Sõja ülevaade: 585. päev – Ukraina suurema rünnaku all
Avaldatud: 1 oktoober, 2023
Vastase kaotused. Allikas: https://armyinform.com.ua/ Lõunaeestlane jätkab sõjanduse asjatundja Toomas Piirmanni ülevaatega sündmuste kohta Ukraina sõjas.
Ukraina 01. oktoober 2023:
Odessa, Zaporižja, Herson ja Sumõ kant suurema rünnaku all, lõunarindel on oluliselt tõusnud vene poole vasturünnakute arv ja intensiivsus ning päris suurest Venemaa meditsiinieelarve vähendamisest sõjakulude katmiseks.
1. Odessa, Zaporižja, Herson ja Sumõ kant.
2. Tihe Kurski ja Belgorodi oblasti töötlemine jätkus ja Krimmis on juba mitu päeva rahulik.
3. Kupiansk-Kreminna: paar tugevamat vene poole rünnakut, rindejoones muutusi ei tuvastanud
4. Siversk: kaudtuli ja kõlakas, et edutult jälle Bilohorivka küla poole prooviti.
5. Bahmut: eilegi Ukraina surve linnast edelas jätkus, rindejoones muutusi ei tuvastanud.
6. Donetsk: võimalik, et pisu Marinka juures vene pool edenes.
7. Lõunarinne: rindejoones muutusi ei tuvastanud (kuidagi suur edasi-tagasi kõikumine).
8. Herson: eile oli siin suunal väga aktiivne vene lennundus.
9. Venemaa on asunud vähendama riigi kulusid meditsiinile katmaks enda sõjalisi kulusid.
10. medvedjev jälle säutsub.
11. Okupeeritud aladel peavad vene passi võtnud Ukrainlased minema ajateenistusse.
12. Ukraina laste küüditamine jätkub.
13. Lühiuudised
1. Eile hilisõhtul tuli Odessa suunal mitu Iraani droonide lainet ja oli kuulda plahvatusi. Eile öösel toimus sarnane rünnak ja siis lasti alla 30 drooni. Sarnane kordus oli ka Zaporižjas, kust teatati plahvatustest täna öösel. Harkivis teatati plahvatustest, millega rünnati, veel ei tea. Ivano-Frankivski oblastis Strõmba lähedal (Lääne-Ukraina) plahvatas naftajuhe, 5 inimest sai haavata, põhjust ei tea. Tihe on ka Sumõ piirkonna pommitamine ning pisu on tõusnud vene kaudtuli ka Kurski ja Belgorodi oblasti suunalt.
Septembris tulistasid õhutõrjeväed Ukraina lõunaosas alla umbes 300 Shahedi tüüpi ründedrooni ja alla lasti neist 70–80%.
Rumeenia kaitseministeerium teatas, et nende radarisüsteemid viitasid võimalikule loata sisenemisele Rumeenia õhuruumi Venemaa dronnirünnaku ajal öösel vastu 30. septembrit. Rumeenia kaitseministeerium teatas, et Rumeenia võimud ei ole veel tuvastanud ühtegi objekti, mis oleks võinud Rumeenia territooriumile kukkuda.
2. Belgorodi kuberneri ja vene kaitseministeeriumi sõnul tulistati üleöö piirkonna kohal alla 9 Uragani raketti. Tabamustest info puudus. Droon olla rünnanud Brianski oblasti Trubtševski kanti, tulemust vene pool ei avaldanud. Jätkuvalt on tihe Ukraina kaudtule ja droonitöötlus nii Kurski kui Belgorodi oblasti suunal ning vene pool kardab uute diversiooniüksuste sisenemist Venemaa territooriumile.
3. Kupiansk-Kreminna: nii Kupianski kui Kreminna suunal üks tugevam vene poole rünnak, muutusi need rindejoones ei toonud, aga jätkuvalt arvamusel, et siit suunalt hakkab vene poole surve kasvama.
4. Siversk: uuesti Bilohorivka poole edutult prooviti.
5. Bahmut: muutusi küll rindejoones ei tuvastanud, aga aktiivsem jätkuvalt Ukraina. Vene pool küll teatab üle päeva, et neil on edukaid rünnakuid Bahmutist loodes, aga kuidagi neid tuvastada ei suuda.
6. Donetsk: Marinka suunas ikka u 10 rünnakut päevas ja kõlakas, et kuskil seal olla pisu vene pool edenenud, homme vast targem. Lisaks on oluliselt tõusnud vene poole rünnakute arv ja intensiivsus mitmes rindelõigus aga need muutusi rindejoones ei toonud.
7. Lõunarinne: kasvanud on vene poole dessantvägede vasturünnakud ning kipub rindejoon „lainetama”.
Berdjanski suund: muutusteta, käib vastastikune tihe kompimine.
Tokmaki suund: eile tuli mitmest allikast sõnumeid, et vene dessantvägede vasturünnakute arv ja intensiivsus oluliselt tõusis ja seetõttu olla rinde edasi-tagasi kõikumist, nii Robotinest lõunas kui Verbove juures. Pingeline olukord jätkub ja Ukraina peab pingutama, et initsiatiivi mitte käest anda. Eks vene poole eelis on see, et inimresurssi on oluliselt rohkem ja elude kaotamine pole oluline, sestap võib lubada endale ka suurema kvaliteediga üksuste kiiret kulumist, peaasi, et eesmärk saaks täidetud. Tundub, et selline tugevam surve võib jätkuda kuni u paar nädalat ja kui sellega Ukrainat ei murra, siis võib uus suurem edenemine lõuna poole jätkuda. Ikka pisu optimistlik, aga ettevaatlik…
Melitopoli suund: lahingutest info puudus ja rindejoones muutusi ei tuvastanud.
8. Herson: vene lennundus laseb kogu päeva juhitavaid pomme põhiliselt Hersoni ja selle ümbruse pihta. Jätkuvalt vene pool kurdab, et Ukraina üksuste arv nii Dnepri läänekaldal kui saartel kasvab ja ootavad siit suunalt suuremat Ukraina pealetungi. Eks isegi pisu ootab…
9. Venemaa valitsus alustab kõigi meditsiiniarenduse võtmeprojektide kulude külmutamist, et maksta Ukrainaga sõdimise eest kasvavat „arvet”, mis esimese kahe aasta lõpuks ületab 10 triljonit rubla (100 miljardit eurot) ja kolmanda aasta lõpuks võib ületada 20 triljonit (200 miljardit eurot).
Reedel riigiduumale esitatud eelarveseaduse seletuskirja kohaselt kärbitakse 2024. aastal riikliku tervishoiuprojekti föderaalkassa kulutusi 10% – 321,3 miljardilt 289,9 miljardile rublale. Peaaegu kõik riikliku projekti artiklid, mis kuulusid putini valimislubaduste nimekirja, kui ta 2018. aastal neljandaks ametiajaks tagasi valiti, külmutatakse. Kõige rohkem – 25,5 miljardit rubla (255 miljonit eurot) – plaanitakse eelarves säästa vähivastase võitluse ja piirkondlike kliinikute kaasajastamise pealt, millest raamatupidamiskoja andmetel oli kuni viimase ajani iga seitsmes lagunenud, igal kolmandal puudus kanalisatsioon ja igal teisel polnud veetorustikku.
Föderaalprojekti „Vene Föderatsiooni esmatasandi tervishoiu moderniseerimine” kulusid vähendatakse 2023. aastaga võrreldes 14% ja aasta tagasi kinnitatud plaaniga võrreldes 9% – 81,64 miljardile rublale (816 miljonile eurole).
Föderaalprojekt „Võitlemine vähiga” kaotab mahtu vastavalt 8% ja 3%, 147,4 miljardi rublani. Võrreldes 2023. aastaga kaotab see rahastamisest 12,5 miljardit rubla (125 miljonit eurot).
Laste tervishoiu arendamise kulud vähenevad peaaegu poole võrra – 19,5 miljardilt 10,2 miljardile rublale (102 miljonile eurole); esmatasandi arstiabi arendamiseks – 20%, 7,677 miljardi rublani (76 miljoni euroni).
Kulud meditsiini digitaliseerimisele (tervishoiuvaldkonna ühtse riigisüsteemi loomine, Ühtne riigi tervise infosüsteem) vähenevad 2023. aastaga võrreldes 5% ja esialgse plaaniga võrreldes ligi 10% – 11,36 miljardile rublale (113 miljonit eurole).
Föderaalprojekti „Südame-veresoonkonna haigustega võitlemine” rahastamine – 20,3 miljardit rubla – kasvab aasta-aastalt, kuid võrreldes aastataguse plaaniga on see 13% väiksem.
Riiklike meditsiinikeskuste võrgustiku loomise ja uuenduslike tehnoloogiate juurutamise kulud vähenevad plaaniga võrreldes 10%, 9,9 miljardi rublani.
Mõned seotud projektid likvideeriti täielikult. Näiteks riiklik ravimite tootmise toetamise programm kaotab 2024. aastast täielikult rahastuse: tänavu vähendati kulutusi sellele ligi 6 korda, 1,3 miljardile rublale (13 miljonile eurole) ning järgmisest aastast otsustati need nullida.
Kokku plaanib valitsus riikliku meditsiiniprojekti arvelt kokku hoida 31 miljardit rubla (310 miljonit eurot). Seda raha on hädasti vaja eelarvele, mis peaks 2024. aastal kulutama sõjaväe ja riigikaitse tellimustele rekordilised 29,5% kuludest alates nõukogude ajast (sama palju oli ka 1990. aastal).
Vene rahandusministeerium peab eelarvet „täiesti terveks”, ütles minister anton siluanov eelmisel nädalal. „Kõik vajalik rindele, kõik vajalik võiduks,” kirjeldas ta valitsuse prioriteete ja lisas, et pole vaja karta, et riigikassasse raha ei jää. „Kavandatu jaoks jätkub,” kinnitas minister.
10. Venemaa sõjavägi jätkab võitlust Ukrainas, kuni annekteerib veelgi rohkem piirkondi, mida Moskva peab „algselt vene omadeks”. Seda ütles julgeolekunõukogu aseesimees dmitri medvedjev.
„Sõjaline erioperatsioon jätkub seni, kuni natsi Kiievi režiim on täielikult hävitatud ja vene algsed alad vaenlasest vabastatud. Võit jääb meie omaks. Ja Venemaale lisandub uusi piirkondi,” kirjutas ta oma Telegrami kanalis. medvedev ei täpsustanud, millistest piirkondadest ta räägib.
11. Väidetavalt kutsuvad Venemaa võimud okupeeritud Ukrainas ajateenistusse kodanikke, kellel on Venemaa pass. Ukraina Hersoni oblasti administratsiooni nõunik Serhi Hlan teatas 30. septembril, et Venemaa võimud on hakanud nõudma okupeeritud aladel asuvatelt vene passidega elanikelt 1. oktoobril algava Venemaa ajateenistustsükli jaoks sõjaväelise registreerimise ja värbamise büroode külastamist. Hlan teatas, et vene võimud ähvardavad ajateenistuskõlbulike Venemaa passidega tsiviilisikuid trahvide ja arestiga mitteilmumise eest. Ukraina okupeeritud aladel sundpassistamine jätkub.
12. Venemaa võimud jätkavad laste sunniviisilist küüditamist okupeeritud Ukrainast Venemaale, et Ukraina lapsi vene kultuuriga assimileerida. Venemaa Jamalo-Neenetsi autonoomse ringkonna kuberner Dmitri Artjuhhov teatas 30. septembril, et Jamalo-Neenetsi valitsus käivitab kolmeaastase programmi, mis toob Venemaale Donetski oblasti okupeeritud Volnovahhast pärit lapsed külastama Moskva ja Peterburi „kultuuripärandi keskusi”. 2023. aasta sügisel osaleb programmis 500 Ukraina last.
13. Lühiuudised
Rumeenia tugevdab oma õhutõrjesüsteemi Ukraina piiri lähedal seoses Venemaa droonide sagenenud rünnakutega Doonau hoidlate ja sadamate vastu. Reutersi allikad kinnitasid õhutõrjesüsteemide liikumist jõeäärsetele küladele lähemale, samuti täiendavate sõjaliste vaatluspostide ja patrullide rajamist. Need meetmed on ajendatud NATO liikme Rumeenia murest sõjaliste operatsioonide nihkumise ohu pärast Ukrainast tema territooriumile.
Euroopa Liidu välispoliitika osakonna juhataja Josep Borrell saabus eile, 30. septembril Odessasse etteteatamata visiidile.
Saksamaa parlamendi riigikaitsekomisjoni esinaine Marie-Agnes Strack-Zimmermann teatas taas, et Tauruse tiibraketid tuleks viivitamatult Ukrainasse toimetada, et Venemaa tarned katkestada. Ta ütles ka, et rahvusvaheline seadus lubab Ukrainal rünnata sõjalisi sihtmärke Venemaal ja kutsus kantsler Scholzi üles ootamise lõpetama ja tegutsema hakkama.
Kokkuvõte tugineb avalikele allikatele. Allikateks on sõdivate poolte ametlikud teated, avalik meedia, kummagi poole blogijate sõnumid ning kolmandate osapoolte info. Loo autor üritab hoida eraldi fakti, kuuldust ja arvamust. Info kipub enamasti olema vastukäiv või seda varjatakse, sestap tugineb kokkuvõtte lisaks erinevate sõjalist olukorda kajastavate kaartide analüüsil. Vigu juhtub ja parandused teeb järgmise päeva kokkuvõttes. Vabandused ette, et vene riiki, sellega seotud kremlimeelsete isikute nimed on väikse tähega… ja sõna Ukraina igas võtmes suure tähega.
Viimased uudised
TOP 10
Vaata siit elektri hinda tunni kaupa
Loading ...
Kuidas lisada Lõunaeestlase äpp
