Sõja ülevaade: 610. päev – vene pool surub jätkuvalt massiga
Avaldatud: 26 oktoober, 2023
Vastase kaotused. Allikas: https://armyinform.com.ua/ Lõunaeestlane jätkab sõjanduse asjatundja Toomas Piirmanni ülevaatega sündmuste kohta Ukraina sõjas.
Ukraina 26. oktoober 2023:
Avdiivka ümber vene pool massiga jätkuvalt surub ning Dnepri idakaldal vähemalt vene poole sõnul järjest Ukraina aktiivsus kasvab ja njah, putini tagasivalimist üritab kreml soodustada ka läbi loterii…
1. Rahulikum ööpäev piiri ääres.
2. Ukraina jätkab töötlust Venemaa suunal.
3. Kupiansk-Kreminna: vihmad tõmbasid pisu vene poole rünnakute intensiivust maha.
4. Siversk: „vaikne”.
5. Bahmut: linnast loodes vene poole väike edenemine ja edelas ikka Ukraina oma…
6. Donetsk: karm rünnakutelaine nii Avdiivka kui Marinka juures jätkus.
7. Lõunarinne: üks suund hangub ja teises sammhaaval..
8. Herson: Dnepri idakaldal lahingud jätkusid.
9. Zelenski lubas karmilt vastata, kui Venemaa veel ründab Ukraina energiataristut.
10. venemaal toimus tuumalöögi õppus (tuumaoht sellega maailmas ei tõusnud).
11. putin andis korralduse jätkata vene armee suurendamist
12. Ungari näitab Rootsile hambaid.
13. Venemaa langeb õigusriikide edetabelis ja kaaslasteks tema kõrval on päris „eksootilised” riigid.
14. Loteriiga loodetakse putini populaarsust tõsta.
15. Erdogan vibutas rusikat Iisraeli suunas.
16. Slovakkia peaministriks sai Ukraina vastane.
17. Mida Venemaa võib Põhja-Koreale vastu pakkuda?
18. Lühiuudised
1. Üleeilne vene poole droonirünnak (vt punkt 9) ühe Ukraina tuumajaama lähistel teeb murelikumaks. Kui kreml putini isikus arvab, et selline tegevus võib talle tuua edu Ukraina sõjas, siis ta ka seda teeb. Piiriülene Ukraina asulate pommitamine mahus u 1/3 tavapärasest.
2. Ukraina jätkab piiriüleselt Venemaa suunal oma kaudtuletöötlust ja seni arvamusel, et tänu sellele on vähenenud vene kaudtuletöötlus Ukraina suunal. Suur erinevus selles kaudtuleduellis on see, et Venemaal on ainult mõned üksikud tsiviilinimesed surma saanud ehk siis Ukraina ründab sõjalisi objekte, mitte ei lase umbropsu nagu vene pool.
3. Kupiansk-Kreminna: saabunud neljapäevane vihmaperiood on pisu vähendanud vene poole ründetegevuse intensiivsust kuid mitte rünnakute arvu. Võib-olla ühe põllulapi Kupianskist kirde pool vene pool kätte sai, mujal rindel nende rünnakud muutusi rindejoones ei toonud. Ukraina poole vasturünnakutest info puudus. Kõlakas liikus, et siia suunale olla Ukraina pisu värskendust toonud.
4. Siversk: vaid kaudtuli.
5. Bahmut: vene pool võis peale mitut nädalat ponnistamist Bahmutist loodes ühe põllulapi võrra rikkamaks saada Berhivka juures. Klisiivka-Kurdjumivka liinil jätkab Ukraina tasapisi edenemist vaatamata tugevatele vene poole vasturünnakutele ning surub vene poolt järjest kaugemale raudteest. Seda, et Ukraina edeneb, näitab ka vene soldatite jätkuv vangi võtmine nende possadel. Njah, olla mõni juba teist korda vangi võetud. Seni paneb pisu imestama, et siin suunal on vene poolel piisavalt hea väljaõppega üksusi ja nad ei suuda saavutada initsiatiivi.
6. Donetsk: vene üksused suutsid eile jälle ületada Krasnohorivkast põhja pool raudtee ja püüdsid edasi liikuda Keramiki suunas, kuid jälle tagasi löödi. Eks tullakse ikka massiga ja sellega suudetakse esmastest väikse mehitatusega Ukraina possadest läbi minna (seal ei saagi suuri jõude hoida vene kaudtule pärast) ja jõuda isegi kuni mitme kilomeetri sügavusse, aga selle käigus suudab tavaliselt Ukraina oma kaudtule ja suuremate üksustega rünnakud lõpetada. Küll on laienenud raudtee idaküljel vene üksuste kontroll ala üle mitme kilomeetri laiuseks. Jätkub „vaidlus” mõlema poole blogijate vahel, kelle kontrolli all on Avdiivkast põhjas olev tuhamägi. Avdiivka ümber lubab ka paaril päeval pisu vihma, aga mitte sellist lainet nagu Kupiansk-Kreminna kandis, sestap vaid pisu õhutoetust vene pool hetkel kaotas. Avdiivkale üritati eile otse lõunast ning ka Opytne juurest peale suruda, aga siin vaid vene poole kaotuste jätkumine. Eile olla teinud vasturünnaku Avdiivkast põhja pool ka Ukraina ning olla mõned varem kaotatud possad tagasi saadud.
Marinka kandis ikka üle 10 vene poole rünnaku ja seisab see rinne siin. Lisaks on alustanud vene pool uuesti Vuhledari suunal rünnakuid, aga siingi seni nende edu pole tuvastanud.
Ukraina reservohvitser avaldas 23. oktoobril satelliidipildid ja kinnitas, et vene sõjaväelased kaotasid 10.–20. oktoobril Avdiivka lähedal üle 109 sõjaväemasina. Reservohvitser nentis, et suurema osa Venemaa kaotustest moodustasid peamiselt soomukid, nagu BMP-1 ja BMP-2 ning MT-LBd; tankid T-72, T-64 ja T-80; BTR soomustransportöörid ning muud transpordivahendid. Reservohvitser väitis, et vene sõidukite kaotused Avdiivka ümbruses on ületanud Venemaa sõidukite kaotusi Siversky Donetsi ülesõidul 2022. aasta mais ja tõenäoliselt ületavad Venemaa sõidukite kaotused kaotusi Vuhledari piirkonnas ajavahemikus 2022. aasta novembrist kuni 2023. aasta aprillini. Reservohvitser väitis, et vene väed võivad on kaotanud veel kümmekond sõidukit, mis jäid ebakindlate kujutiste tõttu lõplikust loendusest välja ning märkis, et kahe täpsustamata sõltumatu allika hinnangul on vene väed Avdiivka lähedal kaotanud umbes 200 sõjaväesõidukit.
7. Lõunarinne: on nii hangumist kui sammhaaval edenemist.
Berdjanski suund: vene pool kipub siin poolel olevat initsiatiivi saanud. Eks pisu liigub ka kõlakaid, et Ukraina siit edasi ei saa seni, kuni pole toodud juurde uusi värskeid üksusi ning piisava õhutoetuseta on edasi liikumise hind liialt kõrge. Tundub, et pigem keskendutakse jätkuvale vene tehnika hävitamisele ja ikka kuni Musta mereni logistikasõlmi töödeldakse.
Tokmaki suund: Ukraina väed olla edenenud ühe põllulapi võrra Robotinest läänes ning edenetud ka piki vene kaitseliini Verbove lähistel. Hallis alas pisu enam kõikumist toimub, sest tugevad vene poole vasturünnakud jätkuvad ja siin töös jätkuvalt parima väljaõppe ja varustusega üksused. Siiski pole siin lõigus suudetud Ukraina initsiatiivi murda.
Melitopoli suund: muutusteta.
8. Herson: seni vaid vene poole blogijate info toel miskit toimuvast teada saab. Jätkuvalt olla Ukraina madistamas nii Krynky kui Poima juures ja olla Ukraina reidide sügavus vene poole kontrolli all olevatele aladele minema järjest kaugemale. Eilne vene poole luureüksuse maabumine Nova Kahhovka lähistel asuvale saarele jäi Ukraina kaudtule alla. Lisaks kurtis eile vene pool, et udu laseb järjest karistamatult Ukrainal üle Dnepri toimetada.
9. Ukraina reageerib Venemaa rünnakutele energiataristu vastu, mitte ei kaitse end nagu varem, ütles riigi president Vladimir Zelenski. „Me valmistume terrorirünnakuteks energiataristu vastu. Sel aastal me mitte ainult ei kaitse ennast, vaid ka reageerime. Vaenlane teab seda hästi. Esiteks eemaldasid nad laevastiku Krimmist ja nüüd viivad nad oma lennukid meie piiridest kaugemale,” kirjutas ta.
Varem on sarnase avalduse teinud Ukraina kaitseministeeriumi luure peadirektoraadi juht Kirill Budanov. Ta ütles, et sõjavägi on välja töötanud „heidutus- ja kättemaksuprogrammi”, et tõrjuda Venemaa võimalikke rünnakuid energiarajatiste vastu sügisel ja talvel. „Las nad alustavad. Ka nemad saavad vastuse,” hoiatas ta.
Ööl vastu 25. oktoobrit ründas Venemaa droonidega territooriumi Hmelnitski tuumajaama lähedal, teatas Ukraina energeetikaministeerium. Selle tagajärjel said kahjustada elektriliinid ning administratsiooni- ja laborihoonete aknad. Hmelnitski oblasti Slavuta ja Netišini linnades jäi elektrita 1860 tarbijat. Mõni päev tagasi sattus rünnaku alla ettevõtte DTEK soojuselektrijaam.
Möödunud sügis-talvisel perioodil korraldasid vene väed regulaarselt massilisi rünnakuid Ukraina energiasüsteemile. See on toonud kaasa elektritootmise nappuse ja probleemid piirkondadevahelise jaotusega. Erakorralised ja plaanilised seisakud kehtestati kogu riigis. Energeetikaminister German Galuštšenko rõhutas, et Ukraina võttis seda kogemust arvesse ja kohanes keeruliste tingimustega. „Süsteem on valmis. Saime kasulikke kogemusi, kuidas elektrivõrku löögi all töös hoida,” ütles ta. Ka Ukrenergo juht Vladimir Kudrõtski märkis, et rünnakud energeetikatöötajaid enam ei üllata. Tema sõnul on ettevõte valmis kõigiks võimalikeks stsenaariumideks, võttes arvesse sõjaväeluure andmeid Venemaa plaanide kohta. Välja on töötatud reageerimismeetmed ning käib tihe koostöö kaitseväe ja kohalike võimudega.
Venemaa president vladimir putin nimetas rünnakuid Ukraina energiataristu vastu kättemaksuks oktoobris Krimmi silla pommitamise eest. „Jah, me teeme seda. Aga kes alustas? Kes tabas Krimmi silda? Kes lasi õhku Kurski tuumajaama elektriliinid? Kes ei varusta Donetskit veega?” – sõnas ta. Samal ajal on Ukraina Krimmi silda korduvalt nimetanud legitiimseks sihtmärgiks, kuna see asub annekteeritud Krimmis ja seda kasutatakse vene armee varustamiseks.
Eelmisel talvel andis Venemaa Föderatsioon strateegiliste pommitajate abil regulaarseid kauglööke ning Ukraina ei suutnud praktiliselt reageerida, kirjutab Reuters. Kuid sellest ajast alates on Ukraina relvajõud oma võimeid märkimisväärselt täiustanud: nüüd on neil oma droonid ja lääne relvad, sealhulgas tiibraketid Storm Shadow ja kaugmaa ballistilised raketid ATACMS.
Venemaa on viimastel kuudel süüdistanud Ukrainat mitte ainult rünnakutes Krimmi vastu, vaid ka rünnakutes piirialade energiataristule, mis tõi kaasa elektrikatkestused mitmetes Kurski ja Belgorodi oblastite asulates.
10. vene sõjaväelased viisid läbi õppuse massiliseks tuumalöögiks vaenlase vastu, teatas kremli pressiteenistus kolmapäeval. Õppusel, mida kremli väitel juhtis isiklikult putin, osalesid kõik tuumatriaadi komponendid – maapealsed raketid, strateegilised allveelaevad ja kauglennukid.
Mandritevaheline ballistiline rakett Yars lasti välja Plesetski katsekosmodroomilt Kura polügoonile Kamtšatkal; rakett Sineva lasti välja Barentsi merelt tuumajõul töötava raketiallveelaevalt Tula. Õppusel osalesid ka lennukid Tu-95MS, mis lasid õhust lastavaid tiibrakette, loetleb kreml. Õppus toimus „vastavalt relvajõudude väljaõppeplaanile”, löök toimus „vastuseks vaenlase tuumalöögile”, teatas kaitseminister šoigu presidendile. kremli pressiteenistuse teatel said õppusel kavandatud ülesanded „täielikult täidetud”.
Ukraina sõja esimestel päevadel teatas putin Venemaa strateegiliste jõudude üleviimisest spetsiaalsele lahinguvalmiduse režiimile ning ähvardas ka riike, kes püüavad sekkuda tema plaanidesse. vene sõjaväelased korraldasid Kaliningradis korduvalt õppusi Iskanderi kompleksidega, simuleerides võimalust anda taktikaline tuumalöök Euroopa riikidele. Kuus kuud hiljem, kui armee asus taganema, loovutades okupeeritud alad verega, tegi putin rea tuumaähvardusi, mida ta ise varjatult väljendas, kuid usaldas selle välja ütlemise endisele presidendile ja praegusele julgeolekunõukogu asejuhile dmitri medvedjevile.
Detsembris teatas putin loobumisest nõukogudeaegsest „kättemaksu” tuumalöögi doktriinist „ennetava” löögi kasuks ning kolm kuud hiljem teatas ta osalemise peatamisest New START lepingus, mis on viimane kahepoolne leping Ameerika Ühendriikidega. Ja kuigi USA ei näinud otseseid märke selle kohta, et putin oleks valmis Ukrainas tuumarelvi kasutama, korraldas Pentagon õppusi sellisel juhul tegutsemise harjutamiseks, ütlesid allikad Joe Bideni administratsioonist veebruaris ajalehele New York Times.
Mais ütlesid Pentagoni ja Valge Maja kõrged ametnikud CNN-ile, et USA pole näinud märke Venemaa tuumarelvade paigutamisest ega ole seetõttu muutnud oma strateegiliste jõudude lahinguvalmidust.
11. putin andis korralduse jätkata vene armee suurendamist, mis tema dekreedi kohaselt on alates 2023. aastast juba ületanud 2 miljoni inimese piiri. Järgmisel aastal on kavas luua Venemaa relvajõudude koosseisu veel üks armeekorpus, 7 diviisi, 19 brigaadi, 49 rügementi ja üks flotill, ütles Venemaa julgeolekunõukogu aseesimees dmitri medvedev kolmapäeval armee lepingulise komplekteerimise koosolekul. Tema sõnul tegi otsuse „ülemjuhataja” ja selle eesmärk oli „riigi iseseisvuse ja julgeoleku tõhus kaitse”.
„Olukord maailmas ja Venemaa ümbruses on jätkuvalt pingeline, noh, ütleme nii ettevaatlikult, see kehtib ka sõjalise erioperatsiooni tsooni ja naaberriikide kohta, kus NATO blokk oma sõjalist potentsiaali pidevalt suurendab,” ütles medvedev ja lisas, et „uute sõdurite värbamise koordineerimise töö usaldati talle isiklikult” (tsitaadid Interfaxist).
Julgeolekunõukogu aseesimehe sõnade kohaselt tahavad võimud kokku värvata armeesse kuni 100 tuhat inimest – see on keskmise armeekorpuse suurus, mis reeglina hõlmab mitut diviisi ( 4-22 tuhat inimest), mis omakorda koosneb mitmest polgust (500-2500 inimest). Eelmise aasta augustis, veidi rohkem kui kuu enne mobilisatsiooni algust, kirjutas putin alla määrusele suurendada sõjaväelaste arvu Venemaal ligi 150 tuhande võrra – 1,15 miljonini, ning andis korralduse kehtestada Venemaa relvajõudude kogukoosseisu suurendamine 2,04 miljoni inimeseni.
Detsembris teatas kaitseministeeriumi juht sergei šoigu kahe sõjaväeringkonna – Moskva ja Leningradi – loomisest ning tegi ettepaneku moodustada viis diviisi (kolm motolaskur, kaks õhudessandi) ja seitse uut brigaadi.
Kreml käivitas märtsis ulatusliku lepinguliste sõdurite ja vabatahtlike armeesse värbamise programmi, millega saadeti piirkondadesse kokku 400 tuhat inimest. Veidi enam kui kuue kuuga sai see ülesanne praktiliselt täidetud: 305 tuhat venelast värvati lepingulisse teenistusse ja veel 80 tuhat vabatahtlikuna, teatas medvedjev kolmapäeval. Sõjaväelepingulise teenistuse valiku tempo on oluliselt tõusnud, „iga päev sõlmib kaitseväega lepinguid üle 1600 inimese,” lisas ta. Njah, pisu ülepakutud unistused vähemalt seni…
12. Ungari parlament lükkas tagasi ettepaneku korraldada hääletus Rootsi NATO-ga liitumise taotluse üle, vahendab Associated Press. Opositsioonilise Demokraatliku Koalitsiooni saadik Agnes Vadai ütles, et algatuse blokeeris võimul olev partei Fidesz, millel on parlamendis absoluutne enamus. Vadai sõnul saab selle küsimuse uuesti päevakorda tõsta 6. novembril algaval parlamendi istungil.
Ungari on praegu peamine takistus Rootsi teel NATO-sse pärast seda, kui Türgi president Recep Tayyip Erdoğan kiitis Stockholmi taotluse heaks ja esitas 23. oktoobril parlamendile ratifitseerimiseks vastava protokolli. Peaminister Viktor Orbani juhitud partei Fidesz, mida peetakse üheks Venemaa presidendi putini vähestest toetajatest Euroopa Liidus, on pidurdanud Rootsi taotlust alates 2022. aasta juulist, väites, et kuningriigi poliitikud räägivad Ungari olukorra kohta „selgeid valesid”.
Rootsi taotles NATOga ühinemist eelmisel aastal koos Soomega. Mõlemad riigid tegid selle otsuse hirmust oma julgeoleku pärast seoses Venemaa sissetungiga Ukrainasse. Algselt oli plaanis, et Rootsi ja Soome ühinevad NATOga samal ajal, kuid raskuste tõttu, mis Rootsil olid Türgi ja Ungariga, liitus Soome selle aasta aprillis iseseisvalt blokiga. NATO loodab, et Rootsist saab novembri lõpuks alliansi 32. liige.
13. Venemaa kaotas veel 4 kohta ja saavutas 113. koha 142 võimalikust ülemaailmses õigusriikide edetabelis, mida avaldab igal aastal rahvusvaheline vabaühendus World Justice Project. Jättes seljataha kõik endise NSV Liidu riigid, aga ka enamiku Aafrika riike ning kogudes 44 punkti 100-st, paikneb Venemaa 2023. aasta edetabelis Libeeria (112. koht), Madagaskari (114. koht) ja Angola (115. koht) kõrval.
World Justice Projecti hinnangul on Venemaa õigussüsteemi põhiprobleemid kontrolli ja tasakaalu mehhanismi degradeerumine, mis võib piirata riigi tegevust omaenda kodanike suhtes. Seega on Venemaa valitsusasutuste volituste piirangute taseme poolest langenud maailmas 132. kohale – alla Iraani, Zimbabwe ja Mauritaania (kohad 129-131) ning vaid veidi kõrgemale Myanmarist ja Sudaanist (135. ja 136. koht). Vastav alahinnang võtab arvesse selliseid tegureid nagu ametnike tegevuse mitteriikliku kontrollimise võimalus, vastutus seaduse ees, samuti meedia vabadus ja sõltumatus.
Venemaa langes uurimistöö ajaloo madalaimale tasemele ka politsei, juristide, prokuratuuri ja kohtute tööd hindavas kriminaalõiguse alareitingus. 127. koha saanud Vene Föderatsioon jäi ette sellistest riikidest nagu Guinea (125. koht), Uganda (119. koht) ja Sierra Leone (103. koht) ning asus Gaboni (126. koht) ja Kongo (128. koht) vahel.
Veidi paremad on WJP ekspertide hinnangul asjad tsiviilkohtumenetlusega (78. koht – Iraani ja Kosovo tasandil), regulatiivse jõustamise (92. koht – Põhja-Makedoonia ja Paraguay tasandil) ning valitsuse läbipaistvusega (89. koht – Iraani ja Kosovo tasandil). Mali ja Serbia tasemel). Üldine olukord ÜRO konventsioonis sätestatud elementaarsete inimõiguste tagamisel halveneb samal ajal jätkuvalt: vastavas alareitingus kaotas Venemaa veel 2 punkti ja saavutas maailmas 124. koha – Mauritaania ja Pakistani vahel.
8 aasta jooksul, mil õigusriigi reiting on avaldatud, on Venemaa kaotanud selles enam kui 50 positsiooni. 2015. aastal oli Venemaa Föderatsioon maailmas 75. kohal (Kõrgõzstani ja Côte d’Ivoire’i vahel), 2020. aastal juba 94. (Tansaania ja Liibanoni vahel), enne sõja algust Ukrainaga langes saja hulgast välja ja sel aastal veeretati tagasi uuele „põhjale”.
Olukord õigusriigi ja põhiliste inimõigustega halveneb aga enamikus maailma riikides, märgivad WJP eksperdid teates: õigusriigi tase langes eelmisel aastal enam kui pooltes planeedi riikides ja neis elavate kodanike koguarv ületas 6 miljardit.
Õigusriigi taseme poolest olid WJP reitingu järgi 2023. aastal juhtivad riigid Taani, Norra, Soome, Rootsi ja Saksamaa ning antireitingu esikolmikusse kuulusid Afganistan, Kambodža ja Venezuela.
14. President putini abistamiseks enne 2024. aasta valimisi otsustas kreml välja loosida venelastele auhindu. Konkurss nimega „See on meie peres” algab samaaegselt valimiskampaaniaga, kirjutab Meduza. „Sellest saab „Imede väli” (kunagine populaarne õnnemängu saade Venemaal) selle sõna heas mõttes,” ütles väljaandele presidendi administratsioonile lähedane poliitstrateeg. Osalejate vahel lubavad nad loosida välja 30 eluasemetunnistust viie miljoni rubla (50 000 euro) väärtuses, 300 reisi mööda riiki ja „muid auhindu”.
„Toimub tsentraliseeritud föderaalne üritus ja isegi rõhk pereväärtustele,” selgitas AP-le lähedane allikas. Tema sõnul „see pole mitte ainult valijate meelitamine materiaalsete vahenditega, vaid ka isamaaline töö”. Konkurss „See on meie peres” peaks autorite hinnangul „rasketel aegadel looma kampaaniale positiivse fooni”, mis vestluskaaslaste hinnangul sai selleks sanktsioonide ja valuutakursside tõusuga kaasnevate hindade tõttu.
kreml usub, et putini kampaania peaks muutuma „pühade jadaks”. „Üheks selliseks „pühaks” võime pidada peredevahelist konkurentsi,” märkis poliitstrateeg. Ühe piirkonna Ühtse Venemaa haru juhataja asetäitja, kaks kõrget ametnikku ja üks presidendi administratsioonile lähedane vestluskaaslane nimetasid üritust valimiskampaania „taustaprojektiks”, mille eesmärk on „kasvatada sotsiaalset optimismi”.
2023. aasta oktoobrist 2024. aasta jaanuarini täidavad võistlusel osalejad erinevaid ülesandeid veebis. Näiteks peavad nad valmistama roogi laulja Sergei Žukovi videojuhiste järgi. Samuti peavad nad „esitama laulu, sooritama teo, millest on kasu teistele, kordama lihtsat ahelreaktsiooni improviseeritud esemete abil ja looma oma perekonnast virtuaalse kroonika”. Eraldi võistlusel osalevad Venemaa poolt annekteeritud Ukraina alade elanikud.
AP loodab, et auhinna saanud venelastest saavad „vabatahtlikud agitaatorid” ning nad hakkavad sõprade ja perega vestlustes praegust valitsust aktiivselt kiitma. Nende eeskuju peaks teistele näitama, et „aktiivne elustiil on hea”, ütleb allikas.
Korraldajate sõnul on tänaseks konkursile kandideerinud üle 400 tuhande inimese, sealhulgas 70 tuhat perekonda. Poolfinaalid peetakse föderaalringkondade pealinnades ja finaal Moskvas, plaanitakse kevadel, pärast valimiste lõppu. „Piduliku” meeleolu säilitamiseks hakatakse aga osalejaid autasustama peaaegu kohe – pärast vaheetappi jagatakse neile samad „muud auhinnad”.
„Sisuliselt on tegemist kaudse agitatsiooni ja propagandaga, inforuumi täitmise vahendiga, et juhtida inimesi õige valikuni. Luuakse mulje, et kõik läheb plaanipäraselt, areng toimub, positiivsus võidab, stabiilsus on endiselt meiega ja riik areneb õiges suunas,” selgitas kremliga koostööd teinud poliitstrateeg. Võistluse viib läbi platvorm „Venemaa – võimaluste maa”. Ürituse korraldustoimkonda juhib AP juhataja asetäitja sergei kirijenko ja korraldusega AP avalike projektide administratsiooni juht sergei novikov. Föderaalmeedia ülesandeks on sündmust kajastada.
Võimud korraldavad valimiste eel sageli loteriisid ja konkursse. Suurima loosi korraldas Moskva linnavalitsus: portaali Aktiivne Kodanik kasutajad võisid 2020. aastal põhiseaduse muudatuste hääletusel ja 2021. aastal riigiduuma valimistel võita kortereid ja autosid.
15. Türgi president Recip Tayyip Erdoğan tühistas plaanitud visiidi Iisraeli ja kritiseeris Tel Avivi sõja pärast Palestiina rühmituse Hamas vastu. „Hamas ei ole terroriorganisatsioon, see on mudžahiidide rühmitus, kes võitleb oma maa vabastamise ja kodanike kaitsmise eest,” ütles Erdoğan Türgi parlamendi ees. Tema sõnul on Lääs Hamasi vastu ühinenud ja toetab selles konfliktis Iisraeli poolt. „Lääs võlgneb teile (Iisrael) palju. Kuid Türgi ei võlgne teile midagi,” rõhutas Erdogan. Ta lisas, et Ankaral „pole probleeme” juudiriigiga ja ta surus isegi korra (Iisraeli peaministri) Benjamin Netanyahu kätt, kuid Türgi „ei ole kunagi heaks kiitnud Iisraeli toime pandud julmusi”.
Erdoğan nimetas sõda Hamasiga „ebainimlikuks” ja tuletas meelde, et ligikaudu pooled Iisraeli armee Gaza sektori rünnakute tagajärjel hukkunutest olid lapsed. „Me ütleme: ärge tapke lapsi. Inimeste, naiste ja laste tapmine – süütute inimeste terve päeva kestev pommitamine ei ole õigustatud, isegi kui see on vastuseks mõnele tegevusele, mida me ei salli,” rõhutas Türgi president, kurtes samas ÜRO „impotentsuse” üle. Tema sõnul ei suuda Iisrael sellise lähenemisega seda sõda võita. „Ka Ameerika kaotab. Kogu küsimus on luua õiglane maailm, kuid nad ei taha seda,” ütles Erdogan.
Ta nõudis, et Lääs lõpetaks Iisraeli toetamisega õli tulle valamise ning moslemiriigid saavutaksid piirkonnas relvarahu ja püsiva rahu. „Kui tahame maailma, kus valitseb rahu, tuleb risti ja poolkuu mõistest loobuda. Vastasel juhul on see inimkonnale häbiplekk,” ütles Erdoğan, märkides, et esindab Türgi Vabariiki, mille taga on „tuhandeaastane tarkus”. Tema sõnul on Türgi valmis saama palestiinlaste turvalisuse garandiks. „Rahu piirkonnas sõltub iseseisva Palestiina riigi loomisest, mida tunnustab kogu maailm. Muidu pole teada, kuhu tuli levib, see tuli, mis hävitab kõik,” lõpetas Erdogan.
16. Moskva-meelne poliitik ja partei Smer-SD juht Robert Fico valiti Slovakkia peaministriks. Slovakkia president Zuzanna Kaputova nimetas Robert Fico peaministriks pärast tema partei „Smer-SD” võitu riigis 30. septembril toimunud parlamendivalimistel. Erakond „Smer-S”” sai valimistulemuste järgi 23% häältest ja edestas Euroopa-meelset „Progressiivset Slovakkiat”, mis sai 18% häältest.
Robert Fico tänavune valimiskampaania põhines valdavalt Moskva-meelsel ja Euroopa-vastasel retoorikal, aga ka Slovakkia sõjalise abi lõpetamisel Ukrainale. „Kui Smer (Fico partei) saab osa Slovakkia valitsusest, ei saada me enam Ukrainasse relvi ega laskemoona,” ütles poliitik valimisvõidu ajal intervjuus AP-le. Samuti peab Fico ebasobivaks EL-i sanktsioone Moskva vastu ning kavatseb kasutada ka Slovakkia liikmesust NATO-s, et blokeerida Ukraina liitumine organisatsiooniga. Peaminister on kindel, et Ukraina liitumine NATOga viib „kolmanda maailmasõjani”.
Väärib märkimist, et Robert toetab igati naaberriigi Ungari peaministri Viktor Orbáni poliitikat ning on temast korduvalt positiivselt rääkinud. Orbán oli omalt poolt peaaegu ainus Euroopa poliitik, kes õnnitles Ficot valimisvõidu puhul.
17. Põhja-Korea varustab Venemaad sõjatehnika ja laskemoonaga, Pyongyang võib saada vastu tehnoloogiat tuuma- ja ballistiliste rakettide jaoks. Seda väitsid USA välisminister Antony Blinken, Jaapani välisminister Kamikawa Yoko ja Lõuna-Korea välisminister Park Jin ühisavalduses. Diplomaatide sõnul annab Põhja-Korea Venemaale Ukraina-vastaseks sõjaks varustust ja laskemoona ning see „suurendab oluliselt inimohvreid”.
Märgitakse, et vastutasuks Moskva toetusele otsib Pyongyang abi oma sõjalise potentsiaali arendamiseks. „Jälgime tähelepanelikult kõiki materjale, mida Venemaa KRDV-le Pyongyangi sõjaliste eesmärkide toetamiseks edastab,” seisis avalduses.
Väljendati muret tuuma- ja ballistiliste rakettidega seotud tehnoloogia ülekandmise võimaluse pärast KRDV-le.
Hiljuti rääkis Eesti sõjaväeluure ülem kolonel Ants Kiviselg, et Põhja-Korea andis Ukrainale üle 350 000 suurtükimürsku. USA presidendi Joe Bideni valitsuse pressiesindaja John Kirby ütles 13. oktoobril, et Põhja-Korea on vedanud Venemaale üle 1000 konteineri sõjavarustuse ja laskemoonaga. Sõjaväeanalüütikute hinnangul ei muuda selline saadetis sõjategevuse kulgu tõenäoliselt oluliselt, vahendab Reuters. Yonhapi sõnul pidas Põhja-Korea diktaator Kim Jong-un pärast kohtumist putiniga KRDV kõrgeima juhtorgani Töölispartei Keskkomitee poliitbüroo koosoleku ja andis korralduse „süvendada suhteid Venemaa nii palju kui võimalik”.
18. Lühiuudised
USA Kongressi Esindajatekoja uueks spiikriks sai Mike Johnson. Johnson on otsekohene trumpist ja on Ukrainale antava abi vastu. Eks aeg näitab, kuidas kujuneb edasine Ukraina toetamist puudutavate hääletuste edenemine esindajatekojas ja kas Johnson suudab spiikri positsioonil püsida.
Euroopa Parlamendi esindajad kaaluvad võimalust anda Ukrainale üle eelmine aasta Liibüasse minema pidanud konfiskeeritud soomusmasinad (146 tk). Selle teema algatajaks oli Hollandi parlamendisaadik Bart Grothuys, kellega ühinesid Prantsuse parlamendisaadik Nathalie Loiseau – parlamendi kaitseallkomisjoni juht – ja Euroopa Parlamendi liige Belgiast Guy Verhofstadt. Kiri pöördumisega saadeti ka teistele Euroopa Parlamendi komisjonidele.
Iisrael pommitas Süürias asuvaid sõjaväelisi objekte.
Kokkuvõte tugineb avalikele allikatele. Allikateks on sõdivate poolte ametlikud teated, avalik meedia, kummagi poole blogijate sõnumid ning kolmandate osapoolte info. Loo autor üritab hoida eraldi fakti, kuuldust ja arvamust. Info kipub enamasti olema vastukäiv või seda varjatakse, sestap tugineb kokkuvõtte lisaks erinevate sõjalist olukorda kajastavate kaartide analüüsil. Vigu juhtub ja parandused teeb järgmise päeva kokkuvõttes. Vabandused ette, et vene riiki, sellega seotud kremlimeelsete isikute nimed on väikse tähega… ja sõna Ukraina igas võtmes suure tähega.
Viimased uudised
TOP 10
Vaata siit elektri hinda tunni kaupa
Loading ...
Kuidas lisada Lõunaeestlase äpp
