Sõja ülevaade: 615. päev – raketid ja droonid Ukraina suunal
Avaldatud: 31 oktoober, 2023
Vastase kaotused. Allikas: https://armyinform.com.ua/ Lõunaeestlane jätkab sõjanduse asjatundja Toomas Piirmanni ülevaatega sündmuste kohta Ukraina sõjas.
Ukraina 31. oktoober 2023:
rakette ja mõni droon Ukraina suunal, Krimmis ikka palav, põhjarindel pisu edasi-tagasi kõikumist, Bahmuti all ja lõunarindel sammhaaval ning ülipingeline olukord Avdiivka ümber jätkus. Njah, putinil on ikka kõik teised süüdi…
1. Hmelnõtski ja Mõkolajevi suund droonide lennuteel.
2. Ukraina luure kinnitas üleeilset vene naftatöötlemistehase tabamist.
3. Kupiansk-Kreminna: pisu vene rünnakute surve langes aga see nädal vist tugevneb uuesti.
4. Siversk: „vaikne”.
5. Bahmut: Ukraina jätkab vaikselt Bahmutist edelas edenemist.
6. Donetsk: väga pingeline olukord Avdiivka ümber jätkub ja ilm ei too leevendust.
7. Lõunarinne: ikka sammhaaval.
8. Herson: Ukraina jätkab ala laiendamist Dnepri idakaldal.
9. putin: kõik teised on süüdi.
10. Pisu pikem lugu Dagenstani sündmustega kaasnevast Venemaal
11. Samara piirkonnas hakati korraldama usurongkäike mobiliseeritud surnute ikooniga.
12. Leedu saatis Valgevenele noodi.
13. Moldaavia ja USA ühisõppus.
14. Laenubuum Venemaal jätkub.
1. Täna öösel raketilöök Poltaava oblastile Mirgorodi lähedal asuva sõjaväelennuvälja pihta, kus baseerub Ukraina relvajõudude 831. taktikaline lennubrigaad. See sõjaväerajatis on okupantide raketirünnakute sagedane sihtmärk. Oktoobri jooksul on Mirgorodi kant saanud neljal korral raketirünnaku sihtmärgiks: 7., 11., 16. ja 31. kuupäeval. Varahommikuks kahjustusest info puudus. Piiriülene Ukraina asulate pommitamine u 1/5 mahus tavapärasest.
Eile öösel lasi Ukraina õhutõrje alla kõik Shahedi droonid ja ühe Kh-59. Iskander raketid tabasid Odessa oblasti sadama infrastruktuuri. vene miliblogija väitis, et vene väed hakkavad kasutama mitmeid uusi „nutikaid” liugpomme – FAB-250, FAB-500 ja FAB-1500. Milblogiha väitis, et uutel liugpommidel on laser- ja satelliidijuhtimine, mistõttu on nende löögiraadiuse täpsus lausa 5 meetrit, võrreldes tavaliste õhupommidega, mille löögiraadiuse täpsus on 50 meetrit. Väidetavalt on pommide löögiulatus 200 kilomeetrit. Milblogija väitis, et vene FAB-250 pommid kaaluvad 250 kilogrammi, kannavad 99 kilogrammi lõhkeainet, nende kahjuraadius on 120 meetrit ning need võivad hävitada isikkoosseisu, varustust ja kergeid kindlustusi. Venemaa FAB-500 pommid kaaluvad väidetavalt 500 kilogrammi, nende lõhkeaine kaal on 150 kilogrammi, kahjuraadius on 250 meetrit ning need võivad hävitada ladusid ning betoon- ja raudbetoonobjekte. vene FAB-1500 pommid kaaluvad 1550 kilogrammi, kannavad 675 kilogrammi lõhkeainet, kahjustuste raadius on 500 meetrit ning võivad hävitada kuni 20 meetri sügavused maa-alused punkrid ja läbistada kuni 3 meetrit raudbetooni. Milblogger väitis, et vene väed suudavad uute liugpommidega relvastada lennukeid Su-34, Su-30 ja Su-35.
Teadaolevalt mõrvasid tundmatud vene sõdurid Donetski oblastis okupeeritud Volnovahhas ukrainlaste perekonna, rõhutades veelgi ähvardavat vägivalla keskkonda, mis on levinud kogu Ukraina okupeeritud piirkondades. Ukraina inimõiguste ombudsman Dmõtro Lubinets teatas 29. oktoobril, et vene väed tapsid nende kodus Volnovahhas üheksa tsiviilisikut, sealhulgas kaks väikest last, ning oletas, et mõrvad võisid toime panna tšetšeeni üksused, kuna perekond keeldus oma majja tšetšeeni vägedele varju andmast. Mitmed Ukraina allikad ja silmapaistev Venemaa siseringi allikas teatasid, et kohtuekspertiisi tõendid näitavad, et rünnaku korraldasid tõenäoliselt hästi ettevalmistatud ja hästi varustatud sõjaväelased. Okupatsioonivõimu esindajate rünnakud tsiviilisikute vastu hors de combat (tagaaladel, mis on aktiivsetest lahingupiirkondadest kaugel) kujutavad endast mitmete rahvusvaheliste õigusnormide selget rikkumist ja tõusevad suure tõenäosusega sõjakuriteo või inimsusevastase kuriteo tasemele.
Okupatsioonivõimud jätkasid Ukraina tsiviilisikute sundküüditamist Venemaale ja nende sunniviisilist militariseerimist. Luganski oblasti okupatsioonipealik Leonid Pasetšnik teatas 30. oktoobril, et okupatsioonivõimud on saatnud 270 okupeeritud Luganski oblasti elanikku, sealhulgas 169 last, Sotšisse Krasnodari kraisse, et „tervist parandada” ja „ajutiselt sõda unustada”. Pasetšnik teatas, et okupatsioonivõimud saatsid nädalavahetusel 28.–29. oktoobril Sotši teise rühma, kelle hulgas oli tõenäoliselt ka lapsi. Hersoni oblasti okupatsiooniadministratsioon teatas 29. oktoobril, et 1400 üliõpilast Hersoni oblasti kolledžitest ja ülikoolidest külastavad lähitulevikus Venemaa „sõjalise hiilguse vaatamisväärsusi ja paiku” programmi „Enam kui reis” raames.
2. Sevastoopolis Streletska lahe piirkonnas on näha suitsu, lisaks teatati plahvatustest Sakõ lähedal, osaline elektrikatkestus piirkonnas. Olla pihta saanud vähemalt üks vene õhutõrjesüsteem ning muud tehnikat ning paarkümmend soldatit. Lisaks kõlakad, et mõni meredroon ka ringi hulkus.
3. Kupiansk-Kreminna: vene pool väidab, et Torske juures (Kreminnast läänes) nad pisu edasi said. Hetkel vaid kõlakad, et ka Ukraina rinde keskmises osas Raihorodka küla juures pisu edenes. Siin kasvas vene poolel oht, et sild üle Oskoli võib jääda selliste sündmuste edasisel jätkumisel Ukraina kontrolli alla ning seal oleva sillapea (varasemalt nimetasin seda Karmazinivka sillapeaks) varustamine läheks vene poolel keeruliseks. Lisaks veel kõlakaid, et vene üksused grupeeruvad ümber ja veel sel nädalal ootab uut suuremat survet. Küll on ka häid kõlakaid, et nii Kupianski kui Kreminnast lääne suunale olla toodud juurde Ukraina üksusi.
4. Siversk: vaid kaudtuli.
5. Bahmut: vene pool üritab nii Bahmutist loodes kui edelas initsiatiivi enda kätte saada ja edu see pole neile seni toonud. Väidetavalt olla Ukraina Kurdjumivkast kirdes üle raudtee veelgi edenenud. Jätkuvalt arvamusel, et siin on vene poolel liialt palju isikkoosseisu erinevate üksuste näol koos ja segadust neil peaks jaguma ning eks selle segaduse varjus on hea lüüa kiile kahe koostööd mittetegeva vene üksuse vahele.
6. Donetsk: karmid vene poole „liharünnakud” (nii neid osad blogijad ja analüütikud nimetavad ja põhjuseks vaid jalaväega ründamine ilma kaudtule toetuseta) jätkusid. Seni jagub kahetist infot, et kas Avdiivkast põhjas asuv koksitehase territoorium on vene kontrolli all või mitte. Vähemalt üle raudtee pole veel vene pool kindlaid possasid saanud. Eile ringles info, et tänu Põhja-Koreast saabunud kaudtulemoonale on läinud ööpäevane pommirahe väga tihedaks. Pommitatakse nii Avdiivka linna kui kõiki tuleulatuses olevaid külasid. Siingi kõlakaid, et saabus pisu Ukraina poolele täiendust. Eile proovis vene pool ka otse ida poolt ja uuesti otse lõunast Avdiivka poole, aga edutult. Küll olla Opytne lähistel vene pool hõivanud ühe karjääri, mis õnneks ei domineeri oma kõrgusega ümbritseva ala üle. Küll aga on heaks sihtmärgiks Ukraina kaudtule jaoks. Nendele „liharünnakutele” saadetavat põhiliselt Štorm Z üksusi, mis koosnevad enamasti vangidest, aga jagub sinna ka migrante ning sõdimast keelduvaid ja käskudele mitteallumisega silmapaistnud soldateid. Kaotused olla ühe rünnakuga u 40-70%. Seni peaks vene poolel tugevateks rünnakuteks veel ressurssi jaguma. Küll on Ukraina suutnud siin rindelõigus alla lasta oktoobri kuu jooksul 6 vene sõjalennukit. Tundub, et vene pool kasutab järjest suurema purustusjõuga lennukipomme ja kuskil võib ka neil õnneks minna ja läbimurde oht tekkida, sestap pingeline olukord siin rindel jätkub.
Marinka juures ikka u 10 rünnakut päevas, aga seni küla tagumised paar tänavavahet Ukraina kontrolli all.
7. Lõunarinne: rindejoone muutusi ei tuvastanud kuigi sammhaaval siiski Ukraina jätkavat.
Berdjanski suund: info vaid vene poole edu mitte toonud rünnakutest.
Tokmaki suund: olla juba teist päeva jätkatud edenemist Robotynest läänes. Seda infot kinnitas ka paar vene blogijat. Küll olla Zelenski võtnud maha mõned üksuste juhid põhjusel, et lõunarindel edenemine liialt aeglane. Ka olla pisu rahulolematust Ukraina kaitseministeeriumis, sest korrutsiooniga võitlemine on alguses ikka väga raske ja kipub pärssima ka otsustusjulgust ametnikel. Loodan, et suudakse siiski hoida olukorda kontrolli all.
Melitopoli suund: muutusteta.
8. Herson: Ukraina lõuna operatiivjuhatus teatas, et vene väed kasutasid Hersoni oblasti läänekalda löömiseks 37 juhitavat pommi KAB. Jagus neid piki jõge päris laialt ja Hersoni linn on ka nimekirjas. Seni pole suutnud vene pool Ukraina edenemisele piiri ette panna ja järjest kaugemale Ukraina üksused liiguvad. Krynky küla on küll vaid osalise kontrolli all aga sealt edasi idasuunas olevas metsaalas käib tihe toimetamine. Eks vene pool hädas, et siin on keeruline kaudtulega ka oma üksusi segaduse ja ebatäpsuste tõttu toetada (asustatud punkte sellel metsaalal vähe).
9. Kommentaarideta: putin süüdistas päev pärast antisemiitlikke rahutusi Mahhatškalas USA eliiti ja Ukraina võime nende organiseerimises. President, keda tsiteerib TASS, ütles seda kohtumisel Julgeolekunõukogu liikmetega Novo-Ogarevos. putin alustas oma kõnet, süüdistades USA-d ja selle liitlasi Lähis-Ida konflikti õhutamises. Tema hinnangul toetasid lääneriigid nii Hamasi rünnakut Iisraeli vastu kui ka Iisraeli vastust. Presidendi sõnul hukkus raketirünnakutes Gazas tuhandeid inimesi. „Te peate teadma ja mõistma, kus on kurjuse juur, kus asub see ämblik, kes püüab kogu planeeti oma võrguga ümbritseda,” ütles putin.
President tegi ka ettepaneku, et märatsejad ei aitaks Palestiinat mitte „tatiste pogrommide” kaudu (üks Kaukaasia rahvusest, kelle esindajatest osa tunnistab judaismi), vaid Ukrainasse sõdima minnes. „Tõelise mehe, tõelise sõdalase valik on haarata relvad ja seista koos oma vendadega, et olla seal, kus otsustatakse Venemaa ja kogu maailma saatus, sealhulgas Palestiina rahva tulevik,” märgib putin. Pärast seda tegi ta ettepaneku arutada meetmeid „kodanike õiguste kaitsmiseks” ja rahvustevahelise harmoonia tagamiseks.
Siseministeeriumi Põhja-Kaukaasia peadirektoraat teatas 30. oktoobri õhtul, et Mahhatškala lennujaamas peeti kinni 83 mässulist. Politsei tuvastas 150 märatsejat ja korraldas üle 50 läbiotsimise. Varem algatas Venemaa juurdluskomitee massirahutuste artikli alusel kriminaalasja. Dagestani tervishoiuministeerium teatas 20 haavatust, sealhulgas politseinikud.
10. Ka ilma kommentaarideta: kreml, Venemaa luureteenistused ja õiguskaitseorganid teadsid, et olukord Dagestanis on kuumenenud ja antisemiitlikud meeleolud küpsemas, kuid sellele vaatamata tabas Mahhatškala lennuväljal toimunud mäss riigi juhtkonna üllatusena, ütlesid kremli ametnikud Moscow Times-ile.
Alates Lähis-Ida konflikti algusest on teatatud protestidest Hamasi toetuseks Põhja-Kaukaasias, kus märkimisväärne osa elanikkonnast tunnistab islamit ja vaesuse tase on mitu korda kõrgem kui Venemaa keskmine. „Olukord läks iga nädalaga kuumaks. Kõik meie riigis teadsid sellest – kremlis, FSB-s ja siseministeeriumis,” ütles kremli ametnik ajalehele Moscow Times. Kui aga pühapäeval tungis enam kui tuhandepealine rahvahulk Mahhatškala lennuvälja lennurajale ja peaaegu mõrvas Tel Avivist saabuval lennul reisijaid, olid Venemaa kõrged ametnikud uimasuses ja meenutasid wagneri juunimässu.
„Peaaegu kõik minu ümber on segaduses. See on puhas prigožini mässu kordamine,” ütles valitsuskabineti ametnik ajalehele Moscow Times. Teine ajalehe Moscow Times allikas, varem õiguskaitseorganites töötanud kremli ametnik, nimetas juhtunut „riikliku mastaabiga hädaolukorraks”. „See on kõigi – kremli sisepoliitika kuraatorite, luureteenistuste ja kohalike võimude – ebaõnnestumine,” sõnas ta. Allika sõnul on võimalik, et luureteenistused, teades ohust, kartsid sellest putinit teavitada. „Kõik kardavad olla ärevad ja hoiatada presidenti probleemide eest ette,” selgitas ametnik.
kreml ei reageerinud olukorrale avalikult terve pühapäeva ning alles esmaspäeval tegi presidendi pressisekretär peskov avalduse, milles süüdistas intsidendis välisjõude, kes väidetavalt „püüdsid lõhestada Venemaa ühiskonda”. vene peamised telekanalid ei rääkinud oma uudistesaadetes pogrommidest üksikasjalikult isegi esmaspäeva hommikul.
Võimude uimasuse peamine põhjus on see, et kõik ootavad ühe inimese – putini – reaktsiooni ja talle võib-olla tundub, et tema alluvuses on riik ja institutsioonid ning nad peavad kuidagi reageerima, arutleb politoloog Tatjana Stanovaja ja selle tulemusena pole kriitilises olukorras inimesi, kes on valmis vastutust võtma, jätkab ta: „Regionaalsed võimud vaatavad Moskva poole, Moskva vaatab geopoliitilist ruumi. Ja lihtsalt keegi ei vaja midagi.”
Õli valas tulle aga ka putin ise, kes väljendas Palestiina-meelset seisukohta – vähemalt nii arvatakse Venemaa juudi diasporaas, märgib vene sotsioloog Aleksei Levinson Levada keskusest. „Varem demonstreeriti (vene) võimude teatud lahkust juutide vastu ja sellel oli väga suur tähtsus kogu bürokraatliku vertikaali jaoks: see tähendab, et juute ei tohi puudutada, putin ei käsi. <…> Nüüd saadab putini seisukoht, mis asub Palestiina-Iisraeli konfliktis ühele poole, ilma ilmseid antisemiitlikke avaldusi tegemata seega omamoodi signaali. Aga mil määral see signaal üles korjatakse, kellele antisemitism levib, seda näitab tulevik,” ütles Levinson intervjuus väljaandele The Insider.
Põhja-Kaukaasia on putinile isiklikult sümboolne piirkond. Aastal 2000, esimese valimiskampaania ajal, tegi ta sellest oma peamise „trumbi”, lubades lõpetada terrorismi. Aastaid hiljem, pärast triljoneid dollareid föderaaleelarvest tehtud süstide ja range võimukontrolli kehtestamist, sai Põhja-Kaukaasiast Venemaa Föderatsiooni suurim „valimissultanaat”, kus putin ja Ühtne Venemaa said igal valimisel ülekaaluka võidu.
Just Dagestani valis kreml putini PR-reisiks pärast wagneri mässu juuni lõpus. Seejärel skandeerisid Derbentis sajad naised ja lapsed „putinit”, kuulutasid Venemaa presidendi vastu armastust ja tegid temaga pilte ning riiklikud telekanalid rääkisid presidendi suurest toetusest. Möödus vaid 4 kuud ja rahvahulk tugevaid noori sportlikke mehi tungis Mahhatškala lennujaama, sisenes lennuväljale, peatas busse, kontrollis iisraellasi otsides inimeste passe.
Vaevalt peaks see aga üllatusena tulema: vihakõnest on saanud uus normaalsus, mida edastatakse iga päev kremli telesaadete ekraanidelt, märgib Andrei Kolesnikov Carnegie keskusest. „Pogromm ja haamer on uus Venemaa sümboolne sari, mis asendas üsna edukalt sirbi ja vasara,” võtab ta kokku.
11. Samara oblastis hakati korraldama usurongkäike mobiliseeritud surnute ikooniga. Ikoonil olid kujutatud Samara piirkonnast mobiliseerituid, kes hukkusid okupeeritud Makeevka kutsekooli rünnakus. Nüüd peetakse sellega koos religioosseid rongkäike, ütles pildi autor, kunstnik Aleksandr Prosvirnov 63.RU-le.
„Ikooni keskel on auväärne Ilja Muromets, mõõk käes, selja taga seisavad sõjaväevormis mehed. Nende hulgas on Novokuibõševski Püha Kolmainu kiriku praosti poeg, kes palus pildi maalida. Esiplaanil on üheksa Samara piirkonna elaniku portreed. Joonistasin need fotode järgi. Nende hulgas on prille kandvast pühakust vasakul preestri mõrvatud poeg Ivan. Ta lõpetas meie meditsiinikõrgkooli ja töötas haiglas. Mobiliseeriti. Ivan läks sinna arstiks,” rääkis Prosvirnov. Ta lisas, et ikooni hoitakse samas templis. „Seal on talle koht eraldatud. Nad käivad isegi temaga usurongkäikudel. Tapetud sõdurite vanemad tulevad templisse,” märkis Prosvirnov.
Rünnak Makejevka kutsekoolihoonele toimus ööl vastu 1. jaanuari. Venemaa kaitseministeerium teatas 89 hukkunust ja teatas, et mobiliseerituid on tulistamises ise süüdi, kuna nad „kasutasid massiliselt mobiiltelefone”, mis võimaldas nende asukohta välja arvutada. Ukraina väitel sai löögis surma üle 400 inimese. Mobiliseeritute sugulased koostasid avalduse, milles nõuti hukkunute nimede avaldamist. Praegu on sellele alla kirjutanud üle 58,5 tuhande inimese, kuid varem keeldusid võimud seda teavet avalikustamast, põhjendades oma otsust „välismaiste luureteenistuste provokatsioonide ohuga”. BBC vene teenistus on tuvastanud 92 ohvri nimed.
12. Leedu saatis Valgevenele protestinoodi ähvarduste pärast Kaliningradi „koridor läbi lõigata”. Leedu Vabariigi välisministeerium kutsus välja Valgevene asjuri jaroslav khmili ja andis talle üle noodi, milles väljendati tugevat protesti Valgevene Vabariigi Julgeolekunõukogu esimese aseriigisekretäri pavel muraveiki kõne suhtes, mis avaldati väljaandes „Vetšernõi Minsk” selle aasta 24. oktoobril, öeldakse välisministeeriumi veebisaidil. Eelkõige märgib Leedu välisministeerium, et selliseid avaldusi võib mõista kui avatud ähvardust rünnata Leedut ja need on absoluutselt vastuvõetamatud. Ministeerium nõuab Valgevene Vabariigi Julgeolekunõukogu esimese aseriigisekretäri avalduse kohta viivitamatut ametlikku selgitust ning tuletas meelde, et Leedu Vabariik rakendab kõik võimalikud meetmed riigi julgeoleku, suveräänsuse ja territoriaalse terviklikkuse tagamiseks.
13. Moldaavia relvajõud harjutavad koos Ameerika Ühendriikide sõjaväelastega. Üleeile saabus riiki manöövritel osalema NATO sõjaväe transpordilennuk C-17 Globemaster. Järgmine samm on ettevalmistus langevarjuhüpeteks, mida teevad Moldova ja Ameerika sõjaväelased ühisõppuse Aurochs Partner 2023 raames, seisis Moldova kaitseministeeriumi avalduses. Teises sotsiaalvõrgustikes ilmunud videos on ilmselt tegu dessandi maandumise harjutamisega.
14. Samal ajal kui ametnikud räägivad majapidamiste sissetulekute kasvust, kasvab venelaste laenukoormus jõudsalt – eriti hüpoteegi segmendis, kuid mitte ainult selles. Peaaegu iga kolmas venelane on panga või mikrokrediidiorganisatsiooni (MFO) võlgnik: unikaalsete laenuvõtjate koguarv ulatus 1. juuli seisuga 46,7 miljoni inimeseni, selgub keskpanga ülevaatest, mis põhineb krediidiajaloo büroo (BKI) andmetel. Esimese poolaastaga kasvas nende arv 2 miljoni inimese võrra ning alates 2022. aasta algusest ligi 4 miljoni võrra. Igal kuuendal laenuvõtjal (17%) on vähemalt üks laen MFO-lt.
Laenuvõtjate finantsolukord halveneb, märkis keskpanga esimees elvira nabiullina märtsis: „Näeme, et hüpoteeklaenude ennetähtaegse tagasimaksmise määr väheneb. Need faktid (koos väljastamise standardite halvenemise, madalate osamaksetega laenude osakaalu suurenemisega jne) võivad muidugi viidata laenuvõtjate finantsolukorra halvenemisele. Teise kvartali andmed kinnitavad seda.”
Suurem osa laenuvõtjate arvu kasvust on tingitud kolme ja enama laenuga inimestest: poole aastaga kasvasid need 1,4 miljoni inimese võrra 2 miljonilisest kogukasvust, juuli alguseks oli neid 11,2 miljonit. Teises kvartalis hüpoteeklaenu saanud inimesest 8-l 10-st oli juba üks laen olemas (aasta varem – 6-l 10 laenuvõtjast), märgib keskpank. Kokku on peaaegu pooltel hüpoteeklaenu võtjatel (46%) lisaks hüpoteegile vähemalt üks tagatiseta laen.
Sageli võetakse neid laene sissemakseks või remondiks, näitas regulaatori analüüs. Ta uuris hüpoteeklaenuvõtjate käitumist enne ja pärast laenu saamist. Hüpoteeklaenude osakaal, mille laekumist kolm kuud enne laenamist keegi kaaslaenuvõtjatest võttis tarbimislaenu summas üle 100 000 rubla (1000 eurot), moodustas 6,2% (2022. aasta I kvartalis 5,4%). Selliseid laene võiks keskpanga hinnangul kasutada hüpoteeklaenu sissemaksena. Ja pärast hüpoteeklaenu saamist saab tarbimislaene kasutada remondiks, märgib keskpank. „Nõudlus tagatiseta laenude järele on esimesel poolel pärast hüpoteeklaenu võtmist kasvav,” märgib ta: tema hinnangul võib iga neljas hüpoteeklaenu võtja võtta renoveerimiseks laenu. Hüpoteeklaenude portfell kasvab tänu tarbimislaenuga laenuvõtjatele, teatab keskpank.
Keskpank märkis väljastatud hüpoteeklaenude kvaliteedi kiiret langust. Kasvab ka kodanike võlg tagatiseta tarbimislaenu pealt. Keskmine laenude arv esimesel poolaastal tagatiseta laenu saanud laenuvõtjate seas oli 1,8 (2022. aasta lõpus 1,5).
Selleks, et inimesed saaksid selliseid võlgu, eelkõige hüpoteeke, teenindada, suurendavad pangad laenutähtaegu (see võimaldab suurema laenusumma puhul kuumakse suurust säilitada). Iga teine hüpoteeklaen esimesel poolaastal väljastati tähtajaga üle 25 aasta ning 61% väljastatud tagatiseta laenude mahust oli 4–5 aastaks.
Igal asjal on aga piir, lõputult laenu pikendada on võimatu. 39% esimesel poolaastal väljastatud hüpoteeklaenudest tuleb tagasi maksta pensioniikka jõudes (üle 65-aastased). Kuue kuuga kasvas see osakaal 9 protsendipunkti, veel 19% laenude tingimused nõuavad tagasimaksmist vanuses 60–64 aastat. Märkimisväärne osa hüpoteeklaenudest makstakse pankurite sõnul aga ennetähtaegselt tagasi (näiteks vana korteri müügiga, mil laen võetakse reaalselt elamistingimuste parandamiseks).
Finantsvõimendus tõukab inimesi pankadest välja mikrokrediidiorganisatsioonidesse. 1. juuli seisuga oli selliseid laene 7,8 miljonil inimesel: 3,6 miljonil oli pangalaen ja laen MFO-lt, 4,2 miljonil – ainult MFO-lt. Põhivõlg tuleb pangalaenudest. MFO laenude laenukoormus püsib kõrge, teatab keskpank. Aastaga kasvas keskmise MFO laenuvõtja võlg 36,4 tuhandelt 41,8 tuhandele rublale. See on ennekõike selle laenuliigi meeleheitliku olukorra tagajärg. Keskpank märgib, et „mikrofinantseerimisorganisatsioonide maksejõuetute laenuvõtjate arv on kõrge”. Neist umbes 60%-l on üle 90 päeva maksetähtaega ületanud laen ning 18% laenudest on restruktureeritud. Seda nimetab keskpank keskmise võla kasvu peamisteks teguriteks.
Kolmanda kvartali laenubuum suurendas venelaste laenukoormust veelgi. Augustis-septembris kasvasid pankade jaeportfellid ligikaudu triljoni rubla võrra kuus. „Pöörane kasv,” kommenteerisid MMI analüütikud. „Võimalik, et meie majanduses saab järgmine sari nimeks „Tavalise laenuvõtja päästmine võlgnevusest”.” Njah, õnneks ei näe, et enne putini tagasivalimist sellele laenubuumile käsi ette pannakse, sestap loodab, et mitmete suurte protsesside koosmõju hakkab järgmise aasta teises pooles tooma Venemaal päris suuri negatiivseid arenguid…
Kokkuvõte tugineb avalikele allikatele. Allikateks on sõdivate poolte ametlikud teated, avalik meedia, kummagi poole blogijate sõnumid ning kolmandate osapoolte info. Loo autor üritab hoida eraldi fakti, kuuldust ja arvamust. Info kipub enamasti olema vastukäiv või seda varjatakse, sestap tugineb kokkuvõtte lisaks erinevate sõjalist olukorda kajastavate kaartide analüüsil. Vigu juhtub ja parandused teeb järgmise päeva kokkuvõttes. Vabandused ette, et vene riiki, sellega seotud kremlimeelsete isikute nimed on väikse tähega… ja sõna Ukraina igas võtmes suure tähega.
Viimased uudised
Vaata siit elektri hinda tunni kaupa
TOP 10
Loading ...
Kuidas lisada Lõunaeestlase äpp
