Sõja ülevaade: 571. päev – Ukrainas öösel suurem rünnak, Venemaa ei näe NATO-s ohtu
Avaldatud: 17 september, 2023
Vastase kaotused. Allikas: https://armyinform.com.ua/ Lõunaeestlane jätkab sõjanduse asjatundja Toomas Piirmanni ülevaatega sündmuste kohta Ukraina sõjas.
Ukraina 17. september 2023:
Odessa suunal suurem öine rünnak, Moskva ja Krimm ikka pisu palavad droonilennualad, kolmes lõigus Ukraina jätkas edenemist (ikka sammhaaval).
1. Odessa, Harkiv.
2. Moskva ja Krimm ikka droonide lennualaks.
3. Kupiansk-Kreminna: vene poole tugevamaid rünnakuid polnud, vaid mõned uutest kohtadest kompimised.
4. Siversk: kaudtuli.
5. Bahmut: Ukraina jätkab edenemist siin kui seal pool Bahmuti linna.
6. Donetsk: Marinka suunas ikka üle 10 vene rünnaku päevas.
7. Lõunarinne: Ukraina sõnul edenemine Melitopoli suunal jätkub.
8. Herson: Ukraina domineerimine kaudtules jätkub.
9. Britid hoiatavad Ukrainlasi uue energiasüsteemide rünnaku eest järgmisel kütteperioodil.
10. Esimesed tsiviillaevad kasutasid ära Musta mere ajutist koridori.
11. Sakslastelt küsiti, kas lääs „peaks sundima Kiievit rahu huvides maad Vene Föderatsioonile loovutama” – uuringu tulemus.
12. Okupeeritud Krimmis müüdi esimest korda „natsionaliseeritud” objekte.
13. Arktikas paiknevate Venemaa sõjaliste jõudude arv kahaneb.
1. 16. septembri hommikul ründas vene pool Iskander-K raketiga Harkovi Kholodnogorski linnaosa, mille tagajärjel sai vigastada viis inimest. Täna öösel Odessas algasid plahvatused umbes kella 3.00 ajal, täpsemat infot veel polnud. Enne seda saatsid vene Tu-95MS pommitajad Kh-101 rakette Ukraine linnade suunas, sestap võimalik, et miskit läks ka Odessasse. Ukraina piiriäärsete asulate pommitamine vähenes kordades. Põhjust ei tea. Küll erinev päev sellega, et üle piiri põhiliselt Sumõ kandis lasti kõigega, mis jalaväelasel käes oli (automaadid, granaadiheitjad ja tankitõrjerelvad). Võib olla elati millegi tõttu frustratsiooni välja.
2. Venemaa meediakanalid kirjutavad, et öösel vastu 17. septembrit oli Vene Föderatsioonis Orjoli piirkonnas kuulda plahvatust, mille järel puhkes tulekahju ühes naftabaasis. Kohalike elanike sõnul kuulsid nad enne plahvatust droonile iseloomulikku heli. Hiljem reageeris olukorrale Vene Föderatsiooni Orjoli piirkonna kuberner Andrei Klichkov. Ta ütles, et umbes kell 03.50 kohaliku aja järgi kukkus Orjoli linnas alla mehitamata õhusõiduk. Njah, plahvatuse järgse leegi kõrgus võis küll viidata naftabaasi tabamisele. Venemaa kaitseministeerium väidab, et täna öösel tulistati Krimmi kohal erinevais paigus alla mitmeid droone. Lisaks ringles Moskva kohal ja ümber ports droone, Venemaa kaitseministeerium küll teatas, et kõik alla lasti, aga see kipub neil tavapärane uudisevoog olema ning eks päeva peale on rohkem selgust. Tundub, et vene Musta mere laevastik vist suures osas hakkabki Aasovi mere kanti kolima. Eks näis. Kuidagi tihedaks on läinud ka puksiiride abi „haavatud” vene sõjaväe aluste pukseerimisel, kuigi nende tabamistest vene pool seni vaikib.
3. Kupiansk-Kreminna: eile rindejoones muutusi ei tuvastanud, vene pool mitmes uues lõigus tegi kompimisi ja pisu on Ukraina aktiivsem Kreminnast edelas asuvas metsaalas. Miks vene poole suur surve langes, on hetkel teadmata. Vähemalt endal veel infot pole, kas siit suunalt vene pool kuhugi mujale osasid üksusi liigutab. Mõni kõlakas ja arvamus on, et ka Bahmuti suunal vajavat vene pool lisaks lõunarindele uusi täiendavaid üksusi tagamaks, et Ukraina suuremat läbimurret ei tuleks. Ka on vähenenud vene kaudtulelöökide arv.
4. Siversk: vaid kaudtuli.
5. Bahmut: eile olla Ukraina pisu edenenud Soledarist põhja pool Rozdolivkast lõunas. Siin sai Ukraina varasemalt (juba vist üle kuu tagasi) mitme kilomeetrise edenemise ja eile u 500 m veelgi. Eks seal põllud koos nende vaheliste metsaribadega ning tundub, et üht sellist riba pidi see edenemine oligi. Vähemalt erinevatelt videodelt on näha, et neis metsaribades eesliinil on vene soldatite arv päris väike ja pisu eelnevat töötlust kas kaudtule või droonidega annab võimaluse uued possad hõivata. Kui need on normaalsemalt kindlustatud, siis pakuvad ka vene kaudtule eest kaitset. Kui siit veel u 2,5 km edasi saaks, siis oleks Bahmuti poole suunduv kirdesuunaline suur maantee otsetulega mõjutatav ja peaks vene poole logistikale kehvasti mõjuma. Bahmutist loodes jätkab vene pool rünnakuid, aga seni edutult. Eile öösel tegi vene pool tugevama jalaväe öise rünnaku Klisiivkale, aga tänu Ukraina droonide termovaatluse võimekusele oli kogu vene poole rünnak „peopesal” ja eks nad said nii kassett- kui tavamoona kraesse ja taanduti. Pisu üllatav oli viimane video Andriivkast, kus küla serval asuvatest varemetest hakkas end vangi andma järjest vene soldateid, njah, osadel polnud isegi vorme seljas. Küll aga jäid nad koos Ukraina võitlejatega vene kaudtule alla ja Ukraina omad arvasid, et seda tehti spetsiaalselt, et vange ei saadaks. Seni ei taha vene pool tunnistada Andriivka kaotust. Jätkuvalt on kõlakas, et Kurdjumivkas vene vägi on taandunud raudteetammi taha.
6. Donetsk: Marinkas ja selle ümber vene poole rünnakud jätkusid, aga isegi ühe uue varamete hunniku „vallutamisest” teada ei antud ja mujalgi muutusi rindejoones ei tuvastanud.
7. Lõunarinne: Ukraina kinnitusel sammhaaval edenemine jätkus.
Berdjanski suund: lahingud mõlemapoolsete üritustega, rindejoones siiski muutusi ei tuvastanud.
Tokmaki suund: tundub, et pisu vene kumbki kaitseliin „lahti hargneb” ja murdekoht laieneb nii Verbove ümber kui Robotinest pisu kagu pool. Ka on näha, et hall ala kasvab just vene poole taandumiste tõttu. Seni pole Ukraina suuremat soomust neisse murdekohtadesse veel toonud, eks käib nn ettevalmistav etapp. Seni arvamusel, et miskit suuremat muutust siiski veel septembris ootab. Ukraina jätkab tiheda kaudtuletöötlusega.
Melitopoli suund: lahingutest info puudus ja rindejoones muutusi ei tuvastanud. Küll olla pisu kasvanud siin suunal Ukraina kaudtuletöötlus.
8. Herson: kaudtuleduell ja ikka Ukraina domineerib nii kaudtules kui oma tegevustega üle Dnepri.
9. Ühendkuningriigi kaitseministeerium hoiatas oma tavapärastes igapäevastes sotsiaalmeedia uudistes võimaliku uue Venemaa rünnakute laine eest Ukraina energiataristu vastu tuleval talvel. Peamised ründevahendid 2022-2023 talvel olid õhust välja lastavad tiibraketid, eelkõige X-101, mis lasti välja Venemaa territooriumilt.
Alates 2023. aasta aprillist on aga vähenenud kulutuste määr õhust käivitatavate tiibrakettide tootmisele. Varem teatas Venemaa juhtkond tootmise kasvust. See viitab sellele, et Venemaa suutis Briti luure andmetel koguda nendest rakettidest märkimisväärse varu. Eelmisel küttehooajal tulistas Venemaa Ukraina võtmetähtsusega energiarajatiste pihta üle 1200 raketi ja drooni. Umbes 250 neist saavutasid oma eesmärgi, kahjustades 43 protsenti peamistest energiavõrgu objektidest. Samuti said kannatada soojus- ja hüdroelektrijaamad.
Ukraina president Vladimir Zelenski väljendas muret, et Venemaa võib sel talvel korraldada ulatuslikud rünnakud Ukraina energiasüsteemi vastu. Riigi siseministeerium on parandanud plaane võimalikele elektrikatkestustele tõhusaks reageerimiseks. Ukrenergo teatas, et ei saa anda täpseid prognoose blokeerimise või seiskamise võimaluse kohta 2024. aasta talvel, kuna see sõltub Venemaa tegevusest. Ettevõte rõhutas, et valmistub halvimaks stsenaariumiks.
10. Esimesed tsiviillaevad kasutasid ära Musta mere ajutist koridori. Laevad suunduvad juba Ukraina sadamasse. Sellest teatas Ukraina kogukondade, territooriumide ja infrastruktuuri arenguminister Aleksandr Kubrakov sotsiaalmeedias. Ta märkis, et pärast ajutise koridori kasutamist Venemaa agressiooni tõttu blokeeritud laevade väljumiseks Odessa, Tšernomorski ja Južnõi sadamatest kinnitasid puistlastilaevad RESILIENT AFRICA ja AROYAT oma valmisolekut kasutada marsruuti Tšernomorski sadamasse sisenemiseks, et laadida ligi 20 tuhat tonni nisu Aafrika riikidele.
Laevad sõidavad Palau lipu all ning nende meeskonda kuuluvad Türgi, Aserbaidžaani, Egiptuse ja Ukraina kodanikud. Varem Ukraina mereväe navigatsioonikäsuga rajatud koridori kasutati laevade evakueerimiseks, mis olid Venemaa Föderatsiooni täiemahulise sissetungi ajal Ukrainas Tšernomorski, Odessa ja Južnõi sadamates. „Seega on alates 15. augustist ajutist koridori kasutanud viis alust: konteinerlaevad JOSEPH SCHULTE, puistlastilaevad PRIMUS, ANNA-THERESA, OCEAN COURTESY ja PUMA,” kirjutas Kubrakov.
11. Sakslastelt küsiti, kas lääs „peaks sundima Kiievit rahu huvides maad Vene Föderatsioonile loovutama” – uuringu tulemus: sakslased jagunesid võrdselt, kui Mannheimi valimiste uurimisrühm korraldas ZDF-i küsitluse, küsides: „Kas lääs peaks sundima Ukrainat rahu huvides loovutama mõnda territooriumi Venemaale?” 41% Saksamaal vastanutest usub, et ametlik Kiiev peaks väidetavalt territoriaalsete kaotustega leppima (st kapituleeruma), „kui see aitab sõjale lõpu teha”. Samas kahtleb suurem osa sakslasi sõja diplomaatilises lahenduses: 56% ei usu, et diplomaatia siin aitaks, ja vähemus – 41% – usub, et see on võimalik.
Uuring viidi läbi 12.-14.09.2023 telefoni teel 1201 juhuslikult valitud üle 18-aastaste Saksamaa kodanikega. Veaprotsent ei ole suurem kui 3.
12. Okupeeritud Krimmis müüdi esimest korda „natsionaliseeritud” objekte. Esimesed kaheksa „oksjonit” Ukraina kodanikele kuuluvate varem „natsionaliseeritud” objektide müügiks peeti ajutiselt okupeeritud Krimmis. Sellest teatas Krimmi nn riiginõukogu juht Vladimir Konstantinov. „Ostu-müügilepingud sõlmiti summas üle 815 miljoni rubla (7,7 miljonit eurot)). Osad hõlmasid elamut ja ärikinnisvara,” ütles ta. Tema sõnul on nüüdseks avatud oksjonitel postitatud veel teateid nelja eluruumi müügist, mille müük võib tuua umbes 27 miljonit rubla (257 tuhat eurot).
Konstantinov lisas, et lähiajal on plaanis müüa umbes 100 „natsionaliseeritud” vara objekti. Nende hulgas on eluruumid, sealhulgas Ukraina presidendi Vladimir Zelenski perekonna korter, sanatooriumi- ja kuurordirajatised, kaubandus- ja äripinnad. 2023. aasta veebruaris allutati Krimmis „natsionaliseerimisele” umbes 700 Ukraina ärimeeste ja poliitikute vallas- ja kinnisvaraobjekti.
13. Norra lähistel Arktikas paiknevate Venemaa sõjaliste jõudude arv on alates Venemaa sissetungi algusest Ukrainasse vähenenud viis korda. Nii teatas Norra kaitseministeeriumi juht kindral Eirik Kristoffersen, kirjutab Reuters. Venemaa põhjaosas paiknevad sõjalised ressursid moodustasid „20% või vähem” nende võimsusest enne Ukraina sissetungi 2022. aasta veebruaris, ütles Kristoffersen pärast NATO kaitseülemate kohtumist Oslos. Tema arvates näitab see selgelt, et kreml mõistab tegelikult, et NATO ei kujuta Venemaale ohtu. „Kui ta (putin) oleks uskunud, et me kujutame endast ohtu Venemaale, poleks ta vägesid Ukrainasse viinud,” rõhutas kindral. Seda seisukohta kinnitab ka see, kui vaoshoitult suhtus Venemaa Soome liitumisse NATO-ga, märkis ta.
Kokkuvõte tugineb avalikele allikatele. Allikateks on sõdivate poolte ametlikud teated, avalik meedia, kummagi poole blogijate sõnumid ning kolmandate osapoolte info. Loo autor üritab hoida eraldi fakti, kuuldust ja arvamust. Info kipub enamasti olema vastukäiv või seda varjatakse, sestap tugineb kokkuvõtte lisaks erinevate sõjalist olukorda kajastavate kaartide analüüsil. Vigu juhtub ja parandused teeb järgmise päeva kokkuvõttes. Vabandused ette, et vene riiki, sellega seotud kremlimeelsete isikute nimed on väikse tähega… ja sõna Ukraina igas võtmes suure tähega.
Viimased uudised
Vaata siit elektri hinda tunni kaupa
TOP 10
Loading ...
Kuidas lisada Lõunaeestlase äpp
