Sõja ülevaade: 665. päev – „tavapärane” öö Ukrainas
Avaldatud: 20 detsember, 2023Lõunaeestlane jätkab sõjanduse asjatundja Toomas Piirmanni ülevaatega sündmuste kohta Ukraina sõjas.
Ukraina 20. detsember 2023:
„tavapärane” öö Ukrainas, Venemaal ja Krimmiski pole rahulik ning vene poole rünnakutelaine jätkumine tõi eile vaid kaks edenemist (kumbki polnud Avdiivka juures), lisaks päris palju olulist ümber sõja toimuvast.
1. Ikka droonid ja raketid.
2. Venemaal ja Krimmis pole ka rahulik.
3. Kupiansk-Kreminna: tugev vene poole surve jätkus ilma muutusi rindejoones toomata.
4. Siversk: „vaikne”, üks rünnak siiski.
5. Bahmut: eile ei toonud tugev vene poole rünnakutelaine edenemisi siingi rindel.
6. Donetsk: jätkus vene poole väike edenemine vaid Marinkast lõunas.
7. Lõunarinne: Tokmaki suunalt jätkab vene pool tugevate rünnakutega sammhaaval edenemist.
8. Herson: aktiivsed mõlemad pooled nii maal kui õhus ja rindejoones muutusi ei tuvastanud.
9. Tekib lootus, et päris karistamatult välisettevõtteid üle võtnud Venemaa siiski ei pääse.
10. Nagu arvata oli, siis putini avalikud sõnavõtud on tõusuteel ja eks retoorika kipub …
11. Vene Föderatsiooni raamatupidamiskoda avastas riigieelarves rikkumisi kogusummas 17,7 miljardit eurot.
12. Ikka pilk USA abi suunas…
13. Briti luure: kinžall on nüri.
14. Ukraina sõda muutub venelaste seas üha vähem populaarseks.
15. Zelenski andis 19. detsembril aastalõpu pressikonverentsi.
16. Lühiuudised
1. Täna öisest droonilaine 19-st droonist lasi Ukraina õhutõrje alla 18. Õhutõrje töötas Odessa, Hersoni, Dnepropetrovski, Vinnitsa, Hmelnõtski, Kiievi, Tšernigovi ja Kirovogradi oblastis. Tundub, et see ainuke tabamata jäänud droon põhjustas tabamuse Dnipro linna lähistel. Harkivi rünnati täna öösel S-300 rakettidega ja on tabatud vähemalt kahte elumaja, hukkunuid õnneks polnud. Herson on jätkuvalt karmi õhuründe all ning nii liugpomme, kaudtuld ja droone siina poole teele saadetakse. Oli ka hukkunuid. Eile oli väga tihe piiriülene Ukraina asulate pommitamine.
Elektrikatkestus mitmes Vinnõtsja (Kesk-Ukraina) piirkonnas Ladõžõni elektrijaama rikke tõttu.
2. Moskvas oli eile väidetavalt aktiivne õhutõrje. Oli peatatud lennujaamade sisse- ja väljalennud. Venemaal Brjanskis toimus plahvatus. Džankoi rajoonis (Krimm) teatati plahvatustest.
FSB ülem bortnikov väidab, et Ukraina intensiivistas Venemaal diversiooni- ja spionaažitegevust.
Venemaa „edeneb” droonide tootmises ja toodab rohkem rakette kui enne 24. veebruari 2022, kuid need mahud ei võimalda endiselt okupantidel relvi koguda. Sellest rääkis telesaates Ukraina luure peadirektoraadi (GUR) esindaja Andrei Jusov. Vastates küsimusele, kas relvatootmine Vene Föderatsioonis praegu kasvab, ütles Jusov, et see oleneb nomenklatuurist. „Kui me räägime droonidest, siis ilmselgelt nad selles suunas edenevad. Mis puutub rakettide tootmisesse, siis jah, seda on rohkem kui enne täismahulist invasiooni, kuid see on siiski äärmiselt ebapiisav, et korvata nende kaotusi, mis on tekkinud pärast massilisi raketirünnakud Ukraina vastu,” ütles GURi esindaja. Tema sõnul töötab Venemaa sõjatööstuskompleks nüüd selle nimel, et katta täiemahulisest sõjast tekkinud relvakaod. „Me ei saa praegu rääkida sellise taseme kuhjumisest ja taastamisest, mis oli enne täiemahulist sissetungi enamiku nomenklatuuri jaoks,” lisas Jusov.
3. Kupiansk-Kreminna: vene poole rünnakud eile rindejoones muutusi ei toonud. Lisaks tugevale surumisele Kupianski suunal on järjest enam tõusmas vene poole surve Kreminnast loodes, läänes ja edelas. Siingi muutusi rindejoones ei tuvastanud.
4. Siversk: jälle Spirne küla kandis üks tugevam vene poole üritus, muutusi rindejoones polnud.
5. Bahmut: tugev vene poole rünnakutelaine nii linnast loodes, läänes kui edelas jätkus, aga eks pisu üllatusega need ükski eile edu ei toonud.
6. Donetsk: siingi hull vene poole surumine tervel rindel jätkus. Juba kolmas päev ei suuda tuvastada ühtki vene poole edenemist Avdiivka ümber. Ukraina jahib väikeste tsiviildroonidega isegi üksikuid vene soldateid, sestap arvab, et neid peaks Ukraina omadel vähemalt sellel rindelõigul jaguma. Ka pole märganud, et sellel rindelõigul oleks Ukraina poolel kaudtulemoona puudust. Kasvanud pole vene poole kurtmine kaotuste suhtes (ju see vist normaalne) aga kurdavad, et kaudtulemoon ei jõua tihti õigeks ajaks kohale ning seni jäädakse maha droonide mahasurumises Ukrainast.
Ainuke rindelõik, kus juba teine päev järjest õnnestub vene poolel edeneda on Novomõhailivkast kagus. Väljaspoole asulat jäävaid hooneid on lisandunud vene kontrolli alla aga asulasse endasse veel sisse saadud pole. Veel väga murelik pole.
7. Lõunarinne: ikka sammhaaval Tokmaki suunalt vene pool jätkab.
Berdjanski suund: suht vaikne.
Tokmaki suund: Novoprokopivkast veidi ida poole tunginud sai eile vene pool edasi, võttes oma kontrolli alla mitmed varem Ukraina kontrolli alla kuulunud puuliinid. See ala on alati olnud dünaamiline. Kasvas ka hall ala selles sektoris. Hetkel tundub, et vene poole tugev surve jätkub ning siia suunale on keskendutud ja kaudtule, lennunduse ja droonidega.
Melitopoli suund: vaikne.
8. Herson: enamus lahinguid ikka Krõnki juures. Proovib vene pool ikka nii ja naa, aga edasi ei saa. Vene ja Ukraina allikad viitasid, et mõlemad pooled kasutavad tõhusalt droone Hersoni suunal ning väidetavalt seisavad vene väed jätkuvalt silmitsi idakaldal haavatute evakueerimiseks vajaliku varustuse puudusega. Pisu hea üllatusega ulatuvad Ukraina omadel tsiviildroonid granaate alla poetama Dnepri jõest ka üle 10 km kaugusel. Jätkuvalt arvamusel, et vene poole vägede tihe ja segane konsentratsioon takistab neil head juhtimist ning koordinatsiooni, sestap tunduvad ka nende rünnakud pigem väiksemate ponnistustena. Kuna maapeal ikka vene poolel ei edene, siis tihe on vene lennunduse töö ja seni mõlemat Dnepri kallast ka liugpommidega pommitatakse ning suurest vihast lihtsalt kõige võimalikuga Hersoni linna valimatult pommitatakse. Hakkab tekkima tunne, et vene milblogijad ei taha eriti enam siin suunal oma võimetusest kirjutada, sest järjest keerulisem on põhjendada, miks ei suudeta suure ülekaaluga seni Ukraina sillapeasid üle laia jõe likvideerida ehk siis saamatuse meistriklassi vääriline teos…
9. Venemaa võimudel on seni õnnestunud riigist lahkuda otsustanud lääne firmade ärid oma kontrolli alla võtta, ilma ohvrite vastumeetmeteta. Euroopa Liidu juhid, olles kokku leppinud 12. sanktsioonide paketi, otsustasid EL-is külmutatud vahenditega maksta hüvitisi Venemaal varadest ilma jäänud Euroopa ettevõtetele.
Seni on EL külmutanud vaid sanktsiooninimekirjadesse kantud füüsiliste ja juriidiliste isikute varad. Nende konfiskeerimist on arutletud ja uuritud juriidilisi võimalusi, kuid Euroopa seadusandlus ei luba vara võõrandada. EL kehtestab nüüd erandi: kui Euroopa äriühingu Venemaa tütarettevõte on sunniviisiliselt üle antud Vene Föderatsiooni omandisse või kontrolli ja on kantud sanktsioonide nimekirja, võidakse tema varad ja aktsiad arestida, et „muu hulgas tasuda kokkulepitud piisav hüvitis” emaettevõttele.
„Poolteist aastat pidin kordama, et läänes külmutatud Venemaa varade konfiskeerimine on võimatu vajalike seaduste puudumise tõttu,” kirjutas majandusteadlane Sergei Aleksašenko. „Tänu putinile, kes aitas selle probleemi liikuma saada,” lisas ta: perioodil pärast EL-i 11. sanktsioonide paketi vastuvõtmist kehtestas president dekreediga 2023. aasta suvel välisjuhtimise Prantsuse Danone ja taanlaste Carlsberg Venemaa osakondades. Enne seda andis putin Föderaalsele Kinnisvarahaldusagentuurile üle Saksa Uniperi ja Soome Fortumi „tütarettevõtted”.
Aleksašenko kommenteerib: EL-i 12. sanktsioonide pakett võimaldab liikmesriikidel vastu võtta seadusi, mis lubavad konfiskeerimist, et maksta hüvitisi ettevõtetele, mille varad on Venemaa omandisse või kontrolli alla võtnud. On selge, et need seadused on veel vastu võtmata ja veelgi enam, need normid ei puuduta Ukrainale makstavat hüvitist, kuid tundub, et see ei muutu nüüd mitte JAH või EI küsimuseks, vaid MILLAL?
Carlsberg hindas oma Venemaa tütarfirmat, Baltika õlletootja hinnaks ligikaudu 3 miljardit dollarit, lisaks oli Baltika müügiavalduses kirjas, et tema raamatupidamises on 0,5 miljardit dollarit, kirjutas väljaanne New York Times. putini kauaaegne tuttav ja Baltika asutaja Taimuraz Bolloev, kelle president määras valitud vara haldama, nõudis Taani tippjuhtidelt omandiõiguse ülemineku ametlikku vormistamist, ütlesid nad. „See nõuaks meilt sõna otseses mõttes putini ja tema administratsiooniga lepingu sõlmimist, tehes kokku juriidilise tehingu, mille käigus nad saaksid meie äri peaaegu tasuta. Me lihtsalt ei saanud seda teha,” ütles Carlsbergi tegevjuht Jacob Arup-Andersen ajalehele.
Oktoobris ütles ta ka, et Venemaa võimud on Baltika „varastanud”. Detsembris kutsus Bolloev Venemaa valitsust üles seda natsionaliseerima.
Mõned advokaadid usuvad, et Venemaa varade konfiskeerimine võiks toimuda vastavate seaduste väljatöötamisega ja kohtu otsusega. Loogiline oleks kohtuotsuste alusel trahvide maksmiseks külmutatud varadest raha välja võtta, usub rahvusvaheline advokaat Sergei Golubok.
Euroopa Liidu otsuses öeldakse, et hüvitis mõjutatud Euroopa ettevõttele juhul, kui Venemaa valitsus sunniviisiliselt arestib tema vara, „määratakse kohtulikult või halduslikult või seadusega ette”. Eraldi on sätestatud, et see erand ei kehti keskdepositooriumides hoitavatele varadele (st Venemaa Panga reservidele).
USA on hiljuti asunud välja töötama seadusi Venemaa riigivarade, eelkõige keskpanga reservide konfiskeerimiseks. Novembris kiitis eelnõu heaks parlamendi väliskomisjon. EL-is võttis Euroopa Nõukogu Parlamentaarse Assamblee poliitikakomisjon nädal tagasi ühehäälselt vastu memorandumi Venemaa riigivarade konfiskeerimise kohta.
Eile kaotasid Saksa ettevõte Wintershall ja Austria OMV oma osaluse Gazpromiga ühisettevõtetes, mis arendasid Južno-Ruskoje nafta- ja gaasikondensaadivälja ning Ahimovi maardlaid Urengoi maardlas. Sellekohased dekreedid allkirjastas putin.
Jutt on ühisettevõttest Achimgaz (Wintershall 50%), Achim Development (Wintershall 24,99%) ja Severneftegazprom (Wintershall 35%, OMV 24,99%), samuti nendega seotud kaubandusettevõtete struktuuridest „Achim Sales” ja „Gazprom YuGRM Trading”.
Euroopa ettevõtete varad müüakse sundmüügiga uutele Venemaa omanikele, tehingud peavad toimuma „turuväärtusega”. putin andis valitsusele ülesandeks luua juriidilised isikud, mis võtavad juhtimise üle: Sogazile ja Gas Technologiesile tehti ettepanek saada LLC kaasomanikeks. Viimase ettevõtte kasusaaja on teadmata. Gazpromi osakaal uutes struktuurides jääb samaks.
Wintershall ja OMV saavad hüvitist, mille suuruse määrab valitsuskabinet. Need rahalised vahendid külmutatakse aga Venemaal spetsiaalsetel C-tüüpi kontodel.
Euroopa ettevõtted ise kandsid nende varade väärtuse 2022. aasta lõpus maha. Seejärel hindas OMV oma osalusega Južno-Russkoje väljal tekkinud kahju suuruseks 1 miljard eurot. Wintershall tuvastas kogukahju suuruseks 5,3 miljardit eurot, sealhulgas Nord Streami ja Saksamaa ühise gaasitranspordiettevõtte WIGA Transport aktsiad.
putin tutvustas esimest korda mehhanismi Euroopa suurinvestorite vara ülekandmiseks Venemaa varadesse. Seni pole võimud seda ametlikult konfiskeerinud.
10. USA provotseeris Venemaad alustama sõda Ukrainas, ütles putin kaitseministeeriumi nõukogu koosolekul. Tema sõnul sai kõik alguse juba 2014. aastal, pärast Kiievi valitsuse vahetust. „Mida USA Ukrainas tegi? Tegelikult võtsid nad meilt võimaluse luua suhteid selle riigiga normaalsel ja poliitilisel viisil. Nad tegutsesid <…> „seadusetusest”. 2014. aastal viisid nad läbi riigipöörde ja liikusid edasi. Nad lihtsalt sundisid meid sellele kaosele reageerima,” ütles putin.
Sellele järgnes Krimmi annekteerimine. Enne seda ilmusid poolsaarele mõned sõjaväevormis, identifitseerimismärkideta inimesed – nad vallutasid ja blokeerisid valitsus- ja strateegilisi objekte. putin tunnistas hiljem, et need olid vene väed, kelle ülesanne oli tagada „referendumi” läbiviimine. Nõukogu koosolekul ütles ta, et sel moel otsustas Venemaa „Krimmi toetada”, vastasel juhul oleks pärast Ukraina võimuvahetust seal toimunud „veresaun”.
Mis puudutab Donbassi, siis putini sõnul oli Moskva valmis teatud tingimustel „järk-järgult taastama Ukraina territoriaalse terviklikkuse” – selleks sõlmiti Minski lepingud, kuid Kiiev ja Lääs vallandasid selles piirkonnas „praktiliselt sõja” ja sundis Venemaad peale, et see järk-järgult „eemalduks”, et inimesi „ei hävitataks” ja seejärel keelduti täitmast kokkuleppeid kaasaegse Ukraina armee loomiseks. Presidendi sõnul oli nende aktsioonide lõppeesmärk „tõmmata Ukraina NATO-sse”, mis on Venemaale vastuvõetamatu.
putin usub, et USA oli sellest kõigest kasusaaja. „Ameerika Ühendriigid, lahendades need praeguse plaani probleemid, rebides, nagu nad arvavad, Ukraina eemale Venemaast, katkestades Venemaa suhted Euroopaga – selles osas saavutasid nad kahjuks selle, mida nad tahtsid. Me lihtsalt ei saanud teisiti käituda. Või oli vaja kõik üle anda ja vaadata, kuidas nad järjest meid ellimineerisid– meie omasidd, algseid venelasi,” rääkis president.
putini sõnul mõistis USA, et Venemaa ei saa teisiti tegutseda, kuid jäi oma joonele jätkuvalt kinni. „Nad tõmbasid meid ja Euroopa teadlikult sellesse konflikti,” märkis ta.
11. Vene Föderatsiooni raamatupidamiskoda avastas riigieelarves 3840 rikkumist kogusummas 1,774 triljonit rubla (17,7 miljardit eurot). Vastavaid materjale esitleti osakonna esitlusel Riigiduumas, vahendab TASS. Rahaliste vahendite maht, mille osas rikkumisi fikseeriti, osutus märgatavalt suuremaks kui 2022. aastal. Siis tuvastati kogu aasta jooksul 4447 rikkumist summas 885,6 miljardit rubla (8,86 miljardit eurot).
Suurim osa rikkumistest on seotud eelarve raamatupidamisnõuetega, moodustades üle 400 juhtumi, mille kogukahju on 1,2 triljonit rubla. Levimuse poolest teisel kohal olid föderaaleelarve täitmise rikkumised, mida avastati 650 juhul ja kahju ulatus 14,4 miljardi rublani. Nendest rikkumistest tuuakse esile probleeme toetuste andmisel juriidilistele isikutele kogukahjuga 10,9 miljardi rubla ulatuses.
Eelarve rikkumiste järsk kasv langes kokku selle salastatud osa ulatusliku laiendamisega: 2023. aastal plaanisid Venemaa võimud kulutada 6,5 triljonit „salajast” rubla (65 miljardit eurot). See summa osutus 2022. aastaga võrreldes kaks korda suuremaks: siis kanti eelarvesse 3,733 triljonit rubla „salajast” eraldist – need sisaldusid kogusummas, kuid ei olnud „ajastatud” konkreetsete valdkondade ja juhtide jaoks. Tänavu kavatses valitsus kulutada 22,4% eelarvest ehk peaaegu iga neljas rubla.
2023. aasta eelarve salakulud tõusid suuruselt teiseks kirjeks: valitsus kavatses rohkem kulutada ainult „sotsiaalpoliitikale” (7,34 triljonit rubla).
Pärast sõja puhkemist lõpetas rahandusministeerium föderaalsete riigikassa kulutuste kohta andmete avaldamise punktide kaupa. Viimased kättesaadavad aprillikuu andmed näitavad, et armee rahastamine kasvas aastaga 128%, ulatudes 628 miljardi rublani kuus.
12. USA kaitseministeerium kulutab viimased 1,07 miljardit dollarit uute relvade ja varustuse ostmiseks, et asendada Ukrainasse saadetud relvad ja varustus ning 30. detsembriks ammendab täielikult Kiievi abistamiseks vajalikud vahendid.
See tuleneb Pentagoni kontrolöri Michael McCordi kirjast, mille ta saatis esindajatekoja ja senati kaitsepoliitika komiteede juhtidele, kirjutab Bloomberg dokumendile viidates.
Kaitseministeeriumi esindaja lisas kirjale nimekirja relvadest, mida Pentagon kavatseb pärast Ukrainale üleandmist osta. Eelkõige kulutatakse 635 miljonit dollarit rakettide ostmiseks, 210 miljonit dollarit varuks 155-mm M795 suure plahvatusohtlikkusega kildmürskude, kaitsmete, praimerite ja mitmesuguste püssirohtude ostmiseks ning 129 miljonit dollarit mereväe salajaseks rahastamiseks, et asendada relvi „muud raketid” kategoorias.
„Kui need rahalised vahendid on eraldatud, ammendab osakond olemasolevad rahalised vahendid Ukraina julgeoleku tagamiseks,” ütles McCord.
Samal ajal ei suuda USA Kongress kokku leppida 61,4 miljardi dollari suuruse rahalise ja sõjalise abi paketi andmises Ukrainale, mille USA presidendi Joe Bideni administratsioon tegi ettepaneku juba oktoobris. Vabariiklased nõuavad, et nende vahendite eraldamine oleks seotud sisserändepoliitika karmistamise ja julgeoleku tugevdamisega Mehhiko piiril. Praegu on kongresmenidel jõuluvaheaeg ja nad pöörduvad selle teema juurde tagasi alles pärast 1. jaanuari 2024.
Ukraina omakorda on juba asunud valmistuma USA abi viivitamiseks. Ülemraada asetäitja Alexandra Ustinova sõnul ehitab Ukraina armee kaitsele üleminekuks kolm rida kindlustusi. „Peame üle minema kaitsesõjale ja mitte minema rünnakule, nagu varem. Ja me mõistame hästi, et isegi kui raha eraldatakse, hakkab maailmas laskemoon otsa saama,” rääkis Ustinova telesaates.
CNN teatas varem, et Ukraina sõjavägi alustas laskemoona kasutamise normeerimist kasvava defitsiidi tõttu. Seetõttu on Vene armee tuli praegu viis kuni seitse korda intensiivsem kui Ukrainast.
Lääne ametnike sõnul saavad Ukraina ilma USA täiendava abita esmalt otsa kaugmaarakettidest, seejärel õhutõrjerakettidest ning seejärel suurtükiväe laskemoonast ja lähimaarakettidest, sealhulgas Stingeride ja Javelinide jaoks. Varude täielik ammendumine võib toimuda 2024. aasta juuniks.
Njah, oleks täitsa nõus, kui mõni täiendav maks pandaks ja kogu saadav tulu läheks Ukraina aitamiseks…
13. Raketid Kinzhal, mille putin on kuulutanud oma „superrelvaks”, jõuavad Ukraina sõjas harva sihtmärkideni, teatab Ühendkuningriigi kaitseministeeriumi luure. Aruandes öeldakse, et 14. detsembril, putiniga „otseliini” päeval, kasutas Venemaa Kinzhal esimest korda pärast 2023. aasta augustit. Eelkõige lasti Kesk-Ukrainasse välja vähemalt üks rakett, ilmselt eesmärgiga tabada sõjalennuvälja.
Ukraina õhujõudude teatel kasutas Venemaa kokku kolme Kinžali – Kiievi suunal ja strateegilisel lennuväljal Hmelnitski oblastis Starokonstantinovis. Ühe hävitas Kiievi oblastis asuv õhutõrjeraketiüksus. Ukraina relvajõud ei täpsustanud, mis kahe teisega juhtus.
„Kinzhal” on Venemaa tulevases sõjalises doktriinis oluline roll, meenutab Briti luure. See rakett oli kuue tüüpi „superrelvade” nimekirjas, mille putin kuulutas välja juba 2018. aastal. Ukrainas kasutab vene armee neid rakette erandjuhtudel – hästi kaitstud ja sõjas kõrge väärtusega sihtmärkide hävitamiseks.
Luureametnikud rõhutavad siiski, et Kinžallidel oli „segalahingus debüüt”, rõhutavad luureametnikud: „Paljud stardid ei saavutanud sihtmärke, samas kui Ukrainal õnnestus need väidetavalt „võitmatud” raketid kinni püüda. Kuningriigi kaitseministeerium teatas juba oktoobris nende ebaefektiivsusest, märkides, et raketid on katsetamisjärgus ja nende jõudlus lahingutingimustes jätab soovida.”
„Paberil on see rakett ülitõhus, võimeline lendama ülehelikiirusel ja vältima kaasaegseid õhutõrjesüsteeme, kuid on tõenäoline, et selle potentsiaali realiseerimiseks on Venemaa poolt selle kasutamise meetodeid vaja oluliselt täiustada,” rõhutas London.
Varem kirjeldas putin Kinžalli kui raketti, mille kiirus on 10 korda suurem helikiirusest ja mis on samuti võimeline manööverdama kõikidel lennutrajektoori etappidel. Tema sõnul on rakett võimeline „ületama kõik olemasolevad ja tulevased õhu- ja raketitõrjesüsteemid”, samuti toimetama tuuma- ja tavalõhkepäid enam kui 2000 kilomeetri kaugusele.
14. Ukraina sõda muutub venelaste seas üha vähem populaarseks. Seda väitis uurimisprojekti „Kroonikad” asutaja Aleksei Minjailo, tutvustades oma organisatsiooni läbi viidud küsitluse tulemusi. Kroonika andmetel on viimase 10 kuu jooksul venelaste järjekindlate sõja toetajate arv langenud 22%-lt 12%-le. Sellesse kategooriasse kuuluvad kodanikud, kes vastavad samaaegselt kolmele kriteeriumile:
toetan sõda;
usun, et eelarve prioriteediks peaksid olema kulutused sõjaväele;
ei toetaks putini otsust viia väed välja ilma sõja eesmärke saavutamata.
Aasta lõpuks hakkas järjekindlate rahu pooldajate arv (18,5%) sõja toetajate osakaalu üle ülekaalu saama. „Me ei näe põhjust rääkida nende inimeste sõjavastastest vaadetest. Sellegipoolest on nende seisukoht sõja lõpetamise suunas isegi läbi legaliseeritud kaotuse,” märkis Minjailo. Sellesse rühma kuulusid venelased, kes samaaegselt:
ei avalda toetust sõjale;
arvavad, et eelarve prioriteet peaks olema sotsiaalvaldkond;
toetaks vägede väljaviimist ilma sõja eesmärke saavutamata.
Eesmärke saavutamata vägede väljaviimise vastaste arv on alates aasta algusest vähenenud. Veebruaris ei nõustunud sõja sellise lõpetamisega peaaegu pooled vastanutest (47%), oktoobris vaid kolmandik (33%). „Me räägime „seaduslikust” kaotusest, see tähendab mitte tingimuslikust „Abramsist” Tverskajal, vaid sellest, kui Venemaa valitsus oma väed välja tõmbas. Kui küsimus oleks sõnastatud stiilis „kas te toetate vene vägede lüüasaamist”, oleksid tulemused olnud teised,” selgitas Minyailo.
Sarnase olukorra sõja toetajate ja vastaste suhtega fikseeris ka VTsIOM. Keskuse juht Valeri Fjodorov märkis, et Ukraina-vastase sõjategevuse veendunud pooldajate osakaal Venemaa ühiskonnas („sõjapartei”) on vaid 10–15% elanikkonnast. Sõja veendunud vastaste osakaal oli 16–18%. „Need inimesed ütlesid, et on sõjalise erioperatsiooni vastu, kuigi sotsioloogid helistavad neile tühjalt kohalt, võttes telefoni tühjalt kohalt ja paraku vähesed inimesed usuvad hoiatusi, et küsitlus on anonüümne,” selgitas VTsIOM-i juht.
VTsIOM-i juhi sõnul pelgavad enamus venelasi mitte niivõrd sõda, kuivõrd lüüasaamist ning peavad parimaks võimaluseks sõja lõpetamist Venemaa tingimustel. Samas on vastajatel raske nimetada konkreetseid tingimusi ja lihtsam on tugineda kremli otsusele.
15. Ukraina president Volodõmõr Zelenski andis 19. detsembril aastalõpu pressikonverentsi, kus ta kommenteeris Venemaa jätkuvat soovimatust läbirääkimisteks, tema usaldust tulevase Lääne abi suhtes, Ukraina siseriiklikku relvatoodangut ja võimalikku tulevast mobilisatsiooni Ukrainas. Zelenski väitis, et kreml ei saavutanud 2023. aastal Ukrainas oma sõjalisi eesmärke, viidates tõenäoliselt Venemaa suutmatusele okupeerida kogu oma ebaseaduslikult annekteeritud territooriumi, eelkõige Luganski ja Donetski oblasti halduspiirideni jõudmatuse tõttu. Zelenski ütles, et Ukraina töötab rahvusvahelistel tippkohtumistel rahuvalemi kallal, mida võib-olla tulevikus Venemaale esitada, kuid Venemaaga peetavate läbirääkimiste küsimus on praegu ebaoluline, kuna putini hiljutised avaldused Venemaa muutumatute eesmärkide kohta Ukrainas näitavad, et Putin ei taha rahu. Zelenski väljendas veendumust, et USA ja EL annavad Ukrainale lähitulevikus abi. Zelenski märkis, et Ukraina toodab 2024. aastal siseriiklikult miljon drooni ja suurendab suurtükiväe tootmist ning Ukraina töötab selle nimel, et toota täpsustamata arvul mürske ja luua infrastruktuur, mis on vajalik riigis toodetud relvade rindele toimetamiseks. Zelenski nentis, et rahastamisprobleemid on takistanud tal langetamast otsust Ukraina kindralstaabi ettepaneku kohta mobiliseerida täiendavalt 450 000–500 000 sõjaväelast. Zelenski rõhutas ka, et ta ei kirjuta alla võimalikule tulevasele naiste mobilisatsiooni seaduseelnõule, kuid võib mobilisatsiooniea alandada 25 aastale. Zelenski vastas küsimusele Ukraina ülemjuhataja kindral Valeri Zalužnõi võimaliku vallandamise kohta, öeldes, et tema ja Zalužnõi vahel on „töösuhe”. vene allikad on üha enam propageerinud teateid Ukraina sisemise poliitilis-sõjalise pinge kohta. jõupingutusi diskrediteerida Ukraina juhtkonda, külvata siseriiklikku usaldamatust Ukraina kodanike ja valitsuse vahel ning nõrgendada Lääne toetust Ukrainale.
16. Lühiuudised
Türgi president Erdoğan usub, et tema riik on rohkem valmis Euroopa Liidu liikmeks saama kui Ukraina ja Moldova, kellega bloki liidrid leppisid eelmisel nädalal kokku liitumiskõneluste alustamises.
Suurbritannia kasutab oma mereväeteadmisi, et aidata Ukrainal kontrollida Musta merd osana kümneaastasest julgeolekupaktist, mis sõlmitakse lähinädalatel. Memorandum lubab pakkuda (mereväe) sõjalist toetust, rahalist abi ja teabe jagamist.
Venemaa peaminister mišustin arutas 19. detsembril Pekingis Venemaa ja Hiina majanduskoostööd ja kahepoolseid suhteid Hiina peaministri Li Quangiga. mišustin saabus Pekingisse Venemaa ja Hiina valitsusjuhtide 28. korralisel kohtumisel ning kohtub järgmise kahe päeva jooksul ka Hiina presidendi Xi Jinpingiga. Sõnumid ikka vanad…
Kokkuvõte tugineb avalikele allikatele. Allikateks on sõdivate poolte ametlikud teated, avalik meedia, kummagi poole blogijate sõnumid ning kolmandate osapoolte info. Loo autor üritab hoida eraldi fakti, kuuldust ja arvamust. Info kipub enamasti olema vastukäiv või seda varjatakse, sestap tugineb kokkuvõtte lisaks erinevate sõjalist olukorda kajastavate kaartide analüüsil. Vigu juhtub ja parandused teeb järgmise päeva kokkuvõttes. Vabandused ette, et vene riiki, sellega seotud kremlimeelsete isikute nimed on väikse tähega… ja sõna Ukraina igas võtmes suure tähega.