Sõja ülevaade: 631. päev – kuratlikult pingeline olukord jätkub
Avaldatud: 16 november, 2023
Vastase kaotused. Allikas: https://armyinform.com.ua/ Lõunaeestlane jätkab sõjanduse asjatundja Toomas Piirmanni ülevaatega sündmuste kohta Ukraina sõjas.
Ukraina 16. november 2023:
kuratlikult pingeline olukord jätkub Kupianski, Bahmuti ja Avdiivka juures ning ning sammhaaval jätkab Ukraina lõunarindel ja Hersoni juures. Vihmad algasid, aga kiirelt läheb see üle lumeks.
1. Zaporožje
2. Üks vene sõjaväeosa põleng Volgogradi oblastis
3. Kupiansk-Kreminna: karm vene poole rünnakutelaine jätkus ilma rindejoones muutusi toomata.
4. Siversk: „vaikne”.
5. Bahmut: no ei suuda vene edulugusid tuvastada.
6. Donetsk: väga pingeline olukord jätkub ja vene poolel on edenemisi.
7. Lõunarinne: pigem sammhaaval.
8. Herson: vaatamata kasvanud vene poole tugevamatele rünnakutele olla Ukraina paaris lõigus siiski edenemas.
9. Venemaa föderaaleelarve aastaks 2024 läbis teise lugemise.
10. Ühe venemaalaste küsitluse kokkuvõte.
11. On lootust, et EL-i loodav uus sanktsioonipakett hakkab rohkem mõjutama Venemaa sõjatööstust.
12. Bideni ja Xi Jinpingi kohtumine San Franciscos.
13. Taani hakkab väidetavalt kontrollima ja potentsiaalselt blokeerima Venemaa naftatankereid.
14. Sundmobilisatsioon ja värbamine Venemaal jätkub käsikäes.
15. Ukraina relvajõud hoiatasid Venemaa katsete eest häkkida Ukraina kontodele Signal Messengeris.
16. Venemaalased on hakanud Türgist lahkuma.
17. Moldova õigeusklikud kaaluvad lahkulöömist vene õigeusust.
18. Lühiuudised
1. Eile hommikul tegi vene pool Zaporožje oblastile kolm raketirünnakut, milles hukkus üks ja sai haavata seitse. Eks tabati ikka elamuid. Mureks aga see, et rünnakud järgnesid mitmekümne minutiliste vaheaegadega ja sestap said rusude all olevaid inimesi otsima tõtanud päästjad ka tabamusi. Piiriäärsete Ukraina asulate pommitamine ühtlaselt piki piiri u 2/3 mahus.
2. Tambovi kandi püssirohutehase põlengu järgselt (toimus vist 5 päeva tagasi) siiski leiti drooni jäänused. Koht ise asub Ukraina piirist 380 km kaugusel. Pisu rahulikum kolmes Ukrainaga piirnevas oblastis eile oli, aga mõned tabamused siiski. Eks vene pool täpsemalt siiski miskit teada anda ei taha. Täna öösel Venemaa Föderatsioonis Volgogradi oblastis toimus tulekahju väeosas. Oli kuulda plahvatusi. Mis juhtunu põhjustas, pole teada.
3. Kupiansk-Kreminna: Kupianski suunal hakkas eile veelgi tugevnema vene poole rünnakute surve ja uus suund, rühma suuruste üksuste korduvad rünnakud nii soomuse abil kui ilma käisid vähemalt kolmel suunal. Njah, vene pool andis küll teada edusammudest kahes lõigus, kuid neid siiski tuvastada ei õnnestunud. Eile oli ka karm vene kaudtule ja lennnunduse pommitamise päev. Täna-homme tugevalt vihma ja alates pühapäevast vist lausa nädalaks lumesadusid. Eks näis, kuidas see vene poole ründevõimele mõjub. Pisu lootust on, et kui piisavalt palju lund maha viskab, siis jääb all olev maa piisavalt külmumata kandmaks rasket soomustehnikat. Lisaks võtab nii vihma- kui lumesadu ära lennunduse mõju, aga eks väheneb ka Ukraina seirevõime ja sestap on keerulisem juba eelnevalt hakata vene rünnakukolonne töötlema, sestap võib pingelisi hetki siiski tulla. Eks ainuke lahendus ole ilmastiku ära kasutamine enda vasturünnakuteks haaramaks initsiatiivi ning mitte laskmaks vene poolel rahulikult rünnakuid ettevalmistada.
Rinde keskmises osas ka paar vene poole kompimist ning vene poole info, et pisu olla aktiviseerunud Ukraina Kreminna lähistel, aga muutusi rindejoones see ei toonud.
4. Siversk: vaid kaudtuli.
5. Bahmut: tugevad vene poole nii dessantväelaste kui erivägede rünnakud jätkusid ning ikka teatab vene pool suurtest edusammudest, aga eilsegi kohta siiski ühtki neist tuvastada ei suutnud. Küll ringles video kolme soomukiga ründegrupi hävitamisest Andriivka lähistel. Ukraina väed alustasid 15. novembril lokaliseeritud rünnakuid Bahmuti lõunaosas ja saavutasid väikse edenemise Toretskist kagus (Bahmutist 23 km edelas). Võimalik, et Ukraina otsib vene poole nõrkusi kaitses ning üritab saada survet maha Bahmutile lähemal. Eks näis. Kuna enamus puid hakkavad lehti kaotama, siis varjatus järjest kahaneb ning enda oskuslik maskeerimine hakkab järjest enam rolli mängima.
6. Donetsk: tugev vene poole rünnakutelaine jätkus ning edasi saadi. Avdiivkast loodes piki raudteed edenes vene pool põhja poole kuni 2 km ja nüüd on kontrollitav raudtee lõik kasvanud u 6 km laiuseks. Küll pole seni tõusnud raudtee lääneserval asuva metsariba pikkus. Rünnakud nii Stepove kui koksitehase poole jätkusid ning siingi pole vene poole edulugudele kinnitust siiski leidnud.
Avdiivkast lõunas otse linna poole olla vene tankide üksus suutnud esmastest Ukraina possadest läbi murda (Promka juures). Eks ootab täpsemat infot, et kas kand ka maha saadi ja pisu murettekitav seegi suund on. Õnneks on siin suunal kaitsekiht tugev ja mitmekordne, aga ikkagi. Opõtne-Vodjane suunal eilsed vene rünnakud edu ei toonud. Ei aidanud rünnakute kordused ega tugev kaudtule ja lennunduse pommitamine.
Marinka kandis ikka rünnakuid jagub, aga vene poole edenemist mitte. Küll liikusid kõlakad, et hoopis Ukraina vägedel õnnestus Krasnohorivka lähedal mõned kaotatud positsioonid tagasi võtta ning saadi pisu vangegi.
Ilm hakkab siingi enam rolli mängima ja eks näis, kumb pool seda edukamalt suudab ära kasutada, pöialt ikka Ukrainale hoiab.
7. Lõunarinne: nii udu, lainetamist kui sammhaaval edenemist.
Berdjanski suund: vene poole väited, et suudeti tugevate lahingute järel siseneda
Tokmaki suund: siin tugevam Ukraina surve jätkub ning pole ka vaibunud vene poole vasturünnakud, sestap on nii possade käest-kätte käimist kui väiksemaid Ukraina edenemisi, mida suudetakse ka hoida. Vähemalt vene poole teatel olla siiski Ukraina jõudnud esimeste Novoprokopivka küla hooneteni.
Melitopoli suund: vene poole info, et Pjatihatkisse olla tugevate lahingute järel sisenetud, aga pole seni saanud selle rohkem kinnitust ning ükski Ukraina blogija ka seda ei kinnita.
8. Herson: vene poole surve Ukraina sillapeade likvideerimiseks kasvab ja suuremad lahingud käisid Krõnki ümber. Vene pool üritas veel kord ukrainlasi Krõnkist välja tõrjuda, kuid Venemaa teadete põhjal see ebaõnnestus. Küll olla Ukraina tasapisi laiendamas enda kontrollitavat ala. Esmakordselt tuli ka Ukraina sõjaväe pressi poolelt uudis, et olla kohati Dnepri idakaldal vene poolt kuni 8 km kaugusele surutud. Poima kandis ka lahingud jätkusid, aga mis ja kus täpsemalt on siiski teadmata.
Ukraina sõjaväevaatleja Kostjantõn Mašovets teatas, et vene väed on tõenäoliselt välja töötanud plaani Ukraina positsioonide likvideerimiseks idakaldal, moodustades kolm taktikalist rühma. Mašovets teatas, et vene väed kavatsevad kasutada kahte gruppi Oleški-Nova Kahhovka maantee ja Krõnki piirkonna tõrjumiseks Korsunka (45 km Hersoni linnast kirdes ja 1 km Dnipro jõest) ja Kozatša Laheri piirkonnast, samas kui kolmas rühm ründab lõunas Krõnkist ja edasi põhja poole. vene väed kasutavad raskemiine, infiltratsioonitaktikat, snaipereid ja raskekahurväge, MLRS-i ja õhurünnakuid, et kaitsta end Ukraina edusammude eest Dnepri idakaldal, teatas väljaannde Wall Street Journal, viidates idakaldal sõdinud Ukraina sõduritele.
9. vene riigiduuma kiitis kolmapäeval, 15. novembril teisel põhilugemisel heaks 2024. aasta föderaaleelarve seaduse eelnõu. Häältega 328 vastu 78 kiitsid saadikud heaks lähiajaloos rekordilise kulutuste suurendamise armeele ja kaitsele, samuti tervishoiu ja riigi majanduse toetamisega seotud võtmeprojektide rahastamise vähendamise.
Duuma andmebaasi postitatud eelarvematerjalide kohaselt kavatseb valitsus järgmisel aastal kulutada rubriigi „riigikaitse” all 10,775 triljonit rubla (108 miljardit eurot, edaspdi jagage rubla summad 100-ga saate summa eurodes) – 70 protsenti rohkem kui käesoleval aastal (6,8 triljonit), 2,3 korda rohkem kui 2022. aastal (4,7 triljonit) ja kolm korda kõrgem kui sõjaeelse 2021. aasta näitajad (3,5 triljonit).
Ukrainat vallutama paisatud armee ja kolmes vahetuses töötavad kaitsevabrikud „söövad ära” 29,5 protsenti eelarvest – osakaal on võrreldav NSV Liidu viimaste aastate näitajatega (1990. aasta eelarves 29,4%). Võrdluseks: käesoleva aasta eelarve sisaldas esialgu vaid 19% kaitsekulutustest (5 triljonit rubla 26,1 triljonist); sõja esimesel aastal Ukrainaga oli see osakaal 17% (4,7 triljonit rubla 27,8 triljonist).
Valitsus kavatseb kulutada veel 3,338 triljonit rubla rubriigis „riiklik julgeolek”, mis hõlmab siseministeeriumi, riigikaitse, eriteenistuste ja FSIN-süsteemi eelarveid. Võrreldes käesoleva aastaga suurenevad need kulud 163 miljardi rubla võrra. Seega kokku kulub ligi 40% eelarvest kaitseasutustele.
Et ots otsaga kokku tulla, kärbib valitsus kulusid rahvamajanduse toetamiseks: need vähenevad 4,125-lt 3,889 triljonile rublale. Hariduse ja meditsiini rahastamine – kumbki 1,6 triljonit rubla – „külmutatakse” ja reaalväärtuses – inflatsiooni arvesse võttes – vähendatakse. Riikliku Tervishoiuprojekti kulusid plaanitakse kärpida 10%, 321,3 miljardilt 289,9 miljardile rublale ning sekvestreerimine mõjutab peaaegu kõiki selle alamprogramme. Föderaalprojekti „Esmatasandi tervishoiu moderniseerimine” kulusid vähendatakse 14%, 81,64 miljardi rublani. Föderaalprojekt „Võitlus vähiga” kaotab kaalu 8%, 147,4 miljardi rublani. Laste tervishoiu arendamise kulud vähenevad peaaegu poole võrra – 19,5 miljardilt 10,2 miljardile rublale; esmatasandi arstiabi arendamiseks – 20%, 7,677 miljardi rublani. Ühtlasi otsustati ravimite tootmise toetamise riiklik programm lõpetada põhimõtteliselt: sel aastal kulub sellele 1,3 miljardit rubla ja järgmisel aastal rahastus nullitakse.
Väikeettevõtete toetamise riiklik projekt kaotab ligi 20% rahastamisest (67,7 miljardit rubla); Föderaalprojekti „Teadusuuringute infrastruktuuri arendamine” kulusid vähendatakse 25% – 47 miljardile rublale. Riikliku programmi „Lennundustööstuse arendamine” eraldisi kärbitakse 28% – 37,3 miljardit rubla. Lisaks plaanib valitsus säästa piirkondade toetamisel: ülekanded föderaaleelarvest vähenevad 4% võrra – 1,474 triljonit rubla.
Riigipropaganda rahastamine jääb rekordtasemele: riigimeedia saab eelarvest 121,3 miljardit rubla võrreldes tänavuse 122 miljardiga. Kulutused rubriigis „Kultuur ja kinematograafia”, mis sisaldab eelarveid sõjapropagandafilmide loomiseks, suurenevad 11%, 234 miljardi rublani.
„Eelarve annab vajalikud vahendid sotsiaalsete kohustuste täitmiseks… ja loob samal ajal tingimused riigi arenguks,” ütles riigiduuma spiiker vjatšeslav volodin pärast hääletust. „Hoolimata enneolematult paljudest sanktsioonidest meie majandus tugevneb,” lisas ta.
10. Hiljutised Venemaa arvamusküsitlused näitavad, et ligikaudu pooled venelastest toetavad Ukraina sõda ja pooled Venemaa rahuläbirääkimiste alustamist. Levada Center – sõltumatu Venemaa küsitlusorganisatsioon – teatas 31. oktoobril, et 55 protsenti küsitlusele vastanutest usub, et Venemaa peaks alustama rahuläbirääkimisi, samas kui 38 protsenti pooldab sõja jätkamist. Levada keskus märkis, et kuigi need arvud kasvasid septembrist oktoobrini nelja protsendi võrra, on need alates 2023. aasta juulist püsinud suures osas järjepidevad. Levada keskus lisas, et toetus Venemaa täiemahulisele sissetungile Ukrainasse on endiselt kõrge – 76 protsenti vastanutest kinnitas, et toetab Venemaa sõjalisi operatsioone Ukrainas. Levada keskus teatas, et 62 protsenti küsitletud venelastest usub, et täismahus invasioon edeneb hästi, samas kui 21 protsenti vastanutest usub, et sõda kulgeb Venemaa jaoks mõistlikult või väga halvasti. Levada keskus teatas 14. novembril, et kaks kolmandikku vastanutest usub, et Venemaa liigub õiges suunas ja vastupidist uskujatest viitas 45 protsenti Ukraina sõjale. Opositsioonile kalduv Venemaa teadusorganisatsioon Russian Field teatas 15. novembril sarnastest läbirääkimiste toetajate arvudest, märkides, et 48 protsenti vastanutest ütles, et Venemaa peaks alustama rahuläbirääkimisi ja et 74 protsenti vastanutest toetaks Venemaa presidenti putinit, kui ta allkirjastaks „homme” rahulepingu. Russian Field väitis, et 36 protsenti vastanutest usub, et sõda läheb Venemaal hästi, samas kui 25 protsenti usub, et sõda läheb Venemaal halvasti ja et vastajad, kes usaldavad Telegrami kanaleid, usuvad kaks korda tõenäolisemalt, et sõda läheb Venemaale halvasti kui need, kes toetuvad Venemaa televisioonile.
11. Euroopa Liit (EL) näib olevat valmis keelustama täppistööpinkide ja relvade valmistamise peamiste komponentide ekspordi Venemaale. Kui see keeld kehtestatakse ja tõhusalt jõustada, võib see anda olulise löögi Venemaa kaitsetööstuse baasile (DIB), arvestades täppistööpinkide tähtsust tööstuslikus tootmises. Bloomberg teatas 15. novembril, et EL-i 12. sanktsioonipakett teeb ettepaneku keelata eksport sellistele täppistööpinkidele ja masinaosadele, mida Venemaa kasutab relvade ja laskemoona valmistamiseks nagu keevitusmasinad, liitiumakud, termostaadid, mootorid ja droonimootorid. Bloomberg teatas, et Venemaa on importinud Euroopast täppismasinaid ja täppistööpinke, et toetada oma laskemoona tootmist ja muid DIB tootmistegevust. Bne Intellinews teatas 2021. aasta juunis, et Venemaa peaaegu täielik sõltuvus Euroopas ja USA-s toodetud täppistööpinkidest muudab Venemaa selliste sanktsioonide suhtes eriti haavatavaks, ja märkis, et sel ajal importis Venemaa peaaegu kõik vajalikud täppismasinad.
Venemaa on 2023. aastal üha enam püüdnud välja töötada impordiasenduslahendusi Läänes toodetud täppistööpinkide hankimiseks 2023. aastal, tõenäoliselt valmistudes selle haavatavuse vastu suunatud Lääne sanktsioonideks. Venemaa valitsus kiitis 2023. aasta mais heaks „Tehnoloogilise arengu kontseptsiooni aastani 2030”, mis soodustab kõrgtehnoloogiliste toodete (nt täppistööpinkide) kodumaist tootmist ja kohustab kodumaiseid ettevõtteid tootma 2030. aastaks vähemalt 75 protsenti Venemaa kõrgtehnoloogilistest toodetest. Venemaa riigile kuuluv kaitsekonglomeraat Rostec teatas 2023. aasta augustis, et Venemaa grupp STAN, riigi suurim kodumaine täppismasinate tootja, mille Rostec ostis 2019. aastal, on Venemaa impordi asendamise programmi oluline element. Rosteci tütarettevõtte RT-Capitali juht Semjon Jakubov ütles 26. oktoobril Kommersandile, et Rostec loodab kasutada STAN-i gruppi, et rahuldada Venemaa „suurt vajadust” kaasaegsete täppismasinate järele Lääne impordi puudumisel. Jakubov märkis, et Lääne sanktsioonid ja sõda Ukrainas on järsult suurendanud Venemaa sõjaliste ja tsiviilisikute nõudlust kodumaiste tööpinkide järele. Jakubov lisas, et STAN ei suutnud 2023. aastal täita isegi kolmandikku Venemaa täppismasinate tellimuste kogumahust, mille väärtus oli umbes kuus miljardit rubla (ligikaudu 67,1 miljonit dollarit). Jakubov märkis, et Venemaa nõudlus täppismasinate järele on „palju suurem” kui tema praegune tootmisvõimsus.
12. Bideni ja Xi Jinpingi kohtumine San Franciscos on alanud. Biden ütles, et Ameerika ja Hiina peaksid tagama, et konkurents ei muutuks konfliktiks ning Hiina liider märkis omalt poolt, et Hiina-Ameerika suhted on maailmas kõige olulisemad, „mida tuleks tajuda ja arvestada. ülemaailmsete muutuste kiirenemise laias kontekstis, mida eelmisel sajandil polnud nähtud”.
„Hiina ja USA suhted pole viimase viiekümne või enama aasta jooksul kunagi olnud sujuvad ning nad on alati seisnud silmitsi ühe või teise probleemiga, kuid hoolimata keerdkäikudest on nad jätkuvalt edasi liikunud. Kahe suure riigi jaoks nagu Hiina ja USA ei ole teineteisele selja pööramine võimalik. On ebareaalne, et üks pool teeb teist ümber ning konfliktidel ja vastasseisudel on mõlemale poolele talumatud tagajärjed <…> Usun endiselt, et suurriikide vaheline konkurents ei ole tänapäeval juhtiv trend,” ütles Xi.
USA president Joe Biden nimetas pärast kõnelusi San Franciscos Hiina presidenti Xi Jinpingi „kommunistlikuks diktaatoriks”. Ta teatas sellest pressikonverentsil (CNN teatel). Temalt küsiti, kas ta jätkab Xi nimetamist diktaatoriks, millele Biden vastas jaatavalt. „No vaata, nii see on. Ta on selles mõttes diktaator, et ta on mees, kes juhib kommunistlikku riiki. Hiina valitsus on meie omast täiesti erinev,” ütles Ameerika liider.
Ta märkis, et kõnelused Xiga olid „üks konstruktiivsemaid ja produktiivsemaid arutelusid, mis meil kunagi olnud on”. „Me ei ole alati kokku leppinud, kuid minu läbirääkimised Xiga on alati otsesed. Usaldage, kuid kontrollige, nagu vanasõna ütleb. See on koht, kus ma olen. USA ja Hiina suhe on konkurentsivõimeline. Minu kohustus on muuta see ratsionaalseks ja juhitavaks, et see ei tooks kaasa konflikti,” ütles Biden. Valge Maja juht rõhutas, et Xi oli vaatamata nendevahelistele erimeelsustele „aus” ning läbirääkimiste käigus nõustusid nad „võtma telefonitoru”, kui kumbki soovib dialoogi jätkata.
13. Taani hakkab väidetavalt kontrollima ja potentsiaalselt blokeerima Venemaa naftatankereid, et kehtestada Venemaa nafta hinnalae ja Euroopa Liidu (EL) kindlustuseeskirjad. Financial Times (FT) teatas 15. novembril, et EL pakkus välja meetmed, mis võimaldaksid Taanil kontrollida ja blokeerida läbi Taani väina sõitvaid Venemaa naftatankereid. Need meetmed on osa ELi jõupingutustest G7 ülempiiri jõustamiseks, millega nõutakse, et lääne kindlustusandjad tagaksid kindlustuskaitse ainult Venemaa saadetistele, kus naftat müüakse alla 60 dollari barreli kohta. Nimetu Euroopa kõrge valitsusametnik ütles FT-le, et 2023. aasta oktoobris „peaaegu mitte ükski” Venemaa meretranspordi naftasaadetistest ei olnud alla 60-dollarilise barreli hinna ülempiiri. FT teatas ka, et EL on mures, et Venemaa tankerid rikuvad ELi määrusi, reisides sageli võltsitud finantsaruannete või mitte-lääne kindlustusega.
14. Sundmobilisatsioon ja värbamine Venemaal jätkub käsikäes. Venemaa võimud sihivad jätkuvalt migrantide kogukondi osana krüptomobiliseerimise jõupingutustest kogu Venemaal. Vene allikad teatasid 15. novembril, et Venemaa võimud väljastasid Voroneži oblasti restoranis sünnipäeva tähistamise osalejatele füüsiliselt umbes 50 kutset, nõudes, et need osalejad ilmuksid sõjaväe värbamiskeskustesse. Vene allikad teatasid, et suurem osa inimestest, kellele kohtukutse esitati, olid hiljuti naturaliseeritud Venemaa kodanikud, kes olid pärit Aserbaidžaanist.
Venemaa föderaalsubjektid jätkavad vabatahtlike värbamist, et toetada sõjategevust Ukrainas. Raadio Vaba Euroopa/Raadio Vabadus sidusettevõte Idel Realii teatas, et Mari El Vabariigi juht Juri Zaitsev allkirjastas dekreedi, millega suurendati ühekordset makset isikutele, kes sõlmivad Vene sõjaväega lepinguid, 100 000 rublalt (1000 eurot) 250 000 rublani (2500 euroni). ja et Udmurdi Vabariigi juht Aleksandr Bretšalov teatas, et need, kes sõlmivad Venemaa sõjaväelepingu, saavad ühekordse makse 50 000 rubla (500 eurot). Moskva oblasti valitsus teatas 15. novembril üle 2000 Moskva oblasti vabatahtlikust koosneva eliitüksuse loomisest ja reklaamis ühe miljoni rubla (10 000 eurot) suuruseid ühekordseid makseid. Moskva linnapea Sergei Sobjanin väitis, et pärast Venemaa täiemahulist sissetungi Ukrainasse 2022. aasta veebruaris on Venemaa sõjaväega lepingu sõlminud 47 000 Moskva inimest, sealhulgas 2023. aastal 22 000 inimest.
15. Ukraina relvajõudude õhujõud hoiatasid kodanikke, eriti sõjaväelasi Venemaa katsete eest häkkida Ukraina kontodele Signal Messengeris. Ukraina relvajõud märkisid, et paljud sõjaväelased kasutavad Signalit, kuna see rakendus on kõige turvalisem kaitseks venelaste eest. „Kuid ka siin üritavad vaenlane või teised ründajad pääseda ligi teie vidinale, isikuandmetele ja näiliselt konfidentsiaalsele kirjavahetusele!” – öeldakse sõnumis. Õhuvägi avaldas ekraanipildid venelastest, kes seda üritavad, simuleerides võimalikult hästi turvameetmeid. Ukraina relvajõud kutsusid inimesi üles olema valvsad ja mitte midagi saatma vastuseks sellistele võltstaotlustele.
16. vene migrantide mitteametlik pealinn Türgis Antalya koges läbi ajaloo võimsaima migrantide väljavoolu. 2023. aastal lahkus linnast 16% elamisloaga vene inimestest. Majandusagentuuri Ekonomim andmetel on väljaränne viimase nelja kuu jooksul kiirenenud, maakonnast on lahkunud 17 000 elanikku. Antalyast lahkuvate elamisloaga välismaalaste arv on tänavu jõudnud 25 tuhandeni. Enamik venelasi naaseb Venemaale, kuid osa kolib Euroopasse. Türgi võimud on eelmisest aastast elamisloa saamiseks sulgenud venelaste peamise elukohaenklaavi Konyaalti linnaosa, mis asub Antalya keskosas Vahemere lähedal. Antalya on olnud Venemaa kodanike jaoks väga populaarne koht kolimiseks ja kinnisvara ostmiseks. Nüüd on Türgi turg hakanud langema. Antalya kinnisvaramaaklerite koja president Ismail Caglar ütles, et Antalyas on „kinnisvara- ja üürimull” lõhkenud. Ta lisas, et üürihinnad, mis sõja ajal ulatusid 25 000 Türgi liirini (880 dollarini), on nüüd taastumas normaalsele tasemele. Kinnisvara müük välismaalastele langes 2023. aasta üheksa kuuga 29,23%. Antalya Kaubanduskoja presidendi Ali Bahari sõnul on välismaalaste arv eelmise aastaga võrreldes vähenenud 10%. Ta põhjendas lahkumist kõrgete üürihindade, elukalliduse, kodakondsuse saamiseks vajaliku kinnisvara kallinemise ja elukoha saamise raskustega. Venelased teistes Türgi piirkondades seisid silmitsi sarnaste probleemidega.
17. Moldova õigeusu kiriku (OCM) primaat metropoliit Vladimir (Kantarian) kutsus kokku preestrite koosoleku, et arutada vene õigeusu kirikust (ROC) lahkulöömise algatust, ütles Chişinău Püha Demetriuse kiriku rektor Pavel Borševski kanalile Jurnal TV. Kohtumine toimub 16. novembril. Ta meenutas, et metropoliidile tehti ettepanek liituda Rumeenia õigeusu kirikuga. Eelkõige võtsid selle eest sõna preestrid enam kui 30 kogudusest Chişinău Botanica sektoris, aga ka Singera, Revaka, Bacioi, Strasiteni ja Braila külades. Borštševski sõnul oli selle vastu vaid üks vaimulik.
„Palume kogu struktuuril, mida juhib metropoliit Vladimir, eralduda patriarh Kirilli juhitavast vene õigeusu kirikust ja kuuluda Rumeenia patriarhaadi omoforoni alla. Me ei saa olla sama kirik patriarhiga, kes õnnistab oma preestreid, et palvetada vene armee võidu eest meie kauakannatanud õe Ukraina üle,” rõhutas Borštševski.
Septembris saatis metropoliit Vladimir patriarh Kirillile kirja, milles rääkis probleemidest, millega OCM on viimase pooleteise aasta jooksul kokku puutunud. Ta märkis, et kirikut tajutakse Moldova ühiskonnas nüüd kui kremli eelposti ja Venemaa sissetungi Ukrainasse eestvõitlejat. „Selline side võrdub meie kadumisega riigi religioosselt ja sotsiaalselt areenilt, kuna meie kaaskodanikud tõrjuvad järjekindlalt Venemaa agressiivset sekkumist nii naaber- ja sõbraliku Ukraina riigi kui ka meie enda asjadesse,” rõhutas Vladimir. Ta väitis, et OCM on „institutsioonilise pankroti” äärel ja ennustas liitumist Rumeenia õigeusu kirikuga. Vladimir süüdistas ka Moskva patriarhaati abipalve eiramises ja püüdluses tõmmata kirik talle võõrasse „vene maailma”.
„Kahjuks pole Moskva ikka veel aru saanud, et Moldova elanikel on ladina juured. Ja on täiesti loomulik, et ta püüab pärast sajandeid kestnud kunstlikku lõhenemist selles tsivilisatsiooniruumis püsida, mitte kuidagi reetmata õigeusku… Venemaal kohtlesid ja kohtlevad nii ilmalikud kui ka kirikuvõimud meid kui perifeerset ja selgrootut rahvast, kes on ilma jäänud õigus aktsepteerida neid otsuseid, mida ta peab oma heaolu ja õitsengu jaoks vajalikuks,” ütles Vladimir.
Päev varem keelas Moldova metropoliit jumalateenistuste läbiviimise viiel Chişinău piiskopkonna preestril, kes olid hiljuti siirdunud Rumeenia õigeusu kiriku Bessaraabia harusse. Nimekirjas on ka Chişinău teoloogiaakadeemia asutaja ja endine prorektor Veaceslav Cazacu. Ta kolis koos kõigi oma koguduseliikmetega Bessaraabia harusse ja Straseni kogudusse. Lõpliku otsuse preestrite poolt vande rikkumise ja kirikulõhest kõrvale hiilimise fakti kohta teeb Moldova õigeusu kiriku sinod.
18. Lühiuudised
Tšehhi külmutas äsja kõik Venemaa riigivarad.
„ÜRO Haridus-, Teadus- ja Kultuuriorganisatsioon (UNESCO) ei valinud esimest korda Venemaa Föderatsiooni ühte oma põhiorganisse, täitevnõukogusse,” teatab Ukraina presidendi kantselei juht Andri Jermak.
Uute võimalike EL-i plaanide kohaselt saab Taani ülesandeks kontrollida ja potentsiaalselt blokeerida oma vetest läbi sõitvaid Venemaa naftatankereid. Ligikaudu 60% Venemaa kogu mereekspordist läbib Taani väina, olles teel rahvusvahelistele turgudele.
Kokkuvõte tugineb avalikele allikatele. Allikateks on sõdivate poolte ametlikud teated, avalik meedia, kummagi poole blogijate sõnumid ning kolmandate osapoolte info. Loo autor üritab hoida eraldi fakti, kuuldust ja arvamust. Info kipub enamasti olema vastukäiv või seda varjatakse, sestap tugineb kokkuvõtte lisaks erinevate sõjalist olukorda kajastavate kaartide analüüsil. Vigu juhtub ja parandused teeb järgmise päeva kokkuvõttes. Vabandused ette, et vene riiki, sellega seotud kremlimeelsete isikute nimed on väikse tähega… ja sõna Ukraina igas võtmes suure tähega.
Viimased uudised
TOP 10
Vaata siit elektri hinda tunni kaupa
Loading ...
Kuidas lisada Lõunaeestlase äpp
