Sõja ülevaade: 576. päev – Ukrainas viljataristu ründamine
Avaldatud: 22 september, 2023
Vastase kaotused. Allikas: https://twitter.com/GeneralStaffUA Lõunaeestlane jätkab sõjanduse asjatundja Toomas Piirmanni ülevaatega sündmuste kohta Ukraina sõjas.
Ukraina 22. september 2023:
Odessas ikka viljataristu ründamine, Krimmis ikka palav, Bahmutist edelas ja Tokmaki suunal Ukraina edeneb ja Venemaal ei lähe mitmel alal sugugi hästi…
1. Ikka Odessa.
2. Krimmi eelmise ööpäeva rünnaku tulemustest ja eile õhtul tuli lisagi.
3. Kupiansk-Kreminna: rahulikum päev ja kõlakad, et vene pool valmistub uueks rünnakutelaineks.
4. Siversk: kaudtuli.
5. Bahmut: Ukraina surve Bahmutist edela pool jätkub ja kipun olema optimistlik.
6. Donetsk: kordus, kordus, kordus…
7. Lõunarinne: tundub, et läbimurde alguse hõngu võib pisu olla ja vene poole sõjaline ladvik lõunarindel olla pihta saanud.
8. Herson: kaudtuleduell Ukraina kasuks ja u 15 km jõe kallast Dnepri idakaldal peaks olema Ukraina kontrolli all.
9. Pisu vene mobiliseeritute elueast rindel ehk siis väljaõpe on oluline!
10. vene mobiliseeritute kohtuasjadest.
11. Eile keelas Venemaa suures osas riigist kütuse väljaveo.
12. Venemaa tööjõupuudusest.
13. vene gps-i tehnoloogia arendamise mured jätkuvad.
14. Lühiuudised.
1. Eile öine vene raketirünnak oli vene poole sõnul väga edukas, njah, isegi ühegi pepsit tootva tehase suutsid ära lasta. Rünnakuks kasutati nii erinevat tüüpi rakette kui droone ja osade rakettide trajektoore olla suudetud panna pisu sik-sakitama, et nende täpset liikumisteed poleks lihtne ette aimata. Eile päeval ja täna öösel oli pisu rahulikum, enamus pommitamist piirdus rinde ja piirilähedaste linnadega. Vaid Odessas oli olnud eile õhtul tabamusi infra pihta ehk siis vene pool jätkab pingutisi lõpetamaks Ukraina viljavedu. Njah, esimene laev viljalastiga just jõudis ohutult Ukraina vetest Rumeenia omasse.
2. Täna öösel oli Venemaal Tuulas elektrikatkestus. Pärast plahvatusi kustusid linnas tuled. Mis täpselt juhtus, ei tea. Poole Moskvani olla droone vene poole sõnul alla lastud ning päris tihedaks on läinud Ukraina mõju kuni Belgorodi linnani, mille tõttu on vähenenud Harkivi oblasti piiriäärsete asulate pommitamine. Pisu eile päevase ja öise Krimmi suunalise rünnaku tulemustest. Esmalt lasti ära Musta mere sõjalaevastiku sidekeskus, kus oli samaegselt ka päris mitmeid olulisi ohvitsere. Lisaks tabati Saki lennuvälja, kus olla mitmeid purustusi ja viga saanud lennukeid, täpsemat infot hetkel veel polnud. Ukraina omad olid esmalt saatnud teele portsu droone panemaks tööle vene õhutõrje tuvatsamaks nende asupaikasid ja olla tabatud ka neid ning tundub, et Krimmi õhukaitses on vist aukude arv kasvama hakkanud. Lisa tuli veel eile peale lõunat, kui rünnati Sevastoopoli lähistel asuvaid sõjaväeobjekte Kozacha lahe ääres.
3. Kupiansk-Kreminna: mõlemapoolselt pisu rahulikum päev ja liigub kõlakaid, et vene pool valmistub uueks tugevamaks surveks mitmes lõigus, olla lähemale liigutatud suuremat soomust.
4. Siversk: vaikne.
5. Bahmut: Ukraina tugev surve Bahmutist edelas jätkub ja Klisiivka-Kurdjumivka joonel laiendab Ukraina raudtee idaküljel enda kontrolli alla olevat ala. Olla esimesed üksused saanud üle raudtee ka Klisiivka juures ning kõlakad, et Ukrainal olla otse nägemine Bahmutist lõunapoolse suure maanteeni ning lausa võimalus tankitõrjerelvadega otse lasta (lisaks ulatuvad ka miinipildujate seda mõjutama). Rindejoones seda küll tuvastada ei suutnud, aga usun, et see võib nii olla. Tundub, et vene poolel läheb siin järjest raskemaks…
6. Donetsk: varasemate päevade kordus ja rindejoones muutusi ei tuvastanud.
7. Lõunarinne: ikka sammhaaval.
Berdjanski suund: tihe lahingute päev mõlemapoolsete rünnakutega, rindejoones siiski muutusi ei tuvastanud. Eks pisu tuli ka kurtmist Ukraina poolelt…
Tokmaki suund: siin läbimurde kasvatamine jätkub Verbove kandis ning olla pisu edenetud Robotinest lõunasuunal. Kuna Verbove lähistel oli videodes näha toimetamas Ukraina soomukeid, siis arvatakse, et kummaski tugevas vene kaitseliinis on ava piisavalt suur ning vene kaudtuligi hästi maha surutud, et julgetakse soomusega juba nii kaugele tulla. Olla läbi saadud nii tankitõrje kraavidest kui draakonihammastest, miiniväljadest rääkimata. Eks näis. Lisaks tuleb kõlakaid, et Ukriana tuvastab vene poole hukkunutest päris palju Venemaa migrante lõunapoolsetest riikidest (usbekid). Olla vene kaitseliinides paiknevate üksuste varustus, väljaõpe ja moraal madal ning vene pool kasutab elukutselisi põhiliselt vasturünnakutel. Jätkuvalt optimistlik isegi juba septembri kuu edasise jätkumise suhtes. Ahjaa, eile tuli uudis, et tabati Melitopolis asuvat vene baasi kohaliku mootoritehase juures. Rünnaku tagajärjel said haavata nii Vene Föderatsiooni 58. armee ülem kui ka nende staabiülem. Lisaks sai vigastada mitukümmend vene ohvitseri. Olla tabatud HIMARS-i rakettidega. Hukkunute arv on teadmata.
Melitopoli suund: lahingutest info puudus ja rindejoones muutusi ei tuvastanud.
8. Herson: vähemalt kaks sillapead Ukrainal Dnepri idakaldal alles ning olla nende vaheline ala saadud ka Ukraina kontrolli alla ja sillapea laius peaks olema u 15 km. Jätkuvalt on kaudtuleduellis Ukraina mõju suurem.
9. Ukraina rindel viibinud mobiliseeritud venelaste keskmine eluiga oli 4,5 kuud, mille arvutasid välja „Важные истории” ja Conflict Intelligence Team (CIT) vabatahtlikud piirkondlikus meedias avaldatud nekroloogide põhjal.
Esimesed surmad leidsid aset 2022. aasta oktoobri alguses – vaid kaks nädalat pärast seda, kui putin teatas mobilisatsioonist. Väljaõppeta ajateenijad visati Hersoni suunale, kus käis aktiivselt Ukraina vastupealetung. Selle tulemusena hukkus venelaste rindele saatmise esimesel kuul vähemalt 130 inimest (6,8% kõigist teadaolevatest mobiliseeritute surmadest).
Pärast seda olukord ei paranenud: iga viies hukkunu ei elanud sõjas isegi kahte kuud (19,7%) ja enam kui pooled (58,6%) hukkunutest kaotasid elu esimese nelja-viie kuu jooksul. Samal ajal langes rindel 11. kuuks järsult hukkunute arv mobiliseeritute seas, mis võib olla tingitud surmajuhtumitest teatamise hilinemisest.
Rindel mobiliseeritute eeldatavat eluiga mõjutas vaenutegevuse intensiivsus, märgivad CIT analüütikud. „Kaotuste poolest kõige intensiivsemad perioodid on 2022. aasta sügis ja 2023. aasta kevad, need mõjutavad oluliselt rindel mobiliseeritute keskmist eluiga,” ütlevad sõjaväeeksperdid.
Nende sõnul sattusid mobiliseeritud sügisel Svatovo ja Kremennaja piirkonnas asuvasse „lihaveskisse”, kus vene armeel oli vaja kiiresti sulgeda Ukraina relvajõudude läbimurre. Kaitses olev „auk” täideti mobiliseeritud sõduritega, et vältida rinde kokkuvarisemist. „Rekord kutsest hauani on vaid paar päeva,” selgitavad analüütikud rindeelu kaduvust.
Veelgi enam, enam kui pooled mobiliseeritutest olid vanuses 30–45 aastat (59,9%). Üle 50-aastaste surmajuhtumite osakaal on vaid 1,1% ja 20-30-aastastel – 30,8%. Kuid on ka erandeid: noorim lahkunu oli vaid 19-aastane ja vanim 62-aastane.
Sõjaväe registreerimis- ja värbamisbürood tundsid huvi just alla 35-aastaste noorte vastu, kes võiksid olla heas vormis ja hiljuti ajateenistuse läbinud, räägivad nad CIT-is. Kuid need inimesed on paremini informeeritud, vähem valmis järgima kutseid sõjaväe registreerimis- ja värbamisbüroodesse ning on isegi valmis end varjama.
„Nad saavad paremat teavet rindel toimuva jõhkruse kohta, mõistavad vene armee olukorda. Seetõttu oli sõjaväelise registreerimise ja värbamisbüroodel lihtsam värvata vanemaid inimesi kui noori: 2000. aastatel teeninud ei võrdle oma ajateenistust praegusega – arvavad, et kõik on muutunud,” ütlevad CIT analüütikud.
Ukraina relvajõudude rünnak vene laagrile Makejevkas 1. jaanuaril tõi mobiliseeritute seas kaasa suurima üksikkaotuse. Sel ööl hukkus ainuüksi Samara piirkonnast vähemalt 139 ajateenijat (kaitseministeerium tunnistas vaid 89 inimese hukkumist).
Samuti hukkus Hersoni oblastis Novaja Kahhovka piirkonnas 47 mobiliseeritud inimest, kes liikusid kolonnis mööda ohtlikku marsruuti. Suured kaotused tekkisid sügisel ja talvel Luganski oblasti Kupjanski-Svatovo-Kremennaja suundadel, kus vene väejuhatus püüdis mobiliseeritute kulul rinnet hoida. Kokku kaotas Vene armee selles piirkonnas 250 mobilisatsiooni alusel kutsutud inimest.
Njah, väljaõpe ei saa olla harv ja kaootiline, sest sõjas olles enam rindel aega õppimiseks pole, kipub arvama, et meite reservväelased peaksid harjutama iga nädal (nagu tublid tervisesportlased teevadki) tõstmaks enda sõjaliste oskuste ja võimeksute taset ja kui see on rahuldaval tasemel, siis seda ka hoidma. Selleks ei pea alati õppustele minema vaid saab ka iseseisvalt harjutada, esmalt ikka enda füüsis ja teadmised ja sekka vahel ka üksuse kokkuharjutamist ning Ussisõnadel näeme…
10. Möödunud sügisel mobiliseeritud venelaste üle hakati massiliselt kohut mõistma oma üksuste loata lahkumise eest. Alates maikuust on garnisoni sõjaväekohtud langetanud selliste juhtumite puhul nädalas umbes sada karistust, kirjutab Mediazona kohtustatistikale viidates.
513 kohtuasja puhul avaldati selliste juhtumite kohta tehtud otsuste tekstid kohtute veebilehtedel. Nendest järeldub, et 58% (298) karistustest puudutas just neid, kes saadeti ametisse putini korraldusel. Veel 39% (200) olid sõja alguses lepingulised sõdurid. Ajateenijad, kes sõlmisid lepingu ajateenistuse ajal, moodustasid vaid 15 juhtumit.
Üle poole kõigist karistustest on tingimisi. Nagu Mediazona selgitab, võimaldab see süüdimõistetu tagasi rindele saata. Mõnel juhul kirjutatakse kohtualuse lubadus võitlust jätkata otse otsusesse. Lisaks võimaldab tingimisi karistus ülematel kontrollida sõjaväelasi, kuna selle saab mis tahes rikkumise korral asendada reaalse karistusega.
Samuti on sõjaväekohtud alates 2023. aasta algusest arutanud 243 korralduse täitmata jätmise juhtumit (332 kriminaalkoodeksit), samas kui 2022. aastal oli selliseid juhtumeid vaid 5 ja 2021. aastal – 0. Kõige sagedamini tähendab see kaitseväelase rindele minemise keeldumist.
11. Venemaa võimud on otsustanud radikaalselt reageerida riiki suvel tabanud ja septembris teravnenud kütusekriisile. Pärast seda, kui bensiini hulgihinnad tõusid peaaegu kahekordseks, diisli hind tõusis 40% ja piirkondades oli viljakoristuskampaania kõrgpunktis kütusepuudus, otsustas valitsus põhimõtteliselt keelata kütuse ekspordi välismaale.
Bensiini ja diislikütuse ekspordikeeld kehtestatakse kohe – alates 21. septembrist, tuleneb ministrite kabineti resolutsioonist, millele kirjutas alla peaminister mihhail mišustin. Erand tehakse ainult tarnete puhul EAEU (Euraasia Majandusühendus on rahvusvaheline majanduskoostöö organisatsioon, mille liikmeteks on Venemaa, Valgevene, Kasahstan, Kõrgõzstan ja Tadžikistan) riikidesse ning Abhaasiasse ja Lõuna-Osseetiasse, samuti lepingutele, mida täidetakse valitsustevaheliste lepingute raames.
Karmid meetmed tulenesid enam kui kuu aega kestnud ebaõnnestunud läbirääkimistest naftafirmadega, kes pidid „hinnatulekahju” kustutamiseks börsile rohkem kütust müüma. Aasta algusest kuni 18. septembrini AI-92 bensiin hulgimüügis 37,1–70,4 tuhat rubla tonni kohta; AI-95 – 43 kuni 75,5 tuhat rubla tonni kohta. Diislikütuse hind hakkas järsult tõusma juuli algusest – septembri keskpaigas 51,9-lt 73,7 tuhandele rublale tonni kohta.
Sügise alguseks hakkasid lõunapoolsetes piirkondades asuvatest tanklatest kaduma diislikütus ja bensiin: Krasnodari territoorium, Adõgea, Astrahani ja Samara piirkond, Stavropoli territoorium. 6. septembril andis põllumajandusministeeriumi juht Dmitri Patrušev avalikult häirekella. „Tuleb katastroof,” hoiatas ta: põllumehed seisid silmitsi kütuse ja määrdeainete nappusega, mille tagajärjel tekkis koristusaktsiooni ja taliviljade külvamise katkemise oht.
Stavropoli territooriumi talude ja põllumajandusühistute liidu esimees Sergei Kolesnikov ähvardas isegi mässuga. „Inimesed on valmis teid blokeerima,” ütles ta. Kütusekulude järsu tõusu ning kütuse- ja määrdeainete nappusega kaasnes teravilja hinnalangus, mis tabas põllumajandustalude majandust.
Võimud ähvardasid ekspordikvootide kehtestamisega, kuid see ei aidanud: septembri keskpaigaks oli kriis jõudnud Kesk-Venemaale: diislipuudus tekkis Lipetski, Tšuvaššia, Tatarstani ja Mari Eli tanklates. Tuulas hakkasid nad bensiini müüma ainult juriidilistele isikutele ja kupongide alusel.
Võimud süüdistasid toimuvas „halle eksportijaid”, kes ostavad kütust kodumaiste subsideeritud hindadega ja ekspordivad selle siis välisvaluuta eest välismaale. Reutersi küsitletud kauplejad ütlesid, et naftapuuduse tekitasid kunstlikult naftafirmad. Neil on varusid 2 miljonit tonni bensiini ja 3 miljonit tonni diislikütust, väitsid turuosalised, kuid naftafirmad ei kiirusta varudest loobuma, kuna kõrged hinnad kompenseerivad neile eelarvest toetuste vähendamise alates 1. septembrist. .
Probleem jõudis presidendi tasemele, kelle sõnul on süüdi valitsus. Eelarve lappimiseks, mille auk ulatus esimesel poolaastal 3 triljoni rublani (28,5 miljardit eurot), otsustas rahandusministeerium vähendada siseriiklike hindade stabiliseerimiseks makseid naftafirmadele. Eelmisel aastal said naftatöölised selleks otstarbeks 2,17 triljonit rubla.
12. Venemaa tööturg kaotab peagi kolmandiku enimnõutud töötajatest vanuses 30–39 aastat, ütles venemaa asepeaminister Tatjana Golikova. „Meid hirmutab tasakaalustamatus, mis demograafiast tulenevalt kujuneb lähiajal välja vanuserühmas 30–39 eluaastat. See on kõige nõutum personal, kes on muutusteks kõige enam valmis. Nende arvu vähendatakse 30% võrra,” ütles ta (tsiteerib Interfax). Samal ajal kasvab Golikova sõnul nooremate ja vanemate töötajate arv.
Peaministri asetäitja märkis, et suurim töötajate puudus ja vanuseline tasakaalustamatus on täheldatav sellistes sektorites nagu tööstus, transport ja ehitus. Seega on iga vastava töökogemusega registreeritud töötu kohta 13 vaba töökohta. „Need on peamiselt metallitöö, freesimise ja ehitusega seotud ametid,” täpsustas ta. Samas finants- ja kindlustusvaldkonnas valitseb Golikova sõnul vastupidi, pädevate spetsialistide „üleküllus”.
Peaministri asetäitja hoiatas, et demograafilist olukorda arvestades kasvab Venemaa majanduse vajadus personali järele ja võimud peavad ümber vaatama oma lähenemised nende ettevalmistamisele „keskerihariduse, kõrghariduse, isegi teatud mõttes karjäärinõustamine kesk- ja täiendkoolides”.
Samuti andis Golikova aru ühisest tööst majandusarengu ministeeriumi, tööministeeriumi ja haridusplokiga, et koostada prognoos Venemaa majanduse personalivajaduse kohta aastani 2030.
Gaidari Instituudi andmetel on Venemaa tehaste personalipuudus saavutanud rekordi alates 1996. aastast ehk kogu olemasoleva statistika aja jooksul. Juulis kaebas 42% ettevõtetest töötajate puuduse üle, selgus nende omanike ja tippjuhtide küsitlusest.
Pärast mobilisatsiooni tekkisid probleemid isikkoosseisuga, mille tulemusena läks rindele 320 tuhat inimest ja veel kuni miljon inimest lahkus riigist. Uus löök oli vabatahtlike ja lepinguliste sõjaväelaste massiline värbamine, mille arv on 2023. aasta algusest ületanud 280 tuhande inimese piiri. Njah, sellega on tööjõuturult puudu u 1,6 miljonit inimest…
13. Alates 2000. aastate algusest arendatud Venemaa geopositsioneerimissüsteem GLONASS, mis tõotas luua kvaliteetse ja odava alternatiivi Ameerika GPS-ile, on leidnud end tehnoloogilise kokkuvarisemise äärel.
Orbiidile pandud satelliidid on jõudmas oma lõpuaastatesse ning uute starti pidurdavad Venemaa kosmosetööstuse vastu kehtestatud sanktsioonid. Praegu on enam kui pooled satelliitidest juba aegunud ja teised on peaaegu aegumas, ütles Jamestowni fondi vanemteadur Pavel Luzin Bloombergile.
Süsteemi elujõulisena hoidmiseks tuleb kümnendi lõpuks orbiidile saata 20 uut satelliiti. Kuid vajaliku elektroonika puudumise tõttu on Venemaa võimeline tootma ja kosmosesse saatma vaid ühe või kaks satelliiti aastas, ütleb Luzin: „Peamine probleem on (praegu) selles, kuidas seda süsteemi põhimõtteliselt hooldada.”
2023. aasta alguses oli GLONASS süsteemis 25 satelliiti, millest vaid neli olid uuemad Glonass-K satelliidid; novembris 2022 tõi Roskosmose süsteemi arendamise eest vastutav isik turule eelmise seeria Glonass-M seadme. Selle aasta augustis saatis Venemaa orbiidile uue põlvkonna seadme Glonass-K2, mis Roskosmose juhi Juri Borissovi sõnul „on pikema aktiivse elueaga ning paremate tehniliste ja täpsusomadustega”. Selle käivitamise plaanidest teatati juba 2018. aastal. Programm satelliitide asendamiseks uue põlvkonna seadmetega on mõeldud aastateks 2021-2030.
Küsimus jääb aga selle rahastamisest. Föderaaleelarve kulutusi riiklikule programmile „Vene kosmosetegevus” 2023. aastal vähendati 7 miljardi rubla võrra, 257,5 miljardile rublale (2,45 miljardit eurot). Samas„“kärbiti” teatud kirjeid palju karmimalt. Kosmosetööstuse „tootmis- ja tehniliste tegevuste” rahastamine sai vaid 2,6 miljardit rubla varasema 22,7 miljardi rubla vastu aasta varem. Kosmodroomi arendusprogrammi vähendati veerandi võrra – 65,7 miljardilt 50 miljardile rublale, kulusid „protsessimeetmete kogumitele” – poole võrra, 23,7 miljardile rublale.
Roskosmos ise ei saa raha teenida. Enne sõda andsid väliskliendid 10-20% kosmoseprogrammi eelarvest. Kuid nüüd on see raha kadunud, märgib Florian Vidal Norra Arktika Ülikoolist. Kuid arvestades GLONASSi tähtsust sõjalistel eesmärkidel, „toetatakse süsteemi kuidagigi”, usub ta.
GLONASSi sõjalise kasutamisega kaasnevad aga ka probleemid. Süsteemi puuduste tõttu ei suuda isegi kaasaegsed relvad saavutada suurt täpsust, ütleb RAND Corporationi vanemteadur Bruce McClintock. Selle tõendiks on uus vene 1,5-tonnine pomm, mille suurus on mõeldud kompenseerima tehnoloogia ebaefektiivsust, toob ekspert välja: „Üheks põhjuseks, mis sunnib venelasi sellise suurusega pommi looma, on nende suutmatus täppisjuhitava laskemoona hankimiseks.”
Craig Roberts Austraalia Uus-Lõuna-Walesi ülikooli tsiviil- ja keskkonnatehnika koolist viis läbi nelja süsteemi – GPS, GLONASS, Hiina BeiDou ja Euroopa Galileo – kvaliteediuuringu. Venemaa areng jäi viimasele kohale: sellel on kehvema kvaliteediga maapealsed jaamad ja kosmoseaatomkellad, mistõttu annab vähem täpseid tulemusi.
Samal ajal kasutavad Ukraina relvajõud Ameerika koode, mis võimaldavad juurdepääsu kõige täpsematele „sõjalistele” GPS-signaalidele, lisab Roberts. Nende abiga juhivad Ukraina relvajõud Lockheed Martini valmistatud rakette HIMARS ja Boeingu valmistatud juhitavaid pomme.
Vene väed jäävad lahinguväljal täpsuse poolest alla vaenlasele. Luzin ütleb, et „suurte statsionaarsete sihtmärkide (nt kortermajad, haiglad, elektrijaamad, kaubanduskeskused ja sadamad” vastu suunatud löökide jaoks) piisab kommerts-/tarbijatele mõeldud GPS-kiipide ja GLONASS-signaalide kombinatsioonist.
14. Lühiuudised
Saksamaa pole keeldunud Ukrainale kaugmaa tiibrakette Taurus andmast, kuid otsuse langetamine võtab aega. Seda ütles Saksamaa kaitseminister Pistorius. „Me ei keeldu tiibrakettide tarnimisest. Kaalume taotlust ja selle tagajärgi. Arvestada tuleb näiteks juriidiliste või tehniliste aspektidega. Tean, et see võtab aega. Taurus on väga pikamaa relvasüsteem. Ma mõistan, kui kasulikud need meie Ukraina sõpradele võivad olla. Samal ajal on meie kohus kõiki küsimusi hoolikalt läbi mõelda,” ütles ta.
USA president Joe Biden otsustas, et ATACMS-i rakette veel Ukrainasse ei viida, kuid see teema võib tulevikus päevakorda tõusta. Sellest teatas riikliku julgeoleku nõunik Jake Sullivan. Küll peaksid järgmisel nädalal jõudma esimesed USA tankid Ukrainasse…
Leedu president Gitanas Nauseda ütles New Yorgis kohtumisel Poola ja Ukraina kolleegide Andrzej Duda ja Volodõmõr Zelenskiga, et kahe riigi erimeelsused tuleks võimalikult kiiresti lahendada.
Poola ja Ukraina agraarpoliitika ministrid leppisid 21. septembril kokku, et teevad koostööd, et leida lähipäevil lahendus Ukraina põllumajandustoodete ekspordile.
Prantsusmaa välisminister Catherine Colonna ütles, et Venemaa välisministri sergei lavrovi kõne ÜRO Julgeolekunõukogus oli „nagu alati täis valesid”. „Ta istus lühikest aega, tuli, pidas oma kõne, nagu alati valesid täis, ja lahkus siis,” rääkis ta.
Türgi president Recep Tayyip Erdoğan „ei nõustu negatiivse lähenemisega” Venemaa diktaatorile Vladimir Putinile, sest Venemaa pole väidetavalt „tavaline riik”. Türgi presidendi avaldusi tsiteerib Reuters. Pärast ÜRO Peaassamblee kohtumist New Yorgis ütles Erdoğan ajakirjanikele, et „Venemaa ei ole riik, mida võib ignoreerida” ning loodab leida lahenduse Musta mere teravilja algatuse taaselustamiseks. Tema hinnangul suhtuvad paljude riikide juhid putinisse liiga „negatiivselt”. „Ma ei pea seda lähenemist õigeks, sest Venemaa pole tavaline riik,” ütles Erdoğan. Ta rõhutas, et „pindala ja positsiooni poolest maailmas on Venemaal kindel koht. Venemaa on teravilja tootmise poolest üks vähestest riikidest maailmas. Sellist riiki ei saa praegu tähelepanuta jätta,” sõnas ta.
Väidetavalt surub kreml vene meediakanalitele peale propagandanarratiive, mis tõstavad esile Venemaa suurtükiväe ja lennunduse, vähendades samal ajal maapealseid operatsioone läbi viivate vene vägede jõupingutusi, tõenäoliselt selleks, et vältida arutelu Venemaa personalikaotuste ja vastupatareide kehva võimekuse üle. Venemaa opositsiooni uudisteväljaanne Meduza teatas 21. septembril, et Venemaa presidendi administratsioon levitas 19. septembril käsiraamatu, milles anti kremliga seotud meediale korraldus tõsta Ukraina varustus- ja personalikaotused esile ning rõhutada, et Venemaa suurtükiväe tule- ja õhulöögid suruvad Ukraina pealetungi tõhusalt maha.
Kokkuvõte tugineb avalikele allikatele. Allikateks on sõdivate poolte ametlikud teated, avalik meedia, kummagi poole blogijate sõnumid ning kolmandate osapoolte info. Loo autor üritab hoida eraldi fakti, kuuldust ja arvamust. Info kipub enamasti olema vastukäiv või seda varjatakse, sestap tugineb kokkuvõtte lisaks erinevate sõjalist olukorda kajastavate kaartide analüüsil. Vigu juhtub ja parandused teeb järgmise päeva kokkuvõttes. Vabandused ette, et vene riiki, sellega seotud kremlimeelsete isikute nimed on väikse tähega… ja sõna Ukraina igas võtmes suure tähega.
Viimased uudised
TOP 10
Vaata siit elektri hinda tunni kaupa
Loading ...
Kuidas lisada Lõunaeestlase äpp
