Sõja ülevaade: 604. päev – väga pingeline olukord jätkub
Avaldatud: 20 oktoober, 2023
Vastase kaotused. Allikas: https://armyinform.com.ua/ Lõunaeestlane jätkab sõjanduse asjatundja Toomas Piirmanni ülevaatega sündmuste kohta Ukraina sõjas.
Ukraina 20. oktoober 2023:
väga pingeline olukord jätkub nii Kupiansk-Kreminna kui Donetski rindel ning Ukrainaa üllatab Hersoni rindel Dnepri jõe ülese tegevusega, ATAMCS on ikka efektiivne küll ning oodatud eilne Bideni kõne.
1. Piirduti vaid piiri ja rindelähedaste asulate pommitamisega.
2. ATACMS-i esimese töö kokkuvõte.
3. Kupiansk-Kreminna: tugev vene poole surve tõus enamuses rindejoonel.
4. Siversk: kaudtuli.
5. Bahmut: Ukraina aktiivsus limmast edelas jätkus.
6. Donetsk: vene poole surve tõusis ja rünnatakse juba terve ööpäev Avdiivka kandis.
7. Lõunarinne: kipub hanguma.
8. Herson: Ukraina järjest aktiivistab enda tegevust Dnepri idakaldal ja jälle 4 sillapead seal.
9. putin tahab hakata takistama vene sportlaste emigreerumist Venemaalt.
10. Üks peamisi Venemaale elektroonika ja kõrgtehnoloogiliste kaupade tarnimise keskusi, mis väldib sanktsioone, lakkab olemast.
11. Hiina veokitega on Venemaal muresid.
12. Venemaa on maailma liider poliitiliste oponentide mürgitamisel.
13. Tehti ettepanek: naturalisatsioonikorras Venemaa kodakonsuse saanud sõtta saata.
14. USA presidendi eilne kõne ilma kommentaarideta.
1. Eile piirdus vene pool ägedama piirilähedaste asulate pommitamisega Sumõ oblastis. Mujal tavapärasest rahulikum.
2. Sateliidipiltide järgi kinnitab Ukraina, et mõned päevad tagasi tabas vähemalt 21 helikopterit pärast USA tarnitud ATACMS-i esmakordset kasutamist. See on ilmselt suurim löök Vene õhujõududele alates sõja algusest. Eile olla õhutõrje töötanud Belgorodi linnas ja pisu kurdeti ka oblastis.
3. Kupiansk-Kreminna: vene poole rünnakusuundade arv hakkas uuesti tõusma ning rünnakud muutusid intensiivsemaks. Lisaks Kupianski suunas kirde ja ida poolt toimusid tugevamad rünnakud ka rinde keskmises osas ja lõunapool. Nagu arvata oli, siis kõvad vene poole pingutused jätkuvad, et suruda Ukraina omad Oskili jõe taha. Hetkel õnneks veel võimaliku läbimurde ohtu näha pole, aga seda kahjuks välistada ei saa, sestap jääb siin rindel pingeline olukord kestma.Päris tihedaks on läinud kogu Kupianski kandi pommitamine ja kipub arvama, et siit suunalt veelgi tugevdab vene pool oma survet. Eks jätkuvalt pisu ootab, et kas tõesti ei ürita vene pool otse põhjast üle vene piiri hakata Kupianski poole ründama…
4. Siversk: vaid kaudtuli.
5. Bahmut: pisu on kummagi poole aktiivsus langenud, aga Ukraina jätkab siiski domineerimist Klisiivka-Kurdjumivka lõigus ja surub vene poolt järjest laiendama halli ala raudteest ida pool.
6. Donetsk: eile alustas vene pool uuesti marulisi rünnakuid nii Avdiivkast põhja, lõuna ja edela pool. Nii öösel kui päeval. Prooviti nii 3 kuni 10 ühiku tehnikaga, nii koos jalaväega kui ilma. Nii eelneva lennuväe kui kaudtuletoetusega kui ilma. Njah, enamus neist lõpetati miinide, kaudtule ja droonidega enne Ukraina positsioonideni jõudmist. Videode hulk, mis vene hävingut näitavad, on läinud suht rohkearvuliseks. Ka on läinud romustunud vene tehnika arv videodes kõrgeks. Eile käis rindel kohal ka Ukraina vägede ülemjuhataja Zaluznõi. Eile vaatamata vene poole tugevatele rünnakutele siiski nende edenemist ei tuvastanud. Kipub arvama, et surve siiski jätkub ning loodetakse ikka leida mõni nõrkus Ukraina kaitses. Marinka kandis ikka üle 10 rünnaku päevas, aga siingi need edutult lõppesid. Kuna siia suunale on toodud juurde vene vähemalt armee tasandi kaudtuleüksusi, siis seni surve langust vene poolelt ei oota.
7. Lõunarinne: kipub rinne hanguma..
Berdjanski suund: lahingud väiksemate mõlemapoolsete üritustega, kõlakas, et võib-olla ühes lõigus suutis vene pool hallis alas edeneda.
Tokmaki suund: Ukraina väitis, et jätkab vene kaitserajatiste lahtiharutamist ning sammhaaval edenes, kaartidelt seda kahjuks tuvastada ei õnnestunud. Kindel vaid vene tehnika kiires kulumises.
Melitopoli suund: lahingutest info puudus ja rindejoones muutusi ei tuvastanud.
8. Herson: vene poole blogijad teatavad, et Ukraina on vasakkaldal tegevust intensiivistanud. Kohati tundub, et võib-olla on vene poole hirmude tõttu tegevuse kajastamine võimedatud, aga kindlalt ei tea. Eks edasine tuginebki vene poole blogijate kirjetele: Krynky suunal olla suurem Ukraina üksus teinud dessandi üle Dnepri ja jõudis külla sisse ning hoiab seal positsioone. Hetke seisuga peaks olema 4 Ukraina sillapead üle Dnepri ja liigub kõlakas, et Ukraina võitlejate arv Dnepri idakaldal võib ulatuda tuhande kanti. Isegi ei oska arvata, kas see ka tõsi on. Väehamlt hakkas vene pool tõstma enda kaudtulelöökide arvu siin rindelõigus, aga seni Ukraina kaudtuletöötluse mõju vähendada pole suudetud. Loodan, et siit suunalt tugev Ukraina surve jätkub, sest enamus siin suunal olevaid vene üksusi on kehvema kvaliteediga.
9. Sportlaste massiline väljarändamine välismaale on Venemaale kahjulik, ütles putin neljapäeval kehakultuuri ja spordi arendamise nõukogu istungil. putin tõi näiteks hoki, kus tema sõnul „ärimeeste” agendid spordikoolidest „lapsed välja valivad ja välismaale tirivad”.
„See on äri ja see ei ole alati reguleeritud ja mitte alati üllas,” ütles president ja lisas, et vaja on kehtestada seaduslik raamistik ja garantiid nii riigile kui ka hokimängijatele endile ja nende saatjaskonnale. „Sellega seoses tehakse vähe. Ja ma tahaksin paluda spordiministeeriumil selle teema juurde tagasi pöörduda ja ka föderatsioonil. Seal on suur sõltuvus, ringleb palju raha ja see tekitab meile ilmselget kahju,” ütles putin (teda tsiteeris RIA Novosti). Septembris teatas spordiministri asetäitja Aleksei Morozov Venemaa sportlaste massilisest üleminekust väliskoondistesse. Tema sõnul vahetas kodakondsust üle 100 sportlase, sealhulgas 55 olümpiasportlast. Spordiministeerium nõuab Venemaa koondisest lahkunutelt treeningutele kulutatud raha tagastamist. Riigiduuma alustas juulis seaduseelnõu väljatöötamist, mis kohustab sportlasi passi vahetamisel tehtud kulutusi hüvitama. Pärast Venemaa sissetungi Ukrainasse keelas Rahvusvaheline Olümpiakomitee (ROK) Venemaa ja Valgevene sportlastel ajutiselt rahvusvahelistel võistlustel osalemise. 2023. aasta märtsi lõpus tegi ROK erandi neile, kes tegutsevad neutraalses staatuses ja ei ole seotud sõjaliste operatsioonidega.
10. Venemaa üks suurimaid kaubanduspartnereid postsovetlikus ruumis ja CSTO sõjalise bloki liige Kasahstan on kehtestanud 106 kaubaartikli ekspordikeelu Venemaa Föderatsiooni, ütles kaubandus- ja integratsiooni aseminister Kairat Torebajev neljapäeval. Ekspordikontroll, mis sarnaneb lääneriikide poolt pärast sõja puhkemist Ukrainas kehtestatud ekspordikontrolliga, puudutab ametniku sõnul nii kiipe kui ka elektroonikat, mida sõja ajal kasutada saaks.
Kokku importis Venemaa 2023. aasta esimesel poolel Kasahstani ja teiste paralleelimpordi sõlmpunktide (Gruusia, Armeenia, Türgi, Usbekistan, Aserbaidžaan, Kõrgõzstan ja Tadžikistan) kaudu kaupu ainuüksi Euroopa Liidust 14,1 miljardi dollari väärtuses. Võrreldes 2022. aasta sama perioodiga kasvas sellise impordi maht ligi 60% ehk 5,2 miljardi dollari võrra ning selle peamised kaubaartiklid olid telekommunikatsiooniseadmed, mikroelektroonika, elektriseadmed, transpordiseadmed, arvutid, serverid, kõvakettad ja nutitelefonid.
Venemaa Föderatsiooni läbi naaberriikide voolavad sanktsioonidega kaubavood on tekitanud muret lääne ametnike seas, kes on ähvardanud teiseste sanktsioonidega neid, kes aitavad kehtestatud ekspordipiirangutest mööda hiilida. Septembris kandis USA rahandusministeerium musta nimekirja 150 juriidilist ja eraisikut, sealhulgas Türgi ja Soome ettevõtteid, kes tarnisid sõjaliste droonide ja tiibrakettide tootmisega seotud komponente Venemaale.
Kasahstani meetmed said teatavaks paar nädalat pärast seda, kui Saksamaa kantsler Olaf Scholz külastas Astanat. Vabariigi President Kasõm Žomart Tokajev kinnitas pärast temaga peetud läbirääkimisi kavatsust täita Venemaa-vastaseid sanktsioone. „Meil on sanktsioonide režiimi järgimiseks kontaktid vastavate organisatsioonidega ja mulle tundub, et Saksa poolel ei tohiks olla mingit muret võimalike sanktsioonide režiimist kõrvalehoidmiseks suunatud tegevuste pärast,” ütles ta.
Järgmine võib olla Venemaa paralleelimpordi keskus Araabia Ühendemiraatides. Bloombergi andmetel kaaluvad riigi võimud võimalust kehtestada Venemaa suhtes ekspordikontroll. AÜE meetmed võivad mõjutada kiipe ja kümneid muid kahesuguse kasutusega kaupu, mida saaks kasutada relvade valmistamiseks.
11. Hiina pikamaaveokid kallinesid pärast rubla devalveerimist Venemaal 75% ja nende hooldusega tekkisid probleemid, rääkisid turuosalised Izvestijale.
„12-20 tonni kaaluva ja kuni kolme aasta vanuse veoauto maksumus tõusis alles 2023. aasta kolmandas kvartalis keskmiselt 8-lt 12,7-14 miljonile rublale (127 000-140 000 eurot). See onhinnatõus 59–75% võrra,” ütles Avto-PECi peadirektor Dmitri Ievlev.
Hiina veoautode hinnad on „tohutult tõusnud”, kinnitas Gruzavtotransi assotsiatsiooni president Vladimir Matjagin. Tema sõnul ulatub aasta alguses 6 miljonit rubla maksnud masina hind nüüd 10 miljonini. Hinnatõusu taga oli rubla devalveerimine jüaani suhtes ja 1. augustist kehtima hakanud uus taaskasutustasu määr, mis tõusis 1,7 korda – 1 miljonilt rublale 1,7 miljonile, märkis ekspedeerimisfirma GLT kaubaveo peadirektor Pavel Gorbunov.
Ka Hiina tootjad hakkasid pärast Euroopa ettevõtete Venemaalt lahkumist konkurentsi vähenemise tõttu hindu tõstma, lisas Matyagin. Oma osa oli ka keskpanga baasmäära tõusul, mille tõttu liisingumaksete suurus kasvas 1–1,5%, ütleb transpordifirma Dentro tehniline direktor Ilez Khamurziev. Transpordi- ja logistikafirmadel aga valikut pole – nad peavad Hiinast ostma kalleid veokeid. „Alates 2020. aastast pole paljud suured vedajad praktiliselt uusi seadmeid ostnud. Selle tulemusena ulatus veokite keskmine läbisõit 1 miljoni km-ni ja enamiku ettevõtete autopark oli vananenud,” märkis Khamurziev. Tema sõnul ei suuda Venemaa tootjad veel kõiki vedajate vajadusi rahuldada.
Kuid hind pole Hiina masinate ainus probleem. „Juhtub, et veokonks on liiga kõrgel. Seetõttu ei vasta Hiina veoki ja Venemaa haagise konstruktsioon meie riigis kehtestatud mõõtmete standarditele. Seetõttu peame auto kujunduses muudatusi tegema,” kurtis Äribussi tankla direktor Sergei Mikulitš. Mõned Hiina veoautode osad jäävad defitsiiti. „Varuosi pole piisavalt. Teatud osade piiratud tarne tõttu seisab enamik ettevõtteid õnnetusejärgse remondi probleemiga,” räägib Mikulic. Samuti napib pidurikettaid ja -klotse, käigukastide ja mootorite varuosi, lisa Ievlev ja Khamurziev.
Olukorda raskendab Hiina veokite hoolduse sagedus. Soovitatav läbisõit hoolduste vahel on Euroopa sõidukitel 80–120 tuhat km, Hiina autodel aga keskmiselt 50 tuhat. Paljud vähendavad seda intervalli aga rikete vältimiseks 15–20 tuhandeni, märkis Ievlev.
Selle tulemusena napib Venemaal Hiina veokite teenindamiseks vajalikke teenuseid ja paljudes jaamades pole programme nende diagnoosimiseks. Sageli saab autot hooldada ainult ühe turustaja juures ja ainult linnas, kust see osteti, ütleb Rumos-Comtransi peadirektor Vitali Kisilev. Seetõttu hakkasid vedajad Hiina veokeid remontima oma teenindusjaamades.
12. Mitte üheski teises riigis ei ürita valitsus nii aktiivselt poliitilisi vastaseid mürkide abil kõrvaldada nagu Venemaal. Pealegi kiusatakse neid sageli taga välismaal. Need on Global Political Poisoning Projecti läbiviidud uuringu tulemused. Aruandes analüüsiti viimase 90 aasta jooksul 77 juhtumit, mille puhul on piisavalt teavet mürgistuste, sümptomite, mürkide jms kohta. Poisonreporting.org asutaja Sophia Browder rõhutab, et mürgistusjuhtumeid arvestati ainult aktivistide puhul, keda võib pidada poliitilise režiimi vastasteks.
Paljud sellised juhtumid jäävad teadmata, eriti autoritaarsetes riikides ja diktatuurides. Näiteks Hiinas ainult kaks registreeritud juhtumit näitavad, et selle vastastega tegelemise meetodi kohta lihtsalt puudub avalik teave. Lisaks on mõnel juhul võimalik tuvastada, et inimene on mürgituse saanud vaid siis, kui ta satub teise riiki, kus tema seisundi uurimiseks ja vastava teabe avaldamiseks pole takistusi. Eelkõige on tegu Aleksei Navalnõi juhtumiga, kes tundis end Venemaal halvasti ja sai seal esmaabi, kuid tema mürgitamist Novitšokiga õnnestus tuvastada alles pärast poliitiku Saksamaale haiglasse viimist.
Kui 20. sajandi jooksul registreeriti maailmas mõnel aastal maksimaalselt üks juhtum, siis 21. sajandil esines sageli mitu mürgistust aastas mitu aastat järjest. Eriti järsk tõus oli aastatel 2004–2006 (viis igal aastal). Just 2006. aastal suri näiteks Londonis endine FSB ohvitser Aleksandr Litvinenko. Uurimine ja sellele järgnenud kohtuprotsess Ühendkuningriigis näitasid, et Litvinenko mürgitati poloonium-210-ga FSB erioperatsiooni tulemusena, mille ilmselt sanktsioneeris putin.
Aruandes öeldakse, et teatatud juhtumite arvu suurenemine võib olla otseselt seotud mürgitamistega, mille Venemaa viis läbi pärast seda, kui putin 1999. aastal võimule tuli ja hakkas vastaste mahasurumiseks kasutama mürki, mis oli kunagine KGB tunnustööriist.
Kokku pandi Venemaal toime 18 poliitilist mürgitamist. Koostatud andmebaas näitab selgelt, et Vene Föderatsioon kasutab tapmismeetodina mürgitamist sagedamini kui ükski teine riik ja Euroopas jahitakse palju ohvreid. See seletab eelkõige asjaolu, et Ühendkuningriik on tuvastatud juhtumite arvult teisel kohal – 10. Lisaks Litvinenkole on see näiteks Sergei Skripali ja tema tütre lugu.
Veel viis juhtumit registreeriti Saksamaal, kaks Prantsusmaal, Šveitsis ja Ukrainas.
Venemaa luureteenistused jätkavad putini režiimi vastaste tagakiusamist. Prantsusmaa prokuratuur alustas oktoobris uurimist Ukraina sõjale vastu seisnud ja Venemaalt lahkunud ajakirjaniku Marina Ovsjannikova võimaliku mürgitamise asjus. Suvel rääkis ka Novaja Gazeta endine ajakirjanik Jelena Kostjatšenko, et teda üritati mürgitada: tema sõnul juhtus see 2022. aasta sügisel, kui ta saabus pärast tööreisi Ukrainast Saksamaale.
13. Venemaa juurdluskomitee esimees aleksandr bastrõkin tegi ettepaneku võtta omandatud Venemaa kodakondsus ära välismaalastelt, kes hoiavad kõrvale ajateenistusest. Seda väitis ta Venemaa sõjaväejuhtide klubi sõjalis-teaduslikul konverentsil esinedes. „Sel ajal, kui sõjaline erioperatsioon on käimas, arvan, et peame nad kaasama sõjalise erioperatsiooni läbiviimisse. Kui te ei ole Vene Föderatsiooni kodanikuna valmis oma sõjaväekohustust täitma, peate tegema otsuse selliselt isikult kodakondsus ära võtta,” on Bastrõkin kindel.
See pole esimene kord, kui uurimiskomitee juht teeb ettepaneku kaasata sõjas osalemisse Venemaa kodakondsuse saanud välismaalasi. 2023. aasta jaanuaris tegi bastrykin intervjuus ajalehele Rossiyskaya Gazeta ettepaneku „kaaluda naturaliseeritud kodanike prioriteediks sõjalise erioperatsiooni ülesannetes osalemiseks”. Tema sõnul sai 2022. aasta esimesel poolel Venemaa kodakondsuse üle 60 000 Tadžikistani, Usbekistani ja Kõrgõzstani elaniku. Nad on omandanud „mitte ainult õigused, vaid ka põhiseadusliku kohustuse kaitsta riiki, kes nad on vastu võtnud”, ütleb uurimiskomisjoni juht.
Sõjaväekohustuse ja sõjaväeteenistuse seaduse kohaselt peavad kodanikud, sealhulgas hiljuti passi saanud registreerima ajateenistusse oma elukohajärgses sõjaväekomissariaadis kahe nädala jooksul. putin kirjutas 2022. aasta septembris alla määrusele kodakondsuse andmise lihtsustatud korra kohta välismaalastele, kes sõlmisid ajateenistuse lepingu vähemalt aastaks ja osalesid sõjategevuses vähemalt kuus kuud.
14. President Biden kutsus neljapäeval ameeriklasi Iisraeli ja Ukraina taga seisma, kinnitades, et riikide sõjalise ja majandusliku abi andmine on nähtava ja riikliku julgeoleku huvides. 15-minutiline kõne, mis oli tema teine ovaalkabinetist, oli kahe väga erineva globaalse konflikti vahel. Ta ütles, et nii Ukrainat kui Iisraeli ähvardavad türannid ja terroristid hävitada.
„Ajalugu on meile õpetanud, et kui terroristid ei maksa oma terrori eest hinda, kui diktaatorid ei maksa oma agressiooni eest hinda, siis on rohkem kaost ja surma ning rohkem hävingut,” ütles Biden. „Nad jätkavad. Ja kulud ja ohud Ameerikale ja maailmale aina kasvavad.”
President pidas kõne ajal, mil tema valitsus valmistub täitma palvet anda kahele riigile 74 miljardit dollarit abi. Selle raha eest makstakse relvade ja muu sõjavarustuse eest, kui Iisrael reageerib Hamasi 7. oktoobri rünnakutele ja Ukraina võitleb oma 600-päevase sõja Vene sissetungijate väljasaatmiseks.
Presidendi jõupingutused luua toetus Ameerika mõju levikule välismaal toimuvad kodus sügavalt lõhenenud avalduse, Kongressi poliitilise funktsiooni düsfunktsiooni, majandusliku ebakindluse ja korralise valimise kordusmatši endise presidendi vastu, keda ähvardab kriminaalsüüdistus. .
Järgnevatel päevadel seisab Biden kindlasti silmitsi küsimustega, kas USA saab endale lubada kahe välissõja rahastamist. Kuigi USA sel aastal on osutunud majanduse seis paremaks kui ennustati, siis eelarve puudujääk ikka kasvab.
Neljapäeval kirjeldas Biden oma abitaotlust kui „arukat investeeringut, mis maksab Ameerika julgeolekule põlvkondade kaupa dividende”. Kuid ta seisab silmitsi skeptitsisismiga mõlema partei liikmete seas: progressiivsed demokraadid, kes on ägedalt Iisraeli relvade saatmise vastu ja konservatiivsed vabariiklased, kes on seadnud kahtluse alla, et Ukraina heaks kiidetud enam kui 100 miljardit dollarit sõjalist ja majandusabi.
Reaktsioonid konfliktile USA-s:
Juudi ameeriklased: Paljude juutide jaoks on olnud liiga palju Ameerika emotsioone, et neid võita. Noored rääkisid hirmust, šokist, solidaarsusest ja abitusest.
Palestiina ameeriklased: USA palestiinlased on vägivallast jahmunud, kuid mõned ütlesid, et poliitikud ja uudisteväljaanded vaatavad ajaloolisest kontekstist mööda .
Demokraadid: president Bideni konflikti käsitlemist on tema partei tsentristid kiitnud, kuid pinged partei vasakpoolses osas kasvavad.
Harvardi ülikool: enam kui 30 üliõpilasrühma koalitsioon postitas avaliku kirja, milles süüdistab Hamasi rünnakutes Iisraeli. Mõne päeva jooksul leidsid nende rühmadega seotud õpilased end sõnavabaduse poleemika keskmes.
Ja presidendi taotlus saabub Capitol Hillile ajal, mil esindajatekoja vabariiklaste seas valitseb segadus, kuna neil pole 16 päeva jooksul õnnestunud kõneleda. Poliitiline halvatus on jätnud seadusandjad võimetuks seadusandluse, sealhulgas Ukraina või Iisraeli antava uue abi osas midagi ette võtta.
Biden kutsub oma kõnes seadusandjaid üles oma erimeelsuste lahendamiseks kiiresti kokku tulema, et võtta omaks Ameerika rolli, mida ta nimetas „majakaks”.
„Ameerikakond on see, mis hoiab maailma juhtimist koos,” ütles ta. „Ameerika liidud hoiavad meid, Ameerikat, turvaliselt. Ameerika väärtused teevad meist partneri, kellega teised riigid tahavad koostööd teha.”Kui me Ukraina toetamisest loobume, kui pöörame Iisraelile selja, siis pole see lihtsalt seda väärt.”
Iisraeli konflikt võis anda Bidenile võimalust kiita heaks Ukraina abi, mis muidu oleks võinud seiskuda, ühendades taotlused ühte paketti koos Taiwani rahastamisega ja investeeringutega Mehhiko piiri äärde.
Bideni jaoks on raske veenda ameeriklasi, et Ameerika Ühendriigid peavad suhtlema maailmaga väljaspool oma piire, isegi kui paljud neist keskenduvad kodule lähemal asuvatele probleemidele: inflatsioon, tervishoid, töökohad, immigratsioon ja kuritegevus. Presidendi heakskiidunumbrid jäävad jonnakalt madalaks, kui ta teatab enda kandideerimisest teiseks ametiajaks.
Oma kõnes püüdis hr Biden nendele kahtlustele vastu seista, võttes omaks selle, mis võib saada tema eesistumise pärandit määravaks hetkeks: väljakutse ühendada riik, et aidata inimesi kaugel Ameerika piiridest.
Biden andis oma uute kulutuste osas otse avalikkuse teada ette vähem kui kaks nädalat pärast seda, kui Hamasi terroristid tapsid üle 1400 iisraellase ja vaid kaks päeva pärast plahvatust Gaza sektori haiglas tappis mitusada palestiinlast. Biden külastas kolmapäeval Iisraeli välkreisil ja ütles oma kõnes otse, et haigla plahvatust „ei teinud iisraellased”.
Biden kasutas seda pöördumist, et meenutada inimestele Hamasi rünnakute julmust ja Gazas hukkunud tsiviilelanike tragöödiat. Kuid ta kasutas seda hetke ka selleks, et inimestele meelde tuletada Ameerika Ühendriikidesse jäänud lõhesid.
„Me peame ilma kahtluseta hukka mõistma antisemitismi,” ütles ta. „Samuti peame ilma kahtluseta hukka mõistma islamofoobia. Ja ma tahan, et te teaksite, et ma näen kõiki, kes teile haiget teevad. Ja ma tahan teile öelda seda: te olete kõik ameeriklased.”
Pärast kõnet helistasid Biden ja presidendiproua Jill Biden Chicago lähedal moslemitevastases vägivallas hukkunud Palestiina ameeriklasest esimese klassi õpilase Wadea Al-Fayoume isale ja onule. Valge Maja ütles oma avalduses, et Bidenid lubasid „jätkuvalt sõna võtta Palestiina-, Araabia- ja moslemite-vastase vihkamise ja vägivalla vastu”.
Bideni argument maailmaareenil osalemise kasuks tuleb pärast presidendi varasemat ponnistust tõmmata Ameerika sõjavägi välja oma kakskümmend aastat kestnud sõjast Afganistanis. 2021. aasta suvel teatas Biden Afganistani sõja ametlikust lõppemisest, öeldes, et USA-l „ei olnud seal enam selget eesmärki avatud tähtajaga missioonil” ja lisas, et ta „keeldus saatmast uut põlvkonda Ameerika poegi ja tütreid sõtta, mis oleks pidanud juba ammu lõppema.”
Ukraina puhul on Biden selgeks teinud, et ta ei saada Ameerika sõjaväelasu võitlema. Kuid president on lubanud aidata Ukrainal Venemaale vastu seista selles, mida ta on nimetanud „kohutavaks sõjaks”, nii kaua kui vaja. Sel aastal Leedus peetud kõnes kirjeldas Biden eesmärki võimalikult laialt. „Me ei tohi kunagi unustada, kui palju see on oluline, ja mitte kunagi loobuda paremast homsest,” ütles ta. „Vabaduse kaitsmine ei ole päeva ega aasta töö. See on meie elu, kõigi aegade kutsumus.”
Enne kõnet helistas Biden Ukraina presidendile Volodõmõr Zelenskile, et kinnitada talle, mida Valge Maja ütles, et Ameerika on „jätkuvalt pühendunud Ukraina toetamisele Venemaa jõhkra sõja ajal”.
Oma neljapäevases kõnes hoiatas Biden, et „kui me ei peata putini isu võimu ja kontrolli järele Ukrainas, ei piirdu ta ainult Ukrainaga”.
Ja ta väitis, et Ukrainale ja Iisraelile relvade tarnimise kulud on USA jaoks hea investeering, sest suur osa rahast makstakse Ameerika ettevõtetele, et täiendada välismaale saadetud relvavarusid. Ta võrdles pingutusi Teises maailmasõjas tehtuga.
„Täna ehitavad isamaalised Ameerika töötajad demokraatia arsenali ja teenivad vabaduse eesmärki,” ütles ta.
Lühiuudised
putin kohtus Rostovis Venemaa Ukraina-vastase sõja peakorteris kindralstaabi ülema gerasimoviga.
Kokkuvõte tugineb avalikele allikatele. Allikateks on sõdivate poolte ametlikud teated, avalik meedia, kummagi poole blogijate sõnumid ning kolmandate osapoolte info. Loo autor üritab hoida eraldi fakti, kuuldust ja arvamust. Info kipub enamasti olema vastukäiv või seda varjatakse, sestap tugineb kokkuvõtte lisaks erinevate sõjalist olukorda kajastavate kaartide analüüsil. Vigu juhtub ja parandused teeb järgmise päeva kokkuvõttes. Vabandused ette, et vene riiki, sellega seotud kremlimeelsete isikute nimed on väikse tähega… ja sõna Ukraina igas võtmes suure tähega.
Viimased uudised
TOP 10
Vaata siit elektri hinda tunni kaupa
Loading ...
Kuidas lisada Lõunaeestlase äpp
