Sõja ülevaade: 618. päev – uus suurem öine droonirünnak Ukrainas
Avaldatud: 3 november, 2023
Vastase kaotused. Allikas: https://armyinform.com.ua/ Lõunaeestlane jätkab sõjanduse asjatundja Toomas Piirmanni ülevaatega sündmuste kohta Ukraina sõjas.
Ukraina 03. november 2023:
uus suurem öine droonirünnak kuni Lvivini, Vuhledar vol 2 uus kordus ja Ukraina edenemine Dnepri idakaldal jätkub ning ühe silmaga kaeb ikka Iisraeli suunal…
1. Suurem droonirünnak.
2. Miskit olla Rostovi kohal liikunud.
3. Kupiansk-Kreminna: vene poole tugev surve tõi kahes kohas pisu edenemist.
4. Siversk: „vaikne”.
5. Bahmut: Ukraina jätkab Bahmutist edelas vene poole kaugemale lükkamist.
6. Donetsk: hull rünnakutelaine siin rindel jätkus, isegi vihm ei seganud.
7. Lõunarinne: ühes lõigus edenes vene pool ja teises pisu Ukraina.
8. Herson: Ukraina jätkab ala laiendamist Dnepri idakaldal.
9. Lugemissoovitus: Ukraina Riikliku julgeoleku- ja kaitsenõukogu sekretäri Aleksei Danilovi pikem intervjuu kohalikule meediakanalile.
10. Põhja-Korea sõjalisest abist.
11. Soldatiks sobivad kõik.
12. USA suurendab sanktsioone juba tuttavate riikide suunal.
13. Lühiuudised
1. Shahedi droonid lendavad Ukraina läänepiirkondade kohal (vist kuni Lvivini). Varahommikuks rohkem infot veel polnud. Vene armee lasi Odessa suunas välja 2 raketti Onyx, mõlemad maandusid merre. Droonidega rünnati täna öösel Harkivi linna tsiviilinfrastruktuuri. Kostus ka plahvatusi. Droone lendas ka Kesk-Ukrainas aga needki tulemused pole veel kirja saanud. Eile oli „tavapärane” piiriäärsete Ukraina asulate pommitamise päev. Arvata võib, et tänu vihmasele ilmale ei suutnud Ukraina oma seirega piisavalt mõjutada vene kaudtuleüksuste tööd ja need siis seda ära kasutasid.
Tuli ka täpsustav info tänaöise rünnaku kohta: vene pool ründas 38 kamikaze drooni ja juhitava raketiga X-59: plahvatusi kuuldi Kirovogradi, Lvovi ja Tšernihivi oblastis, tabamusi oli Harkovis ja selle oblastis. Ukraina relvajõudude peastaabi teatel hävitati 24 vaenlase drooni ja üks rakett. Õhujõud teatasid õhtul vaenulike UAV-de rünnakust Ukraina territooriumile. Rünnak jätkus öö läbi, õhurünnak lõpetati alles kell 5.21. Harkovi oblasti võimud teatasid, et piirkonna keskuses ja ühes piirkonna asulas tabati tsiviilobjekte. Riikliku politsei teatel osales Harkovi oblasti rünnakus vähemalt 10 drooni. Esialgsetel andmetel kannatanuid ei ole.
Põhja-Korea võib Ukraina-vastaseks sõjaks lisaks suurtükimürskudele üle anda Venemaale ka lähimaa ballistilised raketid ja rakette, mis on ette nähtud inimese kaasaskantavate õhutõrjeraketisüsteemide jaoks.
2. vene pool teatas, et Rostovi oblasti kohal olla alla tulistanud mitmed õhus lendavad objektid.
3. Kupiansk-Kreminna: vene pool jätkab survet Pershotravnevoi lähedal (Kupianskist idas) ja surus Ukraina omad ühel põllulapi võrra (u 500 m) tagasi. Lisaks olla vene poole sõnul Makiivka piirkonnas (rinde keskmine osa) väiksem edenemine. Kreminnast läänes pole vene poole rünnakud seni edu toonud ja kipub arvama, kuni Bilohorivka küla pole ära võetud siis suunal ka rünnakud ei õnnestu.
4. Siversk: vaid kaudtuli.
5. Bahmut: vaenlane ei lakka üritamast parandada taktikalist positsiooni Jagidnõi ja Berkhivka lähedal (Bahmutist loodes). Eks pisu üllatav on, et põhiliselt kahest kohast vaid üritavad. Bahmutist edelas siiski jätkab Ukraina oma sammhaaval edenemist ning surub vene üksusi raudteest järjest kaugemale. Mingeid kõlakaid liigub, et vene üksuste vastutusalade „hägustel” piiridel on Ukraina üksustel suht vaba toimetamine. Kuna vene poole üksusi siin jagub, siis suurt murrangud ei ootaks, aga ka sammhaaval on ok.
6. Donetsk: vihm pole seganud suurt rünnakutelaviini kogu rindel. Eile üritati nii soomusega kui eraldi väiksemate jalaväeüksustega. Avdiivkast põhja pool jätkas vene pool katseid saada üle raudtee, kuid seni pole see neil õnnestunud. Kaotused vene poolel jätkuvalt kõrged, kuigi jah, näeb ka purustatud lääne antud soomukeid. Eks suurim erisus ole selles, et neid on näha vähe ning vigastuste iseloom laseb arvata, et meeskond võis pääseda elusalt. Järjest enam üritab vene pool kasutada miinitraale rünnaku eesotsas ning pisu loodab, et neid siiski piisavalt ei jagu. Avdiivkast edelas Opõtne juures oli ülitihe vene rünnakute päev ja prooviti u 10 km lõigul vist peaaegu igast kohast suruda. Hetkel selles sõjaudus tundub, et edenemist need siiski ei toonud kuigi nii mõnigi vene blogija suurest edust teatas. Eks paaris lõigus olla pisu hallis alas possade käest kätte käimist, sest Ukraina kaitse ei jäta võimalust kasutamata.
Ukraina kindralstaap teatas, et Ukraina väed tõrjusid Marinka lähedal enam kui 20 vene rünnakut. Siingi suunal vene poole edenemisi ei tuvastanud. Eile riputati üles ja sellest rääkis ka Ukraina president: Vuhledar vol 2 sai lisa. Suurem (vist kuni pataljon) rünnakukolonnis hakkas tulema ja ära lasti juba ainult kolonnis sõites 18 ühikut tehnikat, nende hulgas 8 tanki ja 3 MT-LB-d. Põhiliselt täpne kaudtuli, aga ka mõni droonitabamus. Kipub arvama, et selliselt uutes kohtades üritades võib mõne Ukraina kaitse nõrkuse siiski leida…
7. Lõunarinne:
Berdjanski suund: eile tõi vene poole tugev rünnakutelaine pisu edenemist Prijutnõi lähedal ja u 1×1 km põllulapp enda kontrolli alla tagasi saadi.
Tokmaki suund: väidetavalt sammhaaval Robotine lähistel siiski Ukraina edenevat (isegi paari vene blogija väitel). Rünnakuid jagub mõlemapoolselt ning kaudtuleduellis seni domineerib Ukraina. Suurt murret ei näe kummaltki poolelt tulevat. Loodan, et saabunud vihmasemad päevad siiski pisu vene poole aktiivsust maha võtavad. Suur sügisvihmade laine siiski kohal pole.
Melitopoli suund: muutusteta.
8. Herson: vene sõjaväeblogijad väitsid, et Ukraina väed ründasid Poima ja Pištšanivka lähedal ning tungisid edasi Krõnki lähedal. Eks kõlakaid tuleb, et Ukraina üksuste arv Dnepri idakaldal tõuseb. Jätkuvalt ettevaatlikult optimistlik ja ootab, kas Ukraina kas miskit ratastel liikuvat hakkab üle jõe tooma. Küll on vene pool suutnud siia suunale tuua abiks õhudessantüksusi ja eks näis, kas need toovad vene poolele leevendust. Pisu loodab, et Ukraina suudab siiski oma kaudtulega need vähesed vene logistikamarsruudid oma kontrolli all hoida. Njah, vene pool jätkab nii lennukitelt kui maapealsetest torudest pommitamist ja iga asustatud paik Dnepri läänekaldal pihta saab. Dnepri idakaldal julgeb vene pool vaid kalda lähedust pommitada, sest eks nende üksustel ka omade paiknemisest täpsem pilt puudub.
9. Ukraina meediakanali intervjuu: Riikliku julgeoleku- ja kaitsenõukogu sekretär Aleksei Danilov on üks avatumaid võimuesindajaid. Tal pole probleemi presidendi kantselei töötajaid kritiseerida, kuigi tal on pidev komme nimesid nimetamata jätta.
„Ma ei värba presidendi kantseleisse töötajaid ja ma ei tea, kust need nõustajad tulevad,” kommenteerib Danilov LIGA.neti ajakirjaniku küsimust presidendi kantselei juhi Andrei Jermaki eksnõuniku Aleksei Arestovitši kohta. Ja lisab: vene eriteenistused kasutavad juba „kogu seda rinnet” enda huvides ära. Arutasime ka mobilisatsiooni/demobiliseerimise teemat. Danilov tunnistab, et tegemist on keerulise küsimusega, millele võimudel veel vastust ei paista olevat, ning püüab seejärel oma tavapärasel moel jututeemat muuta.
Kuidas suhtute teesi, et „kõik peavad võitlema/teenima”?
– See on aksioom ja te ei tohiks selle üle üllatuda. Oleme üsna keerulises maailmas, kus peame oma riiki kaitsma, kui meil on hull naaber. Isegi kui Venemaa killuneb, peame olema valmis. Ja Venemaa killustumine toimub kindlasti meie eluajal.
Hiljuti kirjutas endine Briti kaitseminister Ben Wallace ajalehe The Telegraph veerus: „Rindel olevate sõdurite keskmine vanus on üle 40… Võib-olla on aeg ümber hinnata Ukraina mobilisatsiooni ulatus.” Kas te nõustute?
– Meie mobilisatsioon algas 24. veebruaril 2022 ja pole päevakski peatunud. Ja erinevalt Venemaast me ei varja seda. Mis puutub vanusepiirangusse, siis sõja idee, et need on ainult kaevikud ja eesliin on ettekujutus minevikust. Kui meil pole kaasaegseid hävitamisrelvi ja partnerite abi, siis on väga raske ainult rindejoone arvelt vastu pidada. Seetõttu saame ATACMS, SCALP jne, mis on tänapäevases sõjapidamises palju tõhusamad. Kui kasutate kaasaegseid relvi, pole vanus oluline. Mõte, et kõik Ukraina relvajõududes peaksid olema noored, on mõnevõrra moonutatud.
President Zelenski ei ole allkirjastanud seadust, millega vähendatakse mobilisatsiooni vanust viieks kuuks 27 aastalt 25 aastale. Kuigi peastaap nõuab tema sõnul võimalust rohkem mobiliseerida. Milles on probleem?
– See on väga tundlik teema, kui peate vastutuse võtma selle eest, et noored peaksid rindele minema. See on väga keeruline. See on väga keeruline. Meie ülesanne on nüüd püüda lahendada mitmeid probleeme. Maksimeerime õhutõrjet, et kaitsta elanikkonda ja kriitilist infrastruktuuri. Hangime kaasaegsed relvad. F-16 pole meie kapriis. See puudutab meie sõjaväelaste elu. See puudutab vähemalt teatud pariteeti Venemaaga. Kaasaegsed hävitamisvahendid on hoopis teine asi. Lihtne näide. Kui ilmnesid esimesed vene sõjaväehelikopterite hävitamise juhtumid, vähenes lendude arv kaks kuni kolm korda. Sellest tulenevalt on see meie poiste elu.
– Nooruse juurde tagasi tulles. Loomulikult tuleb otsida kuldset keskteed mobilisatsioonivajaduse ja riigi tuleviku tagamise vahel. Aga mida kauem me keskteed otsime, seda hullemaks läheb. Rindel sõdurid võitlevad ju ilma demobiliseerimise või isegi arusaadava lahkumismehhanismi vihjeta. Kui Zelenski seadusele alla kirjutab, vajab seesama noormees treenimiseks aega. Ja see pole üks või kaks kuud.
– Olen ebasiiras, kui ütlen teile, et kõik peaksid minema ja võitlema. Inimeste tapmine on väga raske asi. Ja on inimesi, kes on valmis minema ja see ei sõltu vanusest. See puudutab sisemist olekut. Ja on inimesi, keda saate treenida nii palju kui soovite, valmistada neid ette nagu Superman, aga ta ei lähe. „Meil on ühiskonnas lihtsustus: kui inimesed käisid õppustel, siis peavad nad olema ründelennukid. Elus käib see natuke teistmoodi. Igaühel on oma sisemaailm. Issand tegi selle nii, et inimesel on hirm.” Kuid igaüks peab end kaitsma. Omage ennekõike oskusi ennast kaitsta.
Millal tehakse demobiliseerimise otsus? Eriti need, kes on suure sõja esimesest päevast peale pidevalt võidelnud. Kas ülemjuhataja peakorteril on terviklik visioon?
– Kui tekib see või teine küsimus, mida tuleb peakorteris käsitleda, on igal peakorteri liikmel õigus esitada NSDC aparaadile oma ettepanekud. Esiteks puudutab see neid, kes on otseselt seotud sõjaliste asjadega. Seal viibivad pidevalt Valeri Fedorovitš Zalužnõi, kaitseminister [Umerov] ja kindral Šaptala. Kui nad meile dokumendid esitavad, pole meil õigust neid mitte arvestada.
See tähendab, et praeguse seisuga pole peakorteris arutatud ühtegi sõjaväe demobiliseerimisega seotud dokumenti?
– Me võime palju arutada, kuid kui sellest saab seaduslik akt, see tähendab kõrgeima ülemjuhataja korraldus, siis peab iga peakorteri liige NSDC aparaadile ametlikult esitama. Demobiliseerimisotsuse puudumine võib mobilisatsiooni otseselt mõjutada. Vaatavad ju ukrainlased, kes on valmis oma kodumaad kaitsma, juba mobiliseeritute kogemust ja peatavad oma otsuse. Sest nad ei hakka võitlema etteaimatavas keskkonnas, kus on selge rindele saamise kord ja puhkus. Varem või hiljem võib lahenduse puudumine õõnestada ühiskonda seestpoolt. Kui see juba ei käivitu. Muidugi tahaksin väga, et kõik puhkaksid. Mu poeg küsib ka: „Isa, millal sa puhkad?” Ma ütlen: „Poeg, see on sõda, teeni.” Kuigi ma saan aru, et väsimus on ja inimestel on vaja puhata. Arvan, et pärast meie vestluse ärakuulamist teevad peakorteri liikmed, otsesed sõjaväelased, ettepanekud, et tuleks määratleda mõned reeglid. See ei tähenda, et puhkust poleks. Meeskonnad saadetakse taastuma. Ja on neid, keda te ei saa sealt välja, neil on selline soov võidelda.
Oktoobri alguses ütlesite, et Venemaa „ei lähe kunagi üle” sõjamajandusele. Millal läheb Ukraina üle?
– Kui keegi ütleb, et auruvedur peaks teistmoodi sõitma, siis see nii ei tööta. Mille asetate sõjale? Harkovi traktoritehas või Nikolajevi laevatehas, mille venelased tellimuse peale hävitasid?
Aga kuidas seletada Zelenski septembrikuist avaldust: kas ta on vaimselt valmis selleks, et kurnamissõja venimisel tuleb Ukraina majandus viia sõjaseisundisse?
– Oleme juba sõjajalal. Pange tähele, kuhu meie maksud praegu lähevad. Meie riigi kaitsmiseks. Need on sõjajäljed. Kuid see ei tähenda, et elu peaks peatuma. Kui keegi on näinud piisavalt nõukogude filme, kui tehaseid veeti Uuralitest kaugemale, visati sütt ahju… On propagandat ja on elu reaalsusi. Need on palju keerulisemad.
Kas kasutate ja loete isiklikult Telegrami messengerit?
– Ei, mul pole Telegrami. Usun, et see on väga ohtlik ja haavatav sõnumitooja. Ja ma ei aktsepteeri anonüümseid asju. Kui ma näen mõnda Kolya228, pean ma aru saama, milline Kolja ta on. „Telegram on mõjusüsteem, kus inimesed hakkavad teatud asju raha eest reklaamima. See ei puuduta ajakirjandust, vaid mõjutamist” Riigi julgeoleku seisukohalt on see väga ohtlik asi. Ma ei ole sõnumitoojate olemasolu vastu, aga tahaks, et iga selle hüüdnime taga oleks täiesti arusaadav inimene.
Teie sõnad 2022. aasta juunis meile antud intervjuus: „Igaüks peaks hoidma meediahügieeni.” President kohtus hiljuti meedia esindajatega. Ja sellel koosolekul viibis ka ühe anonüümse Telegrami kanali oletatav „omanik”. Ma ei tee talle reklaami.
Nii et viie tähe nimi on hästi teada.
Kas te ei arva, et sel viisil osaleb kõrgeim ülemjuhataja anonüümse Telegrami segmendi legaliseerimises?
„Ma arvan, et president oli vahele võetud.” Ma arvan, et tal polnud aimugi, kes seal oli. Kui nad räägivad kinnisest koosolekust, pidage meeles, et tänapäeva maailmas pole midagi suletud.
Tavaliselt ei nimeta te ühtegi nime, aga on hüpotees, et just seda inimest arutasime teiega eelmise aasta intervjuu ajal (jutt käib presidendikantselei juhi nõunikust Mihhail Podoljakist. – Toim.) . Mäletate Janukovitši kändude kohta?
– Ma ei mäleta mitte ainult Janukovitši kändude kohta… Ma ei tahaks praegu nendest kändudest rääkida. Kes teab, saab aru, millest me räägime.
Kas võimud kavatsevad Telegrami kuidagi keelata?
– Kujutage ette, nüüd ütleb Mjatšeslavovitš, et kavatseme Telegrami keelata. Kas kujutate ette, milliseid investeeringuid inimesed tegid? Seal on terved leerid, kes on kogu sellesse tehnikasse investeerinud ja ostavad SIM-kaarte. Ma ütlen nii: kui saame dokumente vastavatelt talitustelt, kellel on selleks õigus, siis uskuge mind, need ei seisa meie taga.
Mis on teie isiklik arvamus? Kas see tuleks ära keelata?
– Ta küsisite minult, kas ma kasutan Telegrami. Mul pole isegi üheski seadmes sellist rakendust. See on väga haavatav rakendus. Selle kaudu 99% juhtudest istuvad nad vajadusel teie telefoni. Sellepärast mul ei ole ega ole kunagi olnud.
Te ütlesite hiljuti, et Venemaa eriteenistused üritavad luua Ukrainas uut luurevõrku, mis keskendub „venemeelse elanikkonna jäänustele”. Selle märgid on teie sõnul „ekspertide” ja „luureosaliste” aktiveerimine. Te ei nimetanud nimesid, kuid kõigile on ilmne, et jutt käib Aleksei Arestovitšist. Vaid nädal pärast teie postitust otsustas ta koos Juri Boikoga raputada üles loo vene keelt kõnelevast taksojuhist, kes keeldus klienti riigikeeles teenindamast. Miks riikliku julgeoleku ja kaitse nõukogu ja õiguskaitseorganite poolt Arestovitši vastu ei astu, kui teie hinnangul võivad Arestovitši-suguste tegude taga olla Venemaa eriteenistused?
– Ma ei hakka perekonnanimedesse laskuma, te ütlesite seda. Ma ei tea, miks keegi ehmatas ja tiibu lehvitama hakkas (Danilov vihjab Arestovitši reaktsioonile, kes nimetas Danilovit ebakompetentseks. – Toim.). Aga võin öelda, et neil on konkurents. Nüüd konkureerib Boiko teiste venekeelsete inimestega, kes üle võtavad (ilmselt räägime venekeelsest valijaskonnast. – Toim.). Üks ütleb, et „see on meie lemmiktaksojuht”, teine istub temaga laua taha.
– Ma saaksin ka aru, kui me arutaksime seda teiega aastatel 2019-2020 Medvedtšuki ja tema meediaimpeeriumi kontekstis ja vastaksite, et see on õiguskaitse küsimus ning riikliku julgeoleku ja kaitse nõukogu ootab dokumente. Kuid nüüd on meil suurest invasioonist möödunud 20 kuud. Agressor ütleb selgelt, et ta tahab meid kui rahvust hävitada.
– Kas soovite minu nägemust venekeelsetest inimestest nendes „tulevikuta asutustes” ja nende asutajatest, kes juhivad venekeelseid projekte? (Danilov vihjab ilmselt Ukraina Tulevikuinstituudile ja selle ühele asutajale Juri Romanenkole. – Toim.). Olen kategooriliselt selle vastu. See on väljakutse meie riiklikule julgeolekule. „vene eriteenistused hakkavad kogu seda rinnet enda huvides ära kasutama. Ja kui turvateenistus oma asjadega ei pahanda… Ta peab neid väga hoolikalt jälgima, väga hoolikalt läbi töötama. Uskuge mind, aeg läheb mööda, näeme teie ja mina palju.”
Nüüd tulevad poliitkalmistult tagasi „naised rahu eest” ja meie riigi „helge tulevik”. Näeme palju projekte, mis on täna paguluses. Venelased teevad nendega kõvasti tööd. Uskuge mind, ükski elustamine ei aita. Aga kui järgmises ülemraadaas (ja varem või hiljem toimuvad valimised) on vene rinne ja Venemaa eriteenistuste esindajad, on see häbi. Siis ma ei saa aru, mille eest me võitleme. Sellest saab katastroof.
Lihtsalt sellepärast, et SBU (Ukraina luure) ei tee selle katastroofi vastu midagi, on hüpotees, et Arestovitši partei on võimudele kasulik, et sellest „luuretegijast” võib saada valimistel Zelenski sparringupartner.
– Ma oleksin palju ettevaatlikum fraasiga „SBU ei tee midagi”. Turvateenistus tegutseb. Teine asi on see, et kõik tahavad väga kiiret tulemust, et see juhtuks täna.
Arestovitši teema lõpetuseks. Kas saate aru, et presidendi meeskond oli see, kes ta tegelikult lõi ja seadustas?
– Me ei ole presidendi kantselei, ma ei sekku selle töösse, ma ei värba sinna töötajaid ja ma ei tea, kust need nõustajad tulevad.
„Mida kauem sõda jätkub, seda rohkem langeb arusaamine läänes… Sõjast tuleb teatud väsimus peale.” See on teie tsitaat meile 2022. aasta juunis antud intervjuust. 2023. aasta novembris võib nentida, et sõjaväsimus edeneb. Järgmine aasta tähendab valimisi USA-s, Euroopa Parlamendis ja Ungari EL-i eesistumist. Kas te ei arva, et me oleme äärel?
– Minu kabinetis (näitab käega – Toim.) on kaart, mida pole vaja näidata. On esmatasandi partnerriike ja on ka teise tasandi partnerriike. On neutraalseid riike. On otseseid vaenlasi. Ja ootamisjärgus on riike. Nende riikide arv, kes on meie esimese ja teise tasandi partnerid, ei vähene. Kuid me peame mõistma, et poliitikud teevad otsuseid pidevalt kahe asja põhjal. Esimene on rahvuslikud huvid, teine see, mis puudutab nende valijaid. Kui meil oli sõja alguses usalduse ja koostöö tase 95%, siis täna on see 70-75%. Mõnes riigis – 65%. Kuid me ei näe, et see langeks nulli. See pole nii. Meie peamine ülesanne on hoida latti nii, et see ei langeks allapoole veeliini. Meil on korruptsiooniprobleemid. Peame olema täiesti avatud. Ameeriklastel on õigus oma saadetu üle vaadata. See on nende maksumaksja raha.
Teie sõnul ei tekita sõda Iisraelis Ukrainale probleemi. Et abi on olemas ja jätkub ka edaspidi, kuni Ukraina täieliku võiduni. Kuid samal ajal ütlesite ühes oma intervjuus selgelt: „Keegi ei saa meile ikkagi selget vastust anda, mida meie võit tähendab.” Kas teil on tunne, et sõjaväsimuse ja siseprobleemidesse süvenemise taustal ei torma kollektiivne Lääs sõnastama vastust, milline peaks olema Ukraina võit?
– Kõik sündmused maailmas tulevad meile kasuks. Mitte nii kiiresti, kui me tahaksime. Muidugi tahaksime väga, et kogu maailm hooliks ainult meist. Aga maailm on suur, probleeme on teisigi. Me ei ole eraldi broneeringus. Oleme suure maailma liikmed. Meil on käimas suur võitlus demokraatlike ja säravate riikide vahel selle nimel, milline on maailm järgmise 100 aasta pärast. Juhtub, et kord 100 aasta jooksul maailm väriseb, kord 100 aasta jooksul toimuvad suured sõjad. Oleme nüüd sellesse protsessi sisenenud. Ma ei oska teile vastata, kui kaua see kestab, kuid võin kindlalt öelda, et meie riik on valguse poolel ja võit on kindlasti meie oma.
10. Lõuna-Korea ametnikud teatasid, et Põhja-Korea suurendab väidetavalt oma relvade ja laskemoona vedu Venemaale ning on väidetavalt tarninud praeguseks üle miljoni suurtükimürsu. Lõuna-Korea seadusandja Yoo Sang-bum ütles ajakirjanikele, et Lõuna-Korea riikliku luureteenistuse teatel on alates 2023. aasta augustist Põhja-Koreast Venemaale saadetud umbes 10 relvasaadetist – kokku umbes miljon ühikut moona. Yoo lisas, et Põhja-Korea saatis Venemaale ka nõunikke, kes juhendaksid venelasi laskemoona kasutamisel. Lõuna-Korea uudisteagentuur Yonhap teatas, et Lõuna-Korea ühendatud staabiülemate hinnangul saatis Põhja-Korea oma kirdeosas asuvast Rajini sadamast Venemaa Kaug-Idas asuvasse Vladivostokki umbes 2000 konteinerit sõjavarustust ja laskemoona. Yonhapi hinnangul võivad need konteinerid sisaldada 200 000 122 mm suurtükimürsku või üle ühe miljoni 152 mm mürsku. Yonhap teatas, et Põhja-Korea võis Venemaale tarnida ka muid relvi, sealhulgas T-seeria tankilaskemoona, tankitõrje juhitavaid rakette, raketiheitjaid, vintpüsse ja kuulipildujaid ning võib-olla ka lähimaa ballistilisi rakette. Lõuna-Korea kõrge sõjaväeametnik märkis, et Põhja-Korea merekaubandus Venemaaga kasvas augustis enne Põhja-Korea diktaatori Kim Jong Uni septembris toimunud reisi Venemaale. Ametnik märkis ka, et Venemaa võib kaaluda Põhja-Koreale tehnoloogilise toe pakkumist sõjalistele satelliitidele, tuumarelvadele, hävitajatele ja õhutõrjesüsteemidele. Yonhap teatas, et Lõuna-Korea ametiisikud usuvad, et Põhja-Korea on pärast kahte eelmist ebaõnnestunud katset seiresatelliidi teele saatmise ettevalmistuste viimases staadiumis ning on võimalik, et Pyongyang püüab sõjalis-tehnoloogilisi suhteid Kremliga sõjamoona vastu vahetada.
11. kreml annab jätkuvalt piirkondlikele võimudele ülesandeid leida täiendavalt võimalusi vene vägede täiendamiseks, et toetada sõjategevust Ukrainas. Venemaa opositsiooniväljaanne Važnõje Istorii (iStories) sai dokumendi, mis näitab, et Venemaa presidendi täievolilise esindaja büroo Kesk-Föderaalringkonnas andis piirkondlikele võimudele korralduse keskenduda 22 tüüpi inimeste värbamisele, sealhulgas süüdimõistetud, võlgnikud, töötud, sisserändajad, tegevteenistuses olevad sõjaväelased, reservväelased ja karistusregistriga isikud või katseajal. Sõjaväe värbamiskeskuses töötav vene sõjaväelane paljastas, et võimud toovad vene kaitseministeeriumiga sõjaväelepinguid sõlmima ka kodutuid, joodikuid ja arenguprobleemidega inimesi.
12. USA võimud suurendavad survet riikidele, kes jätkavad sanktsioonidest hoolimata Venemaale kaupade tarnimist, sealhulgas paralleelsete impordikanalite kaudu. USA rahandusministeerium teatas neljapäeval enam kui 20 Hiina, Türgi ja Araabia Ühendemiraatide ettevõtte musta nimekirja kandmisest, kes Washingtoni teatel varustasid Venemaa Föderatsiooni sanktsioonide alla kuuluvaid tooteid.
Türgis blokeeriti USA sanktsioonid 7 ettevõttele, kes tarnisid Venemaa Föderatsioonile mikroskeeme, liitiumioonakusid, metallitöötlemisseadmeid ning ostsid osariikidest sanktsiooni alla kuuluvaid kaupu ja suunasid need ümber Venemaa sõjatööstuskompleksiga seotud ettevõtetele, väliskaubanduse kontrolli ameti (OFAC) väljaande kohaselt. Edaspidi on kogu nende vara USA-s blokeeritud ning Ameerika kodanikel ja juriidilistel isikutel on keelatud nendega tehinguid teha.
Eraldi isiklikud sanktsioonid, sealhulgas viisakeeld, kehtestati Türgi kodaniku Berk Turkeni vastu, kes Ameerika andmetel tegi koostööd vene luurega ja tegeles Venemaa Föderatsiooni sanktsioonide alla sattunud ettevõtete tehnoloogiate tarnimisega.
AÜE-s, mis on Venemaale suunatud paralleelimpordi üks peamisi „sõlmpunkte”, kehtestas USA sanktsioonid 12 ettevõttele. Nagu OFAC märgib, tarnisid nad Venemaale arvutikomponente, andmetöötlusseadmeid, satelliiditehnoloogiat, aga ka varuosi läänes toodetud lennukitele, mis jäid sanktsioonide tõttu ilma seadusliku remondi ja hoolduse võimaluseta.
Araabia Ühendemiraatides registreeritud ARX Financial Engineering Limited suhtes kehtisid ka Ameerika sanktsioonid. Ettevõte oli osaline skeemis, mis lubas sanktsioone trotsides rublasid VTB riigipangast välja võtta ja dollariteks konverteerida, märgib OFAC.
Lisaks on mustas nimekirjas kolm Hiina ettevõtet. Üks neist, China Taly Aviation Technologies, tarnis radariseadmeid Venemaa õhutõrjesüsteemide tootjale. Ülejäänud kaks, Beijing Jiahehengde Technology ja Shangyixianda Technology, tarnisid enam kui 100 elektrooptilist ja telekommunikatsiooniseadet sanktsioonide alla kuulunud Venemaa üksustele.
Uus suur sanktsioonide pakett – teine viimase kahe kuu jooksul – on suunatud üksikisikutele ja ettevõtetele, kes „aitavad Venemaad hoolimatus sõjas Ukraina vastu, tarnides kolmandatest riikidest väga vajalikku tehnoloogiat ja seadmeid,” selgitab USA rahandusministeerium oma teates. .
Venemaa ei ole üksinda suuteline tootma märkimisväärset osa sõjatööstuskompleksi materjalidest ja kaupadest ning toetub muu hulgas Hiinale, Türgile ja AÜE-le, millest on saanud variekspordi keskused Vene Föderatsiooni jaoks, kirjutab OFAC. USA teeb nende riikidega koostööd sanktsioonide rikkumiste peatamiseks, kuid ei kõhkle astumast samme, et takistada Venemaal Ameerika tehnoloogia ja rahvusvahelise finantssüsteemi ärakasutamist, teatas osakond oma avalduses.
13. Lühiuudised
USA kavatseb peagi välja kuulutada 425 miljoni dollari suuruse sõjalise abipaketi Ukrainale. Abipakett sisaldab 300 miljoni dollari väärtuses laserjuhitavat laskemoona Vene droonide alla tulistamiseks, aga ka 155- ja 105-mm laskemoona ning NASAMS-i ja HIMARS-i laskemoona.
USA esindajatekoda võttis vastu 14,3 miljardi dollari suuruse Iisraeli hädaabi seaduse eelnõu.
Haagi rahvusvaheline arbitraažikohus rahuldas täielikult DTEKi nõude Venemaa vastu ebaseaduslikult annekteeritud Krimmis arestitud varade osas. Tribunal mõistis Venemaalt välja kahjutasu, intressid ja kohtukulud 267 miljonit dollarit.
Putin allkirjastas seaduse, millega tühistatakse üldise tuumakatsetuste keelustamise lepingu ratifitseerimine. See on mitmepoolne leping, millega keelatakse tuumarelvade katseplahvatused ja mis tahes muud tuumaplahvatused nii tsiviil- kui ka sõjalistel eesmärkidel kõigis keskkondades.
Wall Street Journal teatas 2. novembril, et USA ametnikud väitsid, et luureandmed näitavad, et wagner kavatseb anda Iraani toetatud Liibanoni Hizbollah’le Vene Pantsir-S1 õhutõrje raketisüsteemid.
Kokkuvõte tugineb avalikele allikatele. Allikateks on sõdivate poolte ametlikud teated, avalik meedia, kummagi poole blogijate sõnumid ning kolmandate osapoolte info. Loo autor üritab hoida eraldi fakti, kuuldust ja arvamust. Info kipub enamasti olema vastukäiv või seda varjatakse, sestap tugineb kokkuvõtte lisaks erinevate sõjalist olukorda kajastavate kaartide analüüsil. Vigu juhtub ja parandused teeb järgmise päeva kokkuvõttes. Vabandused ette, et vene riiki, sellega seotud kremlimeelsete isikute nimed on väikse tähega… ja sõna Ukraina igas võtmes suure tähega.
Viimased uudised
TOP 10
Vaata siit elektri hinda tunni kaupa
Loading ...
Kuidas lisada Lõunaeestlase äpp
