Sõja ülevaade: 630. päev – vene poole rünnakutelaine jätkus
Avaldatud: 15 november, 2023
Vastase kaotused. Allikas: https://armyinform.com.ua/ Lõunaeestlane jätkab sõjanduse asjatundja Toomas Piirmanni ülevaatega sündmuste kohta Ukraina sõjas.
Ukraina 15. november 2023:
suurem drooniluurelaine Venemaa kohal ja tugev vene poole rünnakutelaine kolmel rindel jätkus ning kas USA-st tuleb järgmisel kahel kuul Ukraina suunal abi või mitte. Pisu ikka ühe silmaga Lähis-Ida poole kiikab, aga sellest veel ei kirjuta, muidu läheks lugemise/kirjutamise aeg tööpäeva pikkuseks.
1. vene pool olla jälle kasutanud rindel keemiarelva.
2. Suurem drooniluurelaine Venemaa kohal.
3. Kupiansk-Kreminna: karm vene poole surve jätkus ja possakaupa ühes kohas edenemist neil tuleb.
4. Siversk: „vaikne”.
5. Bahmut: siingi rindel tugev vene poole rünnakutelaine jätkus.
6. Donetsk: tugev vene poole rünnakutelaine nii maa peal kui õhus.
7. Lõunarinne: pisu hangumist on, aga see-eest õhus järjest kuumem ja kahjuks ka vene poole kasuks rohkem.
8. Herson: siin tugev Ukraina surve jätkus ja ikka ettevaatlikult optimistlik ning millegi kergema kaaluga masinate nägemise lootus Dnepri idakaldal püsib.
9. Ukraina USA-poolne rahastamine võib minna kahekuulisele pausile.
10. vene rubla kurss hakkas tänu kruvide pingutamisele tõusma.
11. Vist pisu on raskusi vene reservistide edasisel värbamisel.
12. kreml üritab tõenäoliselt sundida Google’i Venemaal oma tegevust lõpetama
13. Lühiuudised
1. Dnipropetrovski oblastis toimus plahvatus. Svatove ja Bahmuti piirkonnas registreeriti kaks keemiarelva kasutamise juhtumit, suure tõenäosusega kasutas vaenlane kloorpikriini (sarnane pisargaasile), mida on vene poolel ohtralt varudes ja mida on ka varem korduvalt kasutatud. Piiriäärsete Ukraina asulate pommisadu on järjest tihenemas ja pisu on veel minna jõudmaks tippaegadeni. Hersoni linna ja Dnepri läänekaldale jagub nii vene kaudtuleüksuste kui pomme eriti ohtralt ja ikka enamasti kvantiteedile surutakse.
2. Venemaal Krasnodari oblastist teatatakse, et sõjaväeosas oli suurem tulekahju, põhjust ei teatatud. Lisaks teatas vene pool, et nende õhutõrjesüsteemid tulistasid Tambovi, Orjoli ja Smolenski oblasti kohal taevas alla mitu drooni. Tundub hetkel pigem luure moodi olevat, eks Ukraina omad otsivad nii objekte, liikumistrajektoore nendeni ja vene poole õhutõrje paigutust ning suutlikust. Tuli ka vene poole kurtmist, et Venemaa keskmisele osale õhutõrje vahendeid ei jaguvat. Hetkel tundub, et talvel võib minna suuremaks üksteise infra rivist väljaviimiseks. Kui Ukraina omad on sellega juba pisu enam harjunud, siis Venemaal võib see pisu suuremat rahulolematust põhjustada. Hetkel ei oska arvata, mida tehakse enne putini tagasivalimist. Ukraina omad teatasid, et on alustanud mõne seeria (ka mere) droonide masstootmist, kogustest küll ei räägitud, aga olla liinitöö. Hetkel ei oska veel arvata vene uuemast esitletud täppismoona arendusest, sest eks näis, kunas see rindele jõuab (kui jõuab) ja millised on kogused.
3. Kupiansk-Kreminna: karm vene poole surve jätkub põhiliselt Kupianski poole kolmel suunal. Ikka proovitakse nii rühm soomukitel kui vaid jalaväega ja sellised kordused samalt suunalt tõid eilegi mõnisada meetrit edenemist Kupianskist läänes põldude vahel. Rünnakusurve jätkumist kipub tulema ka vist vihmaperioodil, sest jalavägi ikka liigub ning seda vene poolel veel jagub. Kuidas on pikema ilma prognoos on siiski teadmata, et kas kas järgmise nädala lumele ja mõnedele miinuskraadidele tuleb ka pisu sooja või mitte ehk siis kas maa hakkab külmuma või muutub hoopis veelgi pehmemaks.
Rinde keskmises osas ja Kreminna lähistel pigem väiksema intensiivsusega torkimised ja vähemalt vene poole sõnul olla ka Ukraina survet olnud. Kaudtuld vene poolelt jagub palju ning suudetakse toetada nii rünnakusuunda kui rindelähedaste asulate profülaktilist pommitamist. Siin suunal pole Ukraina suutnud vene lennundust ka rindest piisavalt kaugel hoida, aga vähemalt domineeritakse droonidega.
4. Siversk: kaudtuli ja siingi tõusis vene lennunduse töö, eks hea ilm andis parema võimaluse.
5. Bahmut: olukord on muutunud keerulisemaks seoses pidevalt muutuva Venemaa taktika ja vene vägede rohke droonide kasutamisega. Proovitakse vaheldumis nii soomuse kui jalaväega ning siingi suunal korratakse päevas samast suunast rünnakuid. Kuna vene soldati elu ei maksa miskit, siis nende kulutamine jätkub lootuses vist pigem, et Ukraina kaitsel moon lõppeb. Vaatamata vene poole edu teatele nende endi sõnul nii Bahmutist loodes kui edelas neid edulugusid siiski tuvastada ei õnnestunud. Pisu olla tõusmas siiski Ukraina blogijate ärevus, kas Ukrainal jätkub piisavalt reserve täiendava abi toomiseks. Njah, juba kuu olen erinevates videodes märganud, et tihti on Ukraina võitlejate isiklik varustus läinud kehvemaks ja kirjumaks. Näha on järjest vanemaid kiivreid ja rakmeid jne. Ka need on paremad kui mitte midagi, aga näitab, et murekohti jagub. Ukraina küll loodab järjest enam saada käima enda sõjavarustuse tööstust, aga egas see nii korrumpeerunud riigis lihtsalt lähe ning vene poolgi otsib neid tootmisüksusi nende töö lõpetamiseks.
6. Donetsk: siingi rindel karm rünnakutelaine jätkus ning sarnaselt eelnevatele rinnetele on vene pool järjest enam hakanud kasutama erinevaid taktikaid rünnakuteks, mängides nii üksuste suuruse, soomuse hulga, korduste arvu kui kaudtule ja lennunduse toetusega. Enim kurdab Ukraina, et vene poole droonide töö on väga tihedaks läinud ja vene lennunduse mõju lahinguväljale on väga tugev. Eilegi üks vene lennuk siin suunal alla lasti.
Vaatamata vene poole edulugudele siiski suuremaid edenemisi ei tuvastanud ei Avdiivka ümber ega Marinka juures. Kõlakad, et siia suunale olla vene pool vähemalt ühe brigaadi täienduseks toonud.
7. Lõunarinne: eile tundus päris „vaikne”.
Berdjanski suund: droone jagus mõlemapoolselt ja kahjuks kasvab vene droonide mõju rindest järjest kaugemale. Pisu aitab osade Ukraina kaudtuleüksuste pikem laskedistants. Maapealsetest rünnakutest info puudus.
Tokmaki suund: olla siin pisu possade käest kätte käimist ja Ukraina sõnul sammhaaval siiski edenemine jätkuvat. Õhus sarnane olukord Berdjanski suunale.
Melitopoli suund: muutusteta, paar kõlakat oli, et vene pool olla mõned rünnakud teinud.
8. Herson: tundub, et vene pool on rajanud maantee M-14 lähedusse uued kaitseliinid ning on loobunud üritamast Ukraina omasid Krõnkist välja saada. Hetkel puhastavat Ukraina omad asulat ning lahingud jätkusid Krõnkist nii idas kui lõunas ja põhiliselt metsaalas lahingud käisid. Poima, Pištšanivka ja Pidstepne lähedal käivad intensiivsed lahingud ja surub ikka Ukraina. Eile vene pool jätkas kurtmist, et järjest lisavägesid Dnepri idakaldale tuleb juurde. Ukraina lõunaosa operatsioonide väejuhatus teatas, et vene väed korraldasid viimase ööpäeva jooksul Hersoni oblasti tsiviilpiirkondade pihta viis õhulööki 33 liugpommiga ja vene milblogijad väitsid, et vene väed jätkavad õhu-, suurtükiväe ja TOS-1A termobaarsuurtükisüsteemi lööke läänekaldal. Njah, ikka pisu ka idakaldale. Jätkuvalt loodan, et Ukraina suudab jõuda läbi lõigata mõlemad suured maanteed.
9. USA senati vabariiklaste partei vähemusliider Mitch McConnell toetas kahe kuu eelarvet ilma rahata Ukrainale ja Iisraelile. Ta teatas sellest kongressile, tsiteerib The Hill. Ta ütles, et toetab esindajatekoja spiikri Mike Johnsoni ettepanekut rahastada valitsust kahe kuu jooksul, et vältida sulgemist. McConnell kiitis Johnsoni ettepanekut kui Nvastutustundlikku meedet, mis hoiab tuled põlemas, vältides samal ajal föderaalkulude kahjulikku kärpimist”. Algatuse vastuvõtmine võimaldab USA seadusandjatel järgmise kahe kuu jooksul aasta kuluarved lõplikult vormistada. Kui kongress kiidab heaks Johnsoni ettepaneku pikendada praegust rahastamistaset kuni 2024. aastani, ei tule Ukrainale ega Iisraelile kuni jaanuarini ühtegi teist kohustuslikku valitsuse rahastamise eelnõud.
10. Venemaa võimude abinõud rubla toetamisel hakkavad mõju avaldama: dollari kurss on langemas alla 90 rubla. Eile odavnes dollar Moskva börsil enam kui 1 rubla võrra – Moskva aja järgi kell 18.00 90,55 rubla/$ (minimaalne kauplemise ajal oli 90,38). Viimati maksis dollar 90 rubla augustis, misjärel ületas see 100 rubla piiri. Seejärel asusid võimud kruvisid pingutama.
Peamine meede on 43 suurima eksportija kohustuslik välisvaluutatulu repatrieerimine ja müük, mida kontrollivad Rosfinmonitoringi valuutavolinikud. Valuuta pakkumine suurenes pärast selle kasutuselevõttu oktoobri keskel. Keskpank teatas, et oktoobris kasvas suurimate eksportijate välisvaluuta netokäive (müügi ja ostude vahe) 12,5 miljardi dollarini septembri 9,2 miljardilt ja augusti 7,2 miljardilt dollarilt kuus – keskmiselt 717 miljonit dollarit päevas võrreldes 388 miljoni dollariga esimesel poolaastal. Seda juhtub aga alati: eksportijad müüvad välisvaluutatulu maksude tasumisele lähemal, mis toimub kuu lõpus.
Kuid maksustamisperioodi lõpus kauplemiskäive tavapärasest enam ei langenud. „Tundub, et ka pärast maksu tasumise perioodi lõppu on eksportijad valmis väga aktiivselt valuutat müüma seoses välisvaluutatulu kohustusliku müügi määrusega,” märkisid SberCIB analüütikud. Ettevõtted ei pea mitte ainult valuutat tagastama ja müüma, vaid esitama ka keskpangale aruande nende müükide ajakava kohta. HSE professor Jevgeni Kogan ei välista „varjatud sekkumisi” valuutaturul – rubla tugevneb liiga sujuvalt: „Isegi „nähtamatu” käsi, tõenäoliselt ühel või teisel viisil, kui mitte suunab, siis määrab suuna liikumine. Viimasel ajal on kadunud rubla volatiilsus, millega oleme viimastel kuudel harjunud.” Eksportijate välisvaluutatulu kohustusliku müügi määrus võimaldas vahetuskurssi stabiliseerida, rõõmustas rahandusminister anton siluanov. Lisaks hakkab mõju avaldama baasmäära tõus. Varem võetud meetmed rubla kursi stabiliseerimiseks on hakanud mõju avaldama, võtavad Minu Investeeringute analüütikud kokku.
Vahepeal läheneb järgmine maksuperiood ja rubla võib veelgi tugevneda. Novembris peavad eksportijad taas müüma palju välisvaluutat, märkis Ari Capital Management Company peadirektor Aleksei Tretjakov: „Oktoobrikuu maksud on arvestatud keskpanga keskmise kuukursiga – 97,12 rubla/$. Kui kurss jääb 92 rubla/$ juurde, tähendab see vajadust müüa 5% rohkem valuutat ning kuu lõpuks võib vahe veelgi suureneda. Naftatöölised ei pea novembris täiendavalt tulumaksu tasuma (ligi 600 miljardit rubla), kuid vahedividentide maksmiseks lisandub müük välisvaluutas.”
Nii mõnigi turuosaline eeldab rubla naasmist 90 rubla/$ tasemele (näiteks Promsvjazbanki analüütik Jevgeni Loktjuhhov, Alor Brokeri investeerimisnõustamise osakonna juht Aleksei Antonov, SberCIB strateeg Juri Popov, Ari Capital Management Company tegevjuht Aleksei Tretjakov). Popov ootab „vene valuuta lühiajalist tugevnemist 85-87 dollarini”. Tema hinnangul on „praeguse märkimisväärse rubla ekspordimahu juures õiglane rubla kurss 80 dollari kohta”.
Ja siiski, on ebatõenäoline, et vahetuskurss jääb pikaks ajaks alla 90 rubla/$, nõustuvad eksperdid. „Rubla tugevnemisel tekkiv suurenenud nõudlus valuuta järele, aga ka hooajaline nõudlus valuuta järele detsembris võivad takistada rubla edasist tugevnemist. Nendes tingimustes ei prognoosi me rubla püsivat tugevnemist tasemeni alla 90 dollari kohta ja eeldame, et see stabiliseerub detsembris selle taseme ümber,” selgitab Popov. „Lühiajaliselt võib rubla tugevneda 85-87 rubla/$ piiresse, kuid me ei muuda sihti kursiga 90 rubla/$, kuna rubla tugevneb üle 90 rubla/$ võib sundida keskpanka 2024. aasta alguses eelarvereegli raames valuutainterventsioone jätkama,” kirjutab Tretjakov. Majandusteadlasel Dmitri Polevoil on ka varasemad prognoosid: „2023. aasta lõpuks 91-93 rubla/$, 2024. aasta esimeses kvartalis 88-90 rubla/$ ja 2024. aasta lõpuks 95-97 rubla/$.”
Rubla tugevnemise potentsiaal novembris on piiratud ja detsember on rahvusvaluuta jaoks traditsiooniliselt nõrk kuu, märgib Promsvjazbanki pangandus- ja finantsturgude analüüsijuht Dmitri Gritskevitš.
11. Venemaa valitsus arutas muudatusi, mis karistaksid rangemalt nii mobilisatsioonist kõrvalehoidjaid kui ka vabatahtlikke sõjaväelasi, kes täidavad oma ülesandeid „ebaõigesti”. Venemaa Föderatsiooninõukogu pidas 10. novembril ümarlaua, mille käigus arutasid senaatorid ettepanekuid kehtestada kriminaalvastutus juba vene reservi kuuluvatele isikutele, kes hoiavad kõrvale mobilisatsioonist, samuti isikutele, kes „õhutavad” mobilisatsioonist kõrvalehoidmist. Senaatorid nõudsid ka kriminaalkaristuste kehtestamist vabatahtlikele sõjaväelastele „nende lepinguliste kohustuste ebaõige täitmise eest” ning Zaporižja oblasti okupatsiooni senaator Dmitri Vorona teatas, et vabatahtlikud, kes deserteeruvad või ei täida korraldusi, tuleks vastutusele võtta.
12. kreml üritab tõenäoliselt sundida Google’it Venemaal oma tegevust lõpetama. Moskva magistraadikohus määras Google’ile 14. novembril 15 miljoni rubla (umbes 150 000 euro) suuruse trahvi Venemaa kodanike isikuandmete korduva mittelokaliseerimise eest Venemaal. Venemaa riigitsensor Roskomnadzor nõuab välismaistelt internetipõhistelt teenustelt Venemaa kasutajate andmebaaside lokaliseerimist alates 1. juulist 2021 ning varem määrasid Venemaa kohtud Google’ile 2022. aasta juunis 15 miljoni rubla trahvi selle seaduse mittejärgimise eest. Venemaa valitsus on varem trahvinud Venemaa Interneti-hiiglast Yandexit, kuna see ei järginud Venemaa seadusi seoses kasutajate isikuandmete valitsusele avaldamisega, mis sunnib Yandexi tõenäoliselt lahutama oma Venemaa üksuse rahvusvahelisest üksusest, et järgida Venemaa seadusi ja võimaldades Venemaa valitsusel teostada suuremat kontrolli ja järelevalvet Yandexi kasutamise üle venelaste poolt. Venemaa valitsus keelas varem teatud lääne sotsiaalmeedia saidid ja nõudis, et Google eemaldaks 2022. aasta alguses „valeinformatsiooni” Venemaa sõja kohta Ukrainas. Venemaa valitsuse eesmärk on tõenäoliselt sundida venelasi kasutama Venemaa ettevõtete otsingumootoreid ja muid Interneti-teenuseid, mida valitsus saab paremini kontrollida kui sellised rahvusvahelised üksused nagu Google.
13. Lühiuudised
USA ostis Jordaaniast 60 Gepardit, mida on talvel Ukraina õhutõrjeks väga vaja.
Armeenia jätkab Venemaa-Armeenia suhete halvenemise tõttu Venemaast kaugenemist. Armeenia peaminister Nikol Pašinjan teatas 14. novembril Valgevene presidendile aleksandr lukašenkale, et ta ei osale 23. novembril Minskis toimuval Venemaa juhitud Kollektiivlepingu Julgeolekuorganisatsiooni (CSTO) kohtumisel.
vene okupatsiooniametnikud on hakanud teatama, et Ukraina okupeeritud aladel ei korraldata julgeolekuprobleemide tõttu suuremaid avalikke jõulu ja aastavahetuse üritusi.
Kokkuvõte tugineb avalikele allikatele. Allikateks on sõdivate poolte ametlikud teated, avalik meedia, kummagi poole blogijate sõnumid ning kolmandate osapoolte info. Loo autor üritab hoida eraldi fakti, kuuldust ja arvamust. Info kipub enamasti olema vastukäiv või seda varjatakse, sestap tugineb kokkuvõtte lisaks erinevate sõjalist olukorda kajastavate kaartide analüüsil. Vigu juhtub ja parandused teeb järgmise päeva kokkuvõttes. Vabandused ette, et vene riiki, sellega seotud kremlimeelsete isikute nimed on väikse tähega… ja sõna Ukraina igas võtmes suure tähega.
Viimased uudised
TOP 10
Vaata siit elektri hinda tunni kaupa
Loading ...
Kuidas lisada Lõunaeestlase äpp
