Sõja ülevaade: 566. päev – väiksemad muutused rindejoones
Avaldatud: 12 september, 2023
Vastase kaotused. Allikas: https://armyinform.com.ua/ Lõunaeestlane jätkab sõjanduse asjatundja Toomas Piirmanni ülevaatega sündmuste kohta Ukraina sõjas.
Ukraina 12. september 2023:
venemaal pisu rahulikum, väiksemad muutused rindejoones Ukraina kasuks, Mustal mere lääneosas tõuseb Ukraina domineerimine ja Venemaa kütusekriis tanklates hakkab lähenema Moskvale.
1. „Vaid” piiri ja rindelähedaste asulate pommitamine.
2. Mõned droonid Kurski oblastis.
3. Kupiansk-Kreminna: üllatavalt rahulik ehk siis kaudtuleduell.
4. Siversk: „vaikne”.
5. Bahmut: vene poole rünnakute arv pisu tõusis Bahmutist loodes aga Ukraina olla sisenenud väiksesse Andriivka külla.
6. Donetsk: järjest tuleb kinnitusi, et Opytne olla Ukraina kontrolli all ja lahingud jätkuvad lõunasuunal.
7. Lõunarinne: aktiivsed kahes rindelõigus olid mõlemad pooled ja Tokmaki suunal pisu Ukraina edenemine jätkus.
8. Herson: Ukraina domineeris kaudtuleduellis.
9. Ukraina teatas edukast operatsioonist Musta mere gaasi- ja naftapuurimisplatvormide taastamiseks oma kontrolli alla.
10. Ukraina mulaažidest.
11. Gazpromil on üha raskem.
12. Kütusekriis hakkab Moskvale lähenema.
13. Ilma kommentaarideta vene riigiduuma aseesimehe Pjotr Tolstoi intervjuu.
14. Venemaa varjab üha enam oma naftasaaduste ekspordioperatsioone.
15. Lühiuudised
1. Piirduti piiri ja rindelähedaste Ukraina asulate pommitamisega. Seekord oli piiriülene pommitamine „tavalisel” tasemel.
2. Venemaal Kurski oblastis Rylski linnas teatati droonirünnakust ning linnast kostus mitmes kohas plahvatusi. Piiriülest Ukraina kaudtuletöötlust tuvastasin vaid mõnes kohas. Küll lubas Ukraina president kasvatada objektide rünnakuid Venemaal. Venemaa üritas tabada Libeeria lipu all sõitvat tsiviillaeva. „Tänu salastatusest vabastatud luurele teame, et 24. augustil üritas Venemaa Mustal merel mitme raketiga tabada tsiviilkaubalaeva. Need tulistati alla,” ütles Rishi Sunak. Ukraina õhutõrje tulistas Ussisaare lähedal alla vene luuredrooni Forpost. Suht harvaesinev, kuid päris võimekas vene luuredroon. Jätkuvalt arvamusel, et Mustal merel võib miskit pisu eskaleeruda kuna pinget jagub.
3. Kupiansk-Kreminna: jälle rahulikum päev. Tihedam kaudtuletöötlus vene poolelt oli Novoselivske küla lähistel ning piki maanteed Kupianski poole ja selle ümbrust töödeldi. Võib olla proovivad siit uuesti soomusega suruma hakata. Kreminnast edelas asuvas metsaalas kasutas täna öösel vene pool süütemoona, ju siis olukord nende jaoks pisu kriitiline.
4. Siversk: nagu varasematel päevadel: vaid pommitamine aga seda jagus tihedalt.
5. Bahmut: Bahmutist loodes kasvab vene rünnakute arv aga seni need edu pole toonud. Klisiivka tagasi saamise üritused pole ka lõppenud ning üritavad ka Kurdjumivka juures. Küll tuli vene poolelt info, et otsapidi olla Ukraina omad Andriivkas sees.
6. Donetsk: Opytne suunalt enamus infot tuleb läbi vene blogijate ja lahingud jätkuvat Opytnest lõunas. Tundub, et vene poole segadus seal pole veel lõppenud, eks näis, kaugele Ukraina omad siin jõuavad. Küll ei usu, et ees olevasse Donetskisse tahetakse siseneda, aga võimatu pole seegi. Linna reide teha oleks vene poolele paras peavalu. Küll tõusis (vist Opytne pärast) mujal rindelõikudes vene rünnakute arv aga muutusi need rindejoones ei toonud. Loodan, et täpsemat infot Opytne juurest veel tulemas on…
7. Lõunarinne: kahes lõigus lahingud jätkusid ning Robotine-Verbove vahel vaikselt edenemine jätkub.
Berdjanski suund: lahingud jätkusid mõlemapoolsete rünnakutega, rindejoones muutusi ei tuvastanud. Küll jagus vene poole kiitlemist, et kui kangelaslikult ja professionaalselt vastu peetakse.
Tokmaki suund: Ukraina jätkab nii esimese kui teise kaitseliini harutamisega ja olla paaris kohas Verbove-Robotine vahel pisu edenenud. Vene pool üritab oma rünnakutega jõuda uuesti Robotineni aga pole õnnestunud. Njah, seni annavad teada, et nende üksused veel külas sees.
Melitopoli suund: lahingutest info puudus ja rindejoones muutusi ei tuvastanud.
Peaks jätkuma vene poole tehnika arvu kõrge igapäevane kaotuste tase. Vene poolel küll kasvab droonide kasutamine, aga tunda annab, et Ukraina torud ulatuvad kaugemale. Lisaks on siiani näha, et Ukraina kaudtuleüksuste maskeering on tunduvalt parem kui vene poole oma. Ka kipub arvama, et vene poole info sihtmärgist kaudtuleüksuseni jõuab liialt aeglaselt ning võimalik, et ka tulearvestaja (arvutab välja, kuhu peab toru suunama) on liialt aeglane ning Ukraina tabab neid veel enne kaudtule avamist. Ukrainal käib palju sihtmärkide tuvastamisel kaudtuleüksuste jaoks elektrooniliste abivahenditega suunamine, mis annab kiirema ja täpsema reageeringu (eks osa moonagi sellist). Veel kiiret edenemist ei oota, aga septembri lõpuni on pisu aega ning ikka veel pole näinud ei neid kergeid maastikumasinaid ega pontoone.
8. Herson: Ukraina edestab oma kaudtulega vene poolt. Vene poolelt tuli kurtmist, et üritatakse paatidega jõuda Dnepri deltas asuvatele saartele aga need „kubisevat” Ukrainlastest ning igasugune kaudtuletoetus puuduvat. „Lõuna” väejuhatuse pressiesindaja Natalja Humenjuk ütles eile, et viimase 24 tunni jooksul hävitati 6 vene paati, mis üritasid Hersoni piirkonna okupeeritud vasakkaldal saarte vahel manööverdades kaotatud positsioone taastada.
9. Ukraina teatas edukast operatsioonist Musta mere gaasi- ja naftapuurimisplatvormide taastamiseks oma kontrolli alla. Seda öeldakse Ukraina kaitseministeeriumi luure peadirektoraadi pressiteenistuse avalduses. Ukraina sõjaväeluure andmetel sattusid GUR-i eriüksused operatsiooni ühes faasis konflikti Venemaa hävitaja Su-30ga. Lahingkokkupõrke tagajärjel sai Vene lennuk kannatada ja oli sunnitud taanduma.
Lisaks õnnestus Ukraina eriüksustel hõivata juhita lennukirakettide varu ja Neva radarijaam, mis on võimeline jälgima laevade liikumist Mustal merel.
Niinimetatud „Boiko platvormid” on B312 ja B319 gaasipuurimisplatvormid, mida tuntakse kui „Petr Godovanets” ja „Ukraina”. Need platvormid ehitati Krimmi ranniku lähedale aastatel 2010 ja 2012 ning kuulusid Tšornomornaftogazile. Oma mitteametliku nime said nad tänu sellele, et nende omandamise lepinguga tegeles toonane energeetikaminister Juri Boiko.
Objektid paigaldati Ukraina territoriaalvetesse Odessa gaasiväljale, Zmeiny saare lähedale ja 100 kilomeetri kaugusele Odessast. 2014. aastal pärast Krimmi annekteerimist tornid konfiskeeriti ja nimetati ümber „Krimm-1” ja „Krimm-2” ning 2015. aasta detsembris viidi need üle Golitsõni väljale Krimmi ranniku lähedal.
10. Venemaa võimud on korduvalt teatanud Ukraina sõjatehnika, sealhulgas lääne poolt pakutava sõjatehnika hävitamisest hämmastavas ulatuses. Paljud neist sihtmärkidest on aga spetsiaalselt lahinguväljale paigutatud mulaažid.
Ukraina asendab aktiivselt haubitsaid, tanke, miinipildujaid ja radareid mulaažidega, et sundida vene vägesid droone, rakette ja mürske raiskama, vahendab CNN. Droonide tootmisega tegeleb Ukraina juhtiv kaevandus- ja metallurgiaettevõte Metinvest. „Pärast iga tabamust annab sõjavägi meile rusud. Kui mulaaž hävitati, ei olnud meie töö asjata,” ütles Metinvesti esindaja CNN-ile. Samas, mida kiiremini mulaaž hävib, seda kõrgem on tema sõnul toote kvaliteet: kui liiga kaua vastu peab, naasevad insenerid miskit muutma.
Vene sõjaväelased on Metinvesti esindaja sõnul juba hävitanud sadu mulaaže ja ettevõte ei suuda sõjaväe nõudmistega sammu pidada. Lisaks peab ta tootmist kiiresti kohandama. Algul olid maketid üsna toored ja eesmärk oli vaenlast petta, näidates, et Ukraina relvajõud on tegelikust paremini varustatud. Lääne varustuse tarned sundisid ettevõtet leiutama uusi prototüüpidega sarnaste mulaažide valmistamise viise, seda enam, et Ukrainasse jõuab üha keerukamaid relvi.
„Sõda on kallis äri ja me peame sundima venelasi kulutama raha meie mulaažide hävitamiseks droonide ja rakettidega. Droonid ja raketid on kallid, aga meie mudelid on palju-palju odavamad,” selgitab Metinvesti esindaja.
Nii on praegu Ukrainas kasutusel olev 155-mm haubits M777, mis on kasutuses paljudes NATO riikides, maksab kuni 4 miljonit dollarit ja Metinvest teeb sellest tavalistest kanalisatsioonitorudest 1000 dollari eest maketi.
Praegu sunnib relvade nappus Ukraina sõjaväelasi leidlikkusele. „Püüame ühendada lahingukogemusi sõjalise kavalusega, lollitada vaenlast, leiutada uusi lõkse,” ütles erivägede ülem Juri Mikulyak CNN-ile. Venemaa juhid on hävitatud Ukraina tehnika kogust korduvalt üle hinnanud. Näiteks teatas Julgeolekunõukogu sekretär nikolai patrušev 2023. aasta juunis vladimir putinile, et alates vastupealetungi algusest on ukrainlased kaotanud 246 tanki ning kaitseminister sergei šoigu ütles, et Ukraina relvajõud on kandnud „märkimisväärseid kaotusi”. Kuid tegelikkuses kaotasid Ukraina väed vähem kui kuu ajaga ligi kuus korda vähem tanke. Samal ajal ütles putin ise, et Venemaa hävitas Kiievi lähedal „viis Patrioti kompleksi”, kuigi Ukrainal oli neist vaid kaks.
11. Vene valitsus on kavandanud Hiinale vene gaasi hinna edasist langetamist, vahendab Reuters, viidates 2024. aasta eelarve koostamise raames koostatud ministrite kabineti sisedokumentidele. Tänavu maksavad Gazpromi tarned, mida teostatakse 2019. aastal käivitatud Power of Siberia torujuhtme kaudu, Hiinale 297,3 dollarit tuhande kuupmeetri kohta. See on 40 protsenti madalam hind, mida maksavad kliendid Türgis ja Euroopas: nende jaoks maksab sama gaas 501,6 dollarit tuhande kuupmeetri eest.
Järgmisel aastal tõuseb Hiina allahindlus valitsuse prognooside kohaselt 46 protsendini: Siberi gaas maksab 271,6 dollarit tuhande kuupmeetri kohta ning Türgi ja Euroopa jaoks 481,7 dollarit. 2023. aasta lõpuks peaks Gazprom Hiinasse pumpama 22 miljardit kuupmeetrit gaasi ning järgmisel aastal plaanitakse tarnemahtu suurendada 30 miljardi kuupmeetrini. See aga kompenseerib vaid kuuendiku varasemast ekspordist Euroopa Liitu, mis haripunktis ulatus 170–180 miljardi kuupmeetrini aastas.
Sellest ajast peale on tarned Gazpromi kunagisele põhiturule kokku kukkunud rohkem kui 7 korda. Jaanuaris-juunis tarniti Venemaalt Euroopasse 12 miljardit kuupmeetrit gaasi ja kui pumpamise tempo jätkub, siis aasta lõpuks on nende kogumaht miinimum alates 1970ndate aastate teisest poolest. Selle tulemusena võivad Gazpromi tulud Euroopa turul kahaneda neli korda, prognoosib BCS-i analüütik Ronald Smith. See mõjutab veelgi ettevõtte bilanssi, mis sai 2022. aasta teisel poolel pärast gaasi katkemist peaaegu kõigis Euroopa riikides 1,3 triljoni rubla (12,75 miljardit eurot) puhaskahjumit.
2023. aasta jaanuaris-juunis suutis Gazprom saavutada kasumi, mis aga osutus 8 korda väiksemaks kui aasta varem samal perioodil – 296 miljardit rubla (2,9 miljardit eurot) 2,5 triljoni (24,5 miljardi euro) vastu.
Samal ajal muutus ettevõtte vaba rahavoog negatiivseks: põhitegevuse tulud (681 miljardit rubla/6,7 miljardit eurot)) katsid napilt poole kapitaalehituse tasumise kuludest (1,3 triljonit rubla/12 miljardit eurot). Sularahapuuduse likvideerimiseks kulutas Gazprom oma kontodel kaks kolmandikku oma sularahareservidest: 2 triljonist rublast (19,6 miljardit eurot), mis oli kogunenud enne sõja algust, oli 1. juuliks 2023 alles vaid 683 miljardit rubla (6,7 miljardit eurot).
Kogu Venemaa gaasistrateegia „on osutunud ennast hävitavaks ja täielikuks läbikukkumiseks,” ütleb Bruegeli analüütik Simon Tagliapietra: „kreml arvas, et kasutades gaasi EL-i vastu relvana, saavutavad nad Ukraina toetuse kohese vähenemise, kuid see osutus täiesti valeks.” vene gaasi osakaal Euroopa turul on langenud 2021. aasta alguse pea poolelt 10 protsendile, arvutas Bruegel. Samal ajal püsib laos gaasi hulk rekordtasemel ning ettevalmistused talveks on lõppenud kuid enne tähtaega. „Venemaa on kaotanud oma staatuse peamise ülemaailmse gaasi eksportijana ja kaotanud selle igaveseks,” ütleb Tagliapietra.
12. Venemaa lõunapiirkondi haaranud kütusekriis läheneb enesekindlalt Moskvale. Pärast Rostovi, Astrahani piirkondi, Stavropoli ja Krasnodari alasid hakkas Venemaa Föderatsiooni keskosa tanklatest kaduma diislikütus. Nagu Mash kohalikele elanikele viidates teatab, tekkis Lipetski, Tuula, Tšuvaššia, Tatarstani ja Mari El-i tanklates diislipuudus.
Tuula ühes bensiinijaamas müüakse kütust ainult juriidilistele isikutele ja AI-92 bensiini antakse kupongide abil. Tšuvaššias tõusis ühes eratanklas diislikütuse hind 80 rublani (80 euro senti) liitri kohta.
Valitsus süüdistab kütusekriisis „halle eksportijaid”, kes ostavad eelarvest subsideeritud bensiini ja diislikütust kodumaise hinnaga ning ekspordivad need siis välismaale ja müüvad välisvaluuta eest. Energeetikaministeeriumi juht Nikolai Šulginov on sellise variekspordi mahuks hinnanud aasta algusest mitmele miljonile tonnile. Ta meenutas, et valitsuskabinet kavatseb keelata naftasaaduste vaba ekspordi: bensiini ja diislikütust saavad välisvaluuta vastu kaubelda vaid piiratud arv ettevõtteid, mille nimekiri on praegu kinnitamisel.
Alates aasta algusest on bensiini hulgihinnad Venemaal tõusnud üle 70 protsendi ning suvel levis „tuli” diisliturule, mis on juuli algusest kallinenud ligi 40 protsenti. Hulgimüügis hakkas diislikütuse liiter maksma üle 70 rubla, kuid ajaloo rekordhindadega kütust osutus võimatuks osta: Lõuna föderaalringkonna piirkondlikud naftabaasid vähendasid või peatasid tarne täielikult, teatasid turuallikad Reutersile. Naftakauplejate arvates tekitavad kütusepuuduse kunstlikult naftafirmad. Neil on 2 miljonit tonni bensiini ja 3 miljonit tonni diislikütust, kuid naftatöötlejad ei kiirusta neist loobuma, kuna kõrged hinnad tähendavad neile eelarvest 1. septembrist toetuste vähenemist. „Hinnad ainult tõusevad,” ütleb Reutersi allikas ühest naftaettevõttest. „Sellises olukorras ei müü keegi – nad hoiavad seda viimaseni.”
13. Sõda Ukrainaga kestab veel kaks kuni kolm aastat, ütles vene riigiduuma aseesimees Pjotr Tolstoi intervjuus ajaveebis Vjatšeslav Manutšarovile. „Mulle tundub, et veel kaks või kolm aastat, sest see pole kiire. See on tõsine vastupanu. Vaenlane on tõsine. Ja ei saa alahinnata tõsiasja, et tänapäeval varustavad neid (Ukrainat) relvadega praktiliselt kõik riigid,” ütles Tolstoi. Ta tunnistas, et „kõik inimesed on vihkamisest ja sõjast vaimselt väsinud”, kuid see on selle hind, et „Venemaa ei tunneks end alandatuna”.
Tolstoi sõnul maksab Ukraina kallilt ka poliitika eest, mida ta pärast NSV Liidu lagunemist ajab. „Nende soov on olla esmalt nii Venemaa kui ka Euroopaga; siis – ainult Euroopaga; ja saada siis „Venemaa-vastaseks” – kogu see trajektoor läheb neile kalliks maksma. <…> Mingi Ukraina tuleb, Ukrainat ei tule – antud juhul see mind eriti ei häiri. Vaatame, kas see säilib või mitte,” ütles saadik. Samas leiab Tolstoi, et neid meetodeid, mida sõja ajal kasutatakse, ei tohiks pärast sõja lõppu kasutada. „Peame inimesi veenma, nendega koostööd tegema, jätma need „transukrainlased” ilma argumentidest, mille nad on enda jaoks välja mõelnud selle kohta, et nad peaaegu leiutasid ratta. Peame sellega süstemaatiliselt töötama,” sõnas ta.
Küsimusele, miks Ukraina valis lõpuks eurointegratsiooni tee ja avaldas soovi NATO-ga liituda, vastas Tolstoi, et nende protsesside põhjused peituvad NSV Liidu kokkuvarisemises.„«Kaotasime oma riigi 1991. aastal. Oleme jätnud kasutamata võimaluse, et kümned miljonid inimesed saaksid elada ühes riigis. See riik ei tekkinud Lenini ja Stalini pliiatsiga nagu Ukraina, vaid vallutuste ja töö, meie esivanemate põlvkonna, sealhulgas vere kaudu,” ütles saadik.
Tema sõnul on „Venemaa investeerinud nn rahvusvabariikidesse kollektiivselt rohkem, kui nad kogu oma eksisteerimise jooksul tootnud on.” „See tähendab, et ilma Venemaata poleks… Jah, võite neid kõiki loetleda: ei Kasahstan, Usbekistan, Aserbaidžaan ega Armeenia. <…> Ma isegi ei räägi ühestki Balti riigist. Seetõttu on see viha ja tänamatus, mida Venemaa täna lõikab, 80ndate lõpus ja 90ndatel tehtud vigade tagajärg,” märkis Tolstoi. Samas hoiatas ta, et kõik rahvad, „kes täna saatuse tahtel elavad endise Vene impeeriumi territooriumil, ei lähe kuhugi ega saa kunagi elada Venemaast eraldi.”
Päev varem ütles Ukraina president Vladimir Zelenski, et valmistub pikaks sõjaks Venemaaga. Tema arvates kaotab selles vladimir putin. „Pole vahet, kas 60% või 70% venelastest toetab teda. Ei, tema majandus kaotab,” selgitas Zelenski. Ta märkis ka, et Ukraina relvajõud intensiivistavad rünnakuid Venemaal ja seejärel hakkavad selle elanikud esitama ebamugavaid küsimusi armee suutmatuse kohta neid kaitsta.
14. Venemaa varjab üha enam oma nafta- ja naftasaaduste ekspordioperatsioone, et takistada lääneriikidel sanktsioonide elluviimise jälgimist. Teises kvartalis veeti merel vähemalt 47 miljonit barrelit tankeritega, mis lülitasid välja transpondrid, mis võimaldavad aluse asukohta määrata. Seda tõendab S&P Globali tehtud analüüs. Võrreldes meretranspordi kogumahuga pole seda palju (aprillis-juunis eksportis Venemaa Rahvusvahelise Energiaagentuuri andmetel 7,3–8,3 miljonit barrelit naftat ja naftasaadusi päevas), kuid see on üle kolme korra suurem kui esimeses kvartalis – 15 miljonit barrelit. Aasta tagasi, 2022. aasta teises kvartalis, laaditi vaikselt ümber vaid paar miljonit barrelit.
Meretranspordi praktikas pole ebatavaline, et väikesed tankerid saavad naftat sadamast transportida, viies selle üle supertankerile, mis seejärel läheb pikale teekonnale. Juhtub, et seda tehakse ka väljalülitatud transpondritega, kuigi sellised toimingud on tüüpilised peamiselt sanktsioneeritud tarnete puhul. Kuid ikkagi on Venemaa tegevus siin eriti märgatav (täpsemalt varjatud): S&P andmetel moodustas teises kvartalis Venemaa nafta pool maailma salajastest ümberlaadimismahtudest.
Venemaa majandusvööndis teostati teises kvartalis väljalülitatud transpondritega laevalt pardale 394 ümberlaadimist, eelmises kvartalis oli neid 266. Kui aasta alguses moodustas Venemaa sellistest operatsioonidest maailmas umbes poole, siis aprillis-juunis juba kaks kolmandikku.
Naftatarnete allika varjamine võimaldab Venemaal müüa seda riikidesse, kes on impordi täielikult keelanud, väidavad konsultatsioonifirma Windward analüütikud: „Vene nafta on vaatamata sanktsioonidele endiselt oma teed Euroopasse leidmas.”
Kuid David Tannenbaum Blackstone Compliance Services’ist usub, et varjatud operatsioonide peamine eesmärk on jätkata Lääne kindlustus- ja finantsteenuste saamist, hoolimata sellest, et nafta müük ületab G7 ja Euroopa Liidu kehtestatud 60 dollarit barreli kohta. Nagu näitab S&P Globali analüüs, oli 93 tankerist, mis osalesid teises kvartalis Venemaa majandusvööndis salajases nafta ümberlaadimises, 43-l Londonis asuva kinnisvarakindlustusandjaid ühendava organisatsiooni International Group of P&I Clubs kindlustus.
15. Lühiuudised
Rubla tõusis tuntavalt peale kremli täiendavaid kapitali väljaveo keelde Venemaalt. Piir pandi isegi rubla ülekannetele välismaale. Tänu selle tõusis rubla kurss 117 rublalt euro eest 102-le rublale euro eest. 14.-22. septembrini suurendab vene keskpank ise jüaani müüki reservidest 10 korda. Arvatavalt võetakse ette rubla toetamiseks täiendavaid süsteemseid meetmeid, aga ei kipu uskuma, et see lõplikult rubla kurssi päästab…
(Reuters) – Põhja-Korea liider Kim Jong Un külastab lähipäevil Venemaad riigi presidendi vladimir putini kutsel, teatas kreml esmaspäeval. Venemaa presidendi pressisekretär dmitri peskov nimetas eelseisvat visiiti „täisformaadiliseks”, mille käigus räägitakse eelkõige kahepoolsetest suhetest, ega välistanud, et riigipead võivad vajadusel ka üks-ühele suhelda. Njah, kõlakas tuli, et Põhja-Korea ajavat juba relvastuse hinda üles…
Nelja USA ametniku sõnul on nad peaaegu heaks kiitmas kobarpommidega pakitud pikema tegevusmaa rakettide saatmist Ukrainasse, mis annab Ukrainale võimaluse tekitada märkimisväärset kahju sügavamal Venemaa okupeeritud territooriumil.
Rosgvardia värbavat varem vangistatud endisi wagneri grupi võitlejaid. Venemaa opositsiooniväljaanne iStories teatas 11. septembril, et varem vangistatud endiste wagneri võitlejate sugulased paljastasid, et mõned nende sugulased said pärast mitmeid teste ja tunnistusi kutse Rosgvardiasse (tegeleb põhiliselt sisejulgeolekuga) teenistusse.
USA ja Armeenia väed alustasid 11. septembril Armeenias ühiseid sõjalisi õppusi. Armeenia kaitseministeerium teatas, et USA ja Armeenia ühisõppused „Eagle Partner 2023” valmistavad Armeenia vägesid ette rahvusvahelistel rahuvalvemissioonidel osalemiseks ning kestavad 20. septembrini. 85 USA ja 175 Armeenia sõdurit osalevad õppustel Jerevani lähedal Zari ja Armaviri polügoonil. „Eagle Partner 2023” toimub Moskva ja Jerevani vaheliste suhete pingestumise ning Armeenia ja Aserbaidžaani vägede vahel Mägi-Karabahhis teravnevate pingete taustal.
Venemaa kohalikest valimistest pole miskit huvitavat kirjutada, läksid need „nagu ikka”. Njah, mitmetest valimisjaoskondadest anti võitjatest teada juba enne valimisaja lõppu, okupeeritud aladelt leiti massiliselt uusi inimesi jne.
Kokkuvõte tugineb avalikele allikatele. Allikateks on sõdivate poolte ametlikud teated, avalik meedia, kummagi poole blogijate sõnumid ning kolmandate osapoolte info. Loo autor üritab hoida eraldi fakti, kuuldust ja arvamust. Info kipub enamasti olema vastukäiv või seda varjatakse, sestap tugineb kokkuvõtte lisaks erinevate sõjalist olukorda kajastavate kaartide analüüsil. Vigu juhtub ja parandused teeb järgmise päeva kokkuvõttes. Vabandused ette, et vene riiki, sellega seotud kremlimeelsete isikute nimed on väikse tähega… ja sõna Ukraina igas võtmes suure tähega.
Viimased uudised
Vaata siit elektri hinda tunni kaupa
TOP 10
Loading ...
Kuidas lisada Lõunaeestlase äpp
