Sõja ülevaade: 622. päev – Krimmi suunal suurem droonirünnak
Avaldatud: 7 november, 2023
Vastase kaotused. Allikas: https://armyinform.com.ua/ Lõunaeestlane jätkab sõjanduse asjatundja Toomas Piirmanni ülevaatega sündmuste kohta Ukraina sõjas.
Ukraina 07. november 2023:
Krimmi suunal suurem Ukraina droonirünnak, Avdiivkas karm vene rünnakutelaine jätkus ja Ukraina olla toomas Dnepri idakaldale liikuvat tehnikat.
1. Dnipropetrovsk.
2. Krimm pisu suurema Ukraina droonirünnaku all.
3. Kupiansk-Kreminna: pisu on vene poole surve langenud.
4. Siversk: „vaikne”.
5. Bahmut: eile pisus edenes vene pool.
6. Donetsk: vene pool jätkab marulist Avdiivka ja Marinka ründamist.
7. Lõunarinne: ühes suunas edenes pisu vene pool ja vist paaris kohas Ukraina.
8. Herson: vist tõesti miskit liikuvat tehnikat üle Dnepri liigub.
9. Girkini kiri.
10. Üks pisu pikem asjalik USA Sõjauuringute Instituudi kokkuvõte.
11. Värbamistest nii okupeeritud aladel kui Moskva oblastis.
12. Välismaalt välja saadetud vene luureohvitserid kurdavad endi raske elu üle Venemaal.
13. vene naftalaevastikust.
14. Lühiuudised
1. Õhutõrje oli aktiivne eile õhtul Dnipropetrovski oblastis, tundub, et kõik droonid maha saadi. Piiriäärsete Ukraina asulate tihe pommitamine jätkus.
2. Täna öösel kostus mitmest kohast Krimmis plahvatusi ja töötas vene poole õhutõrje. Plahvatusi kostus (ikka kohalike sõnul) Bahtšisarai piirkonnas, samuti Saki ja Belbeki sõjaväelennuvälja lähistel ning miskit olevat plahvatanud droonirünnaku tagajärjel Sevastoopolis. Hiljem teatas Venemaa kaitseministeerium, et 7. novembri hommikul rünnati Krimmis sihtmärke, kasutades 17 drooni. Njah, kirjutasid, et vaid kahte ei tabanud…
Ukraina luureandmetel on Venemaal praegu laos ligikaudu 870 raketti, mis suudavad tabada sihtmärke enam kui 350 kilomeetri kaugusel. Nende hulgas:
~165 Kalibr
~160 Kh-101, Kh-555 ja Kh-55
~290 Iskander-M ja Iskander-K
~80 Kinzhal
~150 Kh-22 / Kh-32.
Ukraina riigikontsern Ukroboronprom on alustanud uute pikamaadroonide seeriatootmist, mis suudavad lennata 1000 km. Kodumaiste droonide tehnilised ja funktsionaalsed omadused on kõrgemad kui Shahed tüüpi Iraani analoogidel.
3. Kupiansk-Kreminna: vene poole rünnakute arv ja intensiivsus on pisu langenud, torgivad kuni 3-4 soomuki/tankiga või jalaväerühmaga mitmes rindelõigus. Eile rindejoones muutusi ei tuvastanud. Järjest sajusemaks läheb ning kipub arvama, et umbes nädala pärast võivad põlluteed soomusele raskelt läbitavaks muutuda. Täna siiski veel viimane päikeseline päev enne sadusid ja võib-olla teeb vene pool täna tugevamaid üritusi.
4. Siversk: vaid kaudtuli.
5. Bahmut: linnast põhja pool Vasjukivka lähedal asuvat teed pidi olla vene pool mõnisada meetrit edasi saanud. Lisaks jätkatakse Bahmutist loodes Berhivka juures rünnakuid. Eile need edu ei toonud ja eks pisu koomiline on lugeda erinevate blogijate vahelist vaidlust, kas kogu veehoidla ümbrust kontrollib vene pool või mitte. Klisiivka-Kurdjumivka joonel käivad vastastikused rünnakud. Olla vene pool dessantnikele appi toonud wagnerlasi u 300 + pisu muid värvatud vange Storm Z üksusest, sestap vist paariks päevaks jagub sarnaselt Bahmuti rünnakutele soldatite massi. Hetkel on tunne, et vene pool ei saa neid metsaseid lõike raudteest idapool korralikult enda kontrolli alla ja seal enamus lahingutegevust käib. Egas väga ei imesta, et selles segaduses ka vene üksused üksteist ründavad.
6. Donetsk: tugevad vene poole rünnakud kogu rindel jätkusid ja ikka sinna 40 kanti neid rünnakuid oli. Eks proovivad nii 3 kui 10 ühiku soomusega + jalavägi või ainult jalaväega. Avdiivkast põhjas käib madin raudtee üle kontrolli saamise pärast ja seni tundub, et üks jupp kitsast metsariba raudtee lääneservas on seni vene poole kontrolli all. Seni on üle raudtee tulnud vene soomus ära hävitatud. Siin rindel tundub, et vene pool on ise hädas Ukraina miiniväljadega ning ei suuda ka maha suruda Ukraina seiret ei droonidelt ega maapealsete seirevahendite tööd. Seni tänu täpsele tulejuhtimisele ja miiniväljadele on suudetud vene soomuse edenemine kinni saada. Tuli kõlakas, et paraja portsu tanke olla vene pool siia täienduseks toonud ja eks soomusrusikaga üritavad kulukaid rünnakuid jätkata.
Marinka juures ikka tugev vene poole surve jätkus ja vist asulast lõunapool Novomõhailivka juures võis vene pool mõnisada meetrit edasi saada.
Vihmad hakkavad siingi põldude kandvusele vast umbes nädala pärast enam mõju avaldama. Ka vähendab vihmaperiood vaatlusvõimekust õhus ja peaks pigem pisu enam mõjutama Ukraina droonide seiret kuigi jah, tundub, et droonide arv õhus kipub siingi rindel olema suht võrdne. Pisu päästab info liikumise kiirus droonimeeskonnalt vajaliku üksuseni, sest siin on seni edukam Ukraina.
7. Lõunarinne: hetkel vaid vene poole väited, et mitmes lõigus kasvas Ukraina rünnakute intensiivsus.
Berdjanski suund: siin lõigus on aktiivsem vene pool ja eile said veidi edasi Zahirnest ida pool. Üks Ukraina blogija riputas üles päris valusa, aga õpetliku näite, kuidas siin rindel on kohati suutnud vene pool oma jalaväeüksuse rünnakut toetada väikeste kamikaze droonidega ja nii olla hõivanud mõne Ukraina possa. Ühel näitel droonid ründasid enne jalaväerühma rünnakut possasid ning Ukraina jaost (9 võitlejat) sai erinevates kohtades surma 7 ja kaks pääses ning vene poole kulu oli 9 väikest kamikaze drooni ja kaotusi elavjõus polnud ning kätte saadi umbes kilomeetrine metsariba.
Tokmaki suund: vene allikad väidavad, et 24-48 tundi tagasi on Ukraina väed taasalustanud pealetungi peamiselt Verbove lähedal ning Ukraina blogijad väidavad, et Ukraina teeb siin suunal vähemalt kahes kohas edusamme. Verbovest põhja/loode suunas olla tehtud edusamme ja Nesterjanka suunas. Varem üritasid Ukraina väed jõuda ka Kopanisse ja neil õnnestus osaliselt kätte saada mõned vene poole olulised kindlustused. Loodan, et homseks on rohkem infot.
Melitopoli suund: vene pool tegi üle pika aja siit suunalt mõned väiksemad rünnakud, aga muutusi need rindejoones ei toonud. Üks vene millbogija väitis, et ei Ukraina ega Venemaa väed ei kontrolli Kamjansket (asub Dnepri ääres ja on asula suurel põhja-lõunasuunalisel maanteel).
8. Herson: hetkel kogu info Ukraina tegevusest Dnepri idakaldal vaid vene blogijatelt. Kõige olusem info koos pildiga oli, et Ukraina toob vasakkaldale soomukeid Krõnki juures.
vene poole tehtud pilt droonilt näitab, kuidas Ukraina toob ujuva PTS-2 -ga üle Dnepri jõe. Roomikamfiib-kaubasõiduk PTS-2 läks Nõukogude armee teenistusse 1973. aastal. See amfiib-kaubasõiduk oli mõeldud lasti, vägede, ratas- ja roomiksõidukite vedamiseks üle veetakistuste või maastikul. Üle vee suudab viia kuni 12 tonni kaaluvat lasti ehk siis kergemaid soomukeid juba saab vedada. Lahingud jätkusid nii Krõnkis ja selle ümbruse metsades kui Pištšanivka lähedal. Väidetakse, et Ukraina võitlejate hulk olla Dnepri idakaldal vähemalt 300 ja järjest tõusvat. Hetkel ka kõlakad, et vene pool tõi siia pisu abivägesid ja järjest enam siiski vene poole kurtmist tuleb, et ei suudeta hakkama saada ei Ukraina droonidega ega kaudtuleüksustega, mis ei laskvat likvideerida Ukraina sillapeasid. Enamus vene poole vastutegevust ikka taevast suurte pommidega ning kaudtulega lihtsalt külasid pommitades. Jätkuvalt ettevaatlikult optimistlik, et loodab neid kergemaid maastikusuutlikke masinaid peatselt Dnepri idakaldal kiirelt vastase sügavusse liikumas näha.
9. Vangistatud tulihingeline natsionalist ja endine vene ohvitser Igor Girkin väitis, et Venemaa väed on 2024. aasta kevadeks „veel vähem võimelised pealetungi operatsioonideks kui praegu”, arvestades Venemaa ründeoperatsioonide praegust iseloomu rindel. Girkini naine Miroslava Reginskaja avaldas Girkini käsitsi kirjutatud kirja 26. oktoobril, milles ta võttis kokku oktoobrikuu rindeolukorra Ukrainas. Girkin väitis, et vene vägede olukord „järk-järgult halveneb” ja et vene väed näitavad „kasvavat nõrkust (võrreldes Ukraina võimetega), vaatamata Venemaa „üldiselt edukale tõrjumisele” Ukraina pealetungile 2023. aasta suvel ja sügisel”.
Girkin väitis, et Venemaa väed ei suutnud sügishooaja alguses mitte ainult alustada ulatuslikke pealetungioperatsioone, vaid ka viia lõpule isegi piiratud rünnakuoperatsioone operatiivselt oluliste eesmärkide saavutamiseks – nimelt Kupjanski, Lõmani ja Avdiivka ümbruses. Girkin väitis, et Venemaa väed ei suutnud edasi liikuda Kupjanski suunas ja on nüüd löödud lahingutes „linna kaugematel lähenemistel”, kuid ei suutnud olukorda muuta ka Lõmani suunas. Girkin lisas, et taktikalised edusammud Avdiivka ümber tõid kaasa Venemaa isikkoosseisu märkimisväärse kaotuse. Girkin märkis, et Avdiivka pealetung demonstreeris Venemaa vägede suutmatust „saada üleolekut väga kitsal rindesektoril”, vaatamata Venemaa hoolikale ettevalmistusele, löögijõudude heale koordineerimisele ja vahenditele pealetungi algstaadiumis ja laskemoona rohkusele, mis on „kuulmatu pärast Bahmuti kallaletungi”.
Girkin väitis, et Venemaa jõupingutused Ukraina lokaliseeritud rünnakute tõrjumiseks üle rindejoone ja samaaegsed sügis-talvised pealetungioperatsioonid vähendavad tõenäoliselt Venemaa pealetungi ja kaitsepotentsiaali 2024. aasta kevadeks. Girkin märkis, et Venemaa väed peavad ülejäänud sügis-talvise kampaania kulutama kaitsemeetmed, et püüda likvideerida tekkivaid operatiivkriise – nagu Ukraina kohalolek Hersoni oblastis Dnepri idakaldal. Girkin väitis, et Vene väed on jätkuvalt „võimetud laiaulatuslikuks pealetungi tegevuseks”, isegi kui Ukraina väed ei suuda Venemaa rindeüksusi „välja lüüa”, ei suuda saavutada sügis-talvisel hooajal läbimurret ja on kurnatud. Girkin lisas aga, et selline „positsiooniline stsenaarium” ei ole garanteeritud ja ta kardab, et Ukraina väed võivad edukalt murda kuudepikkuse lahingutegevusega juba kurnatud vene väed. Girkini väide, et käimasolevad Venemaa pealetungi operatsioonid kahjustavad Venemaa tulevaste operatsioonide väljavaateid, on tähelepanuväärne, sest Vene väed peavad ikkagi Ukraina pealetungi tõrjuma, püüdes samal ajal oma pealetungi algatada. Venemaa praeguste pealetungi ajastus Avdiivka ümbruses oli samuti mõnevõrra veider ja ebaoptimaalne, sest vihmane ja porine ilm on ennustatavalt takistanud Venemaa operatsioone.
Girkin andis mõista, et Lääne täiendav sõjaline abi Ukrainale ja mobilisatsiooni puudumine Venemaal võivad võimaldada Ukrainal lõpetada positsioonisõda ja viia läbi edukaid pealetungi operatsioone 2024. aastal. Girkin väitis, et Ukraina väed jätkavad Lääne tarnitud varustuse kasutamist, et sihikule võtta Venemaa tagala ja hävitada isegi Berdjanski lennuväli okupeeritud Zaporižja oblastis Venemaa pealetungi taustal Avdiivkas. Girkin andis mõista, et Ukraina väed jätkavad talve jooksul Vene tagala laastamist, kuna Vene väed jätkavad piiratud pealetungi operatsioonide survestamist. Girkin nentis, et kui Ukraina saab lääneriikide poolt tarnitud hävitajad F-16, võivad Ukraina väed lühikeseks ajaks lokaliseerida eeliseid mis tahes rindelõigul. Girkin lisas, et Ukrainat saab „sõjatehnilises mõttes tõsiselt tugevdada” Lääne sõjatehnikaga. Girkin väitis ka, et Ukrainal on praegu Venemaa mobilisatsiooni puudumise tõttu isikkoosseisu ülemus Venemaa vägede suhtes ning kreml ei kutsu tõenäoliselt mobilisatsiooni välja enne 2024. aasta kevadet eelseisvate presidendivalimiste tõttu. Girkin märkis, et tõenäoliselt ei värba Venemaa kaitseministeerium sadu tuhandeid uusi lepingulisi sõjaväelasi, sest Venemaa on ammendanud uute lepinguliste sõjaväelaste ja vabatahtlike värbamise potentsiaali.
10. Üks pisu pikem asjalik USA Sõjauuringute Instituudi kokkuvõte: mõned Venemaa blogijad väitsid konkreetselt, et väikeste jalaväe ründerühmade kasutamine võimaldab nii Venemaa kui ka Ukraina vägedel rindel operatiivseid eesmärke paremini saavutada. Venemaa sõjaväeblogijad väitsid 3. ja 6. novembril, et kontsentreeritud rünnakud suurte jõududega, mis üritavad läbi murda stabiilsest kaitsest täies sügavuses, on üha ebatõhusamad ja viitasid sellele, et laiaulatusliku toetusega väikesed jalaväerühmad võivad praeguses operatsioonikeskkonnas olla tõhusamad märkimisväärse operatiivmõju saavutamiseks. Üks blogijatest väitis, et käimasoleva Ukraina vastupealetungi algfaasid ja Venemaa käimasolevad rünnakud Avdiivka lähedal on sarnased selle poolest, et mõlemad operatsioonid tegid mõningaid esialgseid edusamme pöördumatu isikkoosseisu ja varustuse kaotuse hinnaga. Milblogija väitis, et Ukraina sõja jooksul on nii suurte, mehhaniseeritud rünnakute ajal tekkinud suured kaotused ajendanud Venemaa ja Ukraina vägesid järgmistes operatsioonides üha enam toetuma väiksematele ad hoc jalaväerühmadele. Ukraina väejuhatus muutis taktikat, et tugineda rohkem jalaväe rünnakutele pärast 2023. aasta juunis toimunud vastupealetungi varajast tagasilööki, ja Ukraina väed tegid järgnevatel kuudel märkimisväärseid edusamme. Jääb oodata, kas vene väed ilmutavad Avdiivka lähedal samasugust kohanemisvõimet, eriti kuna korduvad rünnaku ebaõnnestumised viitavad sellele, et Venemaa kindralstaap ei ole suutnud arvesse võtta ega levitada varasematest kulukatest suurtest mehhaniseeritud rünnakutest saadud õppetunde. Milblogija väitis, et soodsam oleks enne ründeoperatsioone ette valmistada spetsialiseeritud väikesed jalaväe rünnakrühmad, millel on piisavad tehnoloogilised võimalused, eriti luure- ja sidetegevuses, selle asemel, et minna üle väikese jalaväe rünnakutaktikale alles pärast seda, kui suuremad mehhaniseeritud rünnakud osutuvad jätkamiseks liiga kulukaks.
vene allikad viitasid, et mõned Ukraina väed võivad juba välja panna väikesed jalaväe rünnakurühmad, mida need allikad toetavad. vene milblogija märkis, et Ukraina väed näivad juba rakendavat seda kohandust käimasolevates maapealsetes operatsioonides Hersoni oblasti idakaldal, kus milblogija väitis, et Ukraina väikesed operatiiv-taktikalisel tasandil tegutsevad ründerühmad on suutnud ära tõmmata märkimisväärsed Venemaa lahinguressursid ja tähelepanu mujalt rindelt. Milblogija väitis, et madalama astme Venemaa komandörid on varem teinud mõningaid edusamme selliste väikeste jalaväerühmade ettevalmistamisel Bahmuti lõunaosas, kuid Venemaa väejuhatuse nõudmine inimjõumahukatele frontaalrünnakutele muutis nende rühmade võitluse kiiresti ebatõhusaks. Blogija tähelepanekud viitavad sellele, et Ukraina väed võivad taas edukalt kohaneda Ukraina lahinguvälja aspektidega, samal ajal kui Vene väed näevad sellega vaeva. vene sõjaväe teatud elemendid on näidanud kalduvust edukaks kohanemiseks, eriti kaitseoperatsioonidel Ukraina vastupealetungi ajal Zaporižja oblasti lääneosas, kuid Venemaa väejuhatus jätkab tõenäoliselt võitlust taktikas ja võimetes mis tahes eduka muudatuse sisseviimisega.
Tõenäoliselt süvendab Ukraina sõda Venemaa ühiskonnas tekkivat identiteedikriisi, mis on tingitud pingetest vene identiteedi ja vene natsionalismi vahel. vene „Vostoki” pataljoni ülem ja vene õigeusu ideoloog Aleksandr Hodakovski kirjutas 6. novembril kaks pikka Telegrami postitust selle kohta, mida tähendab olla „venelane”, tunnistades vene rahvusliku identiteedi skismat, mis on suuresti tingitud õigustamiseks ja mobiliseerimiseks esitatud ideoloogilistest argumentidest toetuseks Venemaa sõjale Ukrainas. Hodakovski jagas anekdooti identifitseerimata tšetšeeni kindralist, kes tema väitel viis läbi „geneetilise uuringu”, et teha kindlaks oma vene sõprade „etniline koostis”, ja leidis, et „vene geenid” ei domineerinud. Hodakovski kasutas seda anekdooti, et kommenteerida, mida tähendab olla „venelane”, ja järeldas, et see ei ole „etnogeneetiline”, vaid pigem moraali ja ideoloogia küsimus, märkides, et vene rahvuslus on „hüsteeria”, mis tuleneb konsolideerumise puudumisest. Seega näib Hodakovski pakkuvat ettepanekut, et kui kinnituda venelaseks olemise geneetilisele määratlusele, ilmnevad natsionalismi hävitavad ja toksilised ideoloogiad ning kustutavad laiemad ja sotsiokultuurilisemad ja keelelised identiteedimääratlused. Hodakovski hoiatas, et elanikkond, kellel puudub ühtne identiteet, võib end kergesti seestpoolt hävitada.
Hodakovski mõtisklused annavad ülevaate Venemaa ideoloogiliste eesmärkide taotlemise sotsiaal-kultuurilistest tagajärgedest oma sõjas Ukrainas. Sõda on mitmel viisil kitsendanud vene ideoloogide arusaama sellest, mida tähendab olla venelane, eriti kuna identiteedi mõisteid määratlevad üha enam hüpernatsionalistlikud ja sõjameelsed inforuumi hääled, kes võimendavad kremli ideoloogilist joont sõjas ja suunavad seda kodumaisele publikule. Kui enne sõda defineeriti vene identiteet suures osas keeleliselt ja kultuuriliselt nii, nagu see oli kirjas vene kontseptsioonides „kaasmaalased välismaal” ja „Russki Mir”, siis sõda on keskendunud vene identiteedile kitsamalt vene etnonatsionalismile, mis kordab kremli ideoloogilisi põhjendusi sõjale. Venemaa sihilik kampaania Ukraina „venestamiseks” sissetungi kaudu on tekitanud selgeid sotsiaalseid mõjusid Venemaal endas, eelkõige etniliste vähemuste ja migrantide kogukondadele, kes on paradoksaalsel kombel vene valitsuse poolt sundinud kandma sõjas jõupingutusi. vene natsionalistlikud kommentaatorid on üha enam keskendunud Venemaa ees seisvatele demograafilistele muutustele, eelkõige seoses „venelaste” ja „vähemuste” tasakaaluga Venemaa elanikkonnas, tugevdades veelgi arusaamu sellest, mida tähendab Venemaa jaoks olla põhimõtteliselt „vene” riik. Hodakovski vastas sellele vene ühiskonnas ilmnevale lõhenemisele, rõhutades mõningaid loomupäraseid ohte, mis kaasnevad venelaseks olemise määratlemisega geneetikaga, ning pälvis eriti kriitikat mõnelt ägedamalt natsionalistlikult meelestatud kommentaatorilt selle pärast, et ta oli oma järeldustes „russofoobne”. Nii Hodakovski tähelepanekud kui ka vahetu vastus tema järeldustele rõhutavad põhjapanevat dilemmat, millega Venemaa silmitsi seisab, kui ta jätkab oma sõda Ukrainas – dilemmat, kuidas lepitada hüpernatsionalistlikud ideoloogiad, millele kreml sõja õigustamisel ja suuremate ohverduste nõudmisel üha enam toetub oma rahva puhul koos Moskva sooviga jätkata mobilisatsioonikoormuse suurendamist hääleõiguseta vähemuskogukondadele, säilitades samal ajal vene identiteeditunde, mille taga ühiskond võib sõja jätkudes ühineda.
11. Vene okupatsiooniametnikud laiendavad okupeeritud aladel sõjaväe värbamise ja registreerimise büroosid, tõenäoliselt sundmobilisatsiooni toetamiseks. Venemaa okupeeritud Hersoni oblasti senaator konstantin basjuk teatas 4. novembril, et kohtus Hersoni oblasti okupatsiooni sõjaväekomissariga, et arutada sõjaväe värbamis- ja registreerimisbüroode avamist Henitšeskis, Nova Kahhovkas, Kahhovkas ja teistes täpsustamata asulates Hersoni oblastis. Ukraina Vastupanu Keskus teatas 6. novembril, et Venemaa okupatsiooniametnikud on okupeeritud Ukraina lõunaosas juba moodustanud uued sõjaväe värbamis- ja registreerimisbürood. basjuk kinnitas, et okupeeritud Hersoni oblasti elanikele on Venemaa relvajõududesse värbamine täiesti vabatahtlik, kuid USA Sõjauuringute Instituut on regulaarselt jälginud, kuidas Venemaa okupatsiooniametnikud sunnivad elanikke sõjaväeteenistusse.
Venemaa ametnikud Moskva oblastis intensiivistavad väidetavalt jõupingutusi lepinguliste värbamiste osas. vene opositsiooniväljaanne Mobilization News teatas 6. novembril, et Venemaa kaitseministeerium alustas ajutist lepingulise värbamise kampaaniat, mis kestab 1. novembrist 26. novembrini ja mille käigus Venemaa ametnikud pakuvad Moskva oblastist pärit isikutele miljoni rubla (10 000 eurot) rahasummat. Venemaa siseringi allikas väitis, et 6. novembril oli värbamiskampaania suunatud määratlemata „eliitüksusele” ning Moskva oblasti kuberner andrei vorobjov kogub aktiivselt raha värbamiskampaania jaoks.
12. Pärast Venemaa sissetungi Ukrainasse Euroopa Liidust välja saadetud Venemaa luureohvitserid on esitanud kollektiivse pöördumise putini poole. Väljaandes The Insider avaldatud kirjas väljendasid nad rahulolematust sellega, et Venemaal pole nende jaoks korralikku tööd ning nende lastele pole kohti koolides ja lasteaedades.
Enne sõda diplomaatilistes esindustes teeninud ohvitserid rõhutasid, et paljude perede jaoks kujunes kodumaale kolimine isiklikuks tragöödiaks. „Paljud luureohvitserid, kes täidavad rasket ja mõnikord riskantset teenistust Vene Föderatsiooni diplomaatilistes esindustes, olid sunnitud Euroopa riikidest lahkuma. […] Nad ütlevad meile: „Ole kannatlik ja me lahendame kõik lähitulevikus”. Paljud naised ja peaaegu kõik on kõrgharidusega, läksid ise tööd otsima, aga korralikku elukutset ja palka lihtsalt pole,” seisab kirjas.
Paljud väljasaadetud ohvitserid püüdsid leida tööd Venemaa saatkondades erinevates maailma riikides, kuid ka siin kohtasid nad kohapuudust ja konflikte kolleegidega SVR-ist ja FSB-st. Püüded probleemi lahendada saatkondade personali suurendamise või välisministeeriumi töötajate vähendamisega seisavad silmitsi välisminister sergei lavrovi vastupanuga.
Juba esimesel aastal pärast Venemaa sissetungi Ukrainasse sai vene luure välismaal rohkem kahju kui kogu külma sõja järgse perioodi jooksul, hindasid olukorda Lääne luureteenistuste ja valitsuste ametnikud. Soome välisluureteenistuse juhi Antti Pelttari sõnul on Venemaa võimekust tugevasti õõnestanud spioonide massiline väljasaatmine, agentide vahistamine ja vaenulikum õhkkond Euroopas. Väljaande The Insider arvutuste kohaselt saadeti pärast Ukraina sissetungi EL-i riikidest välja 698 Vene diplomaati, kellest ligi pooled olid GRU, välisluureteenistuse (SVR) ja föderaalse julgeolekuteenistuse (FSB) töötajad.
13. S&P Globali andmetel veavad juba üle poole Venemaa toornafta ekspordist tankerid, millel puudub Lääne kindlustus. See on võimaldanud Venemaal suurendada naftadollarite sissevoolu, kuna G7 seatud hinnalagi enam suures osas ei järgita. Seetõttu otsib Washington võimalusi Vene varilaevastiku töö keerulisemaks muutmiseks, kirjutab Wall Street Journal (WSJ).
USA ja tema liitlased arutavad, kuidas muuta laevastiku opereerimine ja laiendamine Venemaale kallimaks ja keerulisemaks, rääkisid aruteludega kursis olevad inimesed. Esimese sammuna on sadamaoperaatoritele saadetud nimekiri soovitustest, mis võivad Venemaa laevade kulusid tõsta. Eelkõige tehakse ettepanek nõuda neilt tõendamist, et nende kindlustus on tegelikult täielikult rahaliselt tagatud, et võimaldada neil läbida asjaomased territoriaalveed. Siiski pole selge, kas välismaised sadamad järgivad Ameerika soovitusi, märgib WSJ.
Lisaks on väljaande allikate sõnul väljatöötamisel uued meetmed, mis peaksid sundima naftakauplejaid järgima juba kehtivaid piiranguid. USA rahandusministeerium karistas oktoobris esimest korda sanktsioonide rikkumise eest kaht tankerit, keelates USA isikutel nendega äri ajada. Neist ühe omanik on registreeritud AÜE-s, teine – Türgis; Laevad kasutasid Ameerika finantsteenuseid, kuid ostsid Vene naftat hinnaga üle 60 dollari barreli kohta, teatas riigikassa.
„Vajadus osta tankereid muudab kremli jaoks tankide ostmise väga keeruliseks,” kaitses USA rahandusministeeriumi majanduspoliitika assistent Eric Van Nostrand hiljuti Brookingsi institutsioonis toimunud konverentsil USA sanktsioonide meetmeid. Ta ütles, et karmimad sanktsioonid sunnivad Venemaad kas müüma rohkem naftat ülemmäära piires või kulutama rohkem logistikale, et sellest mööda hiilida. USA ametivõimudega tekkivate probleemide ärahoidmiseks vajalik suurem kontroll võib oluliselt suurendada transpordikulusid. „Igaüks kontrollib hoolikalt kõigi oma tegude seaduslikkust. See toob kaasa oma kulu, mis tõstab veohindu,” ütlevad FGE energiakonsultandid. USA sanktsioonid on juba viinud kõrgemate veohindadeni, ütlesid laevandusallikad Reutersile. Näiteks naftakaubavedu Venemaa Läänemere-äärsetest sadamatest Indiasse, millest sai pärast Ukraina sõja puhkemist üks peamisi Vene kütuse ostjaid, mõjutas eriti USA tegevus sanktsioonide režiimi jõustamiseks.
Lääne kehtestatud sanktsioonid toimisid algul plaanipäraselt. Uurali naftat müüdi talvel Brentiga võrreldes allahindlusega 40 dollarit barreli kohta. Kuid kuna Venemaa varilaevastik kasvab ja täieneb vanade tankeritega, millest paljud oleksid muidu vanarauaks läinud, on hinnalagi jäänud üha vähem kinni. Kiievi Majanduskooli andmetel oli septembris varilaevastikus juba 180 tankerit. Kui 2023. aasta jaanuaris eksporditi 35% Venemaa naftast ilma Lääne kindlustuseta, siis nüüd läheb ekspordiks üle poole.
Lisaks hakkasid kauplejad hinnalaest mööda hiilimiseks kunstlikult tõstma transpordikulusid, selgub Strateegiliste ja rahvusvaheliste uuringute keskuse analüüsist. Uurali hind ületas suvel 60 dollarit, praegu müüakse seda sorti Argus Media andmetel umbes 74 dollariga barreli eest. „Hinnapiirang töötas [alguses] plaanipäraselt, kuid nüüd on see aegunud,” ütles JPMorgan Chase’i toorainestrateegia direktor Natasha Kaneva. Kõik see koos mitmete muude teguritega, sealhulgas nafta maailmaturu hinna tõus ja rubla nõrgenemine, andis oktoobris eelarvele 1,635 triljonit rubla nafta- ja gaasitulusid – maksimaalne summa viimase pooleteise aastaga.
14. Lühiuudised
Saksamaa kaitseminister Boris Pistorius ütles Berliinis NATO konverentsil, et kahtleb, kas Taurus tiibraketid suudavad olukorda Ukraina rindel radikaalselt muuta. Saksamaa ei ole ikka veel otsustanud Ukrainale nende tiibrakettidega tarnimise küsimuses.
Ukraina väejuhi Valeri Zalužnõi assistent Gennadi Tšastjakov hukkus Kiievi lähedal asuvas kodus granaadiplahvatuses. Ülemjuhataja ise kinnitas traagilist uudist. „Täieliku sissetungi algusest peale oli Gennadi minu jaoks usaldusväärne õlg, kes pühendas oma elu täielikult Ukraina relvajõududele ja võitlusele Venemaa agressiooni vastu.” Selgus, et laps olla mänginud granaadiga ja kui isa selle ära võttis, olla kogemata splint lahti tulnud.
Kokkuvõte tugineb avalikele allikatele. Allikateks on sõdivate poolte ametlikud teated, avalik meedia, kummagi poole blogijate sõnumid ning kolmandate osapoolte info. Loo autor üritab hoida eraldi fakti, kuuldust ja arvamust. Info kipub enamasti olema vastukäiv või seda varjatakse, sestap tugineb kokkuvõtte lisaks erinevate sõjalist olukorda kajastavate kaartide analüüsil. Vigu juhtub ja parandused teeb järgmise päeva kokkuvõttes. Vabandused ette, et vene riiki, sellega seotud kremlimeelsete isikute nimed on väikse tähega… ja sõna Ukraina igas võtmes suure tähega.
Viimased uudised
TOP 10
Vaata siit elektri hinda tunni kaupa
Loading ...
Kuidas lisada Lõunaeestlase äpp
