Sõja ülevaade: 608. päev – vene pool edenes mitmes lõigus
Avaldatud: 24 oktoober, 2023
Vastase kaotused. Allikas: https://armyinform.com.ua/ Lõunaeestlane jätkab sõjanduse asjatundja Toomas Piirmanni ülevaatega sündmuste kohta Ukraina sõjas.
Ukraina 24. oktoober 2023:
uus droonilaine Ukraina suunas, Sevastoopolis palav, pisu edenes vene pool mitmes rindelõigus ja Hersoni kandis Dnepri idakaldal kasvab Ukraina tegevuse aktiivsus ning Türgis hakkas jää Rootsile soodsamas suunas liikuma.
1. Uus suurem öine droonilaine Ukraina suunal.
2. Sevastoopolist tuli ärevaid sõnumeid.
3. Kupiansk-Kreminna: olla vene pool kahes lõigus pisu edenenud.
4. Siversk: vaid pommitamine aga ootab uut surve tõusu.
5. Bahmut: rindejoones muutusi ei tuvastanud.
6. Donetsk: karm rünnakutelaine nii Avdiivka kui Marinka juures jätkus ja kahes kohas Avdiivka ümberr võis pisu vene pool edeneda
7. Lõunarinne: vene poole initsiatiiv tõuseb.
8. Herson: Ukraina üksuste arv Dnepri idakaldal kasvavat.
9. Türgis hakkas jää seoses Rootsiga liikuma.
10. Sõjakulutuste kasvu tõttu peab kreml hakkama makse tõstma.
11. Venemaa raudteefirma hakkas otsast ronge varuosadeks demonteerima.
12. Venemaa spordirahastus on vastupidise kursiga sõjakulutustele.
1. Uus öine droonirünnak Ukraina suunal, õhuhäire töötas mitmes Kesk-Ukraina regioonis. Varahommikune info oli, et kõik droonid siiski alla lasti. Piiriülene pommitamine jätkus ja ikka pisu tihedam see Sumõ suunal.
2. Sevastoopolist tuli täna öösel vene poole ärevaid teateid, et reidil toimub plahvatusi.
3. Kupiansk-Kreminna: eile vene poole rünnakud tugevnesid ja olla Sinkivka juures (Kupianskist kirdes) u 300m jalaväega edasi saadud. Rinde keskmises osas vene poole rünnakud edu neile ei toonud. Kreminnast edelas vähemalt vene pool kiitles, et ühe olulise possa kätte said, kaardilt siiski rindejoone muutust ei tuvastanud. Siin suunal kasutab vene pool aktiivselt enda raskemat soomustehnikat. Eks siinne männimets on enamasti suht hõredaks lastud ja sestap tankilask ulatub ka metsas päris kaugele.
4. Siversk: kaudtuli.
5. Bahmut: Eile küll rindejoones muutusi ei tuvastanud, aga aktiivsed olid mõlemad pooled. Kui vene pool üritab uuesti tagasi saada kontrolli raudteetammi üle Klisiivka-Kurdjumivka joonel siis Ukraina neid järjest kaugemale surub. Eks vene pool kurdab, et Klisiivka tagune kõrgendik võimaldab Ukrainal omada head ülevaadet alast ning töötleb päris täpselt teisel pool raudteetammi askeldavaid vene üksusi. Suuri muutusi siin rindel seni ei prognoosi, aga isegi u 3 km edenemine Bahmutist lõunas tooks märgatavat edu Ukrainale ja ahendaks Bahmuti linna suunas vene logistikaahelt.
6. Donetsk: eilse päeva kohta üllatavalt palju vastuolulist infot. Võib olla Avdiivkast nii põhja kui edela pool suutis vene pool mitusada meetrit edeneda, aga täpset kinnitust sellele veel pole. Hullu massiga seni rünnakud jätkuvad ja videolt on näha, et senised ründekoridorid on täis puruks lastud vene tehnikat, mille vahel siis seni terve tehnika üritab rünnakuid jätkata. Eks siin suunal ole tähtis, et Ukrainal jaguks miine, tankitõrjelaske ja kaudtulemoona. Võitlusvaimu paistab Ukraina poolel jaguvat. Marinka juures ka vene poole massiga rünnakud jätkusid, kuid siin rindejoone muutusi polnud.
7. Lõunarinne: vene poole vasturünnakute arv tõuseb ja vaekauss võib hakata kalduma vene poole kasuks.
Berdjanski suund: Pryytne juures olla vene pool osa varem kaotatud possasid tagasi saanud ning jätkavad siin lõigul mitmes suunas tugevaid rünnakuid.
Tokmaki suund: Robotyne-Verbove ssuunal kasvas vene poole rünnakute arv ja intensiivsus ning võimalik, et siingi nii Verbovest põhja pool kui Robotine juures paar varem kaotatud possat taga saadi. Küll olevat hallis alas ka rindejoone kõikumist mõnes lõigus vene poolele lähemale, sestap arvab, et siin suunal veel käib madin selle üle, kelle kätte jääb initsiatiiv. Eile töötles Ukraina vene logitikaahelt kuni Berdjanskini. Pisu enam loodaks siiski logitikasõlmede suuremat rikkumist alates raudteesildadest. Küll on siin suunal tõusnud ka vene poole kaudtule ja lennunduse töötlus Ukraina logistikaahela lõhkumiseks, aga õnneks see veel nii edukas pole kui Ukraina oma.
Melitopoli suund: muutusteta.
8. Herson: kohustuslik evakueerimine lastega peredele on välja kuulutatud Dnepri läänekaldal. Võib-olla on põhjuseks väga tihedaks läinud vene poole lennunduse ja kaudtuleüksuste tihe tuli kõigi Dnepri läänekaldal asuvate asulate pihta. Eile lasti lisaks juhitavate lennukipommidele ka öösel süütemoona Dnepri läänekaldale. Huvitaval kombel aga ulatus evakueeritavate külade nimekiri peaaegu Enerhodarini. Võib-olla siiski Ukrainal on nii mitmeski kohas miskit enamat plaanis. Veel eile õhtul hilja lisandus Ukraina vägesid Dnepri idakaldale ja lahingud Krynky ja Poima juures jätkusid. Olla vene pool hakanud siia suunda koondama üksusi. Küll olevat seegi paras kompott erinevatest üksustest nii väljaõppe, varustuse kui suunitluse tõttu, aga eks mis käepärast, see kõik lahingusse läheb. Ukraina kaudtuletöötlus jätkub ka päris tihedalt kogu Dnepri idakalda sihtmätkide suunas ja kipub arvama, et siin vene kaudtuleüksustel pikka eluiga pole. Njah, vist kipub lootma peatselt siin suunal siiski neid kergeid maastikusuutlikke Ukraina masinaid peatselt nägevat.
9. Türgi president Recep Tayyip Erdoğan allkirjastas protokolli Rootsi ühinemise kohta NATO-ga ja saatis selle parlamendile kinnitamiseks, teatas vabariigi kommunikatsiooniosakond. Erdoğan nõustus Rootsi taotluse juulis heaks kiitma, ütles alliansi peasekretär Jens Stoltenberg. Samal ajal palus president „avada Türgile tee EL-i poole”, märkides, et tema riik on sunnitud 50 aastat „uksel” ootama. Enne seda nõudis Ankara, et Stockholm annaks üle Türgi, EL ja USA terroristlikuks peetava rühmituse Kurdistani Töölispartei liikmed. Eelmisel aastal sõlmitud kokkuleppe raames nõustus Rootsi tühistama Türgile relvamüügikeelu ja muutma terrorismivastaseid seadusi. Juunis kiitis Rootsi heaks ka Kurdistani Töölispartei toetaja väljaandmise, kelle Türgi kohus mõistis neljaks aastaks ja seitsmeks kuuks vangi. Samas ütles Stoltenberg, et Stockholm on täitnud kõik Ankara tingimused.
Rootsi taotles NATOga ühinemist eelmisel aastal koos Soomega. Mõlemad riigid tegid selle otsuse hirmust oma julgeoleku pärast seoses Venemaa sissetungiga Ukrainasse. Ankara ja Stockholmi kokkuleppe saavutamise raskuste tõttu liitus Soome omal jõul blokiga ja sai selle aasta aprillis alliansi täisliikmeks. Lisaks Türgile blokeeris Rootsi pääsu NATO-sse Ungari. Budapest süüdistas Rootsi poliitikuid vabariigis demokraatia olukorra kahtluse alla seadmises. Me räägime „tõsistest, kallutatud, ebaõiglastest süüdistustest”, rõhutas Ungari välisminister Peter Szijjártó. Peaministri nõunik Balazs Orbán ütles, et vastutasuks protokolli ratifitseerimise eest ootab parlament Rootsilt „tagatist”, et ta ei sekku „Budapesti sisepoliitikasse”. Skandinaavia riigi välisminister Tobias Billström ütles vastuseks, et Stockholm ei kavatse Ungarile mingeid kohustusi esitada.
10. Venemaa võimud võivad föderaaleelarve täitmiseks ette võtta järjekordse maksureformi, millest tuleb rahastada rekordilised sõjakulud, ennustavad Reutersi intervjueeritud Expert RA, BCSi, Renaissance Capitali ja Alfa Capitali majandusteadlased.
2024. aastal plaanib Venemaa valitsus kulutada rubriigi „riigikaitse” all 10,8 triljonit rubla (108 miljardit eurot) – 70% rohkem kui käesoleval aastal ja peaaegu kolm korda rohkem kui enne Ukraina sissetungi. Rahandusministeerium plaanib nõukogude ajast enneolematud sõjalised kulutused, mis neelavad ligi kolmandiku eelarvest, katta maksutulude järsu kasvu kaudu: järgmisel aastal peaksid tulud moodustama 35 triljonit rubla (350 miljardit eurot) võrreldes tänavuse 28,7 triljoniga.
Sõjaga seoses peavad kaasa lööma nii suurettevõtjad kui ka kodanikud: rahandusministeerium ootab naftafirmade maksude tõstmisest 865 miljardit rubla (8,65 miljardit eurot), vahetustasudest (de facto maks rubla devalveerimisest) 604 miljardit rubla (6,04 miljardit eurot), 100 miljardit rubla (1 miljard eurot) toob sisse rekordiline gaasitariifide tõus, mille võimud kavatsevad Gazpromi maavarade kaevandamismaksu suurendamise kaudu eelarvest välja võtta.
Eelarvet peaksid võimude hinnangul aitama nõrk rubla (valitsus on kehtestanud vahetuskursiks 90 rubla dollari kohta) ja kõrged naftahinnad. Kuid isegi kõigi nippidega võib rahandusministeerium jääda ilma umbes 1 triljonist rublast (10 miljardist eurost), hindavad Renaissance Capitali analüütikud Sofia Donets ja Andrei Melaštšenko. Nende hinnangul võivad võimud rahapuudusega silmitsi seistes võtta kasutusele püsivad põhimaksud – näiteks käibemaks, mida tõsteti juba 2018. aastal 18 protsendilt 20 protsendile.
Ka BKSi ja Alfa Capitali analüütikud ootavad 2024. aastal täiendavaid maksuotsuseid ning Expert RA peaökonomist Anton Tabah ei välista ka täiemahulist maksureformi. 2024. aasta eelarveprojektis suudeti ots-otsaga kokku tulla peamiselt tänu rubla devalveerimisele, kuid „ressursid on piiratud,” rõhutab ta: „Kogemus näitab, et pigem on ettevõtetel kui kodanikel aktiivne äralõikamine. Kas avalikult või kaudsete meetmete kaudu on filosoofiline küsimus, seda näeme 2024. aasta keskel.”
Valitsusel on eelarveprobleemide korral muid võimalusi – näiteks suurendada turule laene riigivõlakirjade paigutamise teel või korraldada taas sihtotstarbelisi väljavõtteid üksikutest ärisektoritest, loetlevad Renaissance Capitali analüütikud. Kui valitsuskabinet otsustab käibemaksu tõsta, siis pärast 2024. aasta kevadesse planeeritud presidendivalimisi rõhutavad nad. Rahandusministeerium võib kaaluda järgmises eelarvetsüklis maksude, sealhulgas üksikisiku tulumaksu tõstmist, ütles osakonnajuhataja Anton Siluanov oktoobris riigiduumas esinedes. Ta rõhutas, et 2024. aasta eelarve puhul otsustati mitte puudutada põhimakse, sealhulgas käibemaksu ja tulumaksu. Sellegipoolest „on võimalik selle teema juurde tagasi pöörduda,” ei välistanud Siluanov. Valitsusel ei pruugi lihtsalt muud valikut olla: eelarve võib kesta kaks või isegi viis aastat, kuid pikemas perspektiivis on olukord ebastabiilne, hoiatab majandusteadlane Konstantin Sonin.
11. Venemaa Raudtee (RZD) on sunnitud lahti võtma Sapsani ja Lastochka kiirrongid, et kasutada neid teiste rongide remondiks varuosadena. Tööstuse olukorraga kursis olev allikas väljaandest NeMoskva Speaks rääkis probleemidest, mis tulenevad rongide remondiks imporditud osade nappusest. Kuni 2022. aasta märtsini varustas Saksa kontsern Siemens Venemaa Raudteed Sapsani kiirrongidega. Ettevõte osutas ka oma teenuseid. Pärast sõja puhkemist Ukrainas teatas Siemens Venemaa turult lahkumisest, keeldudes 2022. aasta mais veeremit teenindamast. Venemaal puuduvad varuosade tootmise tehnoloogiad. Selline olukord ei puuduta ainult Sapsani ronge, vaid ka mõnda Lastotška ronge, mille puhul 54 260-st on valmistatud Saksamaal.
„Nüüd püütakse seda probleemi Hiina abiga lahendada, eelkõige Sapsani olukorda, sest Hiina on kiirteede pikkuse poolest maailmas esikohal. Lastotška ehk Pääsuk peaks järk-järgult lokaliseerima. Kuid ajastus on ebaselge. Kahtlen väga, et lokaliseerimine on jõudnud juba 80%-ni, nagu ütleb Venemaa Raudtee” ütleb väljaande vestluskaaslane. Samuti kahtles ta võimaluses toota Venemaal välismaiste varuosade analooge. „See on sama, kui lasta AvtoVAZil toota Mercedesele osi. Tegemist on välismaiste seadmetega, mis nõuavad välismaiseid varuosi. Lokaliseeritud komponente pole. Kui lokaliseeritud on teatud protsent, siis see on väga-väga madal,” ütleb NeMoskva allikas. Sapsani rongid on mõeldud 30-aastaseks tööks. Esimesed rongid käivitati 2008. aastal ja kui olukord ei muutu, hakkavad need pärast 2039. aastat lagunema.
12. Venemaa Olümpiakomitee (ROC) peatas spordiprogrammidele raha eraldamise summas 3,5 miljardit rubla (35 miljonit eurot). Peadirektor Vladimir Sengleev rääkis sellest, nagu tsiteerib RIA Novosti. Tema sõnul oli põhjuseks rahapuudus ROC eelarves ja „augud” enamiku spordialaliitude eelarves. „44,4% alaliitudest kinnitas dopinguvastaste testimiste puudujääki kogusummas 216 miljonit rubla (2,16 miljonit eurot). 64,4% alaliitudest kinnitas, et rahvusmeeskondade põhimeeskonnal napib materiaalset ja tehnilist tuge kogusummas 809,7 miljonit rubla (8 miljonit eurot). 75,6% alaliitudest kinnitas põhimeeskonna eelarvepuudujääki summas 815 miljonit rubla (8,15 miljonit eurot),” ütles Senglejev.
Tema sõnul on ROC alates 2022. aasta teise poolaasta algusest rahastanud 110 meistrivõistlust 28 spordialal 96,45 miljoni rubla eest. Federal Center for Sports Reserve Training eraldas aastatel 2022–2023 683 meistrivõistluste jaoks 594 miljonit rubla. „Meil on strateegia aastani 2030, kuid nüüd on tõsiasi, et me Pariisi ei lähe ja oluline on koostada reserv 2028. aastaks,” lisas ametnik. ROC president Stanislav Pozdnjakov ütles varem, et komitee ei suutnud probleemi peasponsoriga lahendada. Vastuseks sellele lubas Venemaa president putin organisatsiooni aidata.
Oktoobris esitas ROC Rahvusvahelise Olümpiakomitee (ROK) vastu hagi. Venemaa organisatsioon nõuab rahvusvaheliselt organisatsioonilt 8 miljoni dollari tagasinõudmist: just nii palju raha Moskva hinnangul neile olümpia turunduspartneritelt üle ei kantud.
ROK peatas hiljem ROC-i. Venemaa organisatsioon lõpetab tegutsemise riikliku olümpiakomiteena ja rahastab ROK-i sponsoreid. See otsus tehti tänu Moskva poolt annekteeritud Ukraina aladel – Donetski, Luganski, Zaporožje ja Hersoni piirkondades – olümpianõukogude tunnustamisele.
Kokkuvõte tugineb avalikele allikatele. Allikateks on sõdivate poolte ametlikud teated, avalik meedia, kummagi poole blogijate sõnumid ning kolmandate osapoolte info. Loo autor üritab hoida eraldi fakti, kuuldust ja arvamust. Info kipub enamasti olema vastukäiv või seda varjatakse, sestap tugineb kokkuvõtte lisaks erinevate sõjalist olukorda kajastavate kaartide analüüsil. Vigu juhtub ja parandused teeb järgmise päeva kokkuvõttes. Vabandused ette, et vene riiki, sellega seotud kremlimeelsete isikute nimed on väikse tähega… ja sõna Ukraina igas võtmes suure tähega.
Viimased uudised
TOP 10
Vaata siit elektri hinda tunni kaupa
Loading ...
Kuidas lisada Lõunaeestlase äpp
