkub
Avaldatud: 8 jaanuar, 2024
Vastase kaotused. Allikas: https://armyinform.com.ua/ Lõunaeestlane jätkab sõjanduse asjatundja Toomas Piirmanni ülevaatega sündmuste kohta Ukraina sõjas.
Ukraina 08. jaanuar 2024:
Harkiv ja Dnipro ning Venemaal ikka Belgorodi oblastist nurinat tuleb. Kaks vene poole edenemist Donetski rindel ning tugev vene poole surve jätkus Kupianski, Avdiivka, Marinka ja Hersoni suunal ning mujal surve langes.
1. Harkiv ja Dnipro ning just tulemas uus raketilaine …
2. Belgorodi oblastist pisu kurtmist.
3. Kupiansk-Kreminna: põhiliselt suruti Kupianski suunal, aga edutult.
4. Siversk: „vaikne”.
5. Bahmut: siin vaid mõned rünnakud ja muutusi rindejoones ei tuvastanud.
6. Donetsk: lõpuks kolmandal nädalal pisu Avdiivka poole saadi ning edeneti ka Novomõhalivka juures.
7. Lõunarinne: suht vaikne ja rindejoon muutusteta.
8. Herson: vene poole tugev surve jätkus rindejoones muutusi toomata.
9. Hiina kaitseministeeriumi valdkonnas lokkab korruptsioon.
10. Naftaturu seis sellel aastal ei pruugi olla Venemaa jaoks piisavalt tulutoov.
11. Ikka USA kongressi otsuse ootel…
12. Pisu migrantide teemast Venemaal.
13. Lühiuudised.
1. Eile õhtul pommitas vene pool S-300 rakettidega jälle Harkivit. Dnipro linnas teatati plahvatustest täna hommikul ning Krimmi ja Kurski suunalt oli loo kirjutamise ajal tulemas suurem ballistiliste rakettide Kh-22 rünnak, teele saadetud Tu-22m3 pommitajate poolt. Piiri ja rindejoone lähedaste Ukraina asulate tihe pommisadu jätkus.
2. Venemaa kaitseministeerium väidab, et nende õhutõrje tulistas Belgorodi oblastis alla raketi S-200.
Ukraina väed hävitasid eile Mariupolist põhja pool asuva Hranitne küla piirkonnas pooleldi ehitatud raudteesilla, kütusepaagid ja insenertehnikat, ütles Mariupoli linnapea nõunik Petro Andrjuštšenko.
3. Kupiansk-Kreminna: Kupianski suunal surub vene pool jätkuvalt aga rünnakute arv ikka tavapärasest väiksem. Mõnes kohas rinde kesk ja lõunalõigus vaid vene poole kompimised. Muutusi rindejoones ei tuvastanud.
4. Siversk: vaid kaudtuli.
5. Bahmut: siingi vaid mõned nõrgemad vene poole rünnakud muutusi rindejoones toomata.
6. Donetsk: Avdiivka ümber siiski tugev surumine jätkus ja tuvastas ka ühe edenemise Avdiivka suunal linnast põhjas datšade piirkonnas (mõnisada meetrit hallis alas).
Novomõhailiivka juures õnnestus vene poolel eile u500x500m põllulapp ära vallutada asula lõunaserval. Asulasse sisse siiski saadud pole ja vene pool kurdab, et miine olla liialt palju ees.
7. Lõunarinne: veelgi rahulikum kui varasemalt ja rindejoones muutusi ei tuvastanud.
Berdjanski suund: suht vaikne.
Tokmaki suund: hallis alas pisu lainetas seekord Ukraina kasuks.
Melitopoli suund: vaikne.
8. Herson: vene pool peale u 10-lise soomuskolonni kaotust korraga jätkasid nad eile jao suuruste jalaväeüksustega rünnakuid terve päeva, aga edutult. Seni vene pool kurdab, et ei suudeta Ukraina droonindust alla suruda ja üldse olevat neil omapoolse seirega kehvasti. Siiani suurem külmalaine pole veel ulatunud, mõnel ööl siiski kuni 10 kraadi külma võib visata ja ikka vihma, lörtsi ja lund vahelduva eduga tulemas on, sestap kipub arvama, et tagalatoetusega ei lähe vene poolel mitte sugugi lihtsamaks ning olelusvõitlus toidu/joogi, sooja ja moona pärast vaid kasvab.
9. Pisu võimendatud emotsiooniga lugu aga iva saab kätte: Hiina armee, nagu ka Venemaa armee, võis saada „tapja nr 1” ohvriks, nagu eksperdid nimetasid 10 aastat tagasi korruptsiooni. Müüt „maailma teisest armeest” kummutati peagi pärast Ukraina sõja algust: eraldatud raha varastatakse, tuleb sõdida 1950-1960ndate tankidega, Põhja-Koreast ostetakse mürske, 1,5 miljonit komplekti sõjaväevormidest on kuhugi kadunud. Hiina president Xi Jinping on seadnud eesmärgiks muuta Hiina relvajõud 2027. aastaks „maailmatasemel” armeeks, kuid Ameerika luureandmed tekitavad kahtlusi selle ülesande teostatavuses.
Laiaulatuslikku personalipuhastust Hiina Rahvavabastusarmee (PLA) juhtkonnas seostatakse korruptsiooni ilmsikstulekuga, mis osutus nii suureks, et teeb olematuks Xi jõupingutused armee moderniseerimiseks ja seab isegi kahtluse alla Hiina võimekuse sõja pidamiseks, vahendab Bloomberg Ameerika luure leide. Näiteks raketid, mis sisaldavad kütuse asemel vett või mida ei saa korralikult välja lasta, kuna raketihoidlate kaaned ei tööta korralikult. Bloombergi allikad ütlevad, et raketiväed on kõige julmem näide, kuid kogu sõjatööstuslikku kompleksi kimbutab korruptsioon. Selle ulatus on nende sõnul selline, et USA ametnikud peavad praegu ebatõenäoliseks, et Hiina astub lähiaastatel tõsisesse sõjalisse vastasseisu.
Viimase poole aasta jooksul on altkäemaksu võtmisega vahele jäänud üle 10 Hiina kaitseministeeriumi kõrge ametniku – Bloomberg nimetab seda ilmselt suurimaks armeepuhastuseks tänapäeva Hiina ajaloos. Muutunud on kaitseministeeriumi ja mereväe juhid ning raketivägede juhtkond. Viimased lahkumised toimusid detsembri lõpus: üheksa vallandatu hulgas oli viis raketivägedest ja kaks varustuse arendusosakonnast. Samuti eemaldati kolme riigile kuuluva raketitootja juhid. See on ainult see, mis on ametlikult välja kuulutatud.
See ei ole Xi enda positsiooni nõrgendanud, märgib Bloomberg: vastupidi, arvukad tagasiastumised, sealhulgas need, keda ta ise edutas, näitavad, kui suur kontroll tal olukorra üle on.
Raketijõududel on Taiwani sissetungi korral võtmeroll. Xi nimetas aastavahetusel taasühinemist Taiwaniga ajalooliseks vajaduseks. USA luure andmetel on Xi andnud sõjaväele korralduse valmistuda Taiwani üle sõjalise kontrolli kehtestamiseks aastaks 2027. See on PLA sajanda aastapäev, selleks ajaks peaks sellest saama maailmatasemel armee.
10. Venemaa loodab kallist naftat – sõjaliste kulutuste tõttu ülespuhutud eelarve põhineb keskmisel 71 dollarisel barrelihinnal –, kuid aasta algus ei tõota head. Turg on endiselt nõrk ja üks peamisi tegijaid Saudi Araabia, langetab hindu, vahendab Bloomberg.
Riigile kuuluv Saudi Aramco alandab veebruariks ostjatele hindu kõigis piirkondades, sealhulgas põhiturul – Aasias. Saudi Araabia nafta hinnad määratakse kindlaks lisatasu kaudu, mis vastab võrdlusalusele – konkreetse turu standardklassile (Brent Loode-Euroopa jaoks, Dubai toornafta Aasia jaoks). Peamise araabia kerge nafta lisatasu Aasia riikidele vähendatakse 2 dollari võrra 1,5 dollarini barreli kohta. See on rohkem, kui eeldasid Bloombergi küsitletud kauplejad ja rafineerijad, kelle prognoos nägi ette 1,25 dollari suurust langust. Saudi Aramco alandas hindu ka kõikidel veebruarikuistel saadetistel Loode-Euroopasse, Vahemerele ja Põhja-Ameerikasse.
Nafta maailmaturu hinnad langesid eelmisel aastal esimest korda pärast 2020. aastat. Iisraeli sõda Hamasiga ja hirm tõsise konflikti ees Lähis-Idas ei toonud kaasa tõsist hinnatõusu. Houthi võitlejate rünnakud kaubalaevadele ei ole samuti veel toonud kaasa tarnehäireid. Samal ajal kasvab pakkumine, USA suurendab tootmist, mis suurendab tõenäosust, et turul tekib ülejääk: paljud majandusteadlased kardavad, et maailmamajandus aeglustub ja nõudlus nafta järele väheneb. Hindade madalal hoidmiseks pidi OPEC+ pikendama tootmiskärbeid kogu selle aasta jooksul. Lisaks väheneb tavaliselt veebruaris-märtsis õlikulu ning rafineerimistehased kasutavad seda aega regulaarseks remondiks.
Venemaa võimud on endiselt optimistlikud. 2024. aasta eelarve sisaldab aasta keskmist naftahinda 71 dollarit barreli kohta Uuralis. Eelmise aasta 11 kuu kohta oli see rahandusministeeriumi andmetel 62,9 dollarit. 2-dollariline lisatasu võrdlusalusele tähendab, et Saudi Araabia nafta hind on veidi alla 80 dollari, kuid Venemaa naftat müüakse endiselt allahindlusega. Kõik toetub eelarvekuludele, eelarve tulude ja kulude kasv on plaanis 20%, aga mis siis, kui naftahinnad äkki langevad, küsib HSE professor Jevgeni Kogan. „Me näeme naftaturu kokkuvarisemist peamise riskina majandusele,” hoiatasid MMI analüütikud.
11. Üks tõhusamaid relvi, mille Ukraina liitlastelt sai, maa-õhk raketisüsteemid Patriot võib peagi kasutuks muutuda. Nad on päästnud tuhandeid elusid, kuid Valge Maja ja Pentagoni ametnikud on hoiatanud, et USA võime varustada neid süsteeme püüdurrakettidega hakkab lõppema, vahendab New York Times.
Patriot on üks väheseid süsteeme, mis suudab alla tulistada enim inimohvreid põhjustavaid ballistlikke rakette, tsiteerib NYT Ukraina sõjaväeohvitseri, kes hindab Patrioti päästetud elude arvu tuhandetesse.
Aastavahetuse eel ja järel tulistas Venemaa tuliselt Ukraina linnu. 29. detsembril tulistas Venemaa välja üle 120 raketi, tappes vähemalt 44 inimest, neist 30 Kiievis ja 2. jaanuaril veel umbes 100. Ukraina presidendi Volodõmõr Zelenski sõnul tulistati vaid viie päevaga välja üle 500 raketi. ÜRO vaatlejad registreerisid selle aja jooksul 90 tsiviilisikut surma ja üle 400 haavata.
Kuid iga Patrioti rakett maksab 2-4 miljonit dollarit ja Ukraina toetuseks eraldatud vahendid on otsa saanud. USA jätkab Ukraina toetamist sõjalises sfääris nii kaua kui vaja – kuid mitte viimase kahe aasta mastaabis, ütles hiljuti välisministeeriumi pressiesindaja Matthew Miller.
Toetuse uuendamiseks peab selle heaks kiitma kongress, kuid seni pole Valge Maja suutnud sellega kokkuleppele jõuda. Esindajatekoja spiiker Mike Johnson nimetas uue abiosa heakskiitmise tingimuseks selget strateegiat Ukraina jaoks, millel on määratud eesmärgid ja meetodid eraldatud vahendite kasutamise jälgimiseks.
12. Kaks Venemaa valitsusametnikku kaitsesid migrantide jätkuvat kohalolekut Venemaal keset käimasolevaid migrantide mahasurumist, tekitades blogijate tugevat kriitikat ja viidates sellele, et Venemaa valitsusel puudub tõenäoliselt endiselt ühtne poliitika migrantide suhtes Venemaal. Venemaa presidendi ettevõtjate õiguste kaitse volinik Boriss Titov teatas 7. jaanuaril, et Venemaa kartused, et migrandid võtavad Venemaa töökohti, on „täiesti alusetu” ja väitis, et Venemaa siseministeeriumi (MVD) statistika näitab, et Venemaa kodanikud panevad palju rohkem toime kuritegusid kui sisserändajad. vene väljaanne Kommersant teatas MVD statistikale viidates, et välisriikide kodanikud panid 2023. aasta jaanuarist novembrini Venemaal toime kaks protsenti kuritegude koguarvust. vene ajaveebipidajad kritiseerisid Titovi avaldusi tugevalt, nimetasid teda tavapärasest vene elust eemale jääjaks ja süüdistasid teda soovis asendada Venemaa etniline vene elanikkond migrantidega. Teine milblogija väitis, et määratlemata „spetsiifilised diasporaad” kontrollivad terveid Venemaa majandussektoreid ja väitis, et paljud Venemaa kodakondsuse saanud migrandid panevad toime kuritegusid ja seetõttu ei kajastu välismaalaste Venemaal toime pandud kuritegude madalas statistikas. vene milblogijad ründasid ka Nižni Tagili (Sverdlovski oblast) politseiosakonna ülema asetäitjat kolonel Taras Bulgakovi väitega, et inimesed „tegid eimillestki suure numbri” seoses 29. detsembri intsidendiga, kus kaks migrantidest teismelist peksid Nižni Tagilis arvatavasti etniliselt venelast. vene milblogijad väitsid, et Venemaa võimud peaksid saatma Bulgakovi Ukrainasse sõdima ja väitsid, et migrandid kujutavad endast vastuluureohtu, kuna Venemaa suurim tankitootja Uralvagonzavod asub Nižni Tagilis.
Titovi avaldus, millega üritatakse hajutada hirme migrantide seotuse pärast Venemaa majandusse, on tõenäoliselt osa püüdlustest tõsta Venemaa avalikku toetust jätkuvale sõltuvusele võõrtööjõust, et korvata siseriiklikku tööjõupuudust, mille põhjustas Venemaa täiemahuline sissetung Ukrainasse. Venemaal oli 2023. aastal väidetavalt umbes 4,8 miljoni inimese suurune kodumaine tööjõupuudus, mis tõenäoliselt hõlmas nii kvalifitseeritud kui ka lihttööjõudu. USA Sõjauuringute Instituut hindab jätkuvalt, et Venemaa valitsus jätkab konkureerivaid ja ebajärjekindlaid jõupingutusi, et sundida migrante Venemaa sõjaväkke, kasutada neid sõjast tingitud Venemaa tööjõupuuduse kompenseerimiseks ja piirata neil Venemaal töötamist, osaliselt selleks, et rahustada ksenofoobiat. Titovi avaldused, mis kaitsevad migrantide panust Venemaa majandusse, peegeldavad tõenäoliselt Venemaa valitsuse nende osade seisukohta, kes püüavad võõrtööjõu abil Venemaa majandust ülal pidada. Venemaa sõjalised ja julgeolekuelemendid – eelkõige Venemaa kaitseministeerium (MD), MVD, Rosgvardia, juurdluskomitee ja föderaalne julgeolekuteenistus (FSB) – näivad olevat juhtivad jõupingutused migrantide sundimisel Venemaa sõjaväkke. Need Venemaa valitsusorganid on järjekindlalt korraldanud haaranguid migrantide kogukondades, et väljastada naturaliseeritud migrantidele sõjaväekutseid, värvanud migrante migrantide kinnipidamisasutustest, pakkunud sõjaväeteenistuse eest Venemaa kodakondsust ja reklaaminud Venemaa lepingulist sõjaväeteenistust Kesk-Aasia keeltes. MVD on esitanud Venemaa valitsusele ka seadused, mille eesmärk on piirata võõrtööjõudu ja sundida neid tõenäoliselt ajateenistusse.
16. Uus konflikt Aafrikas Etioopia vihastas Somaalia kokkuleppele Somaalimaaga. Somaalia süüdistab Etioopiat Somaalimaaga sõlmitud kokkuleppe üle suveräänsuse kahjustamises
USA Kongressi vabariiklased (nende sõnul) ootavad nagu varemgi Bidenilt mitte ainult kompromissi piiri osas, vaid ka Ukrainat puudutava strateegia selgitamist. Esindajatekoja pressiesindaja Mike Johnson ütles, et Valge Maja pole veel vajalikku teavet andnud.
Zelenski kohtus Kiievis Jaapani välisministri Yoko Kamikawaga. Pressikonverentsi pidi Jaapni välisminister andma varjendist, sest tööle läks Kiievi õhuhäiresireen…
Kasvavad relvakonfliktid kogu maailmas on teravdanud arutelu Euroopa Liidus oma armee loomise üle. EL peaks looma oma relvajõud, mis hoiaksid ära sõdu ja säilitaksid rahu, ütles Itaalia asepeaminister ja välisminister Antonio Tajani. Njah, ei usu, et teema suurt tählepanu saab, sest ei näe NATO kõrval teist lääneriikide uut sõjalist ühendust ja EL-i reeglid seda ka hetkel ei lubaks.
putin jätkab oma „presidendi kampaaniat” ikka kõike lubades ning vaid „juhuslikult “ valitud seltskondadele.
Venemaa kaitseministeerium (MD) väitis 7. jaanuaril, et Vene Noorte Armee Kadettide Rahvuslikus Liikumises (Yunarmia) on praegu 1,5 miljonit last ja noort liiget. Venemaa kaitseministeerium väitis, et Yunarmia liikumisel on üle 261 väljaõppekeskuse kogu Venemaal ja okupeeritud Ukrainas, sealhulgas 79 keskust, mis avati 2023. aastal. Yunarmia liikumine annab lastele sõjalist ja „patriootlikku” haridust ning esindab tõenäoliselt Venemaa katseid investeerida pikaajaliselt väele järelkasvu kasvatamises.
Ukraina sõjaline vaatleja Kostjantõn Mašovets teatas 7. jaanuaril, et Venemaa lükkas relva- ja personalipuuduse ning bürokraatlike probleemide tõttu vähemalt teist korda edasi Moskva ja Leningradi sõjaväeringkondade taasloomise tähtaega.
Kokkuvõte tugineb avalikele allikatele. Allikateks on sõdivate poolte ametlikud teated, avalik meedia, kummagi poole blogijate sõnumid ning kolmandate osapoolte info. Loo autor üritab hoida eraldi fakti, kuuldust ja arvamust. Info kipub enamasti olema vastukäiv või seda varjatakse, sestap tugineb kokkuvõtte lisaks erinevate sõjalist olukorda kajastavate kaartide analüüsil. Vigu juhtub ja parandused teeb järgmise päeva kokkuvõttes. Vabandused ette, et vene riiki, sellega seotud kremlimeelsete isikute nimed on väikse tähega… ja sõna Ukraina igas võtmes suure tähega.
Viimased uudised
TOP 10
Vaata siit elektri hinda tunni kaupa
Loading ...
Kuidas lisada Lõunaeestlase äpp
