Sõja ülevaade: 568. päev – Rumeenias lendas vene ründedroon 14 km sügavusele
Avaldatud: 14 september, 2023
Vastase kaotused. Allikas: https://armyinform.com.ua/ Lõunaeestlane jätkab sõjanduse asjatundja Toomas Piirmanni ülevaatega sündmuste kohta Ukraina sõjas.
Ukraina 14. september 2023:
jälle Rumeeniasse üks vene droon jõudis ning vene laevastik sai tugevalt pihta, Kupianski suunal paaris lõigus vene pool edenes, lõunarindel sammhaaval ja paras ports muid uudiseid…
1. Zaporižja, Dnipro, Krõvõi Rih…
2. Sevastoopoli eileöised tabamused.
3. Kupiansk-Kreminna: vene poole surve jätkus ja kahes lõigus edeneti.
4. Siversk: „vaikne”.
5. Bahmut: pisu edenes kumbki pool.
6. Donetsk: Opytnes lahingud jätkuvad.
7. Lõunarinne: aktiivsed kahes rindelõigus olid mõlemad pooled, pisu olla Ukraina lõunapoole edenenud.
8. Herson: Ukraina domineerimine nii kaudtules jätkub.
9. 5 Euroopa riiki ei anna Ukrainale välja sõjaväest kõrvale hoidjaid.
10. Armeenia ratifitseerib Rahvusvahelise Kriminaalkohtu Rooma statuudi.
11. Pisu Venemaal olevast võõrtööjõust.
12. Veel numbreid Venemaa raskustes olevast sõjatööstusest.
13. Paljud riigid saavad Ukraina abistamiseks rohkem ära teha – teatas üks Eesti minister.
14. Saksamaa kantsler kavatseb 20. septembril ÜRO Julgeolekunõukogu avalikul istungil teha karmi Venemaa suunalise kõne.
15. Ameeriklaste kokkuvõte wagneri ja vene kaitseministeeriumi vahelistest vastuoludest.
16. Lühiuudised
1. Eilse droonirünnaku tulemusena Izmaili ja Reni sadamate suunal „külastas” üks Iraani „Shaheed” tüüpi löögidroon taas mõne kilomeetri sügavusele NATO-sse kuuluva Rumeenia territooriumi. Rumeenia välisministeerium kutsus välja Venemaa suursaadiku valeri kuzmini pärast seda, kui kolmas droon tungis Rumeenia õhuruumi. Rumeenia armee leidis Rumeeniast 14 km sisemaal kolmanda drooni. Sõjalised allikad: oht elanikkonnale on reaalne. Rusud poleks saanud nii kaugele lennata, droon pidi olema lennanud alla kukkumise paigani. NATO-l pole teavet, mis viitaks Venemaa tahtlikule rünnakule liitlaste territooriumile, ütles alliansi pressiesindaja Dylan White. Nii kommenteeris ta infot, et Rumeenias leiti drooni jäänused pärast Venemaa rünnakut Ukraina Doonau-äärsetele sadamatele, vahendab Sky News. Tema sõnul jätkab NATO olukorra jälgimist „tihedas kontaktis Rumeenia võimudega”. Sky News märgib, et see on kolmas kord nädala jooksul, kui Rumeenia teatab droonijäänuste tuvastamisest oma territooriumil. Täna öösel teatati plahvatustest Zaporižja ja Dnipro linnas ning Krõvõi Rihi lähedal (droonid). Tabamustest varahommikuks info veel puudus. Tavapärane piiri ja rindelähedaste asulate tihe pommitamine.
2. Ukraina sõjavägi teatas edukast löögist vene KS-701 Tuna tüüpi paadile. See juhtus Musta mere loodeosas. Lisandus täpsem info: 13. septembril Sevastoopolis asuvale Ordžonikidze laevatehasele suunatud rünnaku tagajärjel tabati suurt dessantlaeva Minsk ja allveelaeva Doni-äärne Rostov (mida Kiievi teatel kasutati rakettidega Kalibr Ukraina territooriumi ründamiseks). Oryxi analüüsikeskuse eksperdid märgivad, et esimesed fotod sündmuskohalt näitavad Minski täielikku hävimist, mitte kahjustusi. Tehase pihta tulistati kokku 10 Storm Shadow raketti, neist kolm jõudsid sihtmärgini. Venemaa poolt ametisse nimetatud kuberner Mihhail Razvožajevi sõnul sai rünnakus vigastada üle 20 inimese. Laevad olid seal kuivdokis ja nüüdseks peaks olema vene sõjalaevastiku edasise remondiga päris pikalt keeruline. Lisaks Venemaa kaitseministeerium väidab, et hävitas Mustal merel kolm Ukraina meredrooni, võimalik, sest päeval oli jälle Kertši sild suletud.
Üle vene piiri töötles Ukraina päris tihedalt ja päris palju rõhku läks Valuiki linna suunale, kust peaks läbi minema üks vene poole põhja-lõuna suunalisi logistika ahelaid. Pisu kurtmist tuli ka Brjanski oblastist.
3. Kupiansk-Kreminna: eile suutis vene pool Kupianskist kirdes Sinkivka külale lähemale saada ja pingeline olukord jätkub. Lisaks surutakse piki maanteed Novoselivske küla lähistel Kupianski poole, aga siin eile ei edenetud. Kreminnast edelas asuvas metsaalas suutis vene pool rinnet lükata pisu linnast kaugemale. Kuna vene poolel siin väge jagub, siis on neil võimekus korraga mitmes rindelõigus suruda ja seda pikemalt. Eilse järel kipub arvama, et siin suunal on vene poolele antud käsk veel enne sügisvihmasid suruda maks tugevusega. Eks loodavad jõuda Oskili jõeni, et siis vist tugevam kaitseliin siiagi rajada. Võimekus selleks peaks neil olemas olema (inimeste ja tehnika näol), aga kas nad suudavad piisavalt professionaalselt tegutseda, jääb hetkel vastuseta. Eks seni on pannud imestama, et nii suur hulk vene dessantväge pole ka mitmekordses arvulises ülekaalus suutnud juba kuid edeneda…
4. Siversk: nagu varasematel päevadel: vaid pommitamine, aga seda jagus tihedalt.
5. Bahmut: eile tõstis vene pool rünnakute intensiivsust siingi ja Bahmutist loodes pisu enda positsioone parandati. Bahmutist edelas teatas küll vene pool, et suutis Klisiivkast Ukraina omad välja lüüa ja küla nüüd hallis tsoonis, aga ükski neutraalne vaatleja ja Ukraina blogija ega Ukraina ametlikud uudised seda ei kinnita, sestap kipub vene poole uudise panema fantastika valdkonda. Njah, eilegi lipsas läbi ühe vene blogija uudisekild sealtkandist, et paar maja veel olla nende käes. Küll vist juba igapäevaseks on läinud videod sealt kandist, kus neis viimastes majades vene soldatid järjest kaudtulega pihta saavad. Andriivka pole veel Ukraina kontrolli all, aga lahingud sealt kuni Kurdjumivkani jätkuvad. Siin suunal on Ukraina olnud edukas vene logistikaahela töötleja ja sellest äkki paneb õhtul eraldi loo…
6. Donetsk: Opytnes lahingud jätkuvad ja aktiivsed on mõlemad pooled. Lahingud kipuvad kestma päev läbi. Marinka kandis ikka u 10 vene poole rünnakut päevas aga seni rinne seisab. Kasvanud on uuesti ka mujal vene poole torkimised.
7. Lõunarinne: kahes lõigus lahingud jätkusid, rindejoones suuremaid muutusi ei tuvastanud.
Berdjanski suund: Ukraina on hakanud rohkem suruma rinde Donetski poolsemas osas Novodonetske kandis (Vuhledari ja Velika Novosilka vahel), võimalik, et siin pisu edeneti, aga seda täpsemalt tuvastada ei õnnestunud.
Tokmaki suund: Ukraina väidab, et pisu siingi edeneti aga kaartidelt seda tuvastada ei suutnud. Ju jätkub possakaupa liinide harutamine. Pole ka vene poole vasturünnakud lõppenud ja on kohti, kus rinne võib päevas mitu korda edasi-tagasi kõikuda.
Melitopoli suund: lahingutest info puudus ja rindejoones muutusi ei tuvastanud.
8. Herson: kaudtuleduell ja ikka Ukraina domineerib.
9. Tšehhi võimud ei anna mobilisatsioonist põgenenud mehi Ukrainale välja, ütles riigi justiitsministeeriumi pressiesindaja Vladimir Rzepka, vahendab Idnes. Ta selgitas Euroopa konvendi otsust, mis välistab väljaandmise selliste sõjakuritegude eest nagu sõjaväeteenistusest kõrvalehoidmine, desertöörlus või käsklustele mitteallumine.
Samas märkis Ržepka, et Ukraina kohtud saavad esitada taotluse konkreetse isiku väljaandmiseks. Näiteks võib väljaandmist lubada juhul, kui tuvastatakse, et kodanik võltsis teenistusest vabastamiseks vajalikke dokumente või ostis altkäemaksuga tervislikel põhjustel nn valge pileti.
Peaprokuratuur teatas, et nad ei ole veel saanud Kiievist ametlikke taotlusi Tšehhi Vabariigi kodanike kohta, kes hoiavad kõrvale Ukraina relvajõudude teenistusest. Idnese sõnul elab vabariigis umbes 90 tuhat ukrainlast, kes „teoreetiliselt võiksid sõjaväes teenida”.
Varem teatasid Poola, Austria, Saksamaa ja Ungari, et keelduvad Ukrainale välja andmast sõjaväest kõrvalehoidjaid. Varssavi selgitas, et selliste inimeste väljaandmise menetluse käivitamiseks peab Ukraina andma igaühe kohta välja rahvusvahelise vahistamismääruse. Poola piiriteenistuse andmetel on alates sõja algusest riiki sisenenud umbes 80 tuhat sõjaväeealist ukrainlast.
Austrias väljendasid nad end kategoorilisemalt. „Me ei tee seda kunagi. See oleks katse sekkuda meie varjupaigasüsteemi ja meie suveräänsusse. Keegi ei saa isegi arvata, et Austria sellega nõus on,” teatas siseministeerium. Ministeeriumi andmetel elab Austrias 14 tuhat ajateenistuseks sobivat ukrainlast. Nad on registreeritud pagulastena.
Samuti keeldus Saksamaa mobilisatsiooni eest Ukrainasse põgenenud mehi välja andmast. Ametivõimud teatasid aga valmisolekust altkäemaksuga ajateenistusest kõrvale hiilinud välja saata. Saksamaa siseministeeriumi andmetel on riiki jäänud üle 184 tuhande pärast sõja algust saabunud Ukraina meest vanuses 18–60 aastat.
Ungari peaministri asetäitja Zsolt Schemien kinnitas, et riiki põgenenud Ukrainast pärit sõjaväest kõrvalehoidjad võivad end turvaliselt tunda. „Me ei testi pagulasi, et näha, kas nad sobivad sõjaväeteenistusse. Ungari ei anna neid Ukrainale üle. Iga pagulane on Ungaris vaba inimene, kes võib ise otsustada, kas jääda siia, minna läände või naasta,” ütles ta.
Septembri alguses ütles Ukraina parlamendi Ülemraada Rahva teenri fraktsiooni juht David Arahhamia, et võltsitud teenistuskõlbmatuse tunnistuste abil välismaale reisinud mehed võidakse Ukrainale välja anda ja karistada vastavalt seadusele.
Riikliku julgeoleku- ja kaitsenõukogu sekretär Aleksei Danilov märkis, et Kiiev avalikustab neid aidanud sõjaväe-meditsiinikomisjonide töötajate ja arstide nimed.
Pärast Venemaa sissetungi kuulutas Ukraina president Vladimir Zelenski välja üldmobilisatsiooni ja keelas 18–60-aastastel meestel riigist lahkumise. Tänavu augustis teatas kaitseministeerium, et mobilisatsiooniplaan pole veel valminud ning lähiajal tõstatab ministeerium ajateenistuse taseme tõstmise teema.
10. Armeenia ratifitseerib Rahvusvahelise Kriminaalkohtu (ICC) Rooma statuudi „täielikult”, ütles peaminister Nikol Pašinjan. Tema sõnul on vastav „poliitiline otsus” tehtud ja seda muuta ei saa. „Valitsus saatis Rooma statuudi parlamendile. <…> See ei ole samm Venemaa vastu, vaid on seotud meie julgeoleku küsimustega,” rõhutas ta.
Pašinjan meenutas, et Armeenia alustas ratifitseerimisprotsessi 2022. aasta detsembris. „Kahjuks toimus Venemaa ja Rahvusvahelise Kriminaalkohtu suhete kontekstis kahetsusväärne kokkusattumus,” märkis ta, mis tähendas, et märtsis andis Haagi kohus välja Venemaa presidendi vladimir putini ja ombudsman marialvova-belova vahistamismääruse kahtlustatuna Ukraina laste ebaseaduslikus väljasaatmises .
„Muidugi mõistame, et kujunemas on negatiivne või murettekitav kontekst, kuid me ei saa külmutada oma suhteid ja kohustusi teiste partnerite ees,” ütles Pašinjan intervjuus Armeenia avalik-õiguslikule televisioonile. Ta lisas, et Armeenia soov statuut ratifitseerida on tingitud „pingetest” Aserbaidžaani piiril. „Ratifitseerime, sest tahame, et 2022. aasta septembri sündmusi, 2021. aasta mai sündmusi (Mägi-Karabahhi eskalatsioonihetki – TMT) uuriks Rahvusvaheline Kriminaalkohus,” rõhutas Pašinjan. Tema hinnangul „võib see avaldada olulist mõju riigi julgeolekutaseme tõstmisele tingimustes, kus CSTO ei ole täitnud ega täida oma kohustusi vabariigi ees.”
Armeenia kirjutas Rooma statuudile alla 1998. aastal. Valitsus pöördus 2022. aasta lõpus konstitutsioonikohtusse seoses dokumendi vastavusega riigi põhiseadusele. Konstitutsioonikohus tegi 24. märtsil positiivse otsuse. Pärast statuudi ratifitseerimist on Armeenia võimud kohustatud putini vabariiki saabumisel arreteerima. Selle kohta palus Moskva välisministeeriumi kaudu Jerevanilt selgitust. Ministeeriumi esindaja maria zahharova märkis, et Venemaa edasine tegevus sõltub saadud vastusest.
Vahepeal ütles välisministeeriumi allikas TASS-ile, et Armeeniat on juba hoiatatud võimaliku Rooma statuudiga ühinemise „äärmiselt negatiivsete tagajärgede” eest. Agentuuri vestluskaaslane selgitas, et Moskva peab Jerevani selliseid plaane putini vahistamismääruse taustal vastuvõetamatuks.
11. Venemaa majandus sõltub miljonitest võõrtöölistest. Nõrk rubla sunnib paljusid otsima võimalusi mujalt. Viimastel kuudel on rubla kurss langenud madalaimale tasemele pärast sissetungi Ukrainasse, mis ekspertide hinnangul võib kaasa tuua miljonite Kesk-Aasia võõrtööliste väljarände Venemaalt.
Venemaa meedias on ilmunud lugusid Venemaalt lahkuvatest migrantidest, kuna nende palga tegelik väärtus on langenud ja summa, mida nad saavad Usbekistani, Tadžikistani ja Kõrgõzstani peredele koju saata väheneb iga kuuga. „Rubla vahetuskursi langus mõjutab Venemaa tööturu atraktiivsust,” ütles Moskva Usbeki diasporaa assotsiatsiooni juht Bakhrom Islamov ajalehele Moscow Times. Uuringus, mille ühendus korraldas augustis enam kui 20 000 Usbekistani töötaja kohta, ütlesid pooled vastanutest, et nad kaaluvad Venemaalt lahkumist pärast seda, kui rubla kurss langeb alla 100 rubla=1 USA dollarist.
Paljud Venemaa majandussektorid sõltuvad Kesk-Aasia töötajatest. Nad töötavad erinevatel ametikohtadel alates kulleritest ja taksojuhtidest kuni ehitustööliste ja puuviljakorjajateni. Väljavool on teravalt tunda kogu riigis, suurendades niigi tõsist tööjõupuudust. Pärast seda, kui kreml teatas mullu septembris „osalisest mobilisatsioonist”, kutsudes Ukrainasse sõdima üle 300 000 noormehe ja suunates miljardeid dollareid ümber relvade, tankide ja rakettide tootmiseks, on Venemaa majanduse mittesõjalised sektorid olnud tööliste näljas.
Värske Gaidari Instituudi uuring näitas, et 42 protsenti Venemaa ettevõtetest on silmitsi tööjõupuudusega, mis on kõrgeim tase pärast selliste uuringute algust 1996. aastal. Samal ajal on ametlik töötuse määr rekordmadal – kõigest 3 protsenti.
Venemaa pikaajaline demograafiline kriis on nii tõsine, et Moskva Kõrgema Majanduskooli (HSE) ekspertide sõnul peab riik igal aastal meelitama ligi 400 000 kuni 1,1 miljonit migranti, et hoida tööealist elanikkonda pikemas perspektiivis stabiilsena. Valuutakriisi tagajärjel töömigrantide väljavoolu ulatust on endiselt raske kindlaks teha. „Seal on migrantide väljavool. Seda on aga usaldusväärse rändestatistika puudumise tõttu väga raske hinnata,” ütles majandusteadlane Nikolai Kulbaka.
Ainsad regulaarselt avaldatavad andmed rände kohta on piiriteenistuse kogutud sisenemis- ja lahkumisandmed, kuid need ei tee vahet korduvatel piiriületajatele, lühireisilt koju naasjatel ega hooajatöölistel, ütleb majandusteadlane ja opositsioonitegelane Vladimir Milov. Veelgi enam, koroonaviirusega seotud reisipiirangud moonutavad ikka veel aastate võrdlust. Enamiku ametlike hinnangute kohaselt on Venemaal töömigrantide koguarv veidi üle 3 miljoni ehk umbes 4–5 protsenti riigi kogu tööjõust.
Tegelikkuses on ilmselt palju rohkem võõrtöölisi, arvestades illegaalse immigratsiooni ulatust (siseministeeriumi andmetel sadades tuhandetes), aga ka laialdast mitteametlikku töötamist madalapalgalistes sektorites. Lisaks on viimastel aastatel kodakondsuse või alalise elukoha saanud sajad tuhanded algselt Venemaale töömigrantidena saabunud inimesed.
Teated sadade tuhandete lahkumiseks valmis olevate inimeste kohta on tõenäoliselt liialdatud, ütleb migratsioonile spetsialiseerunud politoloog Denis Berdakov. Ta usub, et rubla nõrgenemise tõttu võiks Venemaalt lahkuda vaid 5-7 protsenti oskustöölistest. Neil pole lihtsalt kuhugi minna: Kesk-Aasias on töötingimused veelgi hullemad. „Kesk-Aasia pealinnadesse maapiirkondadest saabujatele on elu Dušanbes, Biškekis või Taškendis peaaegu sama kallis kui Moskvas,” ütleb Berdakov. Ta lisab, et Venemaalt lahkujaid ajendavad peamiselt mittemajanduslikud tegurid, näiteks topeltkodakondsus, mis muudab inimese ajateenistuskohustuslikuks. „Põhimõtteliselt eelistavad lihttöölised siiski Venemaale kolida, kui pole ohtu sattuda sõjaväelise registreerimise ja värbamise ametisse,” lõpetab Berdakov. Milov nõustub: „Kesk-Aasias endas pole just palju võimalusi… Seal ei ole õitsvat tööturgu. Venemaa on tegelikult ainus koht, kuhu nad saavad tööd otsima tulla.”
Bahrom Islamov lisab, et tulevikus otsivad rohkem kvalifitseeritud töötajad – insenerid ja kogenud ehitajad – võimalusi sellistest riikidest nagu Kasahstan, Jaapan, Poola ja Suurbritannia. Kõige vähem kvalifitseeritud migrandid jäävad Venemaale.
Majandusminister Maxim Reshetnikov ütles septembri alguses, et Venemaa peaks muutuma migrantide vastu külalislahkemaks. „Peame aktiivsemalt töötama, et meelitada migrante majandusse. Kesk-Aasia on meile väga lähedal – aktiivselt kasvav ja suure tööjõuga piirkond,” tsiteerib TASS teda. Kuid sisserändajate õiguste rühmad väidavad, et neid sõnu ei ole toetatud ühegi teoga. Nad märgivad, et sisserändajad seisavad silmitsi korrapäraste haarangutega nende töökohtades ja eluruumides, politsei sagedaste põhjendamatute dokumentide kontrollimisega ning mõnikord saavad nad isegi sõjaväe registreerimise ja värbamise büroosse ajateenistuse teateid. „Venemaale on migrantide voog. Iga kuuga jääb aga Kesk-Aasiast pärit külastajate arv väiksemaks. Kui olukord ei muutu, võib see Venemaale maksma minna kuni 0,5 protsendipunkti aastasest SKTst,” järeldab majandusteadlane Nikolai Kulbaka.
12. Pärast sõja algust Ukrainaga laekus Venemaa kohtutesse rekordarv kriminaalasju riigikaitse tellimuste rikkumise eest. 2022. aastal kahekordistus nende arv aastatagusega võrreldes ning 2023. aasta 8,5 kuuga algatati sama palju juhtumeid kui kogu 2021. aastal, arvutas Novaja Gazeta.
Tarnehäirete peamised põhjused: sanktsioonidest tingitud komponentide nappus, korruptsioon ja personali puudus. Kriminaalasi algatatakse, kui kohustuste täitmata jätmine on kaasa toonud „ühiskonna või riigi seadusega kaitstud huvide olulise rikkumise”. Muudel juhtudel saab töötaja rahatrahvi, mille määrab föderaalne monopolivastane teenistus.
Kokku on alates sõja algusest riigikaitsekorralduste häirimise eest „rahaliselt karistatud” vähemalt 419 kaitsetööstuse töötajat. Tegelikkuses on rikkumisi rohkem, kuna arvutuse aluseks oli otsuste peale esitatud kaebuste arv.
Põhimõtteliselt ei tule kaitseministeeriumi ülesannetega toime lennundus- ja laevaehitustööstuse töötajad, mis on kõige tihedamalt seotud Lääne osadega. Antireitingu liider on Zvezdotška laevaremondikeskus, kus trahviti 74 töölist. Tehase juhid on korduvalt sattunud kriminaalasjadesse ning 2020. aastal sattus ettevõte sajamiljonilise riigi lepingu rikkumise eest hoolimatute tarnijate registrisse.
Samuti said trahvi vähemalt 39 optika konstrueerimisbüroo töötajat, kes toodavad peaaegu kõiki ülitäpseid relvi rinde jaoks. Kaks kuud enne sõda esitles tehas uut arendust – droonide jaoks mõeldud juhitavat raketti Kh – ja lubas 2022. aasta aprilliks masstootmise sisse seada, kuid siis projektist loobuti, süüdistades selles üht töötajat. Lisaks mahtusid trahvide arvestuses esiviisikusse raketi- ja kosmosekeskus Progress (34 töötajat), tuumaallveelaevade ja diisel-elektriallveelaevade tootja Sevmash (22) ja Uralvagonzavod (20).
Riigi kaitsekorra korduva häirimise korral ähvardab trahvitud töötajaid kriminaalsüüdistus ja kuni 10-aastane vangistus. Pikale veninud sõja tõttu läks enamik kaitseettevõtteid üle kolmevahetuselisele töögraafikule, kuid lõpuks tekkis personali puudus. Tööjõupuudusest kaitsetööstuses hakati rääkima eelmisel suvel: toona prognoosis peaministri asetäitja Juri Borisov, et lähiajal jääb kaitsetööstuses puudu umbes 400 tuhat inimest, kellest 120 tuhat on kõrgharidusega spetsialistid.
Tema prognoosid läksid täide. Ja 2023. aasta aprilliks püstitas personali puudus järjekordse rekordi, olles halvim alates 1996. aastast, selgus Gaidari majanduspoliitika instituudi uuringust. Teine valitsuse tellimuste ebaõnnestumise põhjus on korruptsioon. Juurdluskomitee juht Aleksandr Bastrõkin kaebas mais kaitsetööstuses levinud pettuste üle. „Praegusel riigile raskel ajal lubavad meie ettevõtted kaitsekorraldusi täites korruptsiooni- ja vargusjuhtumeid. Seal pole lihtsalt enam kuhugi minna,” sõnas ta. Eelmisel aastal saatis uurimiskomisjon kohtusse 8700 kaitsetööstuse korruptsioonijuhtumit – 700 võrra rohkem kui 2021. aastal.
13. Ukraina uudistest: paljud riigid saavad Ukraina abistamiseks rohkem ära teha – teatas Eesti minister. Kaitseminister Hanno Pevkur ütles, et lääneriigid „saavad rohkem ära teha”, et Ukrainat toetada, kui Venemaa vasturünnak jätkub. Ta rääkis sellest intervjuus Sky Newsile. Poliitiku sõnul on juhtide „ühine kohustus” tagada Ukrainale toetus, hoolimata sellest, et sõda on kestnud umbes 600 päeva. Ta märkis, et Ukraina vajab seda abi ning Eesti andis sõjaliseks abiks Ukrainale üle 1 protsendi oma SKT-st ning andis ära kõik oma haubitsad. Eesti suunalisi uudiseid kipub Ukraina meedias olema igapäevaselt ja enamasti neid siia ei lisa, kui just mingit olulist uut nüanssi loos pole ja tavaliselt on need ka eestikeelsena leitavad meie uudistes. Seekord oli…
14. Saksamaa kantsler Olaf Scholz kavatseb 20. septembril ÜRO Julgeolekunõukogu avalikul istungil sõna võtta ja öelda, et Venemaa invasioon Ukrainasse on põhjustanud rea ülemaailmseid kriise. Teave selle kohta on Deutsche Welle käsutuses. Väljaande andmetel plaanib Scholz oma kõnes ÜRO Julgeolekunõukogus Venemaaga seoses mitmeid karme avaldusi. Kantsleri nõunike sõnul on julgeolekunõukogu istungi teemaks „rahvusvahelise õiguse jäme rikkumine – peaaegu kõigi liikmete seisukohalt – Venemaa poolt”.
Scholz kavatseb „rääkida kogu maailma üldsusele kõigist selle sõja õudustest, rahvusvahelise õiguse rikkumiste ulatusest” ning rõhutada ka seda, et maailma toidu- ja energiakriisid, aga ka ülemaailmne inflatsiooni kasv on „ainult Venemaa tegevuse tagajärjed”. Veel üks kantsleri kõne teema peaks olema sõjakuritegude eest vastutavate isikute kohtu ette toomine. Allikas liidukantsleri kantseleist ütles väljaandele, et Berliini ja Kiievi vahel, aga ka Euroopa Liidu sees jätkuvad intensiivsed arutelud tulevase rahvusvahelise tribunali formaadi üle. „Oluline on leida formaat, mis esiteks oleks tõhus, teiseks oleks Ukrainale vastuvõetav ja kolmandaks pälviks võimalikult laia rahvusvahelise tunnustuse,” vastas kantsleri nõunik ajakirjaniku küsimusele.
15. Väidetavalt katkestas vene kaitseministeerium ajutiselt wagneri grupi vägede rotatsiooni Süüriasse, kuna teatati vene kaitseministeeriumi jätkuvatest jõupingutustest wagneri operatsioonide allutamiseks Süürias. Prominentne kremliga seotud miliblogija võimendas 13. septembril väidet, et Venemaa kaitseministeerium blokeeris wagneri vägedel Aafrikast pärit isikkoosseisu rotatsiooni läbi Hmeimimi õhubaasi Süürias Latakias, ajendades wagneri vägesid pidama läbirääkimisi Süüria kaitseministeeriumiga, et roteeruda läbi Tiyase lennubaasi. Milblogija väitis, et vene kaitseministeerium kasutas lennurajal sõidukeid, et takistada wagneri lennuki maandumist Tiyase lennubaasi 12. septembril, ning seejärel saatis kohale helikopterid, mis ähvardasid wagneri lennuki alla tulistada. Milblogija väitis, et wagneri juhtkond Süürias võttis ühendust Venemaa kaitseministri asetäitja kindralpolkovnik Yunus-Bek Jevkuroviga, kes lubas lennukil maanduda. Jevkurovi osalemine selles tegevuses ja tema hiljutised reisid Aafrikasse viitavad jätkuvalt sellele, et Venemaa kaitseminister sergei šoigu on tõenäoliselt määranud Jevkurovi jälgima kaitseministeeriumi jõupingutusi wagneri grupi jäänuste alistamiseks.
See Vene kaitseministeeriumi ja wagneri konflikt Süürias viitab sellele, et wagneri grupi elementidel võib endiselt olla ühtne juhtimine ja kaitseministeeriumil on sügav mure wagneri Süüria kontingendi pooliseseisvuse pärast. wagneri võime pidada läbirääkimisi Venemaa ja Süüria kaitseministeeriumi kõrgete ametnikega näitab, et wagneril on tõenäoliselt piisavalt ühtne juhtimine, et tegutseda Venemaa kaitseministeeriumist poolsõltumatult. Venemaa kaitseministeeriumi otsus keelata wagneri Hmeimimi õhubaasi kasutamist ja katkestada vägede rotatsioon viitab sellele, et kaitseministeerium on tõenäoliselt mures wagneri allumatuse pärast Süürias asuva Vene sõjaväe suhtes, kuigi täpsed probleemid on ebaselged. Süürias asuval wagneri kontingendil võib olla parem lahinguvõime kui wagneri kontingendil teistes Aafrika riikides, kuna see on väljaõppe, varustuse ja organisatsiooni kombinatsioon. Kaitseminister võib olla mures ka selle pärast, et Süüria wagneri kontingent oli prigožinile lojaalsem kui teised üksused. Süüria on ainuke riik, kus wagneri grupil on suur kontingent koos suure vene kaitseministeeriumi kohalolekuga ning vene kaitseministeerium pidas wagneri komandöre kinni ainult Süürias ja mitte mujal välismaal pärast 24. juuni mässu.
16. Lühiuudised
„Põhja-Korea on varustanud Venemaad relvadega poolteist kuud,” ütles Ukraina luurejuht Budanov. Tema sõnul saab Vene Föderatsioon 122- ja 152-mm mürske ja Grad MLRS-i jaoks rakette.
Euroopa Parlament tunnistas Lukašenka Ukraina-vastases sõjas putiniga samal tasemel kaasosaliseks ja kutsus Rahvusvahelist Kriminaalkohut välja andma tema vahistamismäärust.
Septembri alguses ütles Albaania esindaja ÜRO-s ajakirjanikele, et 20. septembril on president Vladimir Zelenski oodatud isiklikult osalema ÜRO Julgeolekunõukogu istungil, mis on pühendatud Venemaa sõjale Ukraina vastu.
Kokkuvõte tugineb avalikele allikatele. Allikateks on sõdivate poolte ametlikud teated, avalik meedia, kummagi poole blogijate sõnumid ning kolmandate osapoolte info. Loo autor üritab hoida eraldi fakti, kuuldust ja arvamust. Info kipub enamasti olema vastukäiv või seda varjatakse, sestap tugineb kokkuvõtte lisaks erinevate sõjalist olukorda kajastavate kaartide analüüsil. Vigu juhtub ja parandused teeb järgmise päeva kokkuvõttes. Vabandused ette, et vene riiki, sellega seotud kremlimeelsete isikute nimed on väikse tähega… ja sõna Ukraina igas võtmes suure tähega.
Viimased uudised
Vaata siit elektri hinda tunni kaupa
TOP 10
Loading ...
Kuidas lisada Lõunaeestlase äpp
