Sõja ülevaade: 514. päev – Odessa pommitamine jätkus, Poola viib väed idapiirile
Avaldatud: 22 juuli, 2023
Foto: https://twitter.com/GeneralStaffUA Lõunaeestlane jätkab sõjanduse asjatundja Toomas Piirmanni ülevaatega sündmuste kohta Ukraina sõjas.
Ukraina 22. juuli 2023:
Odessa pommitamine jätkus, Kupiansk-Kreminna rindel pisu vene pool edenemist jätkab ning Ukraina Bahmuti ümber, Donetski rindel väike vene poole edenemine ja lõunarindel pisu vaiksem.
1. Ikka Odessa ja piiriäärsete Ukraina asulate pommitamine.
2. Plahvatuste arv venemaal oluliselt vähenes ja vene pool väidab, et ootab Ukraina rünnakut üle piiri.
3. Kupiansk-Kreminna: tugev vene poole surve vähemalt viies suunas jätkus ja vene pool laiendas sillapead teisel pool Zerebetsi jõge.
4. Siversk: lahinguid ja rindejoones muutusi ei tuvastanud.
5. Bahmut: Bahmutist põhja ja loode pool jätkab Ukraina kaeviku kaupa edenemist.
6. Donetsk: vene poole rünnakud paaris lõigus jätkusid ning pisu üllatusega Pobieda küla juures ühe põllulapi enda kontrolli alla said.
7. Lõunarinne: tundub, et eile siin rindel kummagi poole aktiivsus pisu vähenes, kaudtuld ikka jagus.
8. Herson: Antonovski sillapea püsib.
9. Krimmi sild tuleb hävitada, ütles Ukraina president Volodõmõr Zelenski.
10. pisu putini mõttemaailma uitamisest kaasamõtlemiseks.
11. venemaa keskpanga prognoos selleks aastaks.
12. pisu erastamisest putini moodi ehk erastamine vol 2.
13. Navalnõid proovitakse eluks ajaks vangi jätta.
14. vene sõjablogija girkin (õige nimega strelkov) võeti kinni.
15. Lühiuudised
1. Odessa sai eile mitmeid raketirünnakuid ning põhiliselt tabati sadama piirkonda. Olla ka palju vilja ja herne varusid hävinenud. vene pool muidugi teatas, et Odessa sadama kaudu veetakse Ukrainale relvi ja selle pärast pommitavadki (njah, seni olid nende inspektorid vilja vedavaid laevu kontrollimas). Lisaks üritati tabada Zatokas asuvat raudteesilda Rumeenia suunal, aga õnneks ei tabatud seda. Piiriäärsete Ukraina asulate tihe pommisadu jätkus ja pisu üllatati ning isegi rakette mitme küla suunal teele saadeti. vene pool väidab, et Poola mobiilinumbritega kõnekaartide arv tõusis vene piiri lähistel kõrgeks, olla Ukraina hakanud evakueerima kuni 200 000 inimest piiri lähistelt ning mitmest rahvusest palgasõdurite arv olla siin kõrgele tõusnud. Lisaks toodavat siia nii tanke kui muud relvastust ja kahtlustavad suuremad rünnakut venemaa suunal.
Kui nüüd laseks pisu mõttel lennata: vene, valgevene, tsetseeni jne rahvusest kiire soomusrusikas võib teha „wagnerit” ja võtta kreml ära. Võib-olla piisaks ka näiteks Belgorodi, Brjanski ja Kurski ära võtmisest. Isegi kui suurem reid sügavusse teha, siis kuskilt peab vene pool rohkem väge nende oblastite kaitseks tooma. Unistada ikka võib…
2. vene poole kurtmist oli eile vähe, vaid mõnes kohas olla kostnud plahvatusi.
3. Kupiansk-Kreminna: vähemalt viiel suunal vene poole tugevad rünnakud jätkuvad. Kupianskist kirdes pole vene poole rünnakud veel edu toonud, sest siin peaks olema päris tugev Ukraina kaitseliin. Küll on hõredamalt Ukraina üksusi rinde keskosas ja Masjutivka küla juures suutis eile vene pool üle Zerebetsi jõe laiendada oma sillapead alaks 2,5×2,5km. Lisaks surus sealt põhja pool osa Ukraina üksusi jõe idakaldalt läänekaldale. Hetkel veel selle sillapeaga läbimurret tulemas ei arva, sest lintidel soomustehnika liikumine (kui seal sildu tervena ära ei anta ning pontoonsillad suudetakse ära lasta) üle 100 km on päris kulukas ning peatset hooldust/remonti nõudev. Lisaks väheneb see võimekus maastikul liikudes. Ühe põllulapi kuni 1x1km sai vene pool kätte Torskest kirdes. Jätkuvalt arvab, et siin vene poole surve kasvab ning Ukraina peab siia tooma reserve juurde. Küll puudub teadmine, kui head kaitserajatised suutis Ukraina siia suunale teha.
4. Siversk: rünnakuid ja rindejoone muutust ei tuvastanud.
5. Bahmut: eile kaeviku kaupa Ukraina oma edenemist nii Bahmutist kirdes kui edelas jätkas. Väidetavalt on eilsest Klisiivka külas Ukraina üksused sees, aga terve küla üle kontrolli veel polevat. vene pool väidab, et sealsed kõrgustikud sai Ukraina väga valusa hinnaga. Vähemalt ühte sellist videot sealt kandist olen näinud.
6. Donetsk: Pervomaiske ja Marinka ründamine jätkus tulemuseta. Küll suutis vene pool pisu parandada oma seisu Pobieda küla juures Marinkast lõunas ja vähemalt ühe väiksema põllulapi enda kontrolli alla sai. Miskit olulist ohtu see siiski juurde ei too. Küll kurdab vene pool juba teist päeva, et Ukraina muutub Vuhledari juures järjest aktiivsemaks. Nagu Kupiansk-Kreminna lõigul, siis siingi on vene väge piisavalt suurema surve avaldamiseks, jagub ka dessantväelasi. Pisu aitab Ukraina poolt parem õhuluure ja seega käib väga tihe vene tagalaala töötlus ning loodab küll alles sügiseks vene poole toetuselemendi kriitlisele tasemele jõudmist. Vuhledarist Musta mere suunas suurem rünnak ei tundu reljeefi ja veekogude pärast väga perspektiivikas olevat, aga mine sa tea.
7. Lõunarinne: eile kummaltki poolelt pisu surve langes. Põhjust ei tea ja hetkel arvama ka ei hakka. Suuremaid muutusi rindejoones ei tuvastanud. Küll jätkab Ukraina täpsema kaudtulega kõige olulise „ära noppimist”. Ikka mõni ka kamikaze drooniga. Sevastoopolis oli linnas üks suurem plahvatus. Põhjus teadmata. Hetkel on rindel paras pusimine, eks selle kõva vene kaitseliini lahti harutamine lihtne pole. Seni siiski teadmata Ukraina pealöögi suund ning kipub arvama, et miskit üllatust siiski Ukrainal plaanis on. Eks hetkel põhirõhk vastase kulutamisel lootuses, et kuskilt seetõttu vene poolel king pitsitama hakkab.
8. Herson: Antonovski sillapea püsib. No ei saa vene pool sellest jagu, üritab kõige käepärasega pommitada, soomuse ja jalaväega enam ei üritata.
9. Krimmi sild tuleb hävitada, ütles Ukraina president Volodõmõr Zelenski. Ta rõhutas, et Kiievi jaoks „on see vaenlase rajatis, mis on ehitatud väljaspool seadust, rahvusvahelist õigust ja kehtivaid norme”. “„See on meie eesmärk. Ja iga sihtmärk, mis toob sõda, mitte rahu, tuleb neutraliseerida,” ütles ta Aspeni julgeolekufoorumil esinedes. Zelenski rõhutas, et Krimmi sild ei ole lihtsalt „väike logistiline tee”, mille abil saavad vene väed laskemoona ja militariseerivad kogu poolsaare.
Zelenski arutab praegu USA liidri Joe Bideniga ATACMS-i rakettide tarnimist laskekaugusega kuni 300 km, ütles USA presidendi riikliku julgeoleku nõunik Jake Sullivan. Tema sõnul on USA Ukrainale uute relvade tarnimise küsimuses valmis „riski võtma”, kuid lõplikku otsust veel pole. „Kas me lõpuks ATACMS-i anname või mitte, on presidendi otsustada. Ta rääkis sel teemal president Zelenskiga. Nad jätkavad arutelu,” ütles Sullivan. Varem kirjutas Wall Street Journal, et Valge Maja on lähedal nende rakettide tarnimise heakskiitmisele ning Kiiev on juba saanud selles osas „positiivseid signaale”. Ka arvamusel, et Kertsi sild tuleb „ära lasta”. Lisaks ka teised maaühenduse sillad põhja poolt.
10. Pisu putini mõttemaailmast kaasa mõtlemiseks: putin teatas Poola plaanidest haarata Ukraina lääneosa. Tema sõnul loodavad Poola võimud „naasta, nagu nad usuvad, oma ajaloolised territooriumid”. Nii reageeris putin välisluureteenistuse direktori sergei narõškini kõnele Julgeolekunõukogu istungil, kes rääkis „Poola juhtkonna” plaanidest „kontrollida Ukraina lääneosa territooriume, paigutades sinna oma väed”.
putin peatus sel teemal pikemalt ja kommenteeris „Poola-Leedu-Ukraina ühenduse” loomise plaane. Tema sõnul kavatseb Poola seda allianssi kasutada Lääne-Ukraina okupeerimiseks. „Lõppude lõpuks on väljavaade ilmne – kui Poola üksused sisenevad näiteks Lvivi või muudele Ukraina territooriumidele, siis nad jäävad sinna. Ja nad jäävad igaveseks,” ütles putin. Seejärel süvenes putin ajaloolistesse analoogidesse, tuues näitena, kuidas 20. sajandil sai Poola „ajaloolised venemaa provintsid”, Tšehhoslovakkia koosseisu kuuluva piirkonna. Lisaks nimetas putin Poola läänealasid „Stalini kingituseks”. „Meie sõbrad Varssavis on selle unustanud, tuletame teile meelde,” ütles ta.
Tänane Kiievi „režiim” on riigipea sõnul „valmis kõigeks”, et „eksistentsi pikendada”, sealhulgas inimeste ja maaga „kauplemiseks”. „Reeturid on endiselt valmis välisomanikele „väravad avama” ja Ukrainat taas maha müüma,” ütles ta. „Mis puutub Poola liidritesse, siis arvatavasti loodavad nad moodustada mingisuguse koalitsiooni „NATO vihmavarju” all ja sekkuda otse Ukraina konflikti, et siis „rebida” endale suurem tükk, et võita tagasi, nagu nad arvavad, oma ajaloolised territooriumid – tänane Lääne-Ukraina. Teatavasti unistavad nad ka Valgevene maadest,” ütles putin. Ta andis narõškinile ülesandeks järgida Poola plaane.
Njah, vist eelnev täiendavaid kommentaare ei vaja…
11. venemaa pank naaseb pärast mitmekuulist pausi oma rahapoliitika karmistamise juurde vastuseks rubla järsule odavnemisele, mis tõotab majandusele sõja algusest saadik tugevaimat inflatsiooni kiirenemist. Keskpanga direktorite nõukogu otsustas reedel, 21. juulil toimunud koosolekul tõsta baasintressimäära korraga 100 baaspunkti võrra – kuni 8,5% aastas. Keskpanga kurss on püsinud muutumatuna alates eelmise aasta septembrist ning selle tõus oli esimene pärast sõja algust.
„Inflatsioonisurve kasvab,” sealhulgas rubla nõrgenemise tõttu, märgib vene föderatsiooni keskpank oma teates. Seni hindab Rosstat aastaseks inflatsiooniks tagasihoidlikku 3,9%, kuid „praegune hinnakasvutempo, sealhulgas lai valik stabiilseid näitajaid, on aasta baasil ületanud 4% piiri ja jätkavad kasvu,” kirjutab keskpank. Tema prognoosi kohaselt võib aasta lõpuks inflatsioon kiireneda 5-6,5 %ni (varasem prognoos oli 4,5-6,5%). Samas ei ole võimalik seda 2024. aastal seatud 4% juurde tagasi viia, tõdeb regulaator. Tema prognoos on 4,5-5,4% (enda prognoos kisub pigem 7,5-9,0% kanti).
Alates aasta algusest on dollar ja euro kallinenud rubla suhtes ligi 30% ning juulis uuendasid maksimumväärtused alates Ukraina sissetungi esimeste päevade paanikast: vastavalt 93,85 ja 102,82 rubla. Devalveerimine käivitas ahelreaktsiooni, mille käigus hinnad tõusid enamusele tarbekaupadele, kodumasinatele, autodele, turismireisidele ja lennupiletitele. Ja kuigi vahetuskursid veeresid reedel rekordtasemelt – 90,34 rublale dollari ja 100,48 rublale euro kohta –, võib juba aasta algusest toimunud rubla nõrgenemise ülekandumine hindadesse olla oodatust tugevam, hoiatab keskpank.
Ka rubla ise jääb surve alla. „Väliskaubandus- ja finantspiirangute tugevnemine võib veelgi nõrgendada nõudlust venemaa ekspordi järele ning avaldada vahetuskursi dünaamika kaudu inflatsiooni soodustavat mõju,” seisis keskpanga kommentaaris. Turg ootas baasintressi tõusu, kuid mõõdukamat – 50-75 baaspunkti võrra. „Keskpank on sunnitud tegutsema enne tähtaega, tunnistades kaudselt viga, et jättis juunis intressimäära tõstmata,” ütles investeerimisfirma Loko-Invest investeerimisdirektor Dmitri Polevoy.
Keskpank parandas majanduse prognoosi ja ootab nüüd tänavu 1,5–2,5% SKP kasvu, kuigi varem lubas see stagnatsiooni (+0,5%). Kuid tema ootused „põhinevad ainult usul vene tarbijasse,” märgib Polevoy: inimesed laenavad rohkem ja kulutavad rohkem, samal ajal kui majanduse eksporditulud langevad ja eelarvedefitsiit kasvab.
Njah, teadaolevalt annab suure panuse SKP kasvule suurenenud sõjatööstuse tellimuste maht, millest enamus kulub Ukraina sõjas ära (ehk siis tulu ei too). Sestap ülejäänud ettevõtluse maht eelarve tulude ja SKP täitjana pigem langeb. Pisu kunstlikult tõstab numbreid kõrgemaks ka rubla väärtuse langus aga see pikemas perspektiivis vene majandust ei aita, rääkimata riigieelarvest.
12. Lääne ettevõtete lahkumine venemaalt on loonud uued võimalused varade ümberjagamiseks. Riigis on käimas omamoodi „erastamine 2.0”: nagu 1990ndatel aastatel, kui võimudele lähedal seisvad ärimehed said endale ahvatlevaid varasid, siis nüüd saavad putini isiklikud sõbrad või lähedased lääne firmade omanikeks või kremli poolt määratud varahalduriteks. Ja mõnel juhul on tegemist samade inimestega, kes rikastusid 1990ndate aastate erastamisega. Näiteks vladimir potanin.
Varade üleandmisega venemaal sanktsioonide tõttu blokeeritud ärimeestele püüavad võimud nende toetust osta, kirjutab Financial Times. Nagu üks oligarh ajalehele ütles, on paljud neist rahulolematud putini vallandatud sõjaga Ukrainas, nad on kaotanud juurdepääsu oma välisvaradele ja võimaluse reisida lääneriikidesse ning kreml ostab nüüd nende lojaalsust, võimaldades neil saada peaaegu tasuta lääne ettevõtteid.
Inimesed on kaotanud oma kapitali välismaal, kuid nüüd saavad nad hüvitist venemaal. Nad saavad uuesti teenida sama raha, mille nad Ühendkuningriigis või mujal kaotasid.
Sellise kremli taktikaga on vähem tõenäoline, et ärieliit pöördub putini vastu, usub oligarh: „Nad teevad praegu venemaal raha. Nad on unustanud oma kodu ja jahi Prantsusmaal ning ehitavad Türgis uusi jahte ja ostavad Dubaisse uusi maju.”
Üks praegu Euroopas elav 1990ndate aastate massilise erastamise osaline rääkis FT-le, et paar kuud pärast putini sissetungi Ukrainasse helistas talle „vana sõber”, kes hüüdis entusiastlikult: „See on erastamine 2.0!” Ajalehe vestluskaaslane enda sõnul keeldus.
Carnegie Rahvusvahelise Rahu Sihtkapitali vanemteadur Andrei Kolesnikov nimetab toimuvat mitte uueks erastamiseks, vaid taasnatsionaliseerimiseks: „Eraomand on tehniliselt riigi oma, kuid seda kontrollivad selle valitsuse määratud inimesed. Need väikesed, keskmised ja suured oligarhid peavad jagama ülikasumit riigiga ja arvestama valitseva grupi huvidega. Kolesnikov ütles FT-le: „Kasu saavad inimesed, kes usaldavad putinit ja väärivad tema tänu, näiteks kadõrov. See on segu kapitalismist ja feodalismist. „putin ei saa enam endale lubada hoolimatute vasallide karistamist, nende üle näägutades. Ta loodab, et kui nad saavad rohkem raha, tulevad nad järgmine kord ja päästavad ta,” rääkis Galljamov.
Seni on uuest varajagamisest peamiseks kasusaajaks olnud potanin, kes oli üks 1995. aasta laenude-aktsiate oksjonite korraldajatest. Nii seisab Gazprombanki investeerimispanganduse divisjoni esitluses: analüütikute hinnangul kulutas potanin 2022. aastal pankade ostmiseks 1,17 miljardit dollarit. Eelkõige omandas tema osalusega Interros Prantsuse Societe Generale’ilt Rosbanki; Kommersant teatas, et tehingu suurus oli vaid 40–60 miljardit rubla. Oleg Tinkov ütles, et müüs oma 35,1% osaluse TCS Groupis (Tinkoff Banki emaettevõte) „sentide eest”. Forbesi andmetel ei ületanud tehing 260 miljonit dollarit.
13. vene opositsioonipoliitik Aleksei Navalnõi, kes kannab üheksa-aastast karistust Vladimiri oblasti paranduskoloonias nr 6, saadeti 17. korda kartserisse. Sellest teatas tema advokaat Vadim Kobzev. Tema sõnul oli põhjuseks see, et opositsionäär „tutvustas end valesti”. Navalnõi viibib kartseirs 13 päeva, kuni 4. augustini. Sel päeval mõistetakse talle uus „äärmusliku juhtumi” karistus.
Poliitikut süüdistatakse kriminaalkoodeksi kuue artikli alusel: äärmuslusele õhutamises, kodanike õigusi rikkuva MTÜ loomises, äärmusluse rahastamises, äärmusliku kogukonna loomises, alaealiste kaasamises ohtlikesse tegudesse ja natsismi rehabiliteerimises. Päev varem palus riigiprokuratuur kohtul mõista opositsionäärile 20 aastat vangistust erirežiimiga koloonias. venemaa võimud peavad Navalnõi loodud Korruptsioonivastast Sihtasutust „äärmuslikuks kogukonnaks”, mis uurib ametnike ebaseaduslikku rikastumist.
Viimase kümne kuu jooksul veetis Navalnõi suurema osa ajast kartseris. Aprillis algatati Navalnõi vastu uus terrorismijuhtum ja nüüd ähvardab teda eluaegne vanglakaristus. Asja hakkab arutama sõjaväekohus. Päev varem kehtestas EL Navalnõi valvurite vastu sanktsioonid.
Njah, eks need sanktsioonid on pigem deklaratiivset ning tegelikku mõju ei oma…
14. Endine okupeeritud Donetski kaitseminister igor girkin peeti kinni reedel, 21. juulil ja tema maja otsiti läbi pärast karme süüdistusi putini vastu. Üks presidendi administratsiooni allikas ütles ajalehele Moscow Times: „Mingil hetkel kaotas ta ohutunde, millegipärast uskus ta, et võib öelda mida iganes. Kuid keegi ei tohi seda praegu teha.”
„Eile umbes kell 11.30 tulid meie juurde uurimiskomisjoni esindajad. Mind ei olnud sel ajal kodus. Varsti võtsid nad uksehoidja sõnul mu mehe ja viisid teadmata suunas minema. Ma ei tea oma mehe asukohast midagi, ta ei võtnud ühendust,” edastab girkini Telegrami kanal, millele on alla kirjutanud tema naine Miroslava Reginskaja.
Reginskaja sõnul esitati girkini „sõpradele” viidates süüdistus vene föderatsiooni kriminaalkoodeksi artikli 282 alusel (äärmuslus). Artiklit 282 nimetatakse „Viha või vaenu õhutamine, samuti inimväärikuse alandamine” (maksimaalne karistus selle eest on vangistus 3-6 aastat). Artikkel „Avalikud üleskutsed äärmuslikule tegevusele” kannab numbrit 280. Maksimaalne karistus selle eest on vangistus kuni 5 aastat.
Uurimiskomitee töötajad korraldasid girkini korteris läbiotsimise. „Minu andmetel seisneb Strelkovi (girkin) juhtumi olemus katses esitada talle süüdistus artiklis 282 (viha või vaenu õhutamine, samuti inimväärikuse alandamine) presidendi vastaste seisukohtade eest,” kirjutas Pavel Gubarev, kelle girkin määras juhtima oma järgmist ultranatsionalistlikku projekti „Vihaste patriootide klubi”.
„23 aastat oli riigi eesotsas tühisus, kes suutis olulisele osale elanikkonnast „tolmu silma visata”. Nüüd on see riigi viimane legitiimsuse ja stabiilsuse saar. Selle ebaseaduslik häkkimine tähendab unikaalset võimalust õigel ajal troonile pääsenud inimeste töö „edukalt lõpetamist”. Kuid riik ei ela enam 6 aastat selle argpüksliku keskpärasuse võimu all,” kirjutas FSB erukolonel, kes muutus oma enam kui 800 000 tellijaga Telegrami kanalis blogijaks.
Varem ei lubanud girkin, kes on 2014. aastast edutult üritanud luua ülinatsionalistlikku parteid, endale nii karme rünnakuid putini vastu, väites, et tegemist on legitiimse juhiga, kes suudab venemaad „katku eest” kaitsta. Kuid girkini retoorika, kes nõuab üldmobilisatsiooni Ukraina sõjaliseks hävitamiseks, muutus dramaatiliselt pärast prigožini juhitud wagneri mässu. Girkin süüdistas viimast tema turbopatriootiliste teeside „pealtlõikamises” ja hindas juhtunut „katku” alguseks. Samas kritiseeris girkin putini suutmatust karistada „mässulisi”, kes tapsid moskva-vastase kampaania käigus üle 10 vene sõjaväepiloodi.
„girkini vahistamine on suurepärane uudis venemaa opositsioonile… Võimud on alustanud oma avaliku toetuse baasi lõplikku hävitamist. Repressioonid „patriootide” vastu muudavad selle avalikkuse suhtumist putinisse. „Hei,” ütlevad nad, „nii et opositsioonil oli õigus. putin osutus tõesti türanniks ja diktaatoriks. Ta ei mõtle niivõrd kodumaa peale, kui hoolib oma troonist. Tõepoolest, ta kuulutab inimese „äärmuslaseks”,” kommenteeris politoloog Abbas Galljamov girkini kinnipidamist.
16. Lühiuudised
Relvakontserni Rheinmetall tegevjuht Armin Papperger on vastanud venemaa võimudele, kes ähvardasid pidada kontserni tulevast tehast Ukrainas „õigustatud sihtmärgiks”. Ta ütles, et Rheinmetall kaitseb tehast oma õhutõrjesüsteemidega.
Sel ajal, kui venemaa ähvardab Mustal merel asuvaid kaubalaevu, näitab paljastav satelliidipilt venemaa Musta mere sadamas sildunud sanktsioonide alla kuuluvat kaubalaeva, mille trümm on silmnähtavalt koormatud mitmesuguste relvadega.
Ungari blokeerib jätkuvalt ELi 20 miljardi euro suuruse sõjalise toetuse plaani Ukrainale. Välisministrid kohtusid eile Brüsselis, et plaani arutada, kuid Ungari teatas, et on plaanile vastu, kuni Ukraina eemaldab Ungari panga OTP oma „sõja sponsorite” nimekirjast.
Türgi president Recep Erdoğan ütles, et moskva nõudmistega teraviljaleppe osas tuleb arvestada.
Poola viib oma väed Valgevene piirile, ütles Poola kaitseminister Mariusz Blaszczak. Tema sõnul riigi julgeolekukomitee analüüsis olukorda piiril ja tegi otsuse viia väeosad itta. Komisjoni sekretär Zbigniew Hoffman rõhutas, et Poola peab Valgevene relvajõudude ja wagneri ühisõppust provokatsiooniks ning märkis ka, et Poola väed on kohal, et võimalikku ohtu tõrjuda ja piiri lähedal õppust läbi viia.
Kokkuvõte tugineb avalikele allikatele. Allikateks on sõdivate poolte ametlikud teated, kummagi poole blogijate sõnumid ning kolmandate osapoolte info. Loo autor üritab hoida eraldi fakti, kuuldust ja arvamust. Info kipub enamasti olema vastukäiv või seda varjatakse, sestap tugineb kokkuvõtte lisaks erinevate sõjalist olukorda kajastatavate kaartide analüüsil. Vigu juhtub ja parandused teeb järgmise päeva kokkuvõttes. Vabandused ette, et vene riiki, sellega seotud isikute ja linnade nimed on väikse tähega… ja sõna Ukraina igas võtmes suure tähega.
Viimased uudised
Vaata siit elektri hinda tunni kaupa
TOP 10
Loading ...
Kuidas lisada Lõunaeestlase äpp
