Sõja ülevaade: 678. päev – droonid ja raketid Ukraina suunal
Avaldatud: 2 jaanuar, 2024
Vastase kaotused. Allikas: https://armyinform.com.ua/ Lõunaeestlane jätkab sõjanduse asjatundja Toomas Piirmanni ülevaatega sündmuste kohta Ukraina sõjas.
Ukraina 02. jaanuar 2024:
droone ja rakette (njah, päris suur ports vene pommitajaid õhus oli, sestap vist neid palju teele saadeti) Ukraina suunal ikka palju jagub ning päris vaikne pole ka Venemaal, vene poole tugev rünnakute surve ikka tavapärastel rindelõikudel ning kaks nende edenemist ka tuvastas.
Njah, konfliktid mujalgi maailmas kipuvad kasvama ning kas tõesti kipub tulema pisu suurem sõja-aasta maailmas? Tundub, et murdehetke võimalusi on juurde tulnud…
1. Ida-Ukraina linnad uue droonide ja rakettide rünnaku all.
2. Päris kurtmata ei oldud ka Venemaal.
3. Kupiansk-Kreminna: eile jagus tugevaid rünnakuid vaid Kupianski suunal ja rindejoone muutusi ei tuvastanud.
4. Siversk: „vaikne”.
5. Bahmut: ikka sammhaaval Bahmutist loodes vene pool edeneb.
6. Donetsk: Avdiivka kaitse püsib ja juba kaks nädalat pole vene pool linnale lähemale saanud.
7. Lõunarinne: Robotine juures üks vene poole edenemine.
8. Herson: rindejoon püsib, kuigi vene pool ponnistab tugevalt.
9. putin nimetas Belgorodi tulistamist terrorirünnakuks ja teatas oma soovist lüüa Kiievi väljakuid.
10. 1. jaanuari öösel toimusid suuremad migrantide püüdmise aktsioonid Moskvas ja Peterburis.
11. Rubla hakkas aasta lõpus tuntavalt langema ning ennustatakse selle aasta teisel pooles veelgi karmimat langust.
12. Makseprobleemid on tabanud Venemaa naftaeksporti Indiasse.
13. Rindel sai surma esimene 18-aastane vene soldat.
14. Briti luure hinnang edasisele sõja kulgemisele Ukrainas.
15. Mõni väljavõte Zelenski intervjuust (The Economist).
1. Ukraina õhutõrje tulistas öö jooksul alla 35 Shahedi droonist 35. Kipuvad nüüd vene poolelt teele saadetud droonid tulema u 10-stes gruppides u kolme tunniste vahedega. Võib-olla loodetakse nii hoida ajaliselt pikas perioodis Ukraina õhutõrjet pinge all, et tähelepanu hajuks ning tekiks väsimus jne.
Täna varahommikul u kella 6 paiku: 21 Venemaa strateegilist pommitajat on praegu õhus suundumas Kaspia mere lähedal asuvatesse starditsoonidesse, sealhulgas 17 Tu-95MS-i ja 4 Tu-22M-i. Juba fikseeriti ka rakettite lennud Ukraina suunal ning õhutõrje oli kella 6.20 ajal töös nii Kiievis kui paljude ida-Ukraina linnade kohal.
Kuna USA-st pärit raketitarned hakkavad lõppema, hoiatavad eksperdid, et Ukraina õhutõrje ei suuda tõrjuda kogu Venemaa talvist pommitamiskampaaniat. See on sunnitud valima, milliseid sihtmärke kaitsta, kirjutab Telegraph.
2. Venemaa tiibrakett Kh-101 kukkus või tulistati alla Venemaa õhutõrjetulega Venemaa territooriumil Stavropoli oblastis Novotroitski küla lähedal. ~425 km rindejoonest. Pisu siiski tuli ka kurtmist kõigist kolmest Ukraina piirnevast Venemaa oblastist ning olla nii droone kui kaudtuld piiri lähistel. Ühestki hukkunust siiski teada ei antud.
Pisu tuli vene poole muret, et Ukraina on hakanud enda meredroonidele juurde lisama ka tulistavaid agregaate ja 30 detsembri rünnakul Sevastoopolile ka esimene selline avastati. Pisu kardavad, et sinna võib lisanduda päris valusaid relvi, mille blokeerimine läheb keeruliseks.
3. Kupiansk-Kreminna: väga tugev vene poole rünnakute surve Sinkivka küla poole jätkus, eile prooviti nii soomuskolonnidega kui eraldi jalaväega. Isegi, kui külani jõutakse, siis pidama jääda ei suudeta. Kaotuste arv vene poolel seni väga kõrge. Mujal rindel vene rünnakuid ei tuvastanud ning rindejoon jäi muutusteta.
4. Siversk: vaid kaudtuli.
5. Bahmut: linnast loodes on vene pool jõudnud hõivata idapoolsemad hooned Bohdanivkas ning ikka sammhaaval kipuvad jätkama. Võimalik, et kogu rindele Ukrainal piisavalt kaudtulemoona ja droone ei jagu ning käibki nn triaaž, kuhu ja kui palju. Suurt läbimurde ohtu siiski ei prognoosi, kuna peatselt peaks tulema tugevam kindlustatud ning maastikueelistega kaitseliin. Klisiivka ja Andriivka rünnakud pole juba nädal vene poolele edu toonud.
6. Donetsk: hull vene kaotuste jada põhiliselt Avdiivkast põhja ja loode pool jätkus ilma ühegi vene poolse edusammuta. Pisu meeldiva üllatusena suudab Ukraina ära noppida vene kaudtule suuremaid torusid ning õhutõrjerelvasid ka rindest üle 30 km kauguselt. Seda, et nii kaugele ulatuvad pole üllatus vaid see, et nii kaugelt ka olulisi üksikuid relvasid ära nopitakse. Järelikult on piisavalt ressurssi.
Mujal rindel vene rünnakuid jagus ning rindejoone muutusi ei tuvastanud kusagil.
7. Lõunarinne: üks vene poole edenemine ikkagi.
Berdjanski suund: suht vaikne.
Tokmaki suund: Robotinest läänes sai vene pool tagasi nädal-paar tagasi kaotatud possad. Ukrainlaste kommentaar oli, et arvatavalt vaid lühikeseks ajaks. Kaudtuld ja droone jagub mõlemapoolselt palju.
Melitopoli suund: vaikne.
8. Herson: vähemalt kolme sillapea ümber lahingud jätkusid ilma muutusi rindejoones toomata. Liigub igatsuguseid versioone, kunaks vene pool on lubanud sillapead likvideerida, on nii nädalasi kui kuiseid lubadusi. Seni pole neist ükski pidanud. Jätkuvalt tundub, et Ukrainal on suurem huvi Oleski vabastamiseks ja tegevus nii droonide kui kaudtuleüksustega käib päris tihedalt just sellel suunal. Kui pisu unistada, siis Antonovski silla kõrvale on võimalik lihtsamini miskit ajutist rajada ning silla enda ehitis annab juba päris suure kaitseefekti. Eks näis.
9. Belgorodi tulistamine Ukraina relvajõudude poolt 30. detsembril 2023 on terrorirünnak, ütles putin.„… See on relv, mis tabab väljakuid ja selle relvaga tabasid nad otse linna keskel, kus inimesed kõnnivad enne aastavahetust,” ütles putin kohtumisel sõjaväelastega Višnevski haiglas (tsitaat TASS-ilt).
Tema arvates tahetakse selliste rünnakutega „hirmutada venelasi ja tekitada riigis ebakindlust”. „Muidugi saame Kiievis ja igas teises linnas väljakuid lüüa, ma saan aru, minus ka kõik keeb, aga mis, kas meil on vaja tabada tsiviilisikuid? Ei, me tabame sõjalisi sihtmärke ja seda me ka teeme,” märkis Venemaa president ja lubas suurendada löökide arvu Ukraina vastu.
putin kinnitas samas, et Venemaa ei kavatse lõputult sõdida, kuid oma positsioone ta loovutada ei kavatse. Moskva soovib konflikti lõpetada „nii kiiresti kui võimalik”, kuid „ainult meie tingimustel”, rõhutas Venemaa president.
„Vaenlane on löödud. Ukraina liidrid saavad vaid küsida lääne poliitikutelt jaotuslehti ja käia ringi, käed välja sirutatud,” kinnitas putin. Samas ei täitunud tema sõnul Venemaa „vaenlaste” lootused, et majandus kukub kokku ja inimesed tulevad tänavatele.
Belgorodi kesklinn sattus 30. detsembril 2023 Ukraina relvajõudude massiliste rünnakute alla. Selle tagajärjel hukkus 24 inimest, sealhulgas neli last, ja veel 108 sai vigastada. Venemaa alaline esindaja ÜRO juures Vassili Nebenzja ütles ÜRO Julgeolekunõukogu koosolekul, et tegemist on eelnevalt planeeritud „terroriaktiga” tsiviilisikute vastu. Tema sõnul pole selle taga mitte ainult Kiiev, vaid ka Brüssel, London ja Washington.
30. detsembri õhtul ründas vene armee vastuseks Belgorodi tulistamisele „otsustuskeskusi ja sõjalisi objekte” Harkovis, teatas Venemaa kaitseministeerium. Raketid tabasid kortermaju, lasteaeda, meditsiiniasutust ja Harkovi hotelli. Selle tagajärjel sai vigastada 28 inimest, sealhulgas kaks last.
10. 1. jaanuari öösel toimusid Moskva kesklinnas haarangud migrantidele – pidulike pidustuste ajal tabas politsei naaberriikidest pärit välismaalasi ja toimetas nad minema ettekäändel „andmebaasist õigusrikkumisi otsides”. Kui palju inimesi kinni peeti, pole teada.
Sama juhtus ka Peterburi kesklinnas – Gostinõi Dvori metroojaama lähedal. Politsei viis migrante, sealhulgas lapsi bussidesse. Väljaande Bumaga andmeil tõid korrakaitsjad kinnipeetute jaoks kohale kümme bussi, mis mahutasid üle 250 inimese. Politsei kontrollis välismaalaste dokumente ka metroojaamas endas ja palus migrantidel tänavale minna.
Lisaks sellele toimusid vahistamised Admiralteiskaja metroojaama lähedal, kuid need ei olnud nii massilised kui Gostinõi Dvoris. „Admiralteiskaja jaamast lahkus vähemalt kaks bussi kinnipeetud migrantidega,” märkis Bumaga.
Fontanka andmetel toodi Peterburi kesklinnast politseijaoskondadesse umbes 3 tuhat migranti. Neist üle 600 viibis Venemaal erinevate migratsiooniseaduste rikkumistega.
Möödunud aastavahetusel toimusid massilised haarangud migrantidele ka Moskvas ja Peterburis. Pealinnas peeti inimõigusaktivisti Valentina Tšupiku sõnul kinni vähemalt 350 inimest. Peterburis peeti kinni ligi kaks tuhat inimest, kirjutas Fontanka.
Igal aastal toimub Venemaal uusaastapühade ajal külastajate vastu haaranguid, märkis Tšupik. Samal ajal on alates 2023. aasta suve algusest vene julgeolekujõududele antud korraldus korraldada haaranguid migrantide ja hiljuti Venemaa kodakondsuse saanud isikute otsimiseks, et saata nad sõjaväelise registreerimise ja värbamisbüroodesse sõjaväeliseks registreerimiseks.
Reidid toimusid Hiina turul Tšeljabinskis, Hilokski turul Novosibirskis, Sofia köögiviljalaos Peterburis, Sverdlovski oblastis ja Tšuvašias, aga ka Moskva oblasti mošeedes ja Wildberry ladudes.
Moskvas anti politseipatrullidele korraldus otsida tänavatelt kodanikke, kes pole sõjaväes registreeritud. Selleks peavad nad kontrollima passis vastavat märki. Kui sellist märki ei ole, määratakse kodanik kinnipidamisse ja toimetatakse politseiosakonda.
Piirkonnapolitseinik peab kinnipeetava andmed kopeerima ja saatma elukohajärgsesse sõjaväelise registreerimise ja värbamise büroosse, et komissariaadi töötajad saaksid isiku registreerida. Sel juhul antakse kinnipeetavale ka saatekiri sõjaväelise registreerimise ja värbamise büroosse. Politseil soovitati keskenduda hiljuti Venemaa kodakondsuse saanud isikutele.
11. 2023. aasta lõpus näitas vene rubla tugevaimat langust alates 2015. aastast ja jõudis Bloombergi jälgitava arengumaade nõrgimate valuutade reitingute top 3 hulka. Dollari kurss aasta alguse 71,8 rublalt tõusis 26%, 90,36 rublani viimase tehingu lõpus 29. detsembril. Euro kallines 28%, 76,2-lt 97,7-le ja Hiina jüaan 24%, 10,14-lt 12,61-le. Maailmas näitas dollari suhtes tugevamat langust vaid kaks valuutat: Türgi liir (36,6%) ja Argentina peeso (78%).
Rubla devalveerimine oleks võinud olla tugevam: augustis ulatus vahetuskursside kasv 30-40%ni, dollari väärtus oli üle 100 rubla ja euro murdis läbi 110 piiri. Venemaa Föderatsioon tõstis järsult baasintressi – 7,5%-lt 16%-le aastas ning võimud nõudsid esmalt mitteavalikult ja seejärel presidendi dekreediga, et eksportijad müüksid valuutaturu toetamiseks börsil rohkem valuutat.
Alates oktoobrist on neli tosinat suuremat ettevõtet kohustatud hoidma 80% välisvaluutatuludest Venemaa pankades ja müüma 90% sellest mahust börsil. Keskpank saab rublale ohtude tekitajad kauplemisest välja arvata – riigiduuma andis talle vastavad volitused detsembri lõpus.
kremlis peeti dollarit 100 juures ohuks režiimile – seepärast anti keskpangale 2024. aasta märtsiks kavandatud valimiste eel korraldus kiiremas korras sekkuda, et stabiliseerida vahetuskursid ja inflatsioon. ütles Bloomberg.
Presidendi administratsioon eeldab, et dollari kurss langeb enne valimisi 75–80 rublani, ütlesid Meduzale presidendi administratsiooni ja valitsusega seotud allikad. Neist ühe väitel putinile „ei meeldi” 90–100 rubla kurss, kuigi see aitab eelarvet täita, ning rubla tugevnemine peaks näitama, et „olukord” riigis „paraneb”.
Võimud saavad rubla hoida vähemalt kevadeni, kuni kehtib presidendi dekreet valuuta kohustusliku müügi kohta, misjärel hakkavad kursid taas tõusma ning 2024. aasta talveks maksab dollar majandusteadlaste hinnangul 103 rubla, edastas Reuters. 2024. aasta eelarvesse lülitas valitsus dollari 90,1 rubla juurde, millele järgneb järkjärguline nõrgenemine 91,1 rublani 2025. aastal ja 92,3 rublani 2026. aastal.
Rubla probleemiks on välisvaluuta sissevoolu järsk vähenemine: Gaidari Instituudi andmetel saab Venemaa majandus 2023. aastal eksporditulu 420 miljardit dollarit – see on minimaalne summa alates aastast 2020 ja on 29% väiksem kui 2022. aastal ja 15% vähem kui sõjaeelsel tasemel. Majandus saab veelgi vähem reaalset valuutat: 40% eksporditehingutest makstakse keskpanga andmetel rublades. See moodustab umbes 250 miljardi dollari välisvaluuta sissevoolu, millest peaaegu pool tuleb jüaanist. 2023. aasta lõpuks võib Venemaale jõuda dollarites ja eurodes vaid umbes 110–120 miljardit dollarit, mis vastab 2000. aastate alguse tasemele.
12. Makseprobleemid on tabanud Venemaa naftaeksporti Indiasse, millest sai pärast Ukraina sõja puhkemist ja EL-i embargot suurim Venemaa barrelite ostja. Detsembris langesid naftatarned Venemaalt India turule võrreldes mai tipuga kolmandiku võrra – 1,48 miljoni barrelini päevas, selgub Bloombergi avaldatud analüüsifirma Kpler andmetest.
See on miinimum alates 2023. aasta jaanuarist, mil Indiasse saadeti 1,4 miljonit barrelit. Samal ajal ulatus eksport mai tippajal 2,15 miljoni barrelini ja tarned püsisid kolm kuud – aprillist juunini – 2 miljoni barreli tasemel päevas ja üle selle. Sügisel ekspordimahud kahanesid: septembris saatis Venemaa Indiasse 1,8 miljonit barrelit, oktoobris – 1,6 miljonit ja novembris – 1,7 miljonit barrelit.
Teine miinus on tingitud asjaolust, et India naftatöötlemistehastel, mis kogu 2023. aasta jooksul said keskmiselt 140 tuhat barrelit Sokol klassi päevas, ei õnnestunud osta makseprobleemide tõttu rohkem kui 5 miljonit barrelit, mis tarniti Indiasse kuue tankeriga.
Seda takistas asjaolu, et Kaug-Idas naftat tootval Rosnefti tütarettevõttel Sakhalin-1 LLC tekkis raskusi pangakonto avamisega Araabia Ühendemiraatides (AÜE). Arve oleks võimaldanud ostjatel maksta nafta eest dirhamites, ütles Kpleri juhtiv tooraineanalüütik Victor Caton.
Tema sõnul seisavad Sokoli naftatankerid India ranniku lähedal jõude ning kaks neist on andnud märku, et võivad minna Hiinasse. Venemaa nafta tarned India turule aga jätkuvad, märkis Cato: kolm uut alust märkisid pärast lasti ümberlaadimist lõppsihtkohaks India.
Samal ajal suurendas India Kpleri sõnul kogu 2023. aasta nafta importi Venemaalt enam kui kahekordselt võrreldes 2022. aasta sama perioodiga. Keskmiselt laekus India turule 1,79 miljonit barrelit päevas, samal ajal kui suuruselt teise tarnija Iraagi nafta import langes 11%, 908 tuhande barrelini päevas.
India riiklikud rafineerimistehased otsustasid Venemaalt pärit naftatarnete eest tasumiseks üle minna AÜE dirhamidele pärast seda, kui valitsus soovitas neil Hiina jüaani mitte kasutada. India energeetikaministeerium märkis omakorda, et dollarites maksmine on problemaatiline – mitte kõik pangad ei aktsepteeri neid vene nafta eest.
Samal ajal on Venemaa jaoks probleemiks kujunenud ruupiates maksmine: India ei varusta Venemaa Föderatsiooni tagasi kaubavoogudega, mille peale saaks kulutada India valuutat, ning selle tulemusena koguneb India pankadesse ruupiaid. Reutersi allikad hindasid peatatud summa suuruseks 40 miljardit dollarit, kuigi võimud ja Vene Föderatsiooni keskpank kinnitasid, et see maht on võrreldamatult väiksem.
13. Ukraina sõjas hukkus 2005. aastal sündinud vene lepinguline sõdur. Sõjaväelase ema rääkis tema surmast avalikul lehel „Overheard Smolensk” ja BBC Russian Service juhtis sellele tähelepanu. Väljaande andmeil on tegemist esimese teadaoleva 18-aastase Venemaalt pärit sõjaväelase surmajuhtumiga.
„16. detsembril jätsime hüvasti minu poja Stasiga, kes sõlmis lepingu 18-aastaselt. Stas suri 17. novembril Kupjanski rajooni Harkovi oblastis Sinkivka külas,” kirjutas hukkunud sõjaväelase ema Irina Siltšenkova. Lahkunu kohta on teada, et ta sündis 20. mail 2005. aastal. Sel aastal lõpetas ta Smolenski 24. kooli ja astus Smolenski oblasti tehnikaakadeemiasse. „Ma ei lõpetanud, vaid võtsin dokumendid. Lepingu sõlmisin 5. septembril,” rääkis ema. Enda sõnul teatati talle poja surmast 12. detsembril. Sõjaväelane maeti 16. detsembril Nižnjaja Gedeonovka külla.
2023. aasta aprillis võttis riigiduuma osana elektroonilisi kutseid käsitlevate seaduste paketist vastu muudatuse, mis võimaldab täiskasvanud koolilõpetajatel allkirjastada lepingu sõjaväeteenistuse kohta. Varem oli lepingu alusel ajateenistusse astumiseks vaja kõrg- või keskeriharidust.
Samuti lubas riigiduuma kuu aega pärast ajateenistust ajateenijatel sõlmida lepingud Venemaa kaitseministeeriumiga. See võimaldab ministeeriumil saata nad Ukrainasse sõtta. Enne seda nägi seadus ette, et lepingu võib sõlmida alles pärast kolmekuulist ajateenistust. Pealegi hakkasid ajateenijad pärast sõja algust üha sagedamini sõlmima lepinguid sunniviisiliselt või „tagasiulatuvalt” Ukrainasse saatmiseks.
vene kaitseminister šoigu ütles detsembri keskel, et Venemaa on 2023. aasta algusest saatnud sõtta üle nelja tuhande õpilase. Tema sõnul võtsid nad „vabatahtlikult akadeemilise puhkuse ja täidavad lahingumissioone”.
Alates 2023. aasta algusest hakkasid sõjaväelise registreerimise ja värbamise ametid nõudma lõpetajatelt nõusoleku allkirjastamist enne ajateenistuse edasilükkamise lõppu. See võimaldab õpilasi sõjaväkke võtta enne ametlikku diplomi saamist, hoiatasid „Ajateenistuse kooli” inimõiguslased.
„Nad narrivad kaheksateistkümneaastaseid poisse, kes loomulikult ei mõista selliste avalduste õiguslikke tagajärgi. Erinevatel ettekäänetel, veenmise ja ähvarduste toel sunnitakse neid ütlustele alla kirjutama,” ütles „Ajateenistuse kooli” juht Aleksei Tabalov.
Inimõigusaktivistid projektist „Kõnnid läbi metsa” andsid samuti infot sõjaväelaste registreerimis- ja värbamisbüroode esindajate ning üliõpilaste kohtumistest. Sellistel kohtumistel väljastatakse õpilastele mobilisatsioonikutse koos passi ja registreerimistunnistusega. „Õpilased rääkisid, et nad kogunesid saalidesse, et kohtuda sõjaväelaste registreerimis- ja värbamisbüroode esindajatega. Moskvast tulijatele anti kohe mobilisatsioonikutse. Ülejäänud vabastati,” ütlesid inimõiguslased.
14. Sõda Ukrainas ei lõpe 2024. aastal Ukraina või Venemaa võiduga, sest mõlemal poolel pole lahinguväljal suureks läbimurdeks piisavat inimjõudu ega relvi, ütlesid Briti luureametnikud Timesile. „2024. aasta ei too kaasa suuri operatiivseid edusamme – sel aastal ei toimu tõenäoliselt suurt läbimurret,” nõustus Ühendkuningriigi valitsusallikas. Tema sõnul peitub Ukraina üks võidukäike Venemaa armee nõrgenemises sedavõrd, et Venemaa liider lõpuks alla annab.
Vaatamata putini „valulävele” ei saa ta lõpmatuseni sõda toetada, rõhutas allikas. Seetõttu on tema hinnangul vajalik pikendada Ukraina sõjalist konflikti 2025. aastani ja edasi, et testida putini otsustavust edasi võidelda ja „tema bluff välja tuua”.
Seega võib Venemaa Ühendkuningriigi kaitseministeeriumi prognoosi kohaselt 2025. aastaks kaotada 500 tuhat Ukraina-vastases sõjas hukkunut ja haavatut, kui kaotused jäävad praegusele tasemele. Samuti võivad putini otsusekindlust mõjutada kõrged sõjakulud, mis ulatuvad peaaegu 40%-ni kõigist riigi föderaaleelarve kuludest.
Samal ajal, panustades putini alistamise ajale, peab Euroopa olema valmis selleks, et USA lõpetab Kiievi toetamise, hoiatab allikas. Tema sõnul loodab Venemaa president Valgesse Majja tulevale Donald Trumpile, kes püüab abi katkestada.
„Kas Mandri-Euroopa saab endale lubada abi kärpimist lihtsalt sellepärast, et Trump ütleb, et USA dollareid enam ei tule? Arvan, et enamus mõistab, et putinil ei saa lasta võita, sest tagajärjed Euroopa julgeolekule on tõsised,” selgitas allikas.
Lääne ametnike sõnul võib Ukraina jätkata oma senise positsiooni hoidmist ilma USA abita. „Ukrainat on palju lihtsam toetada kaitses, suutes kaitsta saavutatud edu, kui minna rünnakule. <…> Ma arvan, et oleme pikas perspektiivis üsna enesekindlad,” ütleb üks lääne ametnik.
ELi riigid ei ole aga Ungari veto tõttu seni suutnud kokku leppida Ukrainale nelja-aastases 50 miljardi euro suuruses finantsabi paketis. Budapesti blokist mööda hiilimiseks saavad 26 EL-i riiki kasutada „plaani B” ja lubada Euroopa Komisjonil oma tagatisel Kiievile lühiajaliste laenude andmiseks turult laenata kuni 20 miljardit eurot, kirjutas Financial Times.
Hoolimata praegusest ummikseisust rindel, kus kummalgi poolel pole piisavalt jõudu sügavaks läbimurdeks, loodab kreml sõja venitada vähemalt 2026. aastani, märkisid ka Lääne luureallikad Bildile. Nende sõnul arvestab putin Lääne toetuse vähenemisega Ukrainale ja töötab välja uut keskmise tähtajaga sõjaplaani.
15. President Vladimir Zelenski lükkas taas tagasi võimaluse pidada läbirääkimisi Venemaa diktaatori vladimir putiniga ja rõhutas Lääne konsolideerimise olulisust Ukraina ümber, kuna kremli liider „tunneb hirmu nagu loom”. Ta ütles seda intervjuus ajalehele The Economist. Zelenski ütles, et Ukrainat toetades kaitseb Euroopa end Venemaa agressiooni eest.
„Andes meile raha või andes relvi, toetate iseennast. Päästate oma lapsi, mitte meie omasid,” ütles Zelenski ja hoiatas, et kui Ukraina kaotab, liigub putini agressioon läände.
President ütles, et „putin tunneb end nõrgana nagu loom, sest ta on loom”. „Ta tunneb verd, tunneb oma jõudu. Ja ta sööb teid õhtusöögiks koos kogu teie ELi, NATO, vabaduse ja demokraatiaga,” ütles Zelenski. Ta meenutas, et mitmete Euroopa riikide luureteenistused hakkasid kaaluma Venemaa rünnaku võimalust nende territooriumidele – ja see kehtib isegi nende riikide kohta, mis ei kuulunud NSV Liitu.
Zelenski ütles läbirääkimiste teemat kommenteerides, et ei näe „Venemaa poolt mingeid põhimõttelisi samme rahu suunas”, küll aga „terroristliku riigi samme”.
President usub, et kui venelased saadavad signaale väidetavast soovist konflikt külmutada, siis „see ei ole sellepärast, et nad on õiged, vaid seetõttu, et neil pole piisavalt rakette, laskemoona ega väljaõpetatud vägesid”.
Zelenski usub, et venelased vajavad seda pausi ressursside taastamiseks, et nad saaksid hiljem „selle sõja lehekülge pöörata kogu oma jõuga”.
Samas intervjuus küsiti Zelenskilt Ukraina sõjaliste eesmärkide kohta 2024. aastaks. Ta rääkis lõunast, Krimmist ja vajadusest kaitsta ida. President ütles, et tunne, et Venemaa võidab nüüd sõda, pole midagi muud kui tunne, sest tegelikult hukkub lahingutes jätkuvalt tuhandeid okupante ning Venemaa Föderatsioon ei suutnud 2023. aasta jooksul vallutada ühtegi suurlinna.
Kokkuvõte tugineb avalikele allikatele. Allikateks on sõdivate poolte ametlikud teated, avalik meedia, kummagi poole blogijate sõnumid ning kolmandate osapoolte info. Loo autor üritab hoida eraldi fakti, kuuldust ja arvamust. Info kipub enamasti olema vastukäiv või seda varjatakse, sestap tugineb kokkuvõtte lisaks erinevate sõjalist olukorda kajastavate kaartide analüüsil. Vigu juhtub ja parandused teeb järgmise päeva kokkuvõttes. Vabandused ette, et vene riiki, sellega seotud kremlimeelsete isikute nimed on väikse tähega… ja sõna Ukraina igas võtmes suure tähega.
Viimased uudised
TOP 10
Vaata siit elektri hinda tunni kaupa
Loading ...
Kuidas lisada Lõunaeestlase äpp
