Sõja ülevaade: 602. päev – ATACMS Ukrainas
Avaldatud: 18 oktoober, 2023
Vastase kaotused. Allikas: https://armyinform.com.ua/ Lõunaeestlane jätkab sõjanduse asjatundja Toomas Piirmanni ülevaatega sündmuste kohta Ukraina sõjas.
Ukraina 18. oktoober 2023:
vene poole rünnakute arv ei taha langeda, pisu rindejoones kõikumisi oli, ATACMS Ukrainas ning pisu enam putini Hiina visiidist.
1. Zaporižži.
2. Lisa uudisele eilsest Berdjanski ja Luganski kandi rünnakust ehk ATACMS on kohal.
3. Kupiansk-Kreminna: vene poole eile pisu ühes lõigus edenes.
4. Siversk: vaikne.
5. Bahmut: loodes väike Ukraina edenemine ja hall ala laieneb Klisiivka-Kurjumivka joonel Ukraina kasuks.
6. Donetsk: vene poole hull pommitamine ja massiline surve siiski hoopis Ukrainale pisu edu tõi.
7. Lõunarinne: sammhaaval Verbove suunal.
8. Herson: kaudtuleduell ja vene poole kurtmiste ning hirmude tõus jätkub.
9. Päeva lühikokkuvõte Iisraeli/Palestiina kandist.
10. putin Hiinas.
11. Pisu tühi kipub putini „kott” Hiina suunal kauplemiseks olevat.
12. India ei taha vene poolele nafta eest isegi Hiina valuutas maksta.
13. Lühiuudised
1. Täna kesköösel sai 2 inimest surma ja 4 haavata Zaporižži elamurajoonis S-300 raketirünnaku tagajärjel. Piiriülene Ukraina asulate pommitamine hakkab eile lähenema oma tippaegadele.
2. Ukraina andis üksikasju eile öise Berdjanski ja Luganski rünnaku (operatsioon DRAGONFLY) kohta. Kokku sai viga või hävis 9 erineva modifikatsiooniga helikopterit, erivarustust, õhutõrje kanderakette, lennuradasid ja laskemoonaladu. Selleks kasutati esmakordselt USA-st saabunud rakette MGM-140A ATACMS Block 1, mille lennukaugus peaks jääma 165km kanti (uuemad lendavad kuni 300 km).
Venemaa kaitseministeerium väitis, et hävitas Mustal merel Ukraina mereväe drooni ning tuli uudis, et Krimmis Jevpatoria lähedal tulistati alla 2 drooni. Kokku väidab vene pool, et nende õhutõrje tulistas viimase ööpäeva jooksul Kurski, Belgorodi oblasti ja okupeeritud Krimmi kohal alla 28 Ukraina drooni.
3. Kupiansk-Kreminna: vene poole tugev surve mitmes rindelõigus jätkus ning edu tõi see Kupianskist idas raudtee Svatove-Kupiansk lähistel Yahidne küla juures, kus vene pool sai u 1×1 km põllulapi enda kontrolli alla. Mujal muutusi ei tuvastanud. Seni jätkab vene pool sildade pommitamist Oskoli jõel ja arvatavalt teeb veel pingutisi enne sügisvihmade hooaega jõudmaks Oskoli jõeni, et siis talveni rinnet seal hoida.
4. Siversk: „vaikne”.
5. Bahmut: kõlakas, et Ukraina suutis Bahmutist loodes mõnisada meetrit edeneda ning peaks ohustama mõned päevad vene poole vallutatud possasid ohustama Bahmut-Slovjansk tee lähistel. Klisiivka-Kurdjumivka joonel on aktiivsem ikka Ukraina ja järjest kaugemale hall ala laieneb raudteest idapool. Ukrainlased tegid pisu rindenalja, leides tsetseeenide lipu ühest kaitsekraavisüsteemi majutuskohast ning arvati, et kõikse kiiremad jalad selle rahvuse omadel olevat, nii kiired, et lausa nendega kohtumine pidi võimatu olema.
6. Donetsk: Avdiivka ümber eile küll vene poole rünnakud jätkusid, kuid edenemist ei tuvastanud, pigem vist hoopis loovutati eelmisel nädalal saadud possadest osa. Marinka tihe ründamine jätkus, aga siin rinne seisab ja järjest enam kurtmist vene poolelt kogu rinde ulatuses tuleb, et Ukraina kaitserajatised on suureks takistuseks. Lisaks tuleb jätkuvalt signaale, et vene üksused rivaalitsevad ega toeta/koordineeri üksteisega oma tegevusi.
Ukrainas Donetski oblastis Avdejevka piirkonnas edasi tunginud vene väeosad kaotasid pealetungi kuue päeva jooksul viis korda rohkem sõjatehnikat kui Ukraina relvajõud, sellest teatas Agentuur viitega Oryx OSINT projekti andmetele.
10. oktoobrist 16. oktoobrini ulatusid vene tehnika kaotused vähemalt 118 ühikuni, sealhulgas 27 tanki, 33 jalaväe lahingumasinat ja kaheksa soomustransportööri. Samal ajal kaotasid selles piirkonnas kaitset hoidvad Ukraina relvajõud ühikut 25 varustust, sealhulgas neli tanki, neli jalaväe lahingumasinat ja kaks soomustransportööri.
Rünnak Avdeevka piirkonnas algas 10. oktoobril. Vene sõjaväeblogijad teatasid esialgu edust selles valdkonnas. Need väited ei vasta siiski tõele, väidab Ameerika Sõjauuringute Instituut (ISW). Ukraina Tauride suuna kaitsejõudude ühise pressikeskuse spiiker Aleksandr Štupun võrdles Venemaa tegevust Avdejevka piirkonnas Bahmuti vallutamise operatsiooniga.
Juuni algusest on Oryxi andmetel Ukraina relvajõud kaotanud vähemalt 1121 ühikut varustust, sealhulgas 155 tanki, 234 jalaväe lahingumasinat ja 35 soomustransportööri. Samal ajal kaotasid Venemaa relvajõud 2073 ühikut varustust, sealhulgas 386 tanki, 499 jalaväe lahingumasinat ja 133 soomustransportööri. Pisu muret tekitab, et üldkokkuvõte siiski nii karm ja kohati suhe ainult 1:2-le on. Karm aga sellise suhtarvuga (kui see õige on) läheb pikas perspektiivis raskeks. Emotsioonideta, alla 1:5-le suhtarv kipub olema Ukraina jaoks muret tekitav. Pisu loodan, et siiski numbrid päris nii hullud pole.
7. Lõunarinne: lainetus hallis alas jätkub ja pisu tõuseb vene poole vasturünnakute arv.
Berdjanski suund: muutusi rindejoones ei tuvastanud, kombivad mõlemad pooled.
Tokmaki suund: kõlakaid tuli, et Verbove lähistel olla Ukraina pisu veelgi edenenud, ikka sammhaaval.
Melitopoli suund: lahingutest info puudus ja rindejoones muutusi ei tuvastanud.
8. Herson: Rybar (üks tuntumaid, aga suht kremlimeelne vene milblogija) väidab, et Ukraina väed on alustanud rünnakut Hersoni oblasti okupeeritud osas üle Dnepri ja liikuvat mingi teadmata suuruse üksusega sisemaale, kinnitust selle aga pole leidnud, ehk toob päev enam selgust. Küll olla kasvamas Ukraina reidide arv üle Dnepri ning kaudtuleduellis „juhib” Ukraina ja ulatuti kuni Skadovski linnani. Herson aga elab tiheda vene „pommivaiba” all.
9. Päeva lühikokkuvõte Iisraeli/Palestiina kandist (üritan mitte pooli valida ja eks rahuks peaks mõlemad pooled samme tagasi tegema, rääkimata oma varasemate vigade tunnistamisest): Kaks USA ametnikku ütlesid, et enam kui 4000 meremehe ja merejalaväelasega laev (seal ka maismaamasinad peal) ühineb Iisraeli ranniku lähedal kasvava Ameerika laevastikuga, kuhu kuuluvad kaks lennukikandjat ja nendega seotud saatelaevad.
Üks Gaza haiglatest sai löögi. Hukkunute arv on erinevatel andmetel üle 500 inimese.
Sai teatavaks, et Ammanis rünnati Iisraeli saatkonda, kus rühm protestijaid üritas hoonet põlema süüdata. See juhtus pärast lööki Gaza baptistihaiglale. Praeguseks on meeleavaldajad saatkonnahoonest eemale viidud.
Palestiina liikumise Fatah esindaja teatas, et Palestiina liider Mahmoud Abbas keeldus kutsest kohtumisele USA presidendi Joe Bideni, Jordaania kuninga Abdullah II ja Egiptuse presidendi Abdel-Fattah al-Sisiga, mis pidi toimuma homme Ammanis, Jordaania pealinnas. Palestiina poole esindaja viitas, et sellisel tippkohtumisel poleks mõtet ilma Gaza sõjalise konflikti lõppemiseta.
Türgi president Recep Tayyip Erdoğan märkis, et rünnak haiglale Gaza sektoris on „viimane näide Iisraeli rünnakutest, mis on vastuolus põhiliste inimväärtustega”. Ta kutsus rahvusvahelist üldsust üles astuma samme selle „enneolematu jõhkruse” peatamiseks Gazas.
Samal ajal soovitas Iisraeli Rahvuslik Julgeolekunõukogu oma kodanikel Türgist lahkuda, pidades silmas suurenenud terroriohtu, mis on suunatud iisraellaste vastu võõral pinnal. Teadaanne näitab, et Türki reisimise häiretase on tõstetud maksimaalsele tasemele 4.
Pentagoni asepressiesindaja ütles, et USA kutsub Iisraeli järgima „sõjaseadusi” Palestiina Hamasi liikumise vastaste operatsioonide ajal Gaza sektoris.
Palestiina tervishoiuminister May Kaile pöördus ÜRO, rahvusvaheliste ja humanitaarorganisatsioonide ning kõigi maailma riikide poole, kutsudes üles kaitsma Palestiina rahvast Iisraeli võimude genotsiidipoliitika eest.
Jätkuvalt murelik arengute üle sealkandis ning kahjuks hetkel ei usu headesse arengutesse, njah, konflikti sügavus ikka rohkem kui 2000 aastat vana ja Palestiina aladele loodi Iisraeli riik alles 1948 aastal, lisaks on Jerusalemma ümbrus vist läbi ajaloo sõjarohkemaid paiku maailmas, kus mitme usu pühad paigad ja territoorium kokku saab.
10. putin tegi oma esimese rahvusvahelise visiidi väljaspool SRÜ-d Pekingisse, et saada diplomaatilist ja majanduslikku toetust oma peamiselt liitlaselt Ukraina sõja ajal ja seeläbi veelgi suurendada tema sõltuvust Hiinast. Ideaalse stsenaariumi korral vajab kreml suuri kaubalepinguid, mis osaliselt kompenseeriks Euroopa gaasitarnete lõpetamise tõttu saamata jäänud tulud, kaasaegseid tehnoloogiaid ja ametlikult väljakuulutatud kindlat toetust. Tegelikkuses ei pruugi putin aga seda kõike saada, vaid saab pigem sõpruse ja Moskva õigustatud huvide ja murede mõistmise, ütleb Ukraina sissetungi järel ametist lahkunud endine vene diplomaat Boriss Bondarev. „Eelkõige Moskva kasutab seda argumenti Hiina toetusena läbirääkimistel globaalse lõunaga,” usub Bondarev.
Kahepäevase visiidi käigus osaleb putin foorumil „Üks vöö, üks tee”, mille raames on Peking 10 aastat rakendanud ülemaailmset taristuprogrammi, mille eesmärk on tugevdada oma globaalset mõjuvõimu. Koos Venemaa presidendiga saabus Pekingisse terve trobikond ametnikke – valitsuse finants- ja energiablokkide võtmeministrid. Nende hulgas on asepeaminister energeetika alal Aleksandr Novak ja asepeaminister tehnoloogia alal Dmitri Tšernõšenko, rahandusminister Anton Siluanov, keskpanga esimees Elvira Nabiullina, Sberbanki juht German Gref, aga ka Gazpromi mõjukad juhid Aleksei Miller ja Rosneft Igor Sechin. Lisaks kuuluvad delegatsiooni föderaalse sõjalis-tehnilise koostöö talituse juht ja Rosfinmonitoringi juht.
„Ideaalis oleks putinil vaja suuri toorainelepinguid, kuid praegu neid ei ole. Sest igasugune perspektiiv, mis viib Hiinaga lepingute sõlmimiseni, pakub putini sõjamasinale uusi sissetulekuallikaid, on Hiinale halb. Ja Hiina suudab seda mitte teha isegi siis, kui venelased seda väga tahavad,” ütleb Berliini Carnegie Venemaa ja Euraasia uuringute keskuse juht Alexander Gabuev. Üks selline projekt, mille vastu kreml Hiinat huvitumapüüab panna, on Siber 2 gaasijuhe. Peking on Moskvale korduvalt öelnud, et tal pole seda gaasitoru vaja, meenutab konsultatsioonifirma RusEnergy partner Mihhail Krutihhin. Selle projektiga soovib Kreml korvata Nord Streami gaasitoru seiskamise tõttu riigikassast saamata jäänud tulu.
„Hiina võib poliitilistel põhjustel millegagi leppida, rääkides endale väga hea hinna,” möönab Krutihhin. „Kuid isegi sel juhul ei asenda selline gaasitoru, mille võimsus on 55 miljardit kuupmeetrit aastas, ikkagi seisma jäänud tarneid Euroopasse – 155 miljardit kuupmeetrit aastas. Ja selle ehitamine ja käivitamine võib võtta vähemalt 10 aastat,” märgib ekspert. Peking on aga huvitatud koostööst Venemaaga. Seda näitab tõsiasi, et ligi kahe aastaga alates sõjalise sissetungi algusest Ukrainasse on riikidevahelise kaubavahetuse maht kasvanud kokku juba 60%, juhib Gabuev Carnegie keskusest tähelepanu.
2024. aasta alguseks võib riikidevaheline kaubavahetus ulatuda 200 miljardi dollarini aastas, ütles putin Hiina-visiidi eel antud intervjuus. Lääne meedia kirjutas 2023. aastal, et Hiina võib tarnida Venemaale kahesuguse kasutusega kaupu, sealhulgas droonide osi. Hiina võimud teatasid aprillis, et nad ei tarninud relvi ühelegi konflikti osapoolele. Lisaks keeldus Hiina 2023. aasta kevadel wagnerile relvi tarnimast, kirjutas The Financial Times.
Hiinal on aga sõja algusest saadik ja siiani oluline roll Venemaa majanduse toetamisel – see stabiliseerib Venemaa tarbijaturgu, asendades USAst ja Euroopast pärit kaupu, mis muidu kaoksid Venemaa turult või mille hind tõuseks. „Hetkel usub kreml, et kui konkreetsed kaubakategooriad välja arvata, tuleb Venemaa sõja ja sõjalise tootmisega ise toime. Kuid tarbekaupade osas oleks ilma Hiinata Venemaal sotsiaal-majanduslik olukord niivõrd halvenenud, et sõja jätkamine muutuks ülimalt keeruliseks,” ütleb sinoloog Mihhail Korostikov.
Lisaks nõustasid Hiina eksperdid kremli ja Venemaa pakkujaid Venemaa interneti-segmendi tsenseerimisel – Youtube’i ja VPN-teenuste blokeerimisel, kirjutas Venemaa meedia 2023. aasta märtsis pärast Hiina presidendi Xi Jinpingi visiiti Venemaale. Sõltumatu väljaande The Insider uurimuse kohaselt ostab Roskomnadzor välismaalt seadmeid, eelkõige Hiina ettevõttelt Huawei, – mikroprotsessoreid ja emaplaate, et valmistuda VPN-teenuste, Youtube’i, Whatsapi, Telegrami ja muude välisressursside blokeerimiseks. Venemaa on pikka aega olnud Hiina suur vend. Ta on nüüd võrreldes varasemaga enneolematult nõrgemal positsioonil.
11. Venemaa ja Hiina leppisid kokku 100 miljardi rubla (1 miljardi euro) suuruse fondi loomises tsiviillennundustööstuse arendamiseks. See on ette nähtud investeeringuteks kahe riigi lennundusettevõtetesse ja -projektidesse. Investeeringud tehakse võrdsetes osades omavääringus. Struktuuri loomisest teatas Venemaa otseinvesteeringute fond (RDIF) 17.–18. oktoobril Pekingis toimuva rahvusvahelise foorumi „Üks vöö – üks tee” raames, edastab TASS. RDIF-i peadirektori Kirill Dmitrievi sõnul võimaldab selline samm Venemaa ja Hiina ettevõtetel meelitada investeeringuid „olemasolevate tootmisrajatiste laiendamiseks ja uute lennutranspordimudelite kavandamiseks ning läbimurdeliste tehnoloogiate väljatöötamiseks”. Lisaks kasutatakse vahendeid kosmosetööstuse, digitaalsete ja energiatõhusate tehnoloogiate ning suurandmete projektide jaoks.
Dmitrijev ütles, et esimene projekt, millesse ühisfond investeerib, on Venemaa helikopterite tootmise laiendamine Hiinas. „Tulevikus on see investeering lennukitootmise komponentide baasi. Ja tegelikult räägime lihtsalt meie tsiviillennunduse tarnemahu suurendamisest Hiina turule,” lisas ta.
Rääkides koostööst Hiinaga laiemalt, märkis Dmitrijev, et RDIF ja partnerid Hiinas on erinevates valdkondades investeerinud juba enam kui 40 projekti väärtuses 750 miljardit rubla (7,5 miljardit eurot). Nende ettevõtete käive ulatus 3 triljoni rublani. Ta tõi näiteks esimese Vene-Hiina raudteesilla ehitamise üle Amuuri jõe ja uue rahvusvahelise transpordikoridori. Samal ajal lõppes ebaõnnestumisega katse koos Hiinaga luua pärast Nõukogude aega esimene laia kerega Venemaa reisilennuk, mis pidi konkureerima lennukitega A330 ja Boeing 777. Projekti nimega CR 929 viisid ellu PJSC United Aircraft Corporation (osa Rostecist) ja Hiina COMAC. Pärast sõja puhkemist Ukrainas ja sanktsioonide kehtestamist otsustas Venemaa oma osalust selles vähendada. Tänavu juulis jättis Peking Moskva projektist välja, otsustades lennuki arendamist üksi jätkata.
12. India valitsus on vastu sellele, et riigi kontrolli all olevad rafineerimistehased maksavad Venemaa nafta impordi eest Hiina jüaanides. Reutersi allikate sõnul on India rafineerimistehased peatanud maksed vähemalt seitsme Venemaa naftasaadetise eest. Seni pole tarnerütmis häireid olnud, kuna Venemaa ettevõtted, eelkõige Rosnef, jätkavad India naftatöötlemistehaste toorainega varustamist, kuigi on sunnitud otsima alternatiivseid makseviise. Makseprobleemid tekkisid G7 ja EL-i kehtestatud vene nafta hinnapiirangute tõttu, mis seavad selle hinnaks 60 dollarit barrel. See on sundinud ostjaid otsima alternatiivseid makseviise.
Veel juulis hakkasid India naftatöötlejad kasutama Venemaa tarnijatele maksmiseks jüaani, kuid India valitsus väljendas selle tööriistaga rahulolematust, öeldes, et jüaani kasutamine pole mugav. Kuigi pole veel teada, kas valitsus on andnud korralduse jüaanides maksete tegemiseks, on New Delhi selliste maksete taunimine selge. India rahandusministeeriumi esindaja märkis, et kuigi eraettevõtted võivad jüaani kasutada, ei soodusta valitsus seda tüüpi kaubandust.
Rafineerimistööstuse allikad näitavad, et India ettevõtted maksavad jätkuvalt Venemaa nafta impordi eest jüaanides, kuid riigiettevõtted eelistavad nende tehingute tegemiseks kasutada ruupiat. RMB-s arveldamine lisab kulusid, sest ruupiad tuleb konverteerida Hongkongi dollariteks ja seejärel jüaanideks, mis maksab 2–3% rohkem kui dirhamites arveldamine.
India suurendas Venemaa nafta importi septembris augustiga võrreldes 15%. 2023. aasta juunis suurendas India Venemaa nafta impordi rekordtasemele. 5. septembril ületas nafta esimest korda 10 kuu jooksul 90 dollari piiri. Saudi Araabial ja Venemaal on tarned piiratud. 12. septembril kirjutas Spiegel, et Saksamaa saab Venemaa naftat India kaudu. Import kasvas 12 korda.
13. Lühiuudised
putin pidas Pekingis kõnelusi Ungari peaministri Orbaniga. Ta rõhutas, et tema eesmärk on hoida ja arendada suhteid Ungariga, võttes arvesse üksteise huve. Orban ütles, et on ka huvitatud suhete hoidmisest, seda ka majanduslikult, nii palju kui võimalik. Ta avaldas tänu Rosatomile ja Gazpomile partneriks jäämise ja oma kohustuste täitmise eest.
Kõik Kiievile lubatud Ameerika tankid M1A1 Abrams (31 tk) on juba Ukrainas, ütles USA armee eestkõneleja Euroopas ja Aafrikas kolonel Martin O’Donnell Ameerika Häälele. Ta märkis, et ka kõik Ukraina sõjaväelased, kes treenisid Abramsil koos Ameerika vägedega Saksamaal, naasid Ukrainasse koos laskemoona ja tankide varuosadega. „Oleme kokkuleppe täitnud. Nüüd peavad nad (ukrainlased) otsustama, millal ja kus nad seda potentsiaali kasutavad,” ütles O’Donnell. Ta rõhutas, et Abrams on „suurepärane soomusmasin, kuid see pole hõbekuul”. Kuid lõpuks on kõige olulisem Ukraina otsustavus teha läbimurre, ütles USA armee pressiesindaja.
Kokkuvõte tugineb avalikele allikatele. Allikateks on sõdivate poolte ametlikud teated, avalik meedia, kummagi poole blogijate sõnumid ning kolmandate osapoolte info. Loo autor üritab hoida eraldi fakti, kuuldust ja arvamust. Info kipub enamasti olema vastukäiv või seda varjatakse, sestap tugineb kokkuvõtte lisaks erinevate sõjalist olukorda kajastavate kaartide analüüsil. Vigu juhtub ja parandused teeb järgmise päeva kokkuvõttes. Vabandused ette, et vene riiki, sellega seotud kremlimeelsete isikute nimed on väikse tähega… ja sõna Ukraina igas võtmes suure tähega.
Viimased uudised
TOP 10
Vaata siit elektri hinda tunni kaupa
Loading ...
Kuidas lisada Lõunaeestlase äpp
