Sõja ülevaade: 1507. päev – kaugele ulatuti
Avaldatud: 10 aprill, 2026
Pilt: https://x.com/GeneralStaffUA Lõunaeestlane jätkab sõjanduse asjatundja Toomas Piirmanni ülevaatega sündmuste kohta Ukraina sõjas.
Ukraina 10. aprill 2026:
rindejoones muutusteta ja kaugele ulatuti ning Valge Maja toetuse puudumine Ukraina suunal.
1. Kõik sihtmärgiks sobib.
2. Kaugele ulatuti.
3. Sumõ: muutusteta.
4. Harkiv: muutusteta.
5. Kupjansk-Kreminna: muutusteta.
6. Siversk: muutusteta.
7. Bahmut: muutusteta.
8. Donetsk: muutusteta.
9. Lõunarinne: muutusteta.
10. Herson: muutusteta.
11. putin käskis Ukrainas kõigil rinnetel sõjategevuse lõpetada seoses õigeusu lihavõttepühadega.
12. venemaa pensionifondi eelarves on rekordiline 1,2 triljoni rubla suurune auk.
13. venelased peavad kiirmaksete süsteemi kaudu ülekannete tegemisel sisestama oma maksukohustuslase numbri.
14. venemaa keskpank registreeris majanduse rahavoogude tugeva languse.
15. Tšehhi president ütles, et Trump on NATO usalduse õõnestamiseks teinud rohkem kui putin paljude aastate jooksul.
16. USA sõjalisest abist Ukrainale.
17. Lühiuudised
Kindral Sõrski sõnul on venemaa suurendanud oma mehitamata õhuväeüksuste koosseisu 101 000-ni ja plaanib aasta lõpuks jõuda 165 000-ni.
Kokku registreeriti viimase 24 tunni jooksul 163 lahingukokkupõrget. Suuri muutusi intensiivsuses sektoriti polnud. Pisu rohkem surutakse Kupianski poole ning ikka Kostjantõnivka, Pokrovsk ja Huljaipole kant tihedaimad. Kevadiselt on rohkem rünnakuid Hersoni kandis, kus vene pool on hakanud üritama likvideerida Ukraina sillapead Dnepri idakaldal ja saama kontrolli Dnepri deltas asuvate saarte üle ehk siis tavapärane kevad. Küll tundus eilsegi kohta, et vene pool otsib piki rindejoont rohkem uusi kohti surveks ja proovib.
Eile sooritas vaenlane ühe raketirünnaku, kasutades ühte raketti, ja 70 õhurünnakut, heites alla 210 juhitavat pommi. Lisaks kasutas vaenlane 10 340 kamikaze-drooni ja sooritas 3580 rkaudtulelasku, sealhulgas 56 mitmikraketisüsteemidega.
Täna lubab Ukrainas vihma ja lörtsi ning see pakub paremat varjatust droonide eest.
1. venemaa rünnakute tagajärjel Dnipropetrovski oblastis hukkus kaks ja sai haavata kolm inimest… ikka tabatakse kortermaju, eramuid, muinsuskaitseobjekte, kauplusi jne.
2. Ukraina droonirünnakud tabasid okupeeritud Melitopolis elektrialajaama, põhjustades linna osades elektrikatkestusi.
Ukraina droonid ründasid eile õhtul Luhanski oblastis okupeeritud Dovžanskis asuvaid sihtmärke. Päris suur tulekahju järgnes.
Esimesed öised infokillud, et Ukraina omad ulatusid Moskvast kaugemale.
Laekusid teated Neptuuni laevatõrjerakettide laskmise kohta.
Volgogradi naftatöötlemistehases teatati droonide rünnakust.
Saranskis teatati suuremast suitsusambastst vahetult pärast raketihäire väljakuulutamist.
Õhutõrje töötas Nižnekamskis, Tatarstanis.
3. Sumõ: muutusteta.
4. Harkiv: muutusteta.
5. Kupjansk-Kreminna: ikka Kupjanskisse mõni vene väike üksus jõuab ja seni jätkab nende hõrendamist Ukraina droonide ning kaudtulega ja hoiab elavjõudu. Seni on suudetud hoida soldatite arvu linnas ühel tasemel.
6. Siversk: muutusteta rindejoones.
7. Bahmut: jätkuvalt udus… eip tea, kas hakata rohkem muretsema või rõõmustama.
8. Donetsk: muutusteta, aga infolillud lasevad aimata, et Ukraina ka jätkab vasturünnakuid, mis pigem küll alade puhastamised ehk siis eip lasta soldatitel eesmistel possadel rahulikult olla.
9. Lõunarinne: vist muutusteta. Sektori ida osas hallis alas toimetamisi jagus ning tundub, et vene pool on suurendamas survet Huljaipole linna kandis suunaga loodesse. Kuidagi väga suure tüki haukamise plaan tundub olevat, aga seda suutlikkust tõenäoliseks ei pea.
10. Herson: muutusteta.
11. putin käskis Ukrainas kõigil rinnetel sõjategevuse lõpetada seoses õigeusu lihavõttepühadega. Vastav määrus avaldati kremli veebisaidil. Relvarahu algab 11. aprillil kell 16.00 ja kestab 12. aprilli 2026 päeva lõpuni.
Dokumendi kohaselt andis putin vastava käsu kaitseminister andrei belousovile ja peastaabi ülemale ning ühendvägede grupi ülemale valeri gerassimovile. Vägedele anti ka korraldus olla valmis maha suruma vaenlase võimalikke provokatsioone ja agressiivseid tegusid. „Eeldame, et Ukraina pool järgib venemaa Föderatsiooni eeskuju,” rõhutas Kreml.
Varem, 6. aprillil, teatas Ukraina president Volodõmõr Zelenski, et Kiiev on Moskvale teinud ettepaneku sõlmida energiarelvarahu. „Kui venemaa lõpetab rünnakud Ukraina energiasektorile, vastame samaga,” ütles ta. Samal ajal rõhutas Ukraina president, et Ukraina relvajõudude pikamaarünnakud avaldavad olulist mõju venemaa majandusele, vähendades kasumit, peamiselt naftast. Zelenski teatas ka, et Ukraina oli varem venemaale teinud ettepaneku kuulutada lihavõttepühadeks välja relvarahu, kuid Moskva polnud sel ajal positiivselt vastanud.
Njah, verise mõtteviisiga putin pakub välja poolteise ööpäeva pikkuse vaherahu, sest temale see sobib… pehmelt öeldes tooks võrdluse terroristist, kellel on näiteks 100 pantvangi ja teatab usupühade ajal poolteist päeva ta ühtki pantvangi ei tapa aga peale seda jätkub kõik sama moodi… lisaks arvata, et vene pool miskit siis sõjalist ei tee…
12. venemaa pensioni- ja sotsiaalkindlustusfond (PSI, endine pensionifond), mis pakub hüvitisi 40 miljonile venemaa pensionärile, lõpetas 2025. aasta rekordilise puudujäägiga.
Fondi kulud ületasid tulusid 1,239 triljoni rubla (12,39 miljardi euro) võrra, teatas Kontodekoda oma PSI eelarve täitmise operatiivaruandes. Võrreldes 2024. aastaga (369 miljardit rubla) suurenes fondi puudujääk 3,4 korda ja selle lõplik suurus ületas varasemaid rekordeid enam kui kaks korda – 543,7 miljardit rubla 2015. aastal ja 593 miljardit rubla 2023. aastal.
Fondi enda tulud, mis koosnevad tööandjate iga töötaja palgast kinnipeetavatest sissemaksetest, suurenesid 12,7% 12,412 triljoni rublani. See summa kattis aga vaid 70% fondi pensionide, hüvitiste ja oma tegevuse kuludest – 17,596 triljonit rubla.
Föderaaleelarve pidi fondile vahe kompenseerima, kuid nafta- ja gaasitulude kokkuvarisemise tõttu tekkisid probleemid. Selle tulemusel vähendati Fondi aastast ülekannet 40% võrra – 5,479 triljonilt rublalt 3,186 triljonile rublale. Tekkinud puudujääk tuli katta Fondi kogunenud reservidest: aasta alguses oli see 1,936 triljonit rubla ja Fond kulutas sellest summast kaks kolmandikku – 1,218 triljonit rubla.
Võttes arvesse Fondi puudujääki ja rekordilisi puudujääke piirkondlikes eelarvetes (1,5 triljonit rubla aastas), ulatus venemaa eelarvesüsteemi kogu”auk” eelmise aasta lõpuks 8,3 triljoni rublani. Sisuliselt on tegemist varjatud föderaalse eelarve puudujäägiga, kirjutavad MMI analüütikud: rahandusministeerium on vähendanud ülekandeid eelarvevälistele fondidele ja piirkondadele, et saavutada föderaalse riigikassa puudujäägi eesmärk 2,6% SKPst.
Sisuliselt kasutab rahandusministeerium SFR-i eelarvet täiendava nn salakassana, märgib Saksamaa Rahvusvahelise Julgeoleku-uuringute Instituudi ekspert Janis Kluge: kõrgete naftahindadega aastatel koguneb fondis pangakontodel hoitavate ülekannete kaudu ülejääk. Kui riigikassa kahaneb, vähendab rahandusministeerium oma sissemakseid SFR-i, sundides seda oma reserve kasutama.
Kluge märgib, et piirkonnad ja venemaa sotsiaalkindlustussüsteem on venemaa praeguse majanduslanguse suhtes eriti tundlikud: „Üks selle põhjuseid on inflatsioon. Sotsiaalmakseid korrigeeritakse inflatsiooniga umbes aastase viivitusega.” Kui majandus õitseb, kasvavad kasumid ja palgad, mis aitab piirkondlikke eelarveid ja suurendab sotsiaalkindlustussüsteemi makseid, samal ajal kui pensionikulud jäävad esialgu stabiilseks. Kui majanduskasv aeglustub, jõuavad hüvitised varasema inflatsioonini ja tulud vähenevad, mis toob kaasa eelarvepinged.
13. Alates 1. juulist 2026 ei saa venelased enam teha ülekandeid ja makseid keskpanga kiiremate maksete süsteemi (FPS) kaudu ilma oma maksumaksja identifitseerimisnumbrit (TIN) esitamata. Sellest teatas Nikita Jurkov, riikliku maksekaardisüsteemi (NSPK) FPS-i osakonna juhataja, vahendab RIA Novosti.
„Alates selle aasta 1. juulist muudab FPS TIN-i sisestamise kohustuslikuks,” ütles Jurkov NSPK (maksesüsteemi Mir operaator) pettustevastasel foorumil. Esineja ettekandes öeldi, et 12-kohalist numbrit on vaja nii eraisikutevaheliste kui ka juriidiliste isikute ja eraisikute vaheliste ülekannete ja maksete tegemiseks. Jurkovi sõnul on selle muudatuse eesmärk võidelda varastatud raha väljavõtmisega, mis tähendab oma pangakonto üleandmist petturitele varastatud raha väljavõtmiseks.
NSPK esindaja sõnul on väljavõtjatel keeruline oma maksumaksja identifitseerimisnumbrit (TIN) muuta, erinevalt telefoninumbritest, pangakaartidest ja muudest sarnastest numbritest. „TIN on universaalne identifikaator, mis võimaldab meil kontrollida teatud riske samaaegselt nii Mir-maksesüsteemis kui ka kiirmaksete süsteemis (FPS),“ ütles ta.
Märtsis teatas rahandusministri asetäitja aleksei sazanov, et ministeerium kaalub käibemaksu kehtestamist FPS-i tehingutele. Enne seda tühistas putin käibemaksuvabastuse pangakaarditehingutele ja -teenustele, samuti ettevõtete pakutavatele teenustele, mis hõlbustavad andmete edastamist ja töötlemist maksepartnerite vahel (töötlemine ja omandamine).
Lisaks keelatakse pettustevastase võitluse ettekäändel alates septembrist venelastel omada kokku rohkem kui 20 pangakaarti ja ühes pangas rohkem kui viit kaarti. Nagu teatas keskpanga president elvira nabiullina, luuakse 2027. aastaks ühtne pangakaartide registreerimise süsteem, mis võimaldab näha ja jälgida antud kodaniku omatavate kaartide koguarvu.
Vaatamata valitsuse pingutustele ja pidevalt suurenevatele piirangutele varastasid petised 2025. aastal 29,3 miljardit rubla (kogusumma suurenes 2024. aastaga võrreldes 1,8 miljardi rubla võrra). Keskpanga ja turuosaliste andmetel nihutavad petised oma tähelepanu üha enam pangakaartidelt kaugpangandusteenustele (RBS) ja kiirmaksete süsteemile (FPS).
14. venemaa keskpank teatas oma maksesüsteemi kaudu laekuvate maksete järsust langusest. Esimeses kvartalis olid sissetulevad maksed keskmiselt 5% madalamad kui neljanda kvartali keskmine, kusjuures langus kiirenes iga kuuga: jaanuaris 2,4%, veebruaris 4,5% ja märtsis 8,1% madalamad. Nii järsk langus registreeriti eelmise aasta juulis ja enne seda pandeemia ajal.
Aasta jooksul vähenesid sissetulevad maksed 11,4% (I kvartal võrreldes 2025. aasta jaanuari-märtsiga). Võttes arvesse selle perioodi akumuleerunud inflatsiooni, ulatub reaalne langus 17%-ni.
Keskpank omistab languse madalatele toormehindadele. Keskpanga andmetel jõuavad eksporditulud venemaale umbes kahekuulise viivitusega, mis tähendab, et esimeses kvartalis saadud tulud pärinesid novembrist jaanuarini, mil venemaa naftahinnad olid madalaimad. Välisnõudluse sektorites vähenesid rahavood märtsis 19% ja kvartaliga võrreldes 13,5% võrreldes neljanda kvartali keskmisega.
Isegi naftatootmist ja rafineerimist arvestamata vähenesid rahavood märtsis 2,8% ja kvartaliga võrreldes 1%.
Tarbijanõudlusega seotud sektorid kannatasid kahjumit: märtsis 6,4% ja kvartaliga võrreldes 1,5%. Keskpanga andmetel oli see peamiselt tingitud kinnisvaratehingute vähenemisest ja jaekaubanduse langusest. Dom,RF andmetel langes uute kodude müük pärast jaanuarikuu hüpet enne perehüpoteegi tingimuste karmistamist veebruaris kolmandiku võrra; märtsi andmed pole veel kättesaadavad.
Jaemüügitulude langus erineb aga märtsikuu tarbijanõudluse teiste operatiivsete näitajate dünaamikast, märgib keskpank üllatusega. Majandusteadlane Jegor Susin märgib märtsis sularaha kasvu olulist kiirenemist majanduses interneti ja sularahata maksete probleemide tõttu: keskpanga andmetel 1,6% kuus ja 12,2% aastaga võrreldes. Kuigi sularaha osakaal rahapakkumises püsib äärmiselt madal (14,1%), pole trend eriti positiivne – ühe kuuga 250–300 miljardit rubla kõrgem normaalsest tasemest, kirjutab Susin.
T-Banki peaökonomist Sofia Donetsk märgib klientide tehingute analüüsi põhjal märtsis kõigi tarbijakategooriate kulutuste tagasihoidlikku kasvu: „Kõik ostud inimese kohta suurenesid aastaga 1% ja supermarketites 4%. Mõlemad arvud jäävad inflatsioonist madalamaks.”
Keskpank ei kommenteeri finantsvoogude vähenemist, kuid see peegeldab selgelt majanduses käimasolevaid protsesse: kasvu praktiliselt peatumist ja tsiviilsektori jätkuvat väljatõrjumist sõjatööstuskompleksiga seotud tööstusharude poolt. Need tööstusharud pehmendasid langust. Keskpanga andmetel olid kasvumootoriteks sissetulevad maksed muude sõidukite ja seadmete, valmismetallitoodete, teadus- ja arendustegevuse ning hoonete ehituse tootmises.
Keskpanga ettevõtlusmonitooringu kohaselt on venemaa majanduse äritegevus sel aastal praktiliselt paigal püsinud. Jaanuaris oli nende andmete põhjal arvutatud ärikliima indikaator (BCI) vaid 0,2 punkti ja veebruaris -0,1 – esimene negatiivne näit alates 2022. aasta septembrist, mil mobiliseerimine algas (null eraldab äritegevuse kasvu langusest). Eraettevõtetes on äritegevus S&P Globali uuringute kohaselt eelmise aasta keskpaigast alates langenud.
15. Tšehhi president Petr Pavel, NATO sõjalise komitee endine esimees ja NATO erukindral teatas, et USA president Donald Trump on viimastel nädalatel Põhja-Atlandi alliansile rohkem kahju tekitanud kui vladimir putin paljude aastate jooksul. Praha Karli ülikoolis Tšehhi ajalehe Seznam Zprávy korraldatud üritusel kõneledes rõhutas Pavel, et Trumpi kriitika NATO suhtes Iraani-vastase sõja osas oli pehmelt öeldes ebaõiglane. „Tuleb märkida, et Donald Trump on viimastel nädalatel alliansi usaldust rohkem õõnestanud kui vladimir putin paljude aastate jooksul. See on muidugi halb uudis,” ütles Pavel (tsiteeris Guardian).
Ta selgitas, et NATO on kaitseliit, mitte liit, mis automaatselt abistab sõdades, mida peetakse väljaspool oma territooriumi. Tšehhi presidendi sõnul ei teavitatud Euroopa liitlasi eesmärkidest ja operatsioonidest algusest peale ning tegelikult ei palunud keegi neilt isegi koostööd teha. „Alles siis, kui sõda hakkas eskaleeruma ehk ootamatus suunas, kuulutas Donald Trump, et Euroopa liitlased peaksid tagama ohutu navigatsiooni Hormuzi väinas,” lisas Pavel, rõhutades, et kuna Trump ei saanud positiivset vastust, hakkas ta väljendama pettumust NATO suhtes.
Selle taustal ütlesid informeeritud allikad varem Wall Street Journalile, et Trumpi administratsioon kaalub plaani karistada NATO liikmesriike, kes ei toetanud Iraani-vastast sõjalist operatsiooni. Väljaande andmetel võiks Washington Ameerika väed sellistest riikidest välja viia ja need ümber paigutada soodsamatesse riikidesse, samuti sulgeda sõjaväebaasid vähemalt ühes Euroopa riigis – tõenäoliselt Hispaanias või Saksamaal. Poola, Leedu, Rumeenia ja Kreeka võiksid ümberpaigutamisest kasu saada. Euroopas paikneb praegu umbes 84 000 Ameerika sõdurit.
Päev varem, 8. aprillil, kohtus Trump NATO peasekretäri Mark Ruttega, misjärel kirjutas ta oma sotsiaalmeedia kontol Truth Social: „NATO-d polnud seal, kui me seda vajasime, ja seda ei ole seal, kui me seda uuesti vajame.” Rutte omakorda teatas, et Euroopa riigid kukkusid Trumpi testis läbi, keeldudes Iraani-vastases sõjas abistamast, lisades, et ta mõistab Ameerika presidendi pettumust. Ka välisminister Marco Rubio kritiseeris liitlasi toetuse puudumise pärast ja märkis vajadust ümber mõelda USA osalemine NATO-s pärast Iraani sõda, rõhutades, et lõpliku otsuse langetab Trump.
16. „Live Ukraine battle map” blogikanalist: USA 🇺🇸 peatas Ukrainale 100% sõjalise abi Ukrainale ja luureandmeid on oluliselt vähendatud.
Mingil hetkel eelmisel aastal asendasid Suurbritannia ja Prantsusmaa USA-d Ukraina peamiste välismaiste sõjaväeluure pakkujatena. Praegu pärineb valdav enamus luureandmetest, mida Ukraina kogub, omaenda luureteenistuselt, aga ka Suurbritannialt ja Prantsusmaalt.
venemaa sisemaal asuvate pikamaarünnakute sihtmärgid on tavaliselt teada, näiteks naftahoidlad ja rafineerimistehased. Seevastu ülejäänud sihtmärkide kohta annab Euroopa kõige rohkem luureandmeid ja USA vähem. Bideni presidendiajal kohtusid Ukraina kindralid sageli Ameerika kindralitega, et arutada sõjalist koostööd ja sõjaplaane, kuid Trumpi ajal seda enam ei juhtu.
Üldiselt ei saada USA abina mingit sõjavarustust, sealhulgas õhutõrjet, ja annab vaid väikese osa luureandmetest. Enne Trumpi ametisseastumist 2025. aasta alguses saatis suurem osa Ukrainale saadetud sõjavarustusest USA ja suurem osa luureandmetest pärines USA-st.
Veelgi hullem on see, et USA on hiljuti edasi lükanud märkimisväärse hulga sõjavarustuse tarnimist Ukrainale, mille eest maksis täielikult Euroopa USA tootjatele. Veelgi hullem on see, et USA on viimase kuue nädala jooksul kasutanud Iraani vastu märkimisväärsel hulgal Patriot-rakette ning umbes 90% Pärsia lahe riikide Patriot-tüüpi pealtkuulajatest on kasutatud, mis tähendab, et Ukraina ei saa USA-lt abi ega müügina ühtegi Patriot-tüüpi pealtkuulajat veel mitu kuud või aastat, mis tähendab, et Ukraina on venemaa ballistiliste rakettide vastu peaaegu täielikult kaitsetu.
Praegu on Ukraina Patriot-tüüpi õhutõrjesüsteemide püüdurid otsakorral. Viimase nädala jooksul lasi venemaa ühe päevaga Ukraina mitme linna pihta 11 ballistilist raketti ja ühtegi neist ei tabatud. Samal ajal on venemaal üle 600 Iskander-M ja Kinžal ballistilise raketi, mis ootavad Ukraina pihta laskmist. Trumpi Ukraina-vastase hoiaku tõttu on häving kümme korda suurem.
17. Lühiuudised
venemaa saadik kirill dmitrijev kohtus Washingtonis Trumpi administratsiooni ametnikega, et arutada võimalikku Ukraina rahuleppet ja majanduskoostööd, samal ajal kui USA kaalub sanktsioonide leevendamise pikendamist.
Ukraina ei lõpeta rünnakuid venemaa territooriumil vaatamata partnerite palvetele, ütles presidendi kantselei juht Kõrõlo Budanov. Ta rõhutas, et Kiiev tegutseb käimasoleva sõja ajal oma riiklikes huvides, hoolimata liitlaste erinevatest seisukohtadest.
Uus EL-i mastaabis tehtud küsitlus näitab, et USA presidenti Trumpi peetakse suuremaks ohuks kui Hiinat: 36% vastanutest nimetas USA-d tema juhtimisel, võrreldes Pekingi 29%-ga. venemaa on endiselt peamine mure, mida nimetas üle 70% küsitletud riikidest.
President Zelenski teatas, et ettevalmistused järgmiseks talvehooajaks on alanud, kuid neid raskendab energiasektori taastamiseks ja kaitsmiseks mõeldud EL-i abi blokeerimine.
Euroopa Komisjon nõuab Ungarilt kiireloomulisi selgitusi pärast seda, kui lekkinud salvestised paljastavad välisminister Péter Szijjártó jaganud venemaaga aastatel 2023–2025 EL-i ja riikide siseseid arutelusid. Seadusandjad suruvad peale ka venemaa-meelsete ametnike juurdepääsu tundlikule teabele EL-i institutsioonides piiramist.
Suurbritannia kaitseminister John Healey ütles, et kuningliku mereväe väed ja P8 merepatrulllennukid jälgisid kolme vene allveelaeva enam kui kuu aega, sundides neid loobuma tegevusest, mis sihikule võeti Põhja-Atlandi veealuseid kaableid ja torujuhtmeid. Ta ütles, et kahjustusi ei leitud, kuid hoiatas, et iga kriitilise infrastruktuuri saboteerimise katse toob kaasa tõsiseid tagajärgi.
vene mereväe fregatt Admiral Grigorovitš eskordib sanktsioneeritud naftatankereid läbi La Manche’i väina, saates venemaa varilaevastikuga seotud aluseid. See samm annab otsese signaali vastuseisust Ühendkuningriigi plaanidele peatada oma vetes läbisõitvaid sanktsioneeritud laevu.
Küsitlus näitab, et Ungari opositsioonierakond Tisza juhib parlamendivalimiste eel valitsevat Fideszit. Ungari opositsioonierakonnal Tisza on 9. aprillil avaldatud avaliku arvamuse küsitluse kohaselt enne 12. aprillil toimuvaid parlamendivalimisi peaminister Viktor Orbáni valitseva Fideszi partei ees 13-protsendiline edumaa.
Kokkuvõte tugineb avalikele allikatele. Allikateks on sõdivate poolte ametlikud teated, avalik meedia, kummagi poole blogijate sõnumid ning kolmandate osapoolte info. Loo autor üritab hoida eraldi fakti, kuuldust ja arvamust. Info kipub enamasti olema vastukäiv või seda varjatakse, sestap tugineb kokkuvõtte lisaks erinevate sõjalist olukorda kajastavate kaartide analüüsil. Vigu juhtub ja parandused teeb järgmise päeva kokkuvõttes. Vabandused ette, et vene riiki, sellega seotud kremlimeelsete isikute nimed on väikse tähega… ja sõna Ukraina igas võtmes suure tähega.
Viimased uudised
TOP 10
LOE SIIT: Lõunaeestlase horoskoop aastaks 2026
Vaata siit elektri hinda tunni kaupa
Loading ...
Kuidas lisada Lõunaeestlase äpp
