Sõja ülevaade: 587. päev – Ukraina linnade ja külade pommitamine jätkub
Avaldatud: 3 oktoober, 2023
Vastase kaotused. Allikas: https://armyinform.com.ua/ Lõunaeestlane jätkab sõjanduse asjatundja Toomas Piirmanni ülevaatega sündmuste kohta Ukraina sõjas.
Ukraina 03. oktoober 2023:
tihe Ukraina rindelähedaste linnade ja külade pommitamine jätkus, suuri muutusi rindejoones polnud ning Iraanil kaovad kohe relvastuse ostu-müügi piirangud.
1. Tihe rinde lähedaste Ukraina külade ja linnade pommitamine.
2. Venemaal ja Krimmis oli eile rahulikum.
3. Kupiansk-Kreminna: pisu vene poole surve tõusis.
4. Siversk: vaikne.
5. Bahmut: Bahmutist edelas Ukraina aktiivsus jätkub.
6. Donetsk: ikka tihe Marinka ründamine ja pisu on tõusnud mujal vene poole kompimiste arv, aga ka Ukraina on muutunud aktiivsemaks, rindejoones muutusi ei tuvastanud.
7. Lõunarinne: lainetus.
8. Herson: eilegi oli siin suunal väga aktiivne vene lennundus.
9. Venemaa ja Iraani võimalikust raketidiilist.
10. Venemaa rahanduse muredest.
11. Ühe Venemaa küsitluse tulemustest.
12. USA karmistab sanktsioone Hiina suunal.
13. Lühiuudised.
1. Jätkub tihe rinde lähedaste Ukraina külade ja linnade pommitamine. Enamuses on nn profülaktiline töötlemine vene poole mõistes ja sihtmärgiks sobib kõik. Piirülene pommitamine oli eile tavapärasest väiksem ning võib-olla hakkab pisu enam tunda andma Ukraina vastutöötlus võtmaks maha nii seireseadmeid kui tabades kaudtuleüksusi ja eks ka mõni oluline infraobjekt ära lastakse. Öine uudis tuli, et Krimmi kandist olla uus ports droone Ukraina poole teele saadetud, aga loo kirjutamise ajaks rohkem infot polnud. Kuni nädala lõpuni ongi lood pisu rabedamad, sest ikka enamasti uneaja arvelt see tuleb ja päevad on väga tihedalt tegevust täis. Venemaa sõltub endiselt Iraanist droonide tootmises kodumaise tootmisega seotud probleemide tõttu ning selle septembrikuu kasvu põhjuseks oli Iraani võimalik toodangu suurenemine 100 Shahed-136 droonilt kuus 2022. aasta lõpus 150-200 droonini kuus. mai 2023.
2. Doni-äärses Rostovis teatasid partisanid sõjaväevormide lao süütamisest. Piiriüleses kaudtuleduellis oli eile suht võrdne päev.
3. Kupiansk-Kreminna: vene poole surve vaikselt kasvab aga ei miskit hullu. Kõlakas on, et need lisandunud uue armee 17 000 soldatit vist pigem kaitse-iseloomulist tegevust hakkasid tegema. Siiski veel ettevaatlikult ootel, sest väge suuremaks vene surveks siiski jagub. Eile sai Kupianski linn suurema pommirahe nii maalt kui õhust.
4. Siversk: „vaikne”.
5. Bahmut: Ukraina omad jätkavad raudteetammi ümbruse puhastamist (mõlemal pool) ja kontrollivad nüüd kogu Klištšiivkast ida pool asuvat raudteerööbaste läheduses asuvat piirkonda. Olla kasvamas sillapeade arv üle raudteetammi ja senised vene vasturünnakud on olnud täiesti edutud.
6. Donetsk: järjest tõuseb vene poole rünnakute arv ja intensiivsus. Eks pisu meeldiva üllatusena on tunda ka Ukraina aktiivistumist ja kombib nii siin kui seal. Rindejoones muutusi siiski ei tuvastanud, kuigi vene pool mõnest edenemisest teatas.
7. Lõunarinne: lainetab…
Berdjanski suund: hetkel vaid üldsõnaline kinnitus, et olla pisu Ukraina siin suunal edenenud. Tihedad rünnakud jätkuvalt mõlemapoolselt ja vaekausi pöörlemine kõrgetel tuuridel veel jätkub ja kahjuks võimalikud kummagi poole edenemise võimalused.
Tokmaki suund: lainetab see rindejoon, kuigi pisu tundub, et eile pigem enam Ukraina kasuks. Loodan, et peale loo kirjutamist tulevad numbrid on jätkuvalt vene poole tehnika kaotuste numbrites kõrged. Siin suunalt jätkuvalt ettevaatlikult optimistlik Ukraina eduvõimaluste suhtes.
Melitopoli suund: lahingutest info puudus ja rindejoones muutusi ei tuvastanud.
8. Herson: Ukraina ametnik teatas, et vene väed kasutavad Hersoni oblasti ründamiseks üha enam lennukeid pigem öösel kui päeval. 1. oktoobril lasi vene pool lennukitelt välja vaid kaks õhupommi KAB-500, kuid samal ööl, 1.–2. oktoobril, lasid 18 pommi KAB-500. Ukraina lõuna kaitseringkonna pressiesindaja Natalja Humenjuk teatas, et Venemaa löök kahjustas haiglat ja kriitilist infrastruktuuri. Ukraina sillapead alles Dnepri idakaldal ja vene poole hirmul suured silmad…
9. ÜRO resolutsioon, mis keelab Iraanist rakettide ostmise, aegub kolme nädala pärast – ja see annab Venemaale vabad käed neid sealt osta, märkis USA-s asuva Sõjauuringute Instituudi ISW raporti üks autoreid Amin Soltani LIGA.net’ile. „Viimastel nädalatel oleme näinud märke, et Iraan on valmis eksportima ja Venemaa on huvitatud mitmest Iraani raketisüsteemist,” kirjutas ISW.
Kaks sündmust võivad ISW hinnangul viidata Venemaa ja Iraani vahelise raketikokkuleppe lähedusele. Esimene oli Venemaa kaitseminister sergei šoigu visiit Teherani, kus ta koos IRGC sõjaväelastega arsenale kontrollis. Teiseks, 18. oktoobril aegub ÜRO Julgeolekunõukogu resolutsioon, mis keelab teistel riikidel Iraanist rakette osta.
„See tähendab, et Iraan saaks seaduslikult ja avalikult eksportida rakette sellistele üksustele nagu Venemaa ilma igasuguse rahvusvahelise järelevalveta,” ütles ISW raporti kaasautor Amin Soltani, Ameerika Ettevõtlusinstituudi kriitiliste ohtude Iraani analüütik LIGA.net-ile. USA Lõuna-Florida ülikooli teadlane ja Atlandi nõukogu autor Arman Mahmoudian ütles LIGA.net-ile, et sanktsioonid olid Iraani ja Venemaa jaoks peamiseks heidutuseks.
Kuid resolutsiooni lõpp muudab tarned Venemaale tehingute ja logistika osas lihtsamaks ja kiiremaks. On ka võimalus, et Venemaa ütleb: kuna sanktsioonid on tühistatud, võib ta Iraanile rohkem relvi anda.
„See on Ukraina jaoks väga halb. Niipea kui Venemaa seda tegema hakkab, oleme tunnistajaks Iraani relvade ekspordi kasvule Ukrainasse [lahinguväljale],” selgitab Mahmudyan. „Iraan on palju motiveeritum, sest see võimaldab saada rohkem raha ja relvi.” ISW meeskond on viimastel nädalatel näinud märke, et Iraan on tegelikult valmis rakette eksportima.
Vastutasuks küsib Teheran raha sõjatööstusliku kompleksi ja tehnoloogia arendamiseks. Soltani sõnul võib Iraan paluda Kremlilt kopeerimiseks õhutõrjesüsteeme Su-35, S-400, abi kosmose-, raketi-, tuumaprogrammide osas, aga ka Ukrainas tabatud lääne relvi. Seni pole Iraani rakette tarnitud, kinnitab president Vladimir Zelenski. Kuid luureteenistused suhtlevad partneritega.
Kas tehingud sõlmitakse, on raske ennustada, lisab Soltani. See sõltub Moskva ja Teherani vaheliste suhete dünaamikast ning Iraani prioriteetidest, eriti Läänega tuumaleppe sõlmimise väljavaadete taustal. „Iraani rakettide müük Venemaale avaldab tõenäoliselt negatiivset mõju ulatuslike tuumaläbirääkimiste edu võimalustele,” selgitab analüütik.
Lahtiseks jääb küsimus, kas Vene Föderatsioon nõustub pakkuma tundlikke tehnoloogiaid, ütleb Semivolos. Samuti pole kogu Iraani eliit huvitatud Moskvale relvade tarnimisest: Venemaa on huvitatud Iraani rakettidest Fateh-110 (kuni 300 km, 650 kg lõhkepea) ja Zolfaghar (700 km, 580 kg), ütleb Soltani. Mõlemad on ballistilised ja välja lastavad maapealsetest rajatistest.
Süsteemid Patriot ja SAMP-T suudavad Ukrainas ballistilisi rakette alla tulistada, kuid neist ei piisa isegi suuremate linnade katmiseks. Samuti on keeruline toime tulla raketikandjatega, kuna need on mobiilsed. „Põhiprobleem on see, et need on ballistilised,” selgitab Defense Expressi peatoimetaja Oleg Katkov LIGA.net-ile. „Neil on ka suur lõhkepea. 300 km lennuaeg on ligikaudu 300-400 sekundit. See on väga halb.”
Keegi ei oska öelda, kui palju rakette Iraan potentsiaalselt anda võiks, selgitavad kõik küsitletud LIGA.neti analüütikud. See on suletud riik. Tarnevõimalusest räägiti aasta tagasi, meenutab Katkov. Halvim stsenaarium on see, kui kokkulepped saavutatakse, aga Iraan tootis kogu selle aja rakette ja ootas ÜRO resolutsiooni aegumist.
Samal ajal on Iraan ise ümbritsetud vaenlastest ja peab Iisraeliga piiratud sõda, ütles sõjaväeanalüütik ja IDF ohvitser Yigal Levin LIGA.net-ile. Iraan ei saa kõiki oma relvi lihtsalt minema saata. „Aga need on täieõiguslikud ballistilised raketid. Terrorirelvad,” ütleb ta. „Isegi kui Iraan tarnib 100 raketti, saab neid kasutada terrorirünnakute jätkamiseks energiataristu vastu.” Oht tsiviilelanikele võib olla ka otsene, hoiatab Katkov.
„Tõenäoliselt on Iraani rakettide täpsus madal,” ütleb ta. „Kõige ähvardavam variant võiks olla löögid linnadele. Nagu venelased tulistavad [õhutõrje] rakette S-300 ja S-400 kuhugi linna pihta.”
Iisrael kardab, et Iraan saab vastusena rakettidele Kremlilt moodsad relvad ja kujutab juutidele veelgi suuremat ohtu, selgitas Mossadi direktor David Barnea kaks nädalat tagasi. Barnea ütles ka ilma üksikasju välja toomata, et Iraani esialgsed katsed Venemaale rakette saata on nurjatud. „Mul on tunne, et varsti katkeb rohkem tehinguid,” teatas Mossadi (Iisraeli luure) juht.
Iisrael ajab siin oma huve – takistada Iraani tugevnemist Venemaaga sõlmitud lepingute kaudu, ütleb Mahmudjan. Selles etapis võib tema arsenal hõlmata salajasi luure- ja isegi sabotaažioperatsioone. „Oleme viimase nädala jooksul näinud kahte plahvatust Iraani rakettide ja droonide hoidlates. Üks neist oli Teheranis ja see oli üsna märgatav plahvatus,” räägib Ameerika teadlane. Kuid Iisraeli operatsioonidel on teatud piir, märgib Mahmoudian. Sest ta kardab Venemaa kättemaksu – et Moskva hakkab tugevdama Süüriat, Iraani, oma esindajaid ja teisi Iisraeli-vastaseid rühmitusi piirkonnas.
USA võib samuti mängida rolli Iraani sõjatööstuskompleksi õõnestamisel, ütleb Ukraina Prisma Põhja-Ameerika programmi direktor Aleksandr Kraev LIGA.net-ile. Näide – 27. septembril kehtestas Washington sanktsioonid võrgu vastu, mis tarnis Iraanile droonide varuosi.
„See pole mitte niivõrd Pentagoni ja välisministeeriumi, vaid pigem USA justiitsministeeriumi ja õiguskaitseorganite töö… Ameeriklased on näidanud, et suudavad selliseid võrgustikke paljastada ja blokeerida,” ütleb Kraev. „Me näeme, kui tõhus see sanktsioon on. Kuid pretsedent on juba olemas.”
Sellised sammud võivad raskendada relvade tootmist Iraanis, kuid seda ei saa peatada, ennustab Semivolos: „Iraanlased on selliste varude meistrid… Nad täiustuvad ja otsivad uusi teid. Ka USA parandab ja püüab seda takistada . See ongi piden muutuste jada.”
Teoreetiliselt võiks USA argumendiks olla tuumaläbirääkimised ja ettepanek leevendada sanktsioone Venemaale relvade tarnimisest keeldumise eest, ütleb Mahmudjan. Kuid Washington sellega tõenäoliselt ei nõustu. „Üks asi, mida Ameerika Ühendriigid saavad teha, on Ukraina löögivõime suurendamine,” ütleb Ameerika analüütik. „Me teame, et teil on vaja F-16, keskmise või pikamaa rakette. See võib vabastada Ukraina käed löögi andmiseks vähendamaks Iraanist pärit relvade mõju.”
Oma osa võib potentsiaalselt mängida ka Ukraina. The Guardian väidab, et Kiiev kutsus G7 riike ründama tehaseid Iraanis, Süürias ja Venemaal. Ettepaneku olemus: andke raketid ja Ukraina teeb kõik ise.
Briti ajakirjanikud kahtlevad, kas G7 riigid sellega nõus on. Semivolos usub üldiselt, et sellise lekke taga võivad olla vene allikad – see on liiga ebareaalne, näib olevat katse „näidata ukrainlasi kui hulljulgeid” ja seada Teheran veelgi Kiievi vastu. Levin ei välista aga luureoperatsioone. Lääne ajakirjanikud on juba pannud wagnerite hävitamise Sudaanis Ukraina luure arvele. „Kui tunnistame, et see nii on, siis miks ei võiks see juhtuda mujal? Lähis-Idas?” – võtab analüütik kokku. GUR (Ukraina luure) näitab end kõrgel eliidi tasemel. Ma ei näe põhjust, miks GUR peaks piirduma ainult Ukraina ja Ukraina-lähedase ruumiga.
10. Samal ajal kui vene võimud kiirgavad optimismi selle üle, kui hästi majandus kriisist läbi läheb, on turg seda optimismi kaotamas. Riigivõlakirjade hinnad langevad ja tootlused vastavalt tõusevad.
Turg on harjunud kiireneva inflatsiooniga, lootes, et keskpank saab sellega varem või hiljem hakkama, isegi pikema perioodi kõrgema baasintressi hinnaga. OFZ tootlused kasvasid, kuid peamiselt lühiajaliste väärtpaberite puhul: pikemas perspektiivis uskus turg, et keskpank ohjeldab inflatsiooni ja hakkab intressimäära alandama. Kuid järgmise aasta (eelkõige sõjaliste) kulutuste järsu kasvuga eelarveprojekt sundis meid majanduse ja turu väljavaateid ümber vaatama. Rahandusminister Anton Siluanov kirjeldas eelarvet väga avameelselt sõnadega „kõik rinde nimel, kõik võidu nimel”, meenutavad MMI analüütikud. Selgub, et ülejäänu põhineb jääkpõhimõttel.
„2024. aasta eelarve on „mängu muutev” sündmus, mis nõuab prognooside ülevaatamist. Varem lubas rahandusministeerium 2024. aastal kulud muutumatuna hoida,” nendib Ari Capital Management Company asutaja Aleksei Tretjakov.
„Šokeerivad uudised (inflatsioon, tariifid, eelarve) suurendasid oluliselt survet OFZ turule, põhjustades kogu kõvera tõusmise üle 12%,” kirjutavad MMI analüütikud. Pikaajaliste tootluste tõus üle 12% tuli neile üllatusena: „Turg ütleb meile, et ta ei usu võimesse tagada makrostabiilsust sõjas olevas riigis.” Kõik need tegurid peegelduvad õigel ajal Venemaa finantsturul, nõustub Tretjakov, kelle sõnul ei näe pikaajalised OFZ-d enam nii atraktiivsed välja, kui kaks nädalat tagasi tundusid. Ta vähendab pikki OFZ-sid ettevõtte võlakirjafondides.
Riigivõlakirjade hinnaindeks RGBI langeb pidevalt. Augusti alguse 127 punktilt langes see reedel alla 120 ja täna alla 119. Ei aidanud ka rahandusministeeriumi otsus vähendada tänavu OFZ emissiooni 1 triljoni rubla võrra, märgivad MMI analüütikud. Vähenemine tulenes probleemidest väärtpaberite paigutamisel rahandusministeeriumile vastuvõetava intressimääraga ning järgmisel aastal kasvab laenuplaan järsult – enam kui 4 triljoni rublani. Koos riigivõlaga on suurenenud surve rublale, ilmselt hakkab dollar sel nädalal taas 100 rubla/$ piirile tormama, märgivad MMI analüütikud. Maksuperiood on läbi ja täna kaupleb dollar üle 98,5 rubla. „Paanika turul võib alata igal hetkel,” hoiatavad MMI analüütikud.
Nende arvates annab „valitsuse võla kokkuvarisemine märku turu vähesest usust makrostabiilsuse tagamise võimalusse sõdivas riigis”. Bloomberg Economicsi ökonomist Aleksander Isakov peab selliseid hinnanguid liiga emotsionaalseks: „5-aastane tootlus 12% juures ei ütle midagi selle lähedalt.” Viimase viie aasta jooksul on intressimäärad olnud mitu korda üle 12%, kuid need on alati üsna kiiresti taastunud. Lõviosa OFZ tootluse kasvust alates eelmise aasta keskpaigast on Isakovi sõnul seotud USA Föderaalreservi intressimäära ja USA riigivõlakirjade tootluste tõusuga: vahe normaliseerus ja seejärel kasvas, „võttes arvesse kõrgema riskitaseme ja eelarvepoliitika konservatiivse eelarvamuse kadumise alates 2020”.
See on probleem: eelarvekonservatiivsuse võib kulude järsu suurenemise tõttu unustada. „See pole enam see sama rahandusministeerium, kes tavaliselt alahindas sissetulekuid ja valis majanduse jaoks konservatiivse prognoosi,” ütles Renaissance Capitali Venemaa ja SRÜ peaökonomist Sofia Donets. Tundub, et isegi keskpank ei oodanud seda. Pärast 2024. aasta eelarve põhiparameetrite avaldamist uuendas keskpank juba riigiduumale esitatud ühtse rahapoliitika põhisuundi aastateks 2024–2026, lisades eelkõige järgmise kommentaari: „Uued prognoosid Rahandusministeeriumi hinnangud näitavad olulisemat eelarveimpulssi <…>, kui Venemaa Panga praeguses makromajanduslikus prognoosis sisaldub. See võib omakorda kaasa tuua suuremaid inflatsiooni soodustavaid riske keskpikas perspektiivis. Venemaa Pank võtab makromajanduse prognoosi koostamisel ja baasintressimäära otsuse tegemisel arvesse eelarvepoliitika uusi parameetreid oktoobris.”
Keskpank peab intressimäära 15% peale nihutama, teatavad MMI analüütikud (kohtumine on kavandatud 27. oktoobrile). See oleks löök OFZ turule ja tooks kaasa veelgi suurema tulususe kasvu. Kuid turg on üha enam mures, et inflatsioon väljub kontrolli alt. „Prognoositav mitte-nafta- ja gaasitulude oluline kasv nõrgalt kasvavas majanduses tähendab maksukoormuse tõusu, kuid peamiseks maksuks on suure tõenäosusega inflatsioon. 10-12% inflatsioon võib saada uueks „normaalsuseks”,” kirjutab Tretjakov.
Samuti näib elanikkond kaotavat usku, et kõik saab varsti korda. Viimases uuringus fikseeriti elanike pikaajaliste (viieks aastaks ette) inflatsiooniootuste järsk kasv – 1,9 protsendipunkti võrra 11,4%-ni, maksimum aasta algusest. See on oluline näitaja, selgitavad Hard Figuresi analüütikud: see peegeldab seda, mil määral inimesed usuvad, et keskpank suudab jätkusuutlikult hoida inflatsiooni eesmärgi lähedal.
11. Ukraina-vastase sõjalise tegevuse veendunud toetajate osakaal Venemaa ühiskonnas – nn sõjapartei – on vaid 10-15% elanikkonnast, ütles VTsIOM juht Valeri Fedorov intervjuus RBC-le. „Enamik venelasi ei nõua Kiievi või Odessa hõivamist,” ütles ta. „Nad ei saa lahingutest naudingut.” Kui see oleks olnud nende tahe, poleks nad sõjalist operatsiooni alustanud.
Fedorovi sõnul ei taha enamus inimesi mitte niivõrd sõda, kuivõrd võitu („kuna olukord on nii kujunenud, peame võitma”) ja usuvad, et olukord tuleb lahendada Venemaa tingimustel. Aga mis tingimused need on – nad ei oska sõnastada ja on valmis õigeks pidama kõike, mida kõrgeim võim otsustab, usub VTsIOMi juht: „Enamus delegeerib rahutingimuste sõnastamise ülesande presidendile: määra ise, millised tingimused peaksid olema ja ütle meile, millal on aeg rahu sõlmida”.
Sõja veendunud vastaste osakaal on Fjodorovi sõnul isegi veidi suurem kui neid, kes seda tuliselt toetavad – 16-18%. „Tavaliselt võtab sõna 16–18% vastanutest. Need inimesed ütlesid, et on sõja vastu, kuigi sotsioloogid helistavad juhuslikele telefoni numbritele , siis paraku vähesed inimesed ei usu, et küsitlus on anonüümne,” selgitas VTsIOM-i juht.
Nagu Fedorovi sõnadest järeldub, ei saa ka venelased massiliselt aru, kes täpselt alustas sõda, mis tõi riigile kümneid tuhandeid ohvreid ja tõi kaasa karmid sanktsioonid. „Enamik on veendunud, et me ei alustanud, et pigem kaitseme end kollektiivse lääne vastu kui ründame,” ütles VTsIOM-i juht ja lisas, et ühiskonda tervikuna see küsimus ei huvita. kes selle algatas ja miks see juhtus.
Esiteks on need pealinna ja suurte linnade elanikud – umbes 20 miljonit inimest on „endasse tõmbunud” ja „püüavad teeselda, et midagi pole muutunud”, ütles Fedorov.
VTsIOM-i viimastel ametlikel andmetel (veebruar 2023) toetas Ukrainasse tungimise otsust 68% venelastest, 20% oli selle vastu. Samas väljendas 79% valmisolekut abistada armeed ja annekteeritud alade elanikke: 74% – mobiliseeritud, 72% – pagulasi, teatas VTsIOM.
12. USA valmistub karmistama oktoobri algusest Hiinasse kiipide ja nende tootmiseks vajalike vahendite ekspordikeeldu. Räägime pooljuhtide tootmise täiustatud vahenditele juurdepääsu piiramisest, samuti tehisintellekti kiipide ekspordipiirangute mõningate lünkade sulgemisest, vahendab Reuters Valge Maja teabele viidates.
Tehisintellekti kiipide ekspordikontrolli algreeglid avaldati 7. oktoobril 2022. aastal. Piirangud kehtestati selleks, et takistada Ameerika tehnoloogia kasutamist Hiina armee vajadusteks. Need piiravad Hiina juurdepääsu tipptehnoloogiale ja vähendavad Hiina võimet importida USA-st kiibi tootmise sisendeid.
„Hiina on kindlalt vastu USA riikliku julgeoleku kontseptsiooni ülehindamisele ja ekspordikontrolli kuritarvitamisele, et omavoliliselt nõrgestada Hiina ettevõtteid,” ütles Hiina saatkonna esindaja Washingtonis Liu Penyu.
Tehniline töö piirangute lõpliku versiooni väljatöötamiseks pole aga veel lõppenud. „Lõplikud plaanid ei ole praegu lõplikult koostatud,” ütles Valge Maja pressiesindaja reedel. Bideni valitsus ei kiirusta ka täiendavate sanktsioonide kehtestamisega, et mitte häirida Hiina presidendi Xi Jinpingi võimalikku visiiti Aasia ja Vaikse ookeani piirkonna majanduskoostöö tippkohtumisele novembris San Franciscos. Ametnikud soovivad vältida reeglite avaldamist vahetult enne tippkohtumist. Nad lisasid, et kõik reeglid, mis pole oktoobri alguseks avaldamiseks valmis, lükatakse tõenäoliselt edasi pärast sündmust.
13. Lühiuudised
Moldova ei osta enam Vene gaasi, hinnad Euroopa turul on madalamad kui Gazpromil. Seda ütles Moldova energiaminister Viktor Parlicov.
Vene okupatsiooniametnikud jätkasid haridusreiside varjus ukrainlaste laste transporti Venemaale. Zaporižja oblasti okupatsioonikuberner jevgeni balitski teatas 2. oktoobril, et Venemaa kultuuriministeerium toimetas okupeeritud Zaporižja oblastist Moskvasse ja Peterburi üle 300 Ukraina koolilapse, et „harida” neid vene kultuuri alal. balitski sõnul osaleb selles programmis kokku üle 2500 Ukraina koolilapse okupeeritud Zaporižja oblastist.
Ukraina Vastupanu Keskus teatas, et Venemaa ametnikud määrasid okupeeritud Ukrainas 2023. aasta juunist 2023. aasta septembrini ametisse 410 kohtunikku. Vastupanukeskus märkis, et Venemaa kavatseb laiendada okupatsioonikohtuid, et tugevdada repressioone okupeeritud aladel.
Poola välisminister Zbigniew Rau kommenteeris oma eemalolekut Euroopa Liidu välisministrite kohtumisest, mis toimus 2. oktoobril Kiievis. Telekanalis Polsat News nimetas ta ühe põhjusena terviseprobleeme, kuid rääkis ka „languse perioodist” suhetes Ukrainaga.
Usakad teatavad, et on märgata Ukrainas korruptsiooniga võitluse kasvu ning sellesuunalise tegevuse positiivset edenemist. Kui võrrelda meie iseseisvusaja alguse korruptsiooni siis korrutage see umbes (vähemalt) kümnega, siis saate aimu, kui hull olukord on. Eilegi seal näiteks Sumõ linnapea korruptsioonikahtlustuse tõttu kinni peeti.
Kokkuvõte tugineb avalikele allikatele. Allikateks on sõdivate poolte ametlikud teated, avalik meedia, kummagi poole blogijate sõnumid ning kolmandate osapoolte info. Loo autor üritab hoida eraldi fakti, kuuldust ja arvamust. Info kipub enamasti olema vastukäiv või seda varjatakse, sestap tugineb kokkuvõtte lisaks erinevate sõjalist olukorda kajastavate kaartide analüüsil. Vigu juhtub ja parandused teeb järgmise päeva kokkuvõttes. Vabandused ette, et vene riiki, sellega seotud kremlimeelsete isikute nimed on väikse tähega… ja sõna Ukraina igas võtmes suure tähega.
Viimased uudised
TOP 10
Vaata siit elektri hinda tunni kaupa
Loading ...
Kuidas lisada Lõunaeestlase äpp
