Sõja ülevaade: 635. päev – vene poole surumine jätkus
Avaldatud: 20 november, 2023
Vastase kaotused. Allikas: https://armyinform.com.ua/ Lõunaeestlane jätkab sõjanduse asjatundja Toomas Piirmanni ülevaatega sündmuste kohta Ukraina sõjas.
Ukraina 20. november 2023:
vene poole rünnakute arv küll vähenes aga nii Kupianski suunal kui Avdiivka ja Marinka juures tugevam surumine jätkus ning piiramisrõngas ümber Avdiivka tõmbus veelgi koomale.
1. Piiriäärsete Ukraina asulate tihe pommitamine.
2. Pisu kurtmist nii Moskva, Krimmi kui Belgorodi suunalt.
3. Kupiansk-Kreminna: ilm järjest vähendab rünnakute arvu, aga tugev surve siiski Kupianski suunal jätkus.
4. Siversk: „vaikne”.
5. Bahmut: vene pool pisu edenes Bahmutist lõunas.
6. Donetsk: pisu või ümberpiiramise oht tõusta.
7. Lõunarinne: sammhaaval.
8. Herson: aktiivsem Ukraina ja tundub järjest enam vene poole kurtmist olevat.
9. 7 aastaks vangi tõe eest.
10. Reidid migrantide püüdmiseks Venemaal jätkuvad ikka nende Ukraina sõtta saatmiseks.
11. Saksa Välispoliitika Ühingu analüütikute hinnang, mis puudutab ka meid.
12. Ukraina sõjast naasjad tõstavad kuritegevuse taset Venemaal.
13. Venemaa kaalub võimalust võtta teenistusse 1988. aastal loodud kõrgluurelennuk.
14. FSB alustas Hiina luksusklassi autode ostmist.
15. Soovijaid NATO uueks peasekretäriks lisandub…
16. Slovakkia blokeerib EL-i Venemaa-vastaste sanktsioonide 12. paketi…
17. Lühiuudised
1. Varahommikuks info vaid tihedast piiriäärsete Ukraina asulate pommitamisest.
2. Juba teist päeva leiab autopommi tagajärjel mõni kõrgem okupatsiooniametnik Hersoni oblasti oma maise teekonna lõpu. Üks naine üritas Kaliningradi oblastis süüdata süütevedelikuga sõjaväe registreerimis- ja värbamisbürood. Pisu enam ka kurtmist tuli Belgorodi blastist, kus vene pool süüdistas Ukrainat Tochka U kasutamises. Eks vene pool on seal kandis ka varasemalt selles Ukrainat süüdistanud. Veel kinnitamata andmed, et olla jälle mõni droon Moskva andis ringi lennanud ja kurdeti, et miskit ka Krimmi suunal olla liikunud. Võimalikest tabamustest siiski info puudus ning Ukraina kinnitust pole.
3. Kupiansk-Kreminna: suurem surve ikka Kupianski suunal ja põhiliselt jalaväega surutakse Sinkivka küla juures. Eile rindejoones muutusi ei tuvastanud. Tundub, et nagu ilm siin pisu enam külmemaks läheb, siis lükkab vene pool uuesti soomuse töösse ja tankegi rünnaku toetuseks olevat piisvalt. Lõuna pool Kreminna juures ka mõned lahingud ning olla vastikuseid torkimisi ilma rindejoones muutusi toomata.
4. Siversk: vaid kaudtuli.
5. Bahmut: seni vaatamata kehvale ilmale (nüüd siis juba lund tuleb) pole vene poole rünnakud lõppenud. On kinnitamata teateid, et vene pool sai pisu edasi otse Bahmuti lõunaserval ja seni peaks kand maas olema Klisiivka raudteejaamas. Murekohaks on Klisiivka lääneserval olev pikk kõrgustikuliin, mida pidi on vene pool pisu edenenud ja selle kõrgustiku kaotust tähendaks tuntavat Ukraina tagasi tõmbumist rääkimata suuremast domineerimisest Bahmuti ja selle lõunakülje üle. Tundub, et vene pool surub jalaväe massiga ja kuna on päevas palju hetki, kus kehv nähtavus mõjutab sihtmärkide leidmist ning rünnakute nii droonide kui kaudtulega peatamine on raskendatud. Loodan, et siiski suudab ka Ukraina edaspidi rohkem aktiivne olla. Mimtel päeval veel viskab lund ja siis läheb lörtsile/vihmale mitmeks päevaks.
6. Donetsk: hetkel kinnitamata väited, et vene pool võis Stepovest põhja pool üle raudtee saada kuni 2 km üle põldude ja piki metsaribasid. Kui see on õige, siis piiramisrõngas ümber Avdiivka tõmbus veelgi koomale. Eks homseks rohkem selgust majas. Kõlakas ka koksitehase juurest, et Ukraina olla teinud paar tugevamat vasturünnakut ja mõned varem kaotatud possad tagasi saanud. Avdiivkast lõunas eile vene pool edasi ei saanud, kuigi tugevalt üritavad. Kahetised uudised ka Opõtne-Vodjane joonelt, et siit võis vene pool veelgi (u 300 m) edasi saada põhja poole. Ilm soosib valimatut lasupommitamist ja nii kõik külad ümber Avdiivka ja linn ise on tugeva ööpäevase pommisaju käes, ning kui ilm korraks lubab, siis oma panuse ka lennukid annavad. Lisaks kõlakas, et Marinkas sees võis tänavavahe veelgi vene pool edasi saada. Ilm ei soosi õhuluuret ja sestap massiga rünnakutel on suurem töenäosus eesmised possad kaotada. Eks mureks ikka see, et rünnakule saadetavad vene soldatid on kahe tule vahel, omad lasevad sela kui edasi lähe ja sestap need nn kamikaze rünnakud massiga ka mitmes lõigus edu toovad. Kui varasemalt sai need rünnakud juba piisavalt kaugelt tuvastada ning nii droonide kui kaudtulega need lõpetada, siis järjest enam on hetki, kus nähtavus on minimaalne ja vastase avastad alles vahetult possade ees. Homme peaks olema sajuvaba aga siis siingi suunal vihma ja lörtsi tulema hakkab. Õnneks on neis kummaski pisu parem nähtavus.
7. Lõunarinne: sammhaaval.
Berdjanski suund: vene blogijad väitsid, et vene pool korraldas suurema õhurünnaku RBK-500 kobarpommidega, mis olid modifitseeritud liugpommidena, Ukraina positsioonide vastu Staromajorske lähedal. Pomm ise peaks olema rahvusvaheliselt keelatud aga ka varasemalt on vene pool seda kasutanud. Rindejoones siiski muutusi ei tuvastanud, kuigi Staromajorske juures pingelised lahingud käisid.
Tokmaki suund: olla kummagi poole rünnakuid, kuid edenes sammhaaval kahes suunas Ukraina. Kaardilt siiski neid väiteid leida ei õnnestunud, aga pigem usub Ukraina omasid ning sammhaaval edenemisi kipubki tihti olevat keeruline tuvastada.
Melitopoli suund: muutusteta.
8. Herson: kehv ilm ei ole siin vähendanud Ukraina survet. Tugevamat vastutegevust vene poolelt oli peamiselt Krõnki ümber aga asulasse sisse saada pole enam vene poolel õnnestunud ning kurdab, et Ukraina kontrollitav ala Krõnki ümber metsades järjest kasvab. Lisaks kurdetakse ja seda näitavad ka videod, et ka kehvema ilmaga suudab vähemalt pisu vintskemate droonidega Ukraina leida olulisi vene kaudtuleüksusi ja neid hävitada. Eks vene pool enamasti vastab nn profülaktilise kaudtulega ja pommitab põhiliselt asustatud punkte. Rindejoone muutusi küll tuvastada pole suutnud, aga see mõistetav, sest Ukraina omad hoiavad jätkuvalt nn eetrivaikust ja vene poole info pealiskaudsem. Ilm peaks soosima ohutumat jõe ületust. Lahingud jätkusid ka Poima juures ning Hersonist pisu lõunapool Hola Prõstani juures. Seni ei tea, et kumbki suurem maantee oleks suudetud läbi lõigata. Küll tundub, et järjest kauegmale jõest vene kaudtuleüksusi surutakse.
9. Kunstnik Saša Skotšilenkole sõjavastaste hinnasiltide asjas 7 aastat vangistust mõistnud Vasileostrovski ringkonnakohtu kohtunik Oksana Demjaševa valmistub ametikõrgenduseks. Peterburi kohtunike kvalifikatsioonikolleegium soovitas teda Kalininski ringkonnakohtu aseesimeheks.
See juhtus 17. novembril, päev pärast kohtuotsuse kuulutamist, märkis poliitik Lev Shlosberg. Ta meenutas, et tegemist on sama juhatusega, mille poole pöördusid Skotšilenko kaitsjad nõudega kontrollida demjaševa tegevuse vastavust kohtunikueetika standarditele. Nad tõid välja, et kohtunik viis kohtuprotsessi läbi ilma toidu- või ravimipausideta, vaatamata sellele, et kohtualusel oli mitmeid haigusi, ning ähvardas ka tema advokaadid kohtusaalist välja saata, mis on seadusega keelatud.
Komisjoni soovitusest järeldub, et Demjaševa on ainus kandidaat Kalinini ringkonnakohtu aseesimehe kohale. Dekreedile selle suunamise kohta peab alla kirjutama putin.
Neljapäeval tunnistas Demjaševa Skotšilenko süüdi armee kohta käivate võltsingute levitamises (kriminaalkoodeksi artikkel 207.3) ja mõistis talle 7 aasta pikkuse vangistuse üldrežiimiga koloonias. Advokaat teatas oma kavatsusest asi edasi kaevata. Kunstnik peeti kinni 2022. aasta kevadel, kuna ta asendas poes hinnasildid Ukraina sõja teabega kleebistega, sealhulgas lendlehtedega, mis rääkisid Mariupoli draamateatri pommitamise ajal hukkunud tsiviilisikutest.
Skotšilenko on olnud eeluurimisvanglas alates 2022. aasta aprillist. Ta palus kohtunikel kaaluda koduaresti, viidates terviseprobleemidele – muu hulgas diagnoositi tal südamerike –, kuid taotlus lükati tagasi. Päev varem nõudsid Venemaa arstid putinilt kunstnikuga tekkinud olukorda sekkumist. „Raskete kuritegude, nagu vägistamise ja mõrva toime pannud inimeste massilise ennetähtaegse vabastamise teadete taustal tundub eriti ebaõiglane reaalne vangistamine sellisele isikule, kelle teos ei ole kuritegu ega ohvreid. Nõuame teilt kui põhiseaduse tagajalt Saša Skotšilenko viivitamatut vabastamist,” seisab pöördumises, millele on praeguseks alla kirjutanud 313 inimest. Arstid väljendasid muret ka süüdimõistetu tervise pärast, märkides, et koloonias viibimine võib kaasa tuua tema seisundi olulise halvenemise.
19. novembril avaldas Skotšilenko toetusrühm tema esimese kirja pärast kohtuotsust. Kunstnik usub, et tema kohtuprotsess näitas, „kuidas töötab täielikult võimude kontrolli all olev repressiivne kohus”. „Läksin vangi oma tõekspidamiste pärast – armastuse, rahu ja sõnavabaduse pärast –, et rääkida kõigile, kui olulised need asjad on. Need on nii väärtuslikud, et seitsmeaastane vanglakaristus pole neile lihtsalt midagi. Me ei peaks kartma kaotusi ja raskusi nende eest võideldes. Parem vangi minna kui tappa ja saada tapetud. Vangla saab otsa ja mõrv jääb igaveseks teie südametunnistusele,” kirjutas Skotšilenko.
10. Balašiha julgeolekujõud korraldasid reidi mošeele. Väljaande Novaja Gazeta Europe allika sõnul piirasid 17. novembril traditsioonilise reedese palvuse ajal relvastatud ja märgistamata korrakaitsjad mošee ümber. Kontrolliti kõikidel meestel dokumente, osa peeti kinni pakkumisega külastada spetsiaalse bussiga sõjaväe registreerimis- ja värbamisbürood. „Küsimusele „Kes sa oled?” vastas üks töötajatest: „FSB – E, Siseministeerium, Prokuratuur”,” ütles väljaande allikas.
Mošee imaam kinnitas politsei haarangut, väites, et usklikke kuulati üle ja mõnel juhul pakuti neile ajateenistust. Ta ei täpsustanud, kas talle pakuti ajateenistust lepingu alusel või mobilisatsiooni raames. Kahtlust äratas palvemajja saabunud buss, kuid imaam ei osanud öelda, kas sellega viidi kinnipeetavad minema.
See pole esimene taoline haarang, mis Moskva oblastis läbi viiakse. 15. novembril korraldasid natsionalistlikud noorteliikumised Reutovis koos julgeolekujõududega migrantide vastu haarangu turule ja Reutovi manufaktuuri tehasesse. Kontrolliti dokumente, osa peeti kinni ja viidi bussidega minema. Kinnipeetavate arv ja asukoht pärast vahistamist on teadmata.
20. oktoobril korraldas märulipolitsei reidi Moskva lähedal Kotelnikis asuva mošee koguduseliikmetele. Nagu ütles üks kinnipeetutest, saate „Tühista täht” finalist Mamut Useinov, viidi nad „dokumentide kontrollimise ettekäändel” sõjaväelise registreerimise ja värbamise büroosse. Kõiki kinnipeetavaid ähvardati vanglaga, kui nad ei sõlmi Venemaa relvajõududega aastaks lepingut, sealhulgas osalemiseks sõjas Ukrainaga. Selle tulemusena saadeti Useinov väeossa.
2024. aasta presidendivalimiste eel soovivad Venemaa juhid „vältida edasisi ebapopulaarseid meetmeid”, mis hõlmavad oma kodanike ajateenistust, ja „välismaalaste kasutamine võimaldab kremlil meelitada sõjategevusse lisatööjõudu, pidades silmas inimohvrite arvu suurenemist”, ütles Briti luureraport.
11. Saksa Välispoliitika Ühingu (DGAP) analüütikud usuvad, et Venemaa suudab taastada oma sõjalise potentsiaali kuue kuni kümne aastaga ja rünnata NATO-t. Ekspertide hinnangul kujutab NATO riikidele suurimat ohtu oma imperiaalsete ambitsioonidega Venemaa. „Pärast intensiivsete lahingute lõppemist Ukrainas võib Moskva režiimil kuluda oma sõjaliste jõudude taastamiseks vaid kuus kuni kümme aastat. Selle aja jooksul peavad Saksamaa ja NATO võimaldama oma relvajõududel heidutada ja vajadusel ka Venemaa vastu võidelda. Alles siis suudab vähendada uue sõja ohtu Euroopas,” teatas DGAP. Märgitakse, et NATO riigid saavad mõjutada vaid oma heidutus- ja kaitsevõimet, mitte seda, kas Venemaa soovib alustada uut sõda.
„Aeg, mis Venemaal kulub oma sõjaliste jõudude ülesehitamiseks, määrab NATO kiiruse vajaduse. Allianss peab suutma Venemaa rünnaku kuue aasta jooksul tagasi tõrjuda. Pikemad perioodid suurendavad juba sõjaohtu,” kirjutavad analüütikud. Aruandes öeldakse, et NATO jaoks ei ole küsimus selles, kas tal on kunagi vaja mõne teise riigi vastu sõda pidada, vaid ainult millal. „Alianss ei välista enam Venemaa rünnakut. See on Venemaa, kes määrab selle ajaraami pikaajaliste motivatsioonide ja suurenenud sõjaliste võimete kombinatsiooni kaudu. Aken võimalikuks Venemaa rünnakuks avaneb siis, kui Venemaa usub, et rünnak näiteks Balti riikide vastu võib olla edukas,” arvatakse aruandes.
12. Venemaal peaksime ootama kuritegevuse kasvu Ukrainaga sõjas osalejate, sealhulgas putinilt armu saanud endiste süüdimõistetute riiki naasmise taustal, ütles riigiduuma saadik ja Ühtse Venemaa liige Maxim Ivanov. „Nüüd võib-olla kasvab kuritegevuse olukord kuskil. Inimesed naasevad SVO-st („sõjaliselt erioperatsioonilt”). Keegi oli näiteks ajateenistuses. Mõned neist läksid paranduse teele, teised aga mitte,” ütles ta 74.ru-le antud kommentaaris.
Vaatamata sellele pooldas Ivanov lahinguveteranidele automaat- ja vintrelvade ostmise lihtsustamist. Varem välja kuulutatud seaduseelnõu kohaselt saavad nad selle soetada ilma koolituse ja kogemusteta. Riigiduuma selgitas algatust sooviga „suurendada riigi ja ühiskonna usaldust sõjas osalejate vastu”.
Saadik pakkus, et „paljud” võtavad sõna ettepaneku vastu, viidates riskidele, mis tulenevad selliste inimeste „sõjajärgse sündroomi” esinemisest, kuid ta ise leiab, et sel juhul peaks vastutus lasuma arstidel. „Keegi ei vabastanud veterane tunnistuste hankimisest, psühhiaatri ja narkoloogi juures käimisest (relva omamise loa saamiseks – TMT). See on küsimus neile, kes hakkavad sertifikaate väljastama,” selgitas Ivanov.
Rosstati andmetel oli ainuüksi 2021. aastal riigis umbes 1,5 miljonit lahinguveterani. 2023. aasta aprillis said selle staatuse kõik Ukraina sõjas osalejad. 2023. aasta juuni keskpaigaks oli selle saanud üle 133 tuhande rindele läinud inimese, teatas tööministeerium.
Samal ajal esinevad Ukrainaga sõjas osalejad regulaarselt kuriteoteadetes. Nende ohvriks langes vähemalt 30 inimest. Oktoobri alguseks loetles agentuur 27 hukkunut. 19 neist surid endiste Wagneri PMC palgasõdurite käe läbi, kes olid enamasti värvatud kolooniatest. Pärast seda sai teatavaks veel kolm juhtumit: paljulapselise ema mõrv Primorski territooriumil, pensionäri Sverdlovski oblastis ja endise politseiniku isa mõrv Novokuibõševskis.
Sõda Ukrainaga aitas vanglast vabaneda Venemaa kurikuulsamatest kuritegudest osavõtjatel. Nende hulgas on Novaja Gazeta ajakirjaniku Anna Politkovskaja mõrva korraldaja, rekkamehi tapnud ja röövinud Trassoviki jõugu juht Sergei Hadžikurbanov, Aleksandr Enalejev (suri) ja tema kaasosaline Sergei Zuzlev (rehabilitatsioonil), Kemerovo elanik Vladislav Kanjus, kes sai 17 aastat õpilase Vera Pehteleva jõhkra mõrva eest.
Varem on putin öelnud, et ta ei näe vangide sõtta saatmises midagi hävitavat. „Tahan öelda, et me kõik oleme inimesed, igaüks võib teha mingeid vigu, kunagi tegi ta neid, aga andis oma elu kodumaa eest ja lunastas oma süü täiel rinnal,” märkis riigipea. putin tunnistas, et tsiviilellu naasnud armu saanud vangidel esineb ägenemisi. Aga „see on elu, sinna ei saa midagi parata, see dikteerib meile oma karmid seadused,” ütles ta ja nimetas selliseid juhtumeid harulduseks.
13. Venemaa kaalub võimalust võtta teenistusse 1988. aastal loodud kõrgluurelennuk M-55 Geophysics, teatab Briti kaitseministeeriumi luure. Varem kasutati lennukit teaduslikel eesmärkidel, näiteks Antarktika piirkonna atmosfääriuuringuteks. Nüüd aga kavatsetakse M-55 kasutada Ukraina sõjas, kuna armees napib luurevõimet. Haruldane lennuk toodi välja sihtmärgi tuvastamise ja luurega seotud probleemide tõttu. Hiljuti märgati sellel hävitajate jaoks mõeldud luurekompleksi. M-55 suudab lennata 20 tuhande meetri kõrgusel kiirusega 754 km/h. Lennuki omadused võimaldavad täita missioone Ukraina vastu ilma selle territooriumile sisenemata. „On reaalne võimalus, et M-55 naaseb rindeteenistusse, et tugevdada Venemaa piiratud luurevõimet. Suur lennukõrgus võimaldab anduritel töötada märkimisväärse vahemaa tagant,” märkis Briti luure.
M-55 loodi suure kõrgusega luurelennukina raketilöökide läbiviimiseks. Lennuki peakonstruktori Gennadi Beljajevi sõnul ehitati kokku neli lennumudelit ja kaks staatilist. Katsetamise käigus läks kaduma kaks lennukit, ülejäänud kaks sooritasid aastatel 1996–2017 enam kui 250 lendu, peamiselt teaduslikel eesmärkidel. Seejärel pandi need seisma ja pandi Euroopast uute tellimuste puudumise tõttu lattu.
Novembri alguses avaldas Z-kanal Fighterbomber foto Geofüüsikast, teatades, et lennukit kasutati UKR-i luurevarustuse järjekordse modifikatsiooni testimiseks. Selliseid konteinereid kasutatakse hävitajatel Su-34.
Varem sai Briti luure teada, et Venemaa hakkas kasutama kaugmaa radarituvastuslennukit A-50 koos õhutõrjeraketisüsteemidega S-400. Analüütikud väitsid, et lennuk aitab tuvastada sihtmärke Ukraina kohal. TASS-i allikas Venemaa kaitseministeeriumis märkis omakorda, et väidetavalt tagas A-50 töö koos S-400-ga süsteemi eduka kasutamise Ukraina relvajõudude lennunduses.
14. FSB alustas Hiina esmaklassiliste autode ostmist 5-10 miljoni rubla (50 000-100 000 euro) väärtuses. Pärast populaarsete Euroopa ja Jaapani automarkide Venemaalt lahkumist otsustasid föderaalse turvateenistuse töötajad „üle minna” Hiina esmaklassilistele autodele, kirjutab Motor. Väljaande andmetel märgati FSB autopargis vene lipuvärvides värvitooniga krossoverit Exeed VX ja sinise, valge ja punase erisignaaliga LED-kiir. Auto maksumus algab 5,3 miljonist rublast (53 000 eurost). Exeed VX interjöör on mõeldud seitsmele inimesele. Maasturi sees on kolm kliimaseadme tsooni, panoraamkatus, projektsiooniekraan, kaheksa kõlariga helisüsteem, soojendusega ja ventileeritavad istmed, kuus turvapatja ja muud premium-auto valikud.
Enne seda ilmusid FSB garaažis teise Hiina luksusmargi autod. Jutt oli elektriautost Hongqi E-HS9, mille maksumus algab 9,5 miljonist rublast (95 000 eurost). Avalikest allikatest oli võimalik teada saada, et Hiina Rolls-Royce’iks kutsutud auto on registreeritud FSB Moskva ja Moskva piirkonna direktoraadis. Hongqi E-HS9 salongi mahutab neli kuni seitse istekohta. Elektriautol on seitse sõidurežiimi, kiirteel adaptiivne püsikiirusehoidja autopiloodiga, panoraamkatus, 16 kõlariga audiosüsteem, soojendusega, ventileeritavad ja massaažiistmed.
Juulis nähti föderaalse julgeolekuteenistuse autokolonnides Hongqi sedaane, kuid need olid bensiiniautod, mis maksid alates 7,5 miljonit rubla (75 000 eurot). FSO kasutab väliskülaliste ja Venemaa ametnike transportimiseks ka Hiina Exeed VX, Tank 500 ja Venemaa Aurus Senat.
Üldiselt ei kiirusta valitsusametnikud vaatamata putini nõudmisele kodumaistele autodele üle minema. Varem käskis riigipea riigiametnikel välismaistest autodest loobuda, et toetada Venemaa tootjaid. „Ministeeriumid on palunud ostmist jätkata, keskenduda välismaistele autodele. See on võimatu!” ütles putin ja lisas, et autod on „varasemast tagasihoidlikumad”.
Samal ajal valivad ametnikud, kes lähevad üle kodumaiste autode kõige kallimatele kaubamärkidele. Näiteks tervishoiuminister Mihhail Muraško sõidab nüüd rohkem kui 36 miljonit rubla (360 000 eurot) maksva Aurus Senati premium-sedaaniga, mida putin ise kasutab.
15. Läti välisminister Krišjānis Kariņš on valmis välja pakkuma enda kandidatuuri NATO peasekretäri kohale. Sellest teatab Bloomberg. Agentuuril on andmeid, et kui Läti otsustab oma kandidatuuri üles seada, võib Kariņš olla üks kandidaatidest NATO peasekretäri kohale. Kariņšil on peaministrina Läti juhtimise kogemus, ta mõistab selgelt Venemaast tulenevate ohtude ulatust ja olemust, toetab kindlalt Ukrainat ning on praktikas tõestanud, et teab, kuidas saavutada rahvusvahelist konsensust, kirjutab väljaanne. Kariņši pressiteenistuse täna avaldatud avalduses rõhutatakse, et tema juhtimisel on Läti „ületanud eesmärgi” tõsta riigi kaitsekulutuste osakaal üle 2 protsendi SKT-st.
Praeguse NATO peasekretäri Jens Stoltenbergi ametiaeg lõpeb 2024. aasta oktoobris ja ta on öelnud, et tal ei ole kavatsust tagasivalimiseks kandideerida. Hollandi peaminister Mark Rutte ja Eesti peaminister Kaja Kallas teatasid varem oma kandidatuurist NATO peasekretäri kohale.
Stoltenbergist sai NATO peasekretär 2014. aastal. Tema ametiaega pikendati aastatel 2019 ja 2022. 16. juunil rõhutas ta veel kord, et ei soovi pärast ametiaja lõppu NATO peasekretäriks jääda. Samal ajal veenis Biden meedia andmetel Stoltenbergi isiklikult alliansi peasekretäriks jääma. Varem kandideeris sellele ametikohale endine Briti kaitseminister Ben Wallace. Ta ütles, et see on see töö, mida ta tahab. Njah, hetkel suuremat konkurenti siiski lätlasest Ruttele ega Kallasele vist ei ole, aga tore, et teemale mõtlevad, neil sama mure mis meilgi, no ikka sama naabri pärast.
16. Slovakkia blokeerib EL-i Venemaa-vastaste sanktsioonide 12. paketi, kui sanktsioone laiendatakse Venemaa tuumajaamade kütusele. Seda ütles rahvustelevisioonis Slovakkia välisminister Juraj Blanar, edastab TARS. Blanar ütles, et sanktsioonid ei tohiks hõlmata Venemaa tuumakütust, sest Slovakkia tuumaelektrijaamu ei ole veel muudetud kasutama muudest allikatest pärit tuumakütust ning see on Slovakkia valitsuse jaoks „punane joon”. Minister kordas ka kremli propaganda teese, et sanktsioonid Venemaad siiski „ei peatanud”, kuid need tabasid EL-i majandust, sealhulgas Slovakkia oma. Tema sõnul toetab valitsus rahalist abi Ukrainale, kuid „teatud tingimustel” – seda tuleks „kasutada sihtotstarbeliselt” ja „raha ei tohiks kaduda”.
17. Lühiuudised
Pärast Iisraeli sõja lõppu islamistliku liikumisega Hamas peaks Palestiinast saama eraldiseisev iseseisev riik, ütles USA president Joe Biden ajalehes The Washington Post ilmunud artiklis. Tema seisukohast on see ainus viis täieliku rahu saavutamiseks selles Lähis-Ida osas.
Kokkuvõte tugineb avalikele allikatele. Allikateks on sõdivate poolte ametlikud teated, avalik meedia, kummagi poole blogijate sõnumid ning kolmandate osapoolte info. Loo autor üritab hoida eraldi fakti, kuuldust ja arvamust. Info kipub enamasti olema vastukäiv või seda varjatakse, sestap tugineb kokkuvõtte lisaks erinevate sõjalist olukorda kajastavate kaartide analüüsil. Vigu juhtub ja parandused teeb järgmise päeva kokkuvõttes. Vabandused ette, et vene riiki, sellega seotud kremlimeelsete isikute nimed on väikse tähega… ja sõna Ukraina igas võtmes suure tähega.
Viimased uudised
TOP 10
Vaata siit elektri hinda tunni kaupa
Loading ...
Kuidas lisada Lõunaeestlase äpp
