Sõja ülevaade: 621. päev – Ukraina edeneb Dnepri idakaldal
Avaldatud: 6 november, 2023
Vastase kaotused. Allikas: https://armyinform.com.ua/ Lõunaeestlane jätkab sõjanduse asjatundja Toomas Piirmanni ülevaatega sündmuste kohta Ukraina sõjas.
Ukraina 06. november 2023:
Avdiivka piiramisrõngas tõmbus õige pisu koomale ja Ukraina järjest edeneb Dnepri idakaldal ning vene poolel jagub suuri lennukipomme.
1. Odessa sai kolm õhurünnakut järjest.
2. Venemaal oli suht rahulik.
3. Kupiansk-Kreminna: suurem surve Kupianski suunal jätkus.
4. Siversk: juba mitu päeva järjest rünnakud.
5. Bahmut: vene pool suutis veelgi edeneda linnast loodes ja Ukraina edelas.
6. Donetsk: pisu murelik, sest õhust tuleb liialt palju plahvatavat ning pisu tõmbus piiramissilmus koomale.
7. Lõunarinne: kohatine lainetus.
8. Herson: Ukraina jätkab Dnepri idakaldal edenemist.
9. Venemaa jätkab kanna kinnitamist Liibüas.
10. Ukraina talvine „pikk käsi”.
11. Zelenski vastus ringlevatele kõlakatele ajakirjanduses.
1. Odessa oli viimase ööpäeva jooksul kolm korda õhurünnaku all. Päeval esmalt mõned raketid ja õhtul veel lisa ning u kella 22 ajal veel suurem ports droone otsa. Tabati põhiliselt tsiviilobjekte alates muuseumist ja koolimajast aga pihta sai ka Odessa sadama infra. Päeval hävitati Krõvi Rihi rajoonis üks vene rakett ja teine siiski olla miskit tabanud. Päri hulluks on läinud mitmete rindelähedaste asulate elu, sest üha enam kasutab vene pool 500 kg lennukipomme, eile vist isegi kuni 100 neid teele läks. Ukraina luure sõnul pidavat nende pommide varud Venemaal suured olema.
Piiriäärsete Ukraina asulate pisu tihedam pommisadu jätkus (u ½ tavapärasest).
2. Siedove ja Mariupoli lähedal Novoazovski vahel toimusid plahvatused. Tundub, et tabati suuremat laskemoona ladu, njah, vene pool siiski miskit omaks võtta ei taha. Päris kurtmisvaba pole ei Brjanski ega Belgorodi oblastis, mida siiski tabati, pole teada.
„Ukraina valmistub laiaulatuslikeks kamikaze droonirünnakuteks Venemaale. Kavatseme oma kogutud kogemusi ära kasutada ja kasutada droone, et anda neile löök, kui võitlus muutub palju staatilisemaks,” ütles brigaadikindral Serhi Baranov (10. punktis sellest pikemalt). Njah, eks palju aega läheb luureinfo kogumisele, et rünnataks täpselt õigeid objekte ja suudetaks ka teekonnal vältida vene õhutõrjet, sestap vast päris igapäevaseks need rünnakud ei saa aga ei imesta, kui piirist kuni 1000 km kaugusele võib päris mitmeid vene elektrijaamu oodata „tööseisak”.
3. Kupiansk-Kreminna: suurem rünnakutesurve ikka Kupianski suunal (u 10) aga rindejoone muutusi need ei toonud. Mujal väiksemad torkimised. Tundub, et mõned vihmased päevad on juba pisu põlluteede läbitavusele mõjunud aga mitte piisavalt.
4. Siversk: jätkub Bilohorivka ja Spirne suunal vene surve aga siingi rindejoones muutusi ei tuvastanud.
5. Bahmut: linnast loodes on juba ühe nädala jooksul Berhivka juures teist korda u 500 m meetrit vene poolel edeneda õnnestunud. Eks jalaväega massiga on see edu saadud. Rünnanud seda suunda on vene pool juba mitu kuud ja kipub arvama, et tugev surve veel siin suunal jagub. Eks Ukraina omadel on oluline, et alasid domineerivaid kõrgendike ära ei antaks. Isegi mitu kilomeetrit järele andes ei muutu sõjaliselt olukord muret tekitavaks. Klisiivka juures üritab vene pool tagasi saada enda kontrolli alla raudteed kuid Ukraina sammhaaval edenemist Andriivka juures raudteest idapool pole seisma saadud.
6. Donetsk: vene pool jätkab pressimist Stepove piirkonnas (Avdiivkast põhjapool) raudtee ääres. Terve nädalavahetuse on vene pool teinud palju rünnakuid üle raudtee ja võimalik, et üks metsariba raudteest läänepool enda kontrolli alla saadi. Kui lähema aja jooksul siit suunalt Ukraina üle raudtee edenemist kinni ei saa, siis edasi läheb veelgi keerulisemaks, sest ees on u 4 km avatud maastikku, kus pole ka palju reljeefi ega häid maastikupunkte domineerimiseks. Ka hakkaks enam sulguma Avdiivka logistikakanal, sestap mureliku pilguga ootab edasisi arenguid. Kõlakas tuli, et vist mingid tugevamat soomust olla siia suunale Ukraina täienduseks toonud. Küll on tõusnud veelgi vene poole kaudtuli ning lennukitelt heidetavad 500 kg liugpommid teevad palju pahandust.
Avdiivkast edelapool on ka tugev vene poole surve sammhaaval neile edu toonud. Eile olla Ukraina siin suunal mõned possad kaotanud. Eks Ukraina suurem mure on, et vene kaudtuleüksuste domineerimise kasv koostöös lennuväega hakkab järjest enam mõjutama. Kuna vene pool pommitab enamasti ilma seireta (ikka kaardi järgi), siis ilmastik nende tööd ei vähenda. Seni pole Ukraina suutnud oma kaudtulega vene logistikakanaleid piisavalt mõjutada ja eks oma osa annab Donetski ümbruse tihe hoonestus ja teede/tänavate võrk, kus vastase kanaleid tuvastada on keeruline. Kuna vene pool kaotustest ei hooli, siis tugevat survet jätkub ning pisu „ettevaatlikult pessimistlik” arengutest Ukrainale soodsas suunas.
Marinka juures ei vähene vene poolel rünnakutelaine, eilegi u 20 neid oli. Siin suunal siiski Ukraina kaitse püsib. Vuhledari lähistel olla üht metsariba pidi linnast kagus siiski vene pool mõnisada meetrit edasi saanud.
7. Lõunarinne: kohatist rindejoone lainetust…
Berdjanski suund: kummagi poole aktiivsus suht madal, possade torkimised vaid.
Tokmaki suund: Verbove juures olla tihedamat rindejoone kõikumist siia-sinna.
Melitopoli suund: muutusteta.
8. Herson: Ukraina omad jätkavad Krõnki asulas oma kontrolli all olevat ala ida ja lääne suunas. Asulas elas varem u 900 elanikku ja on mitu kilomeetrit pikk ning puudub kõrghoonestus, sestap ilma kepsuta on maastikupunkti määramine keeruline kaudtule tellimiseks. Eks seetõttu ka vene pool ei julge väga tihedalt asulat pommitada, sest mõnes kohas ka veel vene üksused sees. Videode järgi tundub, et Ukraina võitlejate arv on tõusuteel ning initsiatiivi jagub.
Lisaks kurdab vene pool, et Krõnkist u 7 km piki Dnepri kallast mere poole Kozatši Laheris jätkub tugev Ukraina surve ning metsaala asulat idapool olevat tugeva Ukraina kaudtule all.
Pidstepne küla juures ( Kozatši Laherist u 7 km veelgi mere poole piki Dnepri kallast) kasvatab Ukraina oma sillapead ning toimetavat külast idas asuvas metsas järjest kaugemale ulatudes. Jätkuvalt loodan, et kahe suurema maantee (nii ida- kui kagusuunaline) toimimine vene logistikakanalina suudetakse peatselt ära lõpetada. Nende kanalite kontroll peaks andma piisava mõju vene tarnetele ja eks võib alguse saada suurem vene üksuste taandumine Dnepri idakaldalt.
Ukraina lõunaosa operatsioonide väejuhatus teatas, et vene väed korraldasid viimase päeva jooksul üheksa õhulööki 50 liugpommiga Hersoni oblasti läänekalda asustatud piirkondade vastu. Vene miliblogija postitas kaadreid, mis väidetavalt näitasid Venemaa liugpommi lööki Odradokamjankale (50 km Hersoni linnast idas).
9. Venemaa kavatseb laiendada sõjalist koostööd Liibüaga, sealhulgas luua sinna mereväebaas, mis võimaldab tal Euroopa lõunapiiril kanda kinnitada, kirjutab Bloomberg. Allikad ütlesid, et praegu käib tööputini ja Liibüa rahvusarmee komandöri Khalifa Haftari vahelise kaitsekokkuleppe kallal pärast septembri lõpus Moskvas toimunud kohtumist.
79-aastane Haftar kontrollib paljusid peamisi naftarajatisi OPEC-i liikmes Liibüas, mis moodustab umbes 40% Aafrika naftavarudest. Agentuuri allika sõnul otsib ta õhutõrjesüsteeme, mis kaitseksid teda talle vastanduvate Tripoli vägede eest, mida toetab Türgi. Haftaril on vaja välja õpetada ka õhuväe ja eriüksuslaste piloote. Eeldatavasti lubab ta selle eest vastutasuks muuta mitmed õhuväebaasid, mis on praegu wagneri palgasõdurite poolt hõivatud, ümber ehitada vene vägede majutamiseks. Allikate sõnul võiksid vene sõjalaevad saada alalise sildumisõiguse ka ühes Liibüa sadamas, suure tõenäosusega Tobrukis, mis asub Kreekast ja Itaaliast vaid mõnesaja kilomeetri kaugusel üle Vahemere. See on siiski pikemaajaline perspektiiv, kuna laevastiku kasutuselevõtt nõuab sadamarajatiste olulist moderniseerimist.
Venemaa suurenenud aktiivsus Liibüas seab uue väljakutse USA-le ja tema Euroopa liitlastele, kes on juba niigi vastamisi kremliga Ukraina sissetungi pärast. Lääs võtab arvesse ka Venemaa rolli potentsiaalses sõjas Lähis-Idas, mis võib eskaleeruda konfliktiks Iisraeli ja Hamasi vahel.
USA endise Liibüa erisaadiku Jonathan Wineri sõnul võtab USA valitsus seda ohtu „väga tõsiselt”. „Venemaa hoidmine Vahemerest oli võtmetähtsusega strateegiline eesmärk – kui Venemaa saaks sinna sadamad, annaks see võimaluse luurata kogu Euroopa Liitu,” sõnas ta.
Venemaal on Vahemerel seni vaid üks mereväebaas – Süürias Tartuses. Riik on ka ratifitseerimas lepingut „mereväe logistikarajatise” rajamiseks Punase mere rannikule Sudaanis. See baas tagab Venemaale püsiva juurdepääsu Suessi kanalile, India ookeanile ja Araabia poolsaarele.
10. Tuleval talvel alustavad Ukraina relvajõud droonide abil ulatuslikku Venemaa ja Krimmi territooriumi tulistamist, ütles Ukraina relvajõudude peastaabi lahingulöögisüsteemide peadirektoraadi ülem brigaadikindral Sergei Baranov (intervjuu ajalehele Independent). Ta ütles, et selline taktika oleks praegusel aastaajal prioriteet, sest karmid ilmastikutingimused võivad takistada maapealset pealetungi. „Kavatseme ära kasutada eelmistel aastatel omandatud kogemusi ja kasutada droone, et anda venelastele purustav löök, kui lahingud on palju staatilisemad,” ütles Baranov.
Ta täpsustas, et Krimmi, piirialasid ja teisi Venemaa piirkondi hakatakse pommitama ja peamisteks sihtmärkideks on sõjaväebaasid ja infrastruktuur.
Kindral ütles, et Ukraina kavatseb kinnistada hiljuti saavutatud „märkimisväärseid edusamme”, kui mitmed Venemaa Föderatsiooni olulisemad sõjalised objektid sattusid kamikaze-droonide rünnaku alla. Eelkõige saatsid Ukraina relvajõud vastupealetungi raames droonide laineid sügavale Venemaa lääneossa ja annekteeritud Krimmi poolsaarele. Samuti on intensiivistunud rünnakud Mustale merele, kus asuvad Venemaa laevastiku laevad ning mis on saanud valusaid tabamusi. Ning diversantide abiga õnnestus tabada Vene Föderatsiooni sügavustes asuvaid õhuväebaase, hävitada kaugpommitaja Tu-22M ja kahjustada veel kahte lennukit.
Ukraina loodab aasta lõpuks toota ja osta Ukraina relvajõududele 200 tuhat drooni, ütles riikliku erikommunikatsiooniagentuuri juht Juri Štšigol augustis. Ukraina relvajõud on suveks välja õpetanud 10 tuhat droonioperaatorit. Kuigi Ukraina toetub suuresti kodumaisele mehitamata õhusõidukite tootmisele, aitab neid eesmärke saavutada ka lääneliitlaste sõjaline abi. Nii lubas Ühendkuningriik 2023. aasta mais varustada Ukrainat 200 km lennuulatusega droonidega. Lisaks garanteeris Saksamaa 50 pealmaasõidukit.
Samal ajal valmistub Ukraina kindralstaap „arvukateks vasturünnakuteks” Venemaalt, millega üritatakse hävitada riigi energiataristut.
Eelmisel talvel valitses eesliinil vaikus, kuna lumi ja pakane muutsid suure osa piirkonnast läbimatuks. Kuid sel aastal võivad ettevalmistused karmideks oludeks olla üliolulised sõja edenemise määramisel, kuna Ukraina püüab takistada Venemaa koondumist vastupealetungi pausi ajal.
Baranov lisas, et Ukraina relvajõud on talveks täielikult valmis vaid juhul, kui lääneliitlased aitavad nende kiireloomulisi relvavajadusi rahuldada. Tema sõnul vajab armee hetkel 155-mm suurtükiväe laskemoona, 227-mm GMLRS-juhitavaid rakette, Ameerika ATACMS-i kaugmaarakette, hävitajaid F-16 ja täiendavaid õhutõrjesüsteeme.
11. Ukraina ei kavatse arutada võimalust lõpetada sõda Venemaa poolt vallutatud alade hülgamise tingimustel, ütles riigi president Vladimir Zelenski. „Kui me nüüd Venemaaga maha istuksime, räägiksime ja talle midagi annaksime, siis seda ei juhtu,” rõhutas ta (tsiteerib Interfax-Ukraina).
Zelenski eitab ka seda, et Ukraina läänepartnerid üritavad teda veenda alustama dialoogi Venemaa presidendi putiniga. „Kõik teavad minu suhtumist, mis ühtib Ukraina ühiskonna suhtumisega. Keegi ei survesta mind täna. Kõik see juhtus sõja alguses ja enne sõda. Täna ei survesta keegi EL-i ega USA juhte,” märkis ta.
Päev varem teatasid NBC allikad, et Ameerika ja Euroopa ametiisikud hakkasid Ukraina juhtkonnaga arutama võimalust alustada Venemaaga rahuläbirääkimisi. Väljaande allikate sõnul puudutati „õrna” dialoogi käigus „väga üldistatult” teemat, millest Ukraina peab rahu saavutamiseks loobuma. Arutelud tulevad ajal, kui USA ja Euroopa ametnikud muretsevad, et sõda on jõudnud ummikseisu ja et Lääs ei suuda säilitada piisaval tasemel abi Ukrainale Iisraeli ja islamirühmituse Hamasi vahelise sõja puhkemise tõttu.
Zelenski nimetas arvamust sõja „ummikseisu” kohta ekslikuks. Tema sõnul on Ukraina pealetung aeglane, kuna „Venemaa kontrollib taevast” ja tuleb vaid oodata täiendavaid õhutõrjesüsteeme, aga ka hävitajaid F-16. President meenutas, et ka mullu oli rinne staatiline, kuid siis õnnestus Ukraina sõjaväel Harkovi oblastis läbimurre teha. Kui aga olukord aasta lõpuks ei muutu, algavad NBC allikate sõnul „pakilisemad arutelud rahuläbirääkimiste üle”.
Ukraina juhtkond on korduvalt teatanud, et dialoogi tingimus on vene vägede täielik väljaviimine riigist ja kõigi okupeeritud alade, sealhulgas Krimmi tagasitoomine. kreml nõudis „geopoliitiliste reaalsuste” tunnustamist.
Ametlikult katkes Venemaa ja Ukraina dialoog sõja lõpetamise üle 2022. aasta mais Kiievi initsiatiivil, kuna deokupeeritud Butšas paljastusid tsiviilisikute tapatalgud. Venemaa kaitseministeerium ja välisminister lavrov nimetasid linnas toimunud veresauna, kus leiti kümneid surnukehi, kelle käed olid selja taha seotud, „lavastatuks”, väites, et lääneriigid keelasid Kiievil Venemaaga läbirääkimiste jätkamise.
putin süüdistas Ukrainat Istanbulis parafeeritud rahulepingute „ajaloo prügikasti viskamises”. Samuti annekteeris ta 2022. aasta sügisel Donetski, Luganski, Zaporožje ja Hersoni oblastid. Pärast seda allkirjastas Zelenski dekreedi, mis välistab dialoogi võimaluse Venemaaga seni, kuni putin on selle president.
Hetkel on kõlakas, et Ukrainas võivad tulla järgmise aasta märtsis presidendi valimised. Senised küsitlused näitavad praeguse presidendi suurt toetajaskonda, aga võib arvata, et vene pool laseb käiku kõik mõjutusvahendid, et seda olukorda muuta, sestap loodan, et tulenevalt Ukraina sõjaaja õigusruumist (sõjaajal valimisi ei korraldata) ei pea neid valimisi siiski tegema.
Kokkuvõte tugineb avalikele allikatele. Allikateks on sõdivate poolte ametlikud teated, avalik meedia, kummagi poole blogijate sõnumid ning kolmandate osapoolte info. Loo autor üritab hoida eraldi fakti, kuuldust ja arvamust. Info kipub enamasti olema vastukäiv või seda varjatakse, sestap tugineb kokkuvõtte lisaks erinevate sõjalist olukorda kajastavate kaartide analüüsil. Vigu juhtub ja parandused teeb järgmise päeva kokkuvõttes. Vabandused ette, et vene riiki, sellega seotud kremlimeelsete isikute nimed on väikse tähega… ja sõna Ukraina igas võtmes suure tähega.
Viimased uudised
Vaata siit elektri hinda tunni kaupa
TOP 10
Loading ...
Kuidas lisada Lõunaeestlase äpp
