Sõja ülevaade: 616. päev – valus HIMARS-i löök vene vägede pihta
Avaldatud: 1 november, 2023
Vastase kaotused. Allikas: https://armyinform.com.ua/ Lõunaeestlane jätkab sõjanduse asjatundja Toomas Piirmanni ülevaatega sündmuste kohta Ukraina sõjas.
Ukraina 01. november 2023:
Venemaal üritatakse varatud võlgnikud sõtta saata ja päris valus HIMARS-i löök Tšuvaššiast pärit mobiliseeritud sõdurite pihta.
1. Uus suurem droonirünnak Ukraina linnade suunal.
2. Ukraina võttis pisu tõsisemalt käsile Brjanski, Kurski ja Belgorodi suuna.
3. Kupiansk-Kreminna: muutusteta aga suurema vene poole surve ootel.
4. Siversk: „vaikne”.
5. Bahmut: Ukrainal ikka õnnestud Bahmutist edelas edeneda.
6. Donetsk: eilne maruline vene poole rünnakutepäev tõi neile vaid kaotusi.
7. Lõunarinne: ikka sammhaaval.
8. Herson: Ukraina jätkab ala laiendamist Dnepri idakaldal.
9. Võlgnikud sõtta.
10. Usbekistanis olla esimene vene poolel võidelnud kohalik vangi pandud.
11. Suured vene riigikorporatsioonid on rahahädas.
12. Nõudlus „kristliku sisu” järele on Venemaal kasvanud
13. Lühiuudised
1. Täna öösel suurem droonirünnak (vähemalt üks rakett ka) Ukraina linnade suunal. Sihtmärkideks Hersoni, Poltaava, Hmelnitski ja Kiievi kant. Poltaava oblastis Krementšukis, Mõrhorodis ja Lubnõi rajoonis toimusid plahvatused, mida tabati ei tea. Varahommikuks puudus ka teadmine, mida tabati Hmelnitski rajoonis. Kiievi juures olla alla lastud üks X-59 rakett. Miks samal ajal toimus linnas osaline elektrikatkestus oli hommikuks veel teadmata.
Piiriülene Ukraina asulate pommitamine tavapärasest mahust u 1/2.
2. Eile oli vist üks rekordpäevi, kui Ukraina võttis tõsisemalt käsile vene kolme oblasti (Brjansk, Kursk, Belgorod) pommitamise (kaudtuli ja droonid). Ulatuti kuni Kurski ja Belgorodini. Enamus sihtmärke olid siiski piirist kuni 10 km. Ukraina ise pole tegevust kommenteerinud, aga vene poole kurtmist jagus palju ning olla nii vee- kui elektrikatkestusi. Jätkuvalt polevat saanud surma ükski kohalik (isegi vene poole kinnitusel), mis näitab Ukraina täpset sihtimist. Eks näis, kui palju on sellel mõju piiriülesele vene pool kaudtuletegevusele.
Pärast põhjalikku uurimistööd ja Põhja-Korea tarnete analüüsimist on blogijad jõudnud järeldusele, et Venemaa on saanud umbes 2000 kaubakonteinerit, mis sisaldasid üle poole miljoni suurtükimürsu.
Venemaa võimud pidasid okupeeritud Donetski oblastis Ukraina perekonna mõrvas kinni kaks kahtlustatavat. Venemaa juurdluskomitee teatas 30. oktoobril, et Venemaa võimud pidasid Donetski oblastis Volnovahhas 29. oktoobril toimunud mõrvas kahtlustatavatena kinni kaks Vene Kaug-Idast pärit lepingulist sõjaväelast. Uurimiskomisjon märkis, et eeluurimine viitab mõrvade motiivile „kodumaist” laadi. Venemaa siseringi allikas väitis 31. oktoobril, et kaks kinnipeetavat kuulusid Venemaa 155. üksik merejalaväebrigaadi (Vaikse ookeani laevastik). Njah, harv juhus, et isegi vene pool sellele tapmisele reageeris, aga ju taheti end näidata läbi ühe juhtumi paremast küljest, mis aga siiski üldpilti ei muuda.
Väidetavalt hävitas 29. oktoobril Ukraina HIMARSi rünnak terve pataljoni Tšuvaššiast pärit mobiliseeritud sõdureid. Tšuvaššias asuv sotsiaalmeedia Telegrami kanal teatas 31. oktoobril, et 1251. motoriseeritud laskurrügemendi 1. pataljon kaotas Ukrainas täpsustamata asukohas pataljoni konvoi pihta saanud Ukraina HIMARS-i löögis üle 120 sõduri, kes said surma ja haavata. Telegrami kanal ja teised Venemaa opositsiooniväljaanded teatasid, et Tšuvaššia piirkondlik valitsus on sellel teemal vaikinud, juhtides tähelepanu paljude piirkondlike võimude jõupingutustele hägustada Venemaa kaotuste ulatust Ukrainas.
3. Kupiansk-Kreminna: eile mitmes lõigus u 3-5 soomusühiku suurused vene kolonnid mitmes kohas ründasid, aga edutult. Rindejoones muutusi ei tuvastanud, aga ootab veel suuremat survet vene poolelt.
4. Siversk: vaid kaudtuli.
5. Bahmut: seni pole vene poole intensiivsemad rünnakud Bahmutist loodes ja edelas neile edu toonud. Kui Bahmutist loodes rinne seisab, siis Klisiivka-Kurdjumivka joonel siiski Ukraina sammhaaval edeneb üle raudtee. Eile olla ka pisu edenetud otse Bahmuti poole Klisiivkast kirdes. Eks pisu hädas vene pool on, et kui rinde läheduses mõni soomusüksus avastatakse, siis sinna ka Ukraina kaudtuli kohe tuleb. Njah, eks Ukraina pool kurdab, et neil siiski kaudtulemoona piisavalt pole ning selle puudus võib tuua muutusi vene poole kasuks.
6. Donetsk: Avdiivka ümber tihe vene poole rünnakute päev jätkus ja ikka soomusega. Seni nende rünnakukolonnide hävitamine nii kaudtule, droonide kui tankitõrjerelvadega käib ja enamasti kogu tehnika pihta saab. Eks siingi suunal on mure, et kas Ukrainal kaudtulemoona, miine ja tankitõrjerelvade laskusid jagub. Lihtsalt nii suure massiga vene pool surub. vene poole lennukid on suudetud küll rindest pisu kaugemal hoida, aga mitte kaotatud nende mõju lahinguväljale. Marinka juures ikka sinna u 10 rünnaku kanti päevas ja siingi muutusi rindejoones ei tuvastanud. Veel tuli kinnitust, et siia rindele Ukraina uusi üksusi juurde tõi.
7. Lõunarinne: rindejoone muutusi ei tuvastanud kuigi sammhaaval siiski Ukraina jätkavat.
Berdjanski suund: rinne seisab, küll jagub vene poole rünnakuid.
Tokmaki suund: Ukraina jätkab Robotinest nii lääne- kui edelasuunal vene kaitseliinide kallal pusimist ning sammhaaval olla edenenud eilegi. Suurt murrangut siiski veel ei looda.
Melitopoli suund: muutusteta.
8. Herson: Krõnki ja Poima juures lahingud jätkusid ning tundub, et Ukraina üksuste arv Dnepri idakaldal seni kasvab. Eks vene pool üritab asja maks pisendada, aga eilegi 45 liugpommi (FAB või KAB) seal kandis käiku läks ja neid lihtsalt niisama ei loobita. Jätkuvalt arvamusel, et Ukraina üksuste tegevuse intensiivsus pigem tõuseb. Tundub, et maanteel M-14 (otse Melitopolist tulev suur põhi ida-läänesuunaline trass) võib Krõnki ja Kozatši Laheri vahel olla Ukraina poolt juba läbi lõigatud. Hetkel Ukraina pool kinnitab, et nad veel ei taha jagada selle suuna operatiivinfot, aga vähemalt ühel Ukraina esindajal oli seda kinnitades pisu rahulolev nägu ees. Kui veel saaks otse Krimmi mineva suure maantee (M-17) Antonovski silla suunas ka kinni, siis hakkaks suur pilt muutuma piisavalt ahvatlevaks, et miskit enamat siit suunalt teha. Metsast ala jagub ka pisu selle maantee juures.
9. Venemaa föderaalne kohtutäiturite teenistus hakkas massiliselt saatma võlgnikele kirju pakkumisega minna sõjaväe registreerimis- ja värbamisbüroosse ning registreeruda vabatahtlikuna sõtta Ukrainaga, et leida sissetulekuallikas võlgade tasumiseks.
See tuleneb FSSP vastusest Krasnojarski väljaandele NGS24.RU, milles paluti talitusel kommenteerida ühele linnaelanikule saadetud kirja. Kirjas soovitab FSSP Krasnojarski elanikul Olgal võtta ühendust oma rajooni sõjaväekomissariaadiga, esitades „avalduse lepingu alusel ajateenistusse astumiseks”. See „võimaldab võtta meetmeid võla tagasimaksmiseks täitemenetluses”, seisab kirjas. Nagu FSSP ise selgitas, on sellised soovitused de facto masspostitused: need ei ole „isikustatud” ja on „võlgnikele informatiivse iseloomuga”. „Võla sissenõudmine peatatakse, kui võlgnik osaleb sõjategevuses Vene Föderatsiooni relvajõudude koosseisus,” tuletas teenistus meelde.
Olga sõnul sai ta kohtutäiturilt „juhise” 800 tuhande rubla (8000 euro) suuruse tasumata võla tõttu pangale. Ta sai kaks „paberitükki”, ütles ta NGS24.RU-le: üks palub tal ilmuda sõjaväe registreerimis- ja värbamisbüroosse ja teine ütleb, et on Sberbankile võlgu. Pealegi pole tüdrukul ei sõjaväetunnistust ega meditsiinilist haridust, et töötada näiteks medõena.
Alates septembrist on Venemaa sõjaväe registreerimis- ja värbamisbüroodel juurdepääs suletud FSSP andmebaasile, mis sisaldab võlgade sundtäitmismenetlusega seotud kodanikke. Inimesi on kokku 13 miljonit, teatas talituse juht Dmitri Aristov augusti lõpus president putinile. Tema sõnul on 93% võlglastest tööealised (30–45-aastased), kuid neil pole ei tööd ega ametlikku sissetulekuallikat ega eluaset. „Nendelt inimestelt pole praktiliselt midagi võtta. Sellegipoolest püüame,” kurtis Aristov presidendile.
Kokku loodavad Venemaa võimud aasta lõpuks armeesse värvata vabatahtlikeks ja lepingulisteks sõduriteks 400 tuhat inimest. kreml andis vastavad juhised märtsi lõpus ja samal ajal anti korraldusi piirkondadele.
10. Usbekistani kohus mõistis väidetavalt vangi esimese Usbekistani kodaniku, kes teenis Ukrainas vene vägede palgasõdurina. Usbekistani kohus tunnistas Usbekistani palgasõjavastase seaduse rikkumises süüdi Usbekistani mehe, kes väidetavalt teenis aastatel 2014–2015 Donetski Rahvavabariigi (DNR) sõjaväes. Süüdimõistetud mehe sugulased väitsid, et ta ei osalenud Ukraina sõjas ja viibis märgitud aastatel Venemaal. See karistus võib suurendada pingeid Venemaa ja Kesk-Aasia riikide valitsuste vahel, kuna Venemaa võimud on suurendanud jõupingutusi Kesk-Aasia migrantide sundimiseks Venemaa sõjaväeteenistusse.
11. Ukrainaga sõja esimesel aastal kahjumlikuks muutunud vene riigikorporatsioonid pöörduvad taas võimude poole abipalvega, nõudes eelarvest kümneid miljardeid rublasid kogunenud võlgade tasumiseks. Reutersi andmetel on valitsuse poole raha saamiseks pöördunud Vene Post, Roskosmos, Venemaa Raudtee ja AvtoVAZ – kõik nad paluvad kompenseerida laenuteeninduse kulusid, mis on keskpanga rahapoliitika karmistamise tõttu hüppeliselt kasvanud.
Suurimat riigiabi paketti vajab Venemaa Post, mis sattus Lääne sanktsioonide alla, jäi saamata raha rahvusvahelistelt pakkidelt ja nimetas peadirektori Mihhail Volkovi väitel oma finantsolukorda katastroofiliseks. Täiendava kapitalisatsiooni raames loodab Post saada valitsuselt 30 miljardit rubla (300 miljonit eurot), ütles ettevõtte peadirektori asetäitja rahanduse ja majanduse alal Elena Stepina Föderatsiooninõukogus toimunud istungil. Tema sõnul on riigiettevõtte rahvusvahelise äri arendamiseks võetud laenude tagasimaksmiseks vaja 20 miljardit rubla. Sanktsioonid takistasid projektide elluviimist ja laenud tuleb tagasi maksta, kurtis Stepina. Vene Post küsib alampalga tõusu järel töötajate palkade tõstmiseks veel 10 miljardit rubla. Ja ettevõttel on vaja täiendavalt 32 miljardit rubla, et viia palgad turu tasemele, ütles Stepina.
AvtoVAZ-il on probleeme samuti võlgade teenindamisega, ütles samal istungil ettevõtte välissuhete asepresident Sergei Gromak. Tema sõnul tekitab raskusi keskpanga baasintressi järsk tõus: suvel oli see 7,5% ja nüüd 15%. „Baasintresskasvab ja meie kulud laenude teenindamiseks kohe suurenevad,” ütles Gromak ja lisas, et AvtoVAZ peab 2024. aastal kulutama selleks otstarbeks 17 miljardit rubla (170 miljonit eurot). Sellega seoses kutsub Venemaa suurim autotootja valitsust üles kompenseerima talle eelarvest suurenenud võlateeninduskulusid, ütles Gromak. Ta märkis, et AvtoVAZ plaanib 2024. aastal välja anda elektriauto, septembris Lada Aura äriklassi sedaani ja 2025. aasta alguses Lada Iskra. Kuid ilma valitsuse toetuseta tuleb kas loobuda osast arengukavadest või liigutada kulud hindadesse, hoiatas tippjuht. „On selge, et kõigi jaoks eelarves raha ei jätku,” ütles ta. „Pakume seda teha ainult tööstusettevõtete jaoks… süsteemselt oluliste ettevõtete jaoks, millel on kõrge lokaliseerimise tase.” Võlgade ja kallite laenude üle kurtsid ka istungitel osalenud Venemaa Raudtee, Aerofloti, VEB ja United Aircraft Corporationi (UAC) esindajad.
UAC majanduse ja rahanduse asepresident Aleksei Demidov ütles, et kuigi kogu riigikaitse korraldus toimub laenude soodusintressimääradega, tõsteti märkimisväärne osa ettevõtte võlgadest turuintresside alusel, mis on nüüdseks muutunud „keelavaks”, kui baasintress on tõusnud 15%. Lääne sanktsioonide tõttu muutus 2022. aastal kahjumlikuks iga kolmas riigiettevõte ning seetõttu ei laekunud eelarvesse palju raha, vastas Föderatsiooninõukogu majanduspoliitika komitee esimene aseesimees Ivan Abramov tippjuhtidele. .
12. Nõudlus „kristliku sisu” järele on Venemaal kasvanud. Viimase aastaga on õigeusklike blogijate vaatajaskond Telegramis ja YouTube’is kasvanud keskmiselt kolmandiku võrra, teatas ajaveebi- ja agentuuride liit (ABA) Forbesile. Põhimõtteliselt on selle sotsiaalvõrgustike niši hõivanud preestrid, nende naised ja kirikus käivad mõjutajad. ABA märgib, et nende lehtede ja kanalite tellijate arvu järsk kasv algas 2022. aasta veebruaris-märtsis pärast Venemaa sissetungi Ukrainasse. Nii on preestrite Pavel Ostrovski, Nikolai Babkini ja Vladislav Beregovoy kuulajaskond keskmiselt kahekordistunud, ütleb kommunikatsiooniagentuuri Lampa asutaja Evgenia Lampadova.
Järgmine läbimurre toimus pärast mobilisatsiooni väljakuulutamist. Selle tulemusena kasvas 2022. aasta oktoobrist 2023. aasta oktoobrini 15 suurima õigeusu blogija vaatajaskonna kasv 32,5%. Näiteks preester Georgi Maksimovi tellijate arv suurenes Telegramis 45%, 10 800 inimeseni ja YouTube’is – 24%, 91 900 inimeseni.
Ostrovski publik kasvas samuti järsult. YouTube’is kasvas see 47% – 113 000 inimeselt 166 000 inimesele. Preester suhtub sisusse ilmalikult. Näiteks avaldas ta 2022. aastal koos režissööri Valeria Gai-Germanikaga video, milles ta vastas, miks preestri kätt suudelda, miks kirikuvanaemad nii vihased on ja kas preestritel kästi patriarh Kirillist rääkida ainult positiivselt. Oktoobris 2023 sai Ostrovskist koomikute Anton Shastuni ja Lisa Gontšarova saate „Tsitaadid” külaline. Seda episoodi on vaadatud 135 000 korda.
Beregovoi registreeris ka ABA publiku rekordilise kasvu. Kui 2022. aastal tellis tema YouTube’i kanali alla 5000 inimese, siis nüüdseks on neid 58 000. Blogi teemaks on vastused küsimustele. Näiteks räägib preester, mis on parem – teha abort või saata laps lastekodusse, kuidas kirik suhtub hüpnoosi ja kuidas kasvatada lastes õppimisarmastust.
Suurim YouTube’i blogija selles nišis on aga ülempreester Andrei Tkatšov. ABA andmetel on selle vaatajaskond viimase 12 kuu jooksul kasvanud 20% – 1,3 miljonilt 1,6 miljonile kasutajale. Tkatšov on tuntud oma skandaalsete väljaütlemiste poolest. Näiteks kutsus ta palvega pommitama Ukrainat ja tegi ettepaneku saata ööklubidest rindele narkomaanid. Oma videotes vastab ta tellijate küsimustele ja arutleb poliitilistel teemadel ning avaldab ka jutlusi.
Kommunikatsiooniagentuuri DIDENOK TEAM asutaja Kirill Didenok põhjendab kasvavat huvi õigeusu ajaveebi vastu Ukraina sõja ja sanktsioonide põhjustatud „kriisiaegadega”: „Venemaal kiputakse rasketes olukordades vastuseid otsima õigeusust.” Seda arvamust jagab ka Lampadova. „Maailmas toimub palju irratsionaalseid ja ettearvamatuid asju. Reeglina ei saa te seda mõjutada. Samal ajal vajate tuge. Mõned inimesed lähevad kirikusse jalgadega, teised aga Telegrami,” räägib ta.
Kliiniline psühholoog, psühholoogilise platvormi Alter spetsialist Elena Medvedeva nõustub nendega. Tema sõnul rahuldab religioon sõja ajal inimeste ühtsusvajadust ja vähendab ärevust. Selline olukord on riigile kasulik, sest probleemide suurenemisega kaasneb mässuoht ning kristlikud väärtused õpetavad „saatusega leppima” ja „raskusi taluma”, märgib ekspert.
ABA usub, et õigeusu blogijate segment kasvab jätkuvalt. Juhtideks pole mitte ainult Telegram, YouTube ja Instagram, mis pakuvad huvi Vene õigeusu kirikule kui platvormidele, kus nad jõuavad edumeelsete noorteni, vaid ka VKontakte, kuna seal istuvad piirkondade elanikud – Venemaa usutegelaste sihtrühm. Lampadova nõustub sellega. Ta usub, et nõudlus religiooni järele kasvab, kuni saabuvad rahulikud ajad.
Blogijate ja agentuuride assotsiatsioon loodi 2022. aasta juunis eesmärgiga „efektiivne suhtlemine ettevõtete, sisutegijate ja riigi vahel”. Üks selle asutajatest oli Maksim Perlin, kes on tuntud oma arvukate kõnede poolest president putini toetuseks. Varem lõi ta suhtlusvõrgustiku „Myputin” (domeen pole enam saadaval) ja oli ka Moskva Riikliku Ülikooli ajakirjandusosakonna kergemeelsete üliõpilastega kalendrite autor, kes imetlesid presidenti.
13. Lühiuudised
EL arutab uusi piiranguid, mis mõjutavad kaubavahetust Venemaaga umbes 5,3 miljardi dollari võrra. Uus pakett tugevdab piiranguid Moskva sissetulekuallikatele ja tööstusele ning piirab Kremli võimet toita oma sõjamasinat.
Pentagoni pressipeasekretär Patrick Ryder ütles, et Ukraina pilootide F-16 väljaõpe võib kesta 5 kuni 9 kuud. Täpne ajastus sõltub pilootide individuaalsetest oskustest. Hiljuti alustasid Ukraina piloodid Arizonas treenimist lennukitel F-16.
Ukraina saatis Poolale diplomaatilise noodi ähvarduste tõttu blokeerida piiril liiklus, ütles Ukraina suursaadik Poolas Vasyl Zvarych kommentaaris UkrInformile. Poola vedajad teatasid oma kavatsusest blokeerida alates 3. novembrist kontrollpunktid „Korchova”-„Krakivets” seoses konkurentsiga Ukraina vedajatega – seda kinnitas kommentaaris ka DPKP pressiesindaja Andri Demtšenko.
Kokkuvõte tugineb avalikele allikatele. Allikateks on sõdivate poolte ametlikud teated, avalik meedia, kummagi poole blogijate sõnumid ning kolmandate osapoolte info. Loo autor üritab hoida eraldi fakti, kuuldust ja arvamust. Info kipub enamasti olema vastukäiv või seda varjatakse, sestap tugineb kokkuvõtte lisaks erinevate sõjalist olukorda kajastavate kaartide analüüsil. Vigu juhtub ja parandused teeb järgmise päeva kokkuvõttes. Vabandused ette, et vene riiki, sellega seotud kremlimeelsete isikute nimed on väikse tähega… ja sõna Ukraina igas võtmes suure tähega.
Viimased uudised
Vaata siit elektri hinda tunni kaupa
TOP 10
Loading ...
Kuidas lisada Lõunaeestlase äpp
