Sõja ülevaade: 573. päev – Lvivi droonid ja Harkivi raketid
Avaldatud: 19 september, 2023Lõunaeestlane jätkab sõjanduse asjatundja Toomas Piirmanni ülevaatega sündmuste kohta Ukraina sõjas.
Ukraina 19. september 2023:
Lvivi droonid ja Harkivi raketid, päris palju vene poole kurtmist Ukraina piiri äärest, suuremaid muutusi rindejoones ei tuvastanud kuigi mõlemapoolsete rünnakute arv tervel rindel on pisu tõusnud. USA uued sanktsioonid vene gaasitööstuse suunal on päris valusad…
1. Lvivi droonid ja Harkivi raketid…
2. Väga tihe piiriülene töötlus Brjanski, Kurski ja Belgorodi oblasti suunal.
3. Kupiansk-Kreminna: vene poole aktiivsuse langusega samaaegselt kasvab Ukraina aktiivsus.
4. Siversk: kaudtuli.
5. Bahmut: tihe lahingute päev Bahmutist loodes ja edelas ilma rindejoones muutusi toomata.
6. Donetsk: vist väike vene poole edenemine Avdiivkast põhja pool.
7. Lõunarinne: Ukraina sõnul edenemine Tokmaki suunal jätkub.
8. Herson: kaudtuleduell ja ikka Ukraina domineerimisel.
9. kreml natsionaliseeris järgmise välisettevõtte.
10. Ukrainaga sõjas osalevatele vabatahtlikele soldatitele kehtestatakse kriminaalvastutus deserteerumise ja alistumise eest.
11. kreml tellis sõjas hukkunute peredele 230 tuhat tunnistust.
12. Hiina on katkestanud droonide tarned Venemaale.
13. USA tabas Venemaa peamisi gaasiprojekte sanktsioonidega.
14. Lühiuudised
1. Eile õhtul kella 23 ajal ründas vene pool jälle ballistiliste rakettidega Harkivi linna (eelmine kord oli 16-ndal). Täna varahommikul rünnati Iraani droonidega Lvivi linna ja mõned laod olla põlema läinud. Piiriülene Ukraina asulate pommitamine jätkus tavapärasest väiksemas mahus.
2. Eile domineeris piiriüleses kaudtuleduellis Ukraina ja seda kõigi kolme vene oblasti (Brjansk, Kursk, Belgorod) suunal. Võimalik, et seetõttu langes ka Ukraina asulate pommitamine. Vene pool väitis, et Belgorodi pommitamine olla kasvanud lausa 34%. Eile andis vene pool teada, et olla üleeile löönud tagasi suurema Ukraina kiirpaatide dessandi Krimmi suunal (14 paati) ja andis teada, et sellised üritused on juba iganädalased. Ukraina pole teemat kommenteerinud. Lisaks oli pikem lugu vene poole kurtmisest, et kogu Krimm on tänu NATO lennukite ja satelliitide seire tõttu nähtav ning jooksvalt infot Ukrainale jagatavat. Pisu tavapäratu oli ka Donetski linnas okupeeritud oblasti administratsiooni hoone tabamine. Meediaväljaanne BAZA (vene) teatab, et Ukraina droon ründas Rjazani oblastis asuvat Rosnefti naftabaasi. Plahvatust küll ei olevat järgnenud.
3. Kupiansk-Kreminna: vene poole intensiivsuse langus on toonud kaasa Ukraina tegevuse hoogustumise. Olla Novoselivske küla lähistel mõned olulised possad tagasi saadud ning kombatakse Kreminnast edelas asuvas metsaalas ja vene pool teatas, et prooviti rünnata ka Dibrova küla. Kipub arvama, et Ukraina ei soodusta siin vene üksuste kaitsele jäämist, sest siin rindel on vaja max kinni hoida vene üksusi, et neid ei saaks mujale saata. Hetkel puudub info, et Ukraina siin suuremat läbimurret plaaniks, aga eks endal on teadmata, kus Ukraina suuremad reservid liiguvad.
4. Siversk: eile jäi Bilohorivka küla pommitamata, aga selle eest pommitati Siverski linna.
5. Bahmut: eile tegi vene pool mitmeid tõsisemaid rünnakuid nii Bahmutist loodes kui edelas. Rindejoones need siiski muutusi ei toonud. Seni ei taha vene pool leppida ei Klisiivka ega Andriivka kaotusega ning ei kipu veel tunnistama nende kaotamist. Eks lähinädalatel tehakse veel palju rünnakuid, sest vene väge siin suunal jagub. Ukraina maavägede ülem Aleksander Sõrski teatas, et siin suunal olla kolm vene brigaadi kaotanud lahinguvõime, aga neid siiski jagub aktiivseks tegevuseks piisavalt. Ukraina omad väidavad, et siin suunal on vene pool pisu hädas oma logistika korraldamisega, sest suuremaid teesid polevat piisavalt ning mõnel olulisel ristmikul tekkivat ummikud, mis soodustavad Ukraina kaudtuletöötluse mõju. Eks palju väge ühes kohas ongi logistiline peavalu…
6. Donetsk: kõlakas, et vene pool olevat Avdiivkast põhja pool mõnisada meetrit edasi saanud. Marinka ründamine jätkub aga edutult, njah, vene pool väitis, et Ukrainagi olla siin rünnakuid teinud, aga see tundub otsitud vabandusena olevat põhjendamaks enda saamatust.
7. Lõunarinne: Ukraina kinnitusel sammhaaval edenemine jätkus.
Berdjanski suund: lahingud mõlemapoolsete üritustega, rindejoones muutusi tuvastada ei suutnud.
Tokmaki suund: tihe vastatikuste rünnakute päev, Ukraina kinnitusel olla siiski nii Verbove kui Robotine juures pisu edenetud. Ümber Tokmaki linna jätkab vene pool täiendavate kaitserajatiste tegemist kaitsmaks üht olulist logistikasõlme nii Krimmi kui Hersoni suunal.
Melitopoli suund: lahingutest info puudus ja rindejoones muutusi ei tuvastanud.
8. Herson: eile töötles Ukraina väga tihedalt Dnepri idakallast alates merest kuni Nova Kakhovkani ning Kinpurni säärgi pihta sai.
9. kreml jätkab oma poliitikat natsionaliseerida nende lääne ettevõtete varad, kes on pärast sõja puhkemist Venemaal tegevust piiranud. Soome Fortumi, Saksa Uniperi, Prantsuse Danone ja Taani Carlsbergi järel kaotas äri Norra kirjastuskontsern Amedia.
putin allkirjastas esmaspäeval dekreedi, millega anti Föderaalse Kinnisvarahaldusagentuuri juhtkonnale üle Amedia trükikodade kett „Prime Print”, kus trükitakse „Novaja Gazeta”, „Komsomolskaja Pravda”, „Iz Hand to Hand”, aga ka mitmeid piirkondlikke väljaandeid.
Välismaalased ei saa Venemaa äri lihtsalt maha müüa: tehingu peab heaks kiitma valitsuskomisjon, mis nõuab vähemalt 50-protsendilist allahindlust varade turuväärtusest, aga ka arvukalt tasusid eelarvesse. 2022. aasta märtsist 2023. aasta märtsini andis komisjon loa umbes 200 tehingule, sealhulgas umbes 40 suurele tehingule, mille väärtus on 100 miljonit dollarit või rohkem. Paljud välismaalased ei saa lahkuda, sest Venemaa võimudel on huvi mitte vabastada kõiki välisettevõtteid, sealhulgas poliitilistel põhjustel, ütles olukorraga kursis olev pangaallikas Reutersile.
10. Ukrainaga sõjas osalevatele vabatahtlikele soldatitele kehtestatakse kriminaalvastutus deserteerumise ja alistumise eest. Valitsus toetas eelnõud kriminaalvastutuse kohta Ukraina idaosas sõjategevuses osalevate vabatahtlike puhul. Sellest teatab ajaleht Vedomosti. Kavandatavate muudatuste kohaselt saab vabatahtlikke vastutusele võtta mitmete kriminaalkoodeksi artiklite alusel. Nende hulgas: käsu täitmata jätmine, vastupanu ülemusele, vägivald ja ülemuste solvamine, teenistuskohast loata lahkumine ja desertöörlus, teenistusest kõrvalehoidmine haigust teeseldes, lahingukohustuse reeglite rikkumine, sõjaväe vara hävitamine või kahjustamine (nii tahtlikult kui ka ettevaatamatusest), sõjaväelise vara kaotamine, relvade käsitsemise, juhtimise ja lendamise reeglite rikkumine, samuti vabatahtlik alistumine.
11. Venemaa töö- ja sotsiaalkaitse ministeerium on tellinud sõjas hukkunute pereliikmetele 230 tuhat tõendit, nagu selgub riigihangete portaali hankest, mis pälvis väljaande „Järgmine” tähelepanu. Dokumendid on ametlikult mõeldud „surnud või puudega sõjaveterani, Suures Isamaasõjas osaleja ja lahinguveterani pereliikmetele”. Alates selle aasta juunist on selles nimekirjas mitte ainult kaadriarmee sõdurite, vaid ka sõjas hukkunud vabatahtlike sugulased.
Samal ajal jagatakse 200 tuhat tunnistust kaitseministeeriumile ja veel 30 tuhat sotsiaalkaitseministeeriumile. Tänavu mais tellis tööministeerium hukkunute pereliikmetele juba 23 716 tõendit. Vahepeal trükkis osakond 2022. aastal 5777 sellist dokumenti. Enne Ukraina sõda said sellised tunnistused nii Suures Isamaasõjas kui ka muude sõjaliste konfliktide ajal hukkunute pereliikmed.
Tööministeerium on sõja ajal tellinud lahinguveteranidele kokku juba 936 052 tunnistust. Viimane partii oli kõige massiivsem – 757 305 tükki. Dokumendid jagatakse kaitseministeeriumi (600 tuhat), sotsiaalkaitseministeeriumi (86 805), siseministeeriumi (60 tuhat), riigikaitse (10 tuhat) ja ehitusministeeriumi (500 tuhat) vahel. .
Ameerika luure viimastel andmetel kaotas Venemaa ainuüksi Ukraina-vastases sõjas 120 tuhat hukkunut ning haavatuid arvesse võttes võivad kaotused ulatuda 300 tuhandeni BBC ja Mediazona kinnitatud andmetel 15. septembriks 2023. Ukrainas hukkus vähemalt 32 164 vene sõjaväelast. Kaitseministeerium ei ole avaldanud ametlikke hukkunute andmeid alates 21. septembrist 2022, mil see teatas 5937 inimese hukkumisest.
12. Venemaal on droonide ja nende komponentide defitsiit tekkinud Hiina droonide tarnimise keelu tõttu, kirjutab Kommersant turuosalistele viidates. Hiina kaubandusministeerium kehtestas 1. septembril ekspordikontrolli suure jõudlusega mehitamata õhusõidukitele (UAV), mida võidakse kasutada sõjalistel eesmärkidel.
Selle tulemusena on lõppenud üle 30-minutilise lennu kestusega 4 kg või rohkem kaaluvate või maksimaalselt 7 kg stardimassiga droonide tarnimine Venemaale. Samuti olid keelatud droonid, mis on võimelised „kandma kukkumisfunktsiooniga koormat või võimalusega sellist seadet kinnitada”.
Lisaks on Hiina piiranud komponentide müüki: droonide multi- ja hüperspektraalkaamerad, võimsad pardaraadioseadmed, infrapunakaamerad, termokaamerad, aga ka laserkauguse määramise ja positsioneerimise moodulid.
Nüüd peavad Hiina tarnijad nende seadmete tarnimiseks hankima Hiina Rahvavabariigi kaubandusministeeriumi litsentsi ja tolliteenistuse loa, sealhulgas andma teavet lõppsaaja kohta. Samal ajal kontrollib Hiina kaubandusministeerium adressaadi olemasolu sanktsioonide nimekirjades „seotud sõjalise tegevuse või Hiina jaoks ebasoovitava tegevusega” ning nõuab finantsaruandeid ja ettevõtte dokumente.
Litsentsinõuete rikkumise eest ootab Hiina eksportijaid haldusvastutus ja tahtliku rikkumise korral kriminaalvastutus. Turuosaliste hinnangul on Hiina ametivõimude keeld droonide tarnimisel sõjalisel otstarbel tegelikult kaasa toonud ka nende toodete tarnete peatamise, millele kehtestatud piirangud ei kehti.
Kuni viimase ajani oli võimalik teatud droonimudeleid importida läbi Kasahstani, räägivad Kommersanti allikad, kuid naaberriigi tarnijad teatasid, et lõpetavad tarnimise seoses kahesuguse kasutusega kaupade kontrolli karmistamisega.
Enne keelu jõustumist eksportisid jaemüüjad kõike, mida suutsid, vabalt, märgib RuDronesi tegevjuht Dmitri Datsõkov. Tema sõnul jätkub Venemaal droonide ja komponentide varudest üheks-kaheks kvartaliks.
13. USA tabas Venemaa peamisi gaasiprojekte sanktsioonidega. Möödunud nädala lõpus kehtestatud USA uus sanktsioonide pakett ähvardab häirida Venemaa gaasitööstuse võtmeprojekte, hoiatasid Alfa Banki analüütikud esmaspäevases ülevaates.
Järgmine sanktsioonipakett, mis hõlmas enam kui 150 era- ja juriidilist isikut ning sai tänavu üheks suuremaks, hõlmas Venemaa Föderatsiooni suurimate torugaasi ja veeldatud maagaasi eksportijate Gazpromi ja Novatekiga seotud olulisimaid struktuure. Eelkõige lisati USA rahandusministeeriumi „musta nimekirja” Gazpromi peatöövõtja Gazstroypromi valdus, mis vastutab kriitilise gaasi infrastruktuuri projekteerimise, tarnimise ja ehitamise eest.
Ettevõte, mis on Gazpromi ja Gazprombanki ühisettevõte, on miljardär Arkadi Rotenbergi Stroygazmontazhi pärija, kes ehitas gaasimonopolile torujuhtmeid ja müüs 2019. aastal sellele oma äri. Stroygazmontazh on otseselt seotud enamiku Gazpromi projektidega ja koondab ühe katuse alla kõik peamised alltöövõtjad, kes ei tegele mitte ainult ehituse, vaid ka puurimise, gaasitranspordi ja tehniliste seadmete alal.
Samal ajal sattus blokeerivate sanktsioonide alla ettevõte Gazprom Nedra, mis tegeleb geofüüsikaliste uuringute, gaasimaardlate uurimisega ning tegeleb ka olemasolevate maardlate ekspluateerimisega. „Nende ettevõtete lisamine sanktsioonide nimekirja võib segada Gazpromi praeguste kapitaliehitusprojektide lõpuleviimist ja seab kahtluse alla grupi uute projektide õigeaegse elluviimise,” hoiatab Alfa Banki analüütik Nikita Blokhin.
Koos Gazpromi struktuuridega kanti sanktsioonide nimekirja ka Arctic Energies, Novateki Arctic LNG-2 tehase ehituse peatöövõtja. 21 miljardi dollari väärtuses projekt viiakse ellu Gydani poolsaarel Jamali lähedal ja pärast täisvõimsuse saavutamist peaks see tootma umbes 20 miljonit tonni vedelgaasi aastas. Arctic Energies on otseselt seotud projekti kriitilise infrastruktuuri – gravitatsioonitüüpi vundamentide (CGF) – ehitamisega. Ja kuigi Novatek kinnitas, et nende tootmine oli suures osas lokaliseeritud, võivad sanktsioonid mõjutada Arctic LNG-2 stardigraafikut, hoiatab Blokhin.
See on vedelgaas, millele Venemaa võimud panustavad pärast seda, kui Gazprom kaotas olulise Euroopa turu: riiginõukogu energiakomisjon tegi ettepaneku ehitada 2035. aastaks 94 veeldatud maagaasijaama. Kuid suure tõenäosusega ambitsioonikad plaanid teoks ei saa: sanktsioonide tõttu ei saa Venemaa osta gaasi veeldamise üksusi, märgib S&P Aasia gaasiturgude direktor Chih Hsin Chong.
Mis puutub Gazpromi, siis selle tänavune eksport välisturgudele võib olla madalaim alates 1970ndate aastate teisest poolest – 50 miljardit kuupmeetrit. Ettevõtte toodang kukkus Bloombergi arvutuste kohaselt veerandi võrra, mida pole selle moodsa ajaloo kolme aastakümne jooksul kordagi juhtunud.
Uued sanktsioonid ja sellest tulenevalt imporditud komponentide tarnepiirangud võivad tabada eelkõige Gazpromi tegevust rafineerimise ja geoloogilise uurimise vallas – siin on kodumaistest komponentidest ja lahendustest endiselt puudus, märgib Blokhin.
14. Lühiuudised
President Vladimir Zelenski saabus New Yorki, kus ta külastab USA-s ravil olevaid Ukraina sõdureid, mitmetel kohtumistel ÜRO-s ja Washingtonis kohtub riigipea USA presidendi, parlamendi- ja parteijuhtide ning sõjaväe juhtkonnaga.
Gruusias esitasid venemeelse võimupartei „Gruusia unistus” liikmed konstitutsioonikohtule avalduse läänemeelse presidendi Salome Zourabitšvili tagandamiseks. Riigi presidenti süüdistati väidetavas põhiseaduse rikkumises.
Bulgaaria kaitseminister ütles, et oletab, et tema riigi kallastele uhutud droon on „seotud sõjaga, mille Venemaa käivitas Ukraina vastu”, kuid lisas, et pole võimalik lõplikult öelda, kelle droon see oli ja kust see tuli.
Trump ütles alati, et kui ta on võimul, lõpetab ta sõja 24 tunni jooksul. Intervjuu ajal NBC uudistele selgitas ta oma kavatsusi. Ukraina peab loobuma osast oma suveräänsest maast, mille Venemaa on ebaseaduslikult okupeerinud. „See on midagi, mille üle oleks saanud läbi rääkida. Teatud osad, Krimm, teised riigi osad, mida inimesed ootasid, võisid juhtuda… oleks võinud teha kokkuleppe. Nad oleksid võinud teha tehingu, kus on vähem territooriumi kui praegu ja mille Venemaa on juba võtnud,” ütles ta.
Saksamaa teatas 400 miljoni euro suurusest toetusest. Sakasamaa on juba pikemat aega USA järel suurem Ukraina sõjaline toetaja, kahjuks veel ei tule selle viimase paketiga kaugemale ulatuvad Tauruseid.
Venemaa välisminister sergei lavrov kohtus 18. septembril Moskvas Hiina välisministri Wang Yiga. lavrov märkis oma avasõnas, et maailmas on toimumas „tektoonilised nihked” ning kordas Venemaa-Hiina koostöö tähtsust ja varasemaid edusamme.
Ukraina vabastas ametist kõik endise kaitseministri asetäitjad, see olla suht tavapärane…
Kokkuvõte tugineb avalikele allikatele. Allikateks on sõdivate poolte ametlikud teated, avalik meedia, kummagi poole blogijate sõnumid ning kolmandate osapoolte info. Loo autor üritab hoida eraldi fakti, kuuldust ja arvamust. Info kipub enamasti olema vastukäiv või seda varjatakse, sestap tugineb kokkuvõtte lisaks erinevate sõjalist olukorda kajastavate kaartide analüüsil. Vigu juhtub ja parandused teeb järgmise päeva kokkuvõttes. Vabandused ette, et vene riiki, sellega seotud kremlimeelsete isikute nimed on väikse tähega… ja sõna Ukraina igas võtmes suure tähega.