Tel, WhatsApp +37258973482‬
info@lounaeestlane.ee

Pilt: https://x.com/GeneralStaffUA

Lõunaeestlane jätkab sõjanduse asjatundja Toomas Piirmanni ülevaatega sündmuste kohta Ukraina sõjas.

Ukraina 09. aprill 2026:

Hormuzi väina blokaad on vene eelarve päästja, rindel enam-vähem.

1. Kõik sihtmärgiks sobib.

2. Miskit ikka.

3. Sumõ: muutusteta.

4. Harkiv: Ukraina omad vist võtavad „külma kõhuga”.

5. Kupjansk-Kreminna: Jampilis üha enam Ukraina domineerib.

6. Siversk: vene poole väitel kahes kohas 1km edeneti.

7. Bahmut: ikka udu.

8. Donetsk: muutusteta.

9. Lõunarinne: muutusteta.

10. Herson: muutusteta.

11. venemaa eelarvepuudujääk ületas kolme kuuga 4,5 triljonit rubla.

12. Belgorodi oblastis on raha otsa saanud, et pagulastele üüriraha hüvitada.

13. venemaa suurimate pankade juhtkonna palgad ja boonused ületasid 16 venemaa piirkonna aastaeelarvet.

14. Kubanis peavad alaealised ülikooli õpilased nüüd allkirjastama kirjaliku kohustuse teenida mehitamata õhusõidukite vägedes.

15. venemaa naftatulud saavutasid kõrgeima taseme alates 2022. aastast.

16. Ungari väidab, et arestitud Ukraina pangakonvoi juhtumis on uusi „tõendeid”, Oschadbank nimetab neid väljamõeldisteks.

17. Lühiuudised

Ukraina tõrjeroonid hävitasid märtsis üle 33 000 venemaa mehitamata õhusõiduki, mis kahekordistab varasemaid näitajaid, samal ajal kui ametnikud hoiatavad kasvava ohu eest kiiremate reaktiivmootoriga Shahedi variantide poolt, kinnitas kaitseminister Mõhhailo Fjodorov.

Kokku registreeriti viimase 24 tunni jooksul 164 lahingukokkupõrget. Aktiivsuses sektoriti suuri muutusi polnud. Põhiliselt ikka jala või kergliikuritel konveier töötab. Kindlasti vene poole sõjaline juhtkond murrab pead, kuidas saavutada edu. Kas selleks üritatakse kuskil uues suunas proovida või võetakse „musta maa” taktikaks kasutusele veelgi suurema mõjuga relvi või siis näiteks rohkem koondatakse lennunduse tööd mingi konkreetse suuna töötlemiseks, et tekitada piisavalt auke ja logistilisi tõrkeid Ukraina poolel, et siis konveier saaks lõpuks läbi minna…

Eile viis vaenlane läbi 75 õhurünnakut, heites alla 250 juhitavat pommi. Lisaks kasutas ta 10 100 kamikaze-drooni ja sooritas 3625 kaudtulelasku, sealhulgas 107 mitmikraketiheitjatelt. Muret teeb tapjadroonide hulk aga vähemalt kõlakad räägivad, et paljudes lõikudes pole esmalt vene poole droonioperaatorid piisavalt oskuslikud ning Ukraina kasvav suutlikus mõjutada nii vene droone kui droonioperaatorid on kasvamas.

1. 8. aprilli õhtul ründasid venemaa väed drooni abil Odessa oblastis energiainfrastruktuuri.

9. aprillil Dnipropetrovski ja Zaporižja oblastis toimunud venemaa rünnakutes hukkus üks inimene ja kuus sai haavata.

2. Ukraina Kindralstaap kinnitab: Ukraina väed ründasid eile öösel Krimmis Feodossia (see põles veel mõned tunnid tagasi) ja Hvardiiske naftahoidlaid, tabasid Bastioni rannikurakettide süsteemi ning kahjustasid logistikakeskusi, mehitamata õhusõidukite depood, suurtükiväe- ja laskemoonaladusid okupeeritud Zaporižja, Donetski ja Luhanski oblastis.

Ukraina HURi üksused tegid Kertši väinas droonide rünnakutega kahjutuks viimase venemaa raudteeparvlaeva „Slavjanin”, sihtides olulist logistikaobjekti, mis varustas okupeeritud Krimmi kütuse, relvade ja varustusega. Parvlaev oli pärast varasemaid rünnakuid sarnastele laevadele jäänud töökorda. vene pool ei taha üle Kertši silla eriti kütust vedada, kartes, et Ukraina võib sillal olevat rongi rünnata ja selliselt jälle silla töökorrast välja viia, sestap on selliste parvlaevade ründamine oluline vähendamaks Krimmi poolsaarele naftatarneid aga ka laskemoona vedu, sest sedagi ei taheta üle silla vedada samadel põhjustel.

Sõltumatu Telegrami kanal Astra teatas, et 9. aprilli öösel tabasid Ukraina droonid Krõmskis Krasnodari krais asuvat naftapumplat. Rünnaku tagajärjel süttis Krõmskaja naftapumpla territooriumil asuv elektrialajaam, teatas väljaanne. Linnaelanikud teatasid, et droonirünnaku käigus kuuldi mitut plahvatust. Lähedalasuvas Sauk-Dere külas hukkus üks inimene, ütles Krasnodari krai kuberner veniamin kondratjev. Kohalikud võimud pole teatanud, et droonid oleksid naftapumplat tabanud. kondratjev väitis, et droonijäänused kukkusid Krõmski äärelinnas asuvale põllule ja ettevõtte territooriumile.

3. Sumõ: muutusteta.

4. Harkiv: seni suudab osa vene soldateid ikka jõuda Viltša asulasse, kus neid Ukraina omad droonidega jahivad. Kipub tunduma, et paranenud Ukraina võimekus siin lõigus on toonud kaasa olukorra, kus suurte kaotustega lastaksegi vene poolel jõge ületada ja on pikemalt aega sillapeasse jõudnud soldateid jahtida ehk siis võetakse olukorda „külma kõhuga” ja võib-olla sillapead likvideerida ei tahetagi, et hoida siin lõigus vene pole ressursse kinni.

5. Kupjansk-Kreminna: muutusteta rindejoones ja üha enam kinnitusi tuleb, et Ukraina tasapisi jätkab Jampilis edenemist. Kipub arvama, et siin lõigul mõjutab vene poole suutlikust maanteede vähesus ning jõgi, kuigi jah, mets siin kipub pakkuma keskmisest paremat varjet aga seda oskavad ka Ukraina omad ära kasutada.

6. Siversk: vene pool väidab, et said kahes kohas üleeile edasi, esmalt Krõva Luka küla juures ja Lipivka küla juures. Kummagi puhul väidetakse, et 1 km edasi saadi ja satuti seejärel Ukraina omade tule alla. Jooksvat seisu ei tea aga on näha, et vene pool Slovjanski poole just siit edeneda on tõusuteel ja käib võitlus kõrgendike üle domineerimaks alal.

7. Bahmut: Kostjantõnivkas seni uusis infokilde, mida uskuda, ei tule. Linna pommitab vene pool jõhkralt, isegi 3 tonnised liugpommid on abiks. Seni pole aga suudetud maha suruda Ukraina droonioperaatoreid, kes peavad tihedalt jahti linna poole suunduvate vene üksuste peale.

8. Donetsk: muutusteta rindejoones.

9. Lõunarinne: hallis alas muutusi toimub aga need jäävad pigem ajutisteks.

10. Herson: muutusteta.

11. venemaa jaanuari-märtsikuu föderaaleelarve suleti 4,576 triljoni rubla (45,76 miljardi euro) suuruse defitsiidiga, teatas venemaa rahandusministeerium kolmapäeval.

8,309 triljoni rubla suuruste tulude juures kulutas valitsus 1,5 korda rohkem – 12,885 triljonit rubla. Selle tulemusel jäi iga kolmas rubla eelarvekulutustest maksutuludeta ja riigikassa „auk” suurenes võrreldes eelmise aasta sama perioodiga 133%, ületades kogu aasta plaani 700 miljardi rubla võrra.

Eelarve nafta- ja gaasitulud langesid 45%, saavutades madalaima taseme pärast pandeemiat – 1,445 triljonit rubla. Vaatamata maksutõusudele kasvasid majanduse ressursiväliste sektorite tulud vaid 7,1%, ulatudes 6,866 triljoni rublani. Selle tulemusel langesid eelarve kogutulud 8,2%. Samal ajal hüppasid kulud 17%. Majandusteadlane Sergei Aleksašenko juhib tähelepanu sellele, et venemaa maksuseadusandlus on loodud nii, et nafta- ja gaasitulud kasvavad või vähenevad naftahindade muutustega võrreldes viivitusega. Seega tunneb riigikassa naftahindade tõusu mõju alles aprillis. Märtsikuu keskmine Uurali hind (hind, mida kasutatakse aprillikuu maksude arvutamiseks) oli 77 dollarit barreli kohta, mis toob Aleksašenko hinnangul kaasa 215–220 miljardit rubla täiendavat maavarade kaevandamismaksu (MET).

Aprillis laekub eelarvesse ligikaudu 1 triljon rubla nafta- ja gaasitulu – kaks korda rohkem kui jaanuari-märtsi keskmine, ennustab Aricapitali tegevjuht Aleksei Tretjakov. Naftaraha sissevoolu tõttu on valitsus kulutuste kärpimise plaanid kõrvale heitnud ja võib suurendada sõjakulusid, ütlesid kremlile lähedased allikad varem Bloombergile.

Aprilli alguses ulatusid Uurali toornafta hinnad 116 dollarini barreli kohta – rekordile alates 2012–2013. aastast –, samal ajal kui vene nafta hind India sadamates oli ligi 150 dollarit. Uurali hinna hoidmine üle 110 dollari isegi mõne nädala jooksul võiks teises kvartalis nafta- ja gaasitulusid oluliselt toetada ning ajutiselt eelarvesurvet leevendada, väidab Freedom Finance Globali analüütik Vladimir Tšernov. Kui aga Iraani kokkulepe saavutatakse ja nafta hind langeb kiiresti alla 100 dollari, on see mõju lühiajaline ning eelarvepuudujäägi probleem tõuseb selle aasta suveks taas esile, hoiatab ta.

12. „Pepeli” teatel on Belgorodi oblasti võimud piiripõgenikele üürihüvitiste maksmise kolmandat korda edasi lükanud. Algselt lubati inimestele makseid veebruari alguses, seejärel 5. märtsiks ja seejärel 5. aprilliks. Nüüd on sotsiaalkaitseminister olesja mitjakina määranud jaanuari-aprilli kohustuste täitmise tähtajaks 5. mai.

Pagulaste ja nende sugulaste sõnul peatati maksed tegelikult juba 2025. aasta detsembris. Sellest ajast alates pole paljud hüvitist saanud, hoolimata vajalike dokumentide vormistamisest. Inimesed kurdavad, et ka makseid pikendada ei saa. Need, kes esitasid veebruaris Gosuslugi kaudu taotlused, teatavad, et nende taotlused on endiselt staatuses „Läbivaatamiseks vastu võetud”, hoolimata ametlikust menetluseajast, mis on 20 päeva. Sotsiaalteenustega ühendust võttes öeldakse neile, et neile öeldakse „istuda ja oodata”. Lisaks on asutusega telefoni teel ühenduse võtmine problemaatiline: töötajad kas ei vasta või panevad kõne kinni.

„Mina ja mu lapsed oleme pärit Malinovkast (küla Belgorodi rajoonis). Üürime korterit. Sain üüri, aga nüüd on see kadunud. Helistan sotsiaalteenustesse, aga nad ei vasta,” kurtis üks ohvritest. „Krasnaja Jaruga külas pole me üüri saanud alates 2026. aasta jaanuarist,” ütles teine.

Varem teatati, et Belgorodi piiriäärse piirkonna avaliku sektori töötajad lõpetasid jaanuaris oma „kaevikutoetuse” (10 000 rubla kuus) saamise. Eriti kurtsid Šebekino elanikud, keda Ukraina regulaarselt pommitab. Nende sõnul omistasid ametnikud kärpe eelarvepuudujäägile.

Võimud on lõpetanud ka haavatud sõjaveteranide ravimise toetuste maksmise Belgorodi meditsiinitöötajatele. Need valitsuse poolt 2023. aasta märtsis heaks kiidetud maksed tulid föderaaleelarvest ja olid vahemikus 20 000 kuni 100 000 rubla.

Nagu enamiku teiste venemaa oblastite, on ka Belgorodi oblasti riigikassas auk. 2026. aasta eelarve on koostatud 17,4 miljardi rubla suuruse puudujäägiga, mis moodustab 9,5% kuludest (182,3 miljardit rubla).

13. Kommersanti andmetel said 15 venemaa suurima panga tippjuhtkond 2025. aastal kokku 63 miljardit rubla (630 miljonit eurot) hüvitist, sealhulgas palgad ja boonused, viidates krediidiasutuste finantsaruannetele.

Peaaegu pool sellest summast – 29 miljardit rubla – läks Sberbanki juhtkonnale. Võrreldes eelmise aastaga suurenes panga tippjuhtkonna hüvitis 3,7 miljardi rubla (+14,6%) ja võrreldes 2023. aastaga 12,3 miljardi rubla (+73%) võrra. Selle tulemusel said Sberbanki juhid rohkem tulu, kui venemaa vaeseimate piirkondade – Juudi autonoomse oblasti (23,5 miljardit rubla) ja Neenetsi autonoomse ringkonna (28,8 miljardit) – eelarved 2025. aastal kogusid.

Kokkuvõttes ületas 15 suurima panga tippjuhtkonna tulu venemaa Föderatsiooni 16 moodustava üksuse aastaeelarvet. Lisaks Juudi Autonoomsele Oblastile ja Neenetsi Autonoomsele Oblastile kuuluvad nende hulka Kalmõkkia (29,3 miljardit rubla), Inguššia (35,7 miljardit rubla), Altai Vabariik (38,1 miljardit rubla), Karatšai-Tšerkessia (38,9 miljardit rubla), Adõgee (41,2 miljardit rubla), Põhja-Osseetia-Alaania (46,9 miljardit rubla), Pihkva oblast (55 miljardit rubla), Kostroma oblast (55,3 miljardit rubla), Hakassia (57,5 miljardit rubla), Novgorodi oblast (58 miljardit rubla), Orjoli oblast (58,5 miljardit), Mari El Vabariik (59,5 miljardit rubla), Tšuktši (60,9 miljardit rubla) ja Kabardino-Balkaaria (62,2 miljardit rubla).

Suurematest pankadest on Gazprombank, mis varem tegeles Gazpromi tohutute ekspordivoogudega, järsult vähendanud juhtide palku. 2025. aastal langes selle kasum 32% (132,6 miljardi rublani). Tipppangajuhid said aasta jooksul 10 miljardit rubla – kolmandiku võrra vähem kui eelmisel aastal (14,3 miljardit) ja peaaegu poole vähem kui 2023. aastal (19,5 miljardit).

Kaitsetööstusele keskendunud Promsvyazbanki tippjuhtide töötasu, mis on ainus kümne suurima krediidiasutuse hulgas, mis aasta kahjumiga lõpetas, vähenes 1,7 miljardilt rublalt 1,1 miljardile rublale. PSB kaotas laenumaksete tõttu 19,2 miljardit rubla, mille katteks pank eraldas reservidesse 300 miljardit rubla – kolm korda rohkem kui eelmisel aastal.

Üldiselt lõpetas venemaa pangandussüsteem 2025. aasta kasumiga, ehkki väiksema kasumiga kui eelmisel aastal – 3,5 triljonit rubla võrreldes 3,8 triljoniga. Sellest hoolimata seisid suuremad pangad silmitsi laenumaksete mittemaksete lainega: jaanuarist septembrini suurenes nende bilansis olevate halbade võlgade maht 1,9 triljoni rubla võrra, ulatudes 10,9 triljonini.

kremliga seotud mõttekoja CMAKS eksperdid hoiatasid veebruaris, et riigis on sisuliselt alanud varjatud panganduskriis. Bloombergi allikate sõnul hakkasid pankurid, sealhulgas riigile kuuluvad, eelmisel suvel eraviisiliselt häirekella lööma, kui suurettevõtete laenuvõlgnevused hakkasid kasvama. Maksehäirete laine mõjutas ka kaitsetööstust, mis oleks võinud saada sõjaliseks tootmiseks laene üle 20 triljoni rubla.

14. Krasnodari territooriumil sunnitakse alaealisi üliõpilasi allkirjastama 18-aastaseks saamisel kaitseministeeriumiga lepingu sõlmimise kohustust. Üliõpilased rääkisid inimõiguste projektile Molnija, et sõjaväelased külastavad õppeasutusi ja värbavad mehitamata süsteemide vägedesse (UST) üliõpilasi, kutsudes neid ükshaaval vestlustele. Alla 18-aastastel palutakse kirjutada sõjaväe registreerimis- ja värbamisameti juhatajale adresseeritud avaldus, milles taotletakse dokumentide vormistamist vabatahtlikuks värbamiseks ja milles on kirjas: „Kohtustun lepingule alla kirjutama”.

Projekt märgib, et selline kohustus ei ole õiguslikult siduv, kuid seda saab hiljem kasutada surve avaldamiseks ja manipuleerimiseks. Inimõiguslased soovitavad avaldusele mitte alla kirjutada ning need, kes on seda juba teinud, peaksid selle tagasi võtma, võttes ühendust sõjaväe registreerimis- ja värbamisameti ning prokuratuuriga. Samuti rõhutavad nad, et seaduse kohaselt ei ole sõjaväeteenistus võimalik enne täisealiseks saamist, seega ei saa selliseid üliõpilasi armeesse kutsuda.

Mehitamata jõudude värbamine algas pärast seda, kui kaitseministeerium teatas novembris selle loomisest. Kampaaniaga on liitunud sajad haridusasutused, sealhulgas riigi juhtivad ülikoolid – Moskva Riiklik Ülikool ja Peterburi Riiklik Ülikool. Üliõpilastele, eriti neile, kes õpingutes maha jäävad, pakutakse võimalust saada droonioperaatoriteks, kinnitusega, et leping sõlmitakse aastaseks ajaks. Kaitseministeerium ise kinnitas aga hiljuti, et neil ei ole kohustust pärast seda perioodi mehitamata vägedes teenivaid isikuid vabastada. putini määruse kohaselt pikendatakse lepinguid mobilisatsiooni ajal automaatselt.

Faridaily allikate teatel olid suuremad ülikoolid kohustatud saatma sõtta vähemalt 2% oma üliõpilastest. „Важныe историй” andmetel plaanib venemaa kaitseministeerium 2026. aasta lõpuks värvata relvajõudude uude harusse 78 800 inimest, kellest 58 000 on droonioperatsioonide kursuste tudengid ja lõpetajad. Vabatahtlikke on aga vähe: haridusasutused teatavad üldiselt ühest või kahest VBS-i registreerunud vabatahtlikust.

Z-blogija alexander vaskovski sõnul liitus valitsuse mitmekuulise kampaania jooksul ülikoolides ja kolledžites VBS-iga vähem kui 2000 üliõpilast. Tema kolleeg aleksei tšadajev kinnitas, et värbamine on takerdunud. Ta märkis, et piirkondades registreerub sõtta vaid üsna spetsiifiline kontingent, kes on kõige vähem sobiv uue kõrgtehnoloogilise sõjaväeharu selgrooks, samal ajal kui potentsiaalselt paljulubavad kodanikud keelduvad lepingutest, kartes üleminekut rünnakjalaväkke ja tähtajatut teenistust.

15. venemaa sadamate naftaeksport taastus aprilli alguses osaliselt võrreldes märtsi lõpuga, kui Ukraina droonirünnakud takistasid Ust-Luga ja Primorski Balti sadamate võimsuse langust. See jääb aga märtsi keskpaiga tasemest oluliselt madalamaks. Naftahindade hüppeline tõus on aga aidanud mahtude langust kompenseerida. Jääb siiski selgusetuks, kas venemaa suudab müüa praegu eksporditavat naftat: praegu toimub suurem osa müügist merel asuvatelt tankeritelt.

Bloombergi laevade jälgimisandmete ja laevandusagentide andmete kohaselt lahkus 5. aprillil lõppenud nädalal sadamatest 28 tankerit, vedades 20,88 miljonit barrelit. Ukraina droonide poolt pommitatud Ust-Lugast ei lahkunud ükski tanker, võrreldes eelmise nädala kahe ja üleeelmise nädala kaheksa tankeriga. Primorsk on aga tarned taasalustanud, viimastel nädalatel on lahkunud vastavalt üheksa, neli ja kümme tankerit. 29. märtsil lõppenud nädalal suutis venemaa vedada vaid 16,62 miljonit barrelit 22 laeva pardal, võrreldes eelmise nädala 37 tankeriga.

Lähis-Ida sõjast tingitud järsk hinnatõus tõstis nafta keskmise nädalase ekspordihinna 2,02 miljardi dollarini nädalas (eelmise nelja nädala põhjal, mis aitab lühiajalisi kõikumisi siluda). See on kõrgeim tase alates 2022. aasta juunist.

Pärast sõja puhkemist Iraani vastu ja Hormuzi väina sulgemist leevendas USA venemaa nafta vastaseid sanktsioone, lubades India ettevõtetel osta seda 30 päeva jooksul enne 5. märtsi laaditud tankeritelt ja seejärel teistel riikidel osta seda enne 12. märtsi laaditud tankeritelt. India kasutas seda ära: selle keskmine päevane import tõusis märtsis 1,9 miljoni barrelini, mis on kõrgeim tase alates 2025. aasta juunist.

Hiina tarned langesid veebruarikuu rekordiliselt 2,1 miljonilt barrelilt 1,9 miljoni barrelini.

Selle tulemusel lossiti varilaevastiku tankeritelt märkimisväärsed naftakogused. Viimastel kuudel on paljusid neist kasutatud ujuvmahutitena, kuna toornafta leidis USA sanktsioonide tõttu Rosnefti ja Lukoili vastu ning India impordi olulise vähenemise tõttu, sealhulgas Donald Trumpiga sõlmitud kaubanduslepingu tulemusel, vähem ostjaid.

Alates eelmise aasta augusti lõpust, mil Trump kahekordistas India tariife, kuni jaanuari keskpaigani suurenes tankeritel hoitava venemaa nafta maht 85 miljonilt barrelilt 140 miljoni barrelini. See püsis sellel tasemel märtsi alguseni, mil see langes 105 miljoni barrelini, sealhulgas 26 miljoni barreli langus viimase kahe nädala jooksul.

venemaa ei saavuta tõenäoliselt sel nädalal ekspordimahtude olulist taastumist. Ust-Lugast on seni lahkunud vaid üks tanker, samas kui Novorossiiski naftaterminal, mis süttis pärast droonirünnakut 6. märtsi öösel, on laadimisoperatsioonid peatanud.

Lisaks langesid naftahinnad kolmapäeval 15% pärast seda, kui USA ja Iraan teatasid kahenädalasest relvarahust. Brenti toornafta kaubeldi täna õhtul umbes 95 dollari eest barreli kohta, mis on langus võrreldes eelmise päeva umbes 110 dollariga.

Kui relvarahu lubab Hormuzi väina kaudu laevaliiklust jätkata, põgenevad Pärsia lahes kinni jäänud tankerid – „kuid nad ei pruugi tagasi pöörduda enne, kui nad saavad selgema pildi sellest, kui tugev on relvarahu,“ ütleb investeerimisuudiskirja Fuller Treacy Money väljaandja Jon Treacy. See tähendab, et naftahindade suundumus on suuremate hindade poole (kui enne sõda). Ma ootasin, et see jääb vahemikku 80–90 dollarit. Turu esialgse reaktsiooni (relvarahuteatele) põhjal otsustades võib see olla lähemal 90 dollarile barreli kohta.

16. Ungari väitis 8. aprillil, et tal on uusi tõendeid, et märtsis arestitud Ukraina pangakonvoi oli osa rahapesu operatsioonist.

Ungari valitsuse pressiesindaja Zoltan Kovacs kirjutas, et uurijad leidsid värskelt trükitud eurosid ja dollareid, mis polnud kunagi ringlusse läinud, ja väitis, et need olid seotud mitme pangaga, sealhulgas Ukraina Oschadbankiga, samuti Poola ja Gibraltaril asuvate institutsioonidega.

Uute tõendite hulgas on väidetavalt ka video Ukraina ametnikust, kes võltsib bensiinijaama tualettruumis dokumente, ja tema kaaslased arutavad korruptsiooniga seotud makseid.

Ukraina Oschadbank avaldas 8. märtsil vastuseks avaliku teate, milles lükkas Ungari esitatud tõendid ümber kui võltsitud tõendid. „Video sisaldab raha sissenõudmise meeskonna liikmete vahelise vestluse helisalvestist. Ungari publikule avaldamiseks lisati ungarikeelsed subtiitrid, sealhulgas fraas „korruptsiooniraha”, mida heliribal ei eksisteeri,” seisab panga avalikus teates. „Just see tahtlikult lisatud fraas on aluseks (Ungari) järeldustele, mis seovad video Oschadbanki raha ebaseadusliku kinnipidamise juhtumiga.”

Ungari võimud konfiskeerisid 5. märtsil kaks Ukraina soomusautot, mis vedasid Austriast Ukrainasse ligikaudu 82 miljonit dollarit sularaha ja kulda.

Kuigi sõidukitega kaasas olnud Ukraina töötajad vabastati järgmisel päeval kinnipidamisest, ei ole Ungari ametnikud veel raha tagastanud, väites, et see on osa käimasolevast uurimisest. Ukraina Oschadbank on öelnud, et algatab raha tagasinõudmiseks õiguslikke meetmeid.

Oschadbanki andmetel ei ole Ungari vastanud ka mitmetele päringutele pangatöötajate isikliku vara edasise omamise õigusliku aluse kohta.

Ungari 12. aprillil toimuvate parlamendivalimiste lähenedes on peaminister Viktor Orbán üha enam kasutanud Ukrainat poliitilise afäärina, kasutades naaberriiki oma toetajaskonna ergutamiseks.

Märtsi alguses ilmusid uurivad aruanded, mille kohaselt venemaa on sekkunud valimistesse, et aidata neid Orbáni kasuks kallutada, ning EL-i ametnike seas on pidevalt olnud muret, et Budapest võib jagada luureandmeid Moskvaga.

17. Lühiuudised

Ukraina monopolivastane komitee blokeeris AÜE EDGE Groupi 760 miljoni dollari suuruse tehingu, mille tulemusel omandaks osalus Fire Pointis, viidates läbivaatamise käigus regulatiivsete nõuete rikkumisele. Ettevõttel on keskne roll Ukraina droonide ja rakettide rünnakuvõimekuse ning kiiresti laieneva relvaarenduse seisukohast.

Ukraina pole veel saanud ühtegi kuuest hävitajast F-16, mida Norra 2023. aastal lubas, ning kõik lennukid on praegu Belgias hoolduses. Kahte neist kasutati pilootide väljaõppeks, neli aga võeti lahti ning remondiga kaasnevad viivitused võivad kesta veel aasta.

Lekkinud vestlus viitab sellele, et sergei lavrov koordineeris Ungari välisministriga Ukraina EL-iga liitumise läbirääkimiste blokeerimist, arutades vähemuste õiguste sõnastust läbirääkimiste peamise hoovana. See suhtlus viitab Moskva ja Budapesti ühisele seisukohale Kiievi EL-iga ühinemise teekonna aeglustamisel.

Allikad ütlesid väljaandele Daily Mirror, et Moskva GRU agentid üritasid Ukrainat süüdistada kavandatud plahvatuses piirilinnas Kaniža asuvas olulises gaasijuhtmes. Serbia sõjalise julgeolekuagentuuri juht ütles, et Ukraina ei olnud vahejuhtumiga seotud.

USA president Donald Trump pidas 8. aprillil Washingtonis kinnise uste taga kohtumise NATO peasekretäri Mark Rutte’iga. Rutte visiit toimus Valge Maja ja alliansi vaheliste pingete eskaleerumise ajal, kusjuures Trump ütles 1. aprillil, et kaalub tõsiselt USA lahkumist NATO-st. Trump, kes on olnud pikaajaline NATO kriitik, oli alliansi peale pettunud, kuna liikmesriigid ei toetanud USA sõda Iraanis. „See oli sõprade kohtumine,” ütles Rutte CNN-i ajakirjanikule Jake Tapperile. NATO juht lisas, et ta imetleb Trumpi juhtimist ja et USA president on jätnud alliansile olulise pärandi. Küsimusele, kui mures ta Trumpi NATO-st lahkumise pärast on, keeldus Rutte vastamast. „Ta on selgelt pettunud paljudes NATO liitlastes ja ma saan tema seisukohast aru,” möönis Rutte.

maria zahharova väidab, et YouTube’i keeld Valgevene meediakanalitele on täielik barbaarsus ja põlastusväärne infosabotaažiakt. Njah, venemaa ise on Youtube venemaal keelustanud…

Kokkuvõte tugineb avalikele allikatele. Allikateks on sõdivate poolte ametlikud teated, avalik meedia, kummagi poole blogijate sõnumid ning kolmandate osapoolte info. Loo autor üritab hoida eraldi fakti, kuuldust ja arvamust. Info kipub enamasti olema vastukäiv või seda varjatakse, sestap tugineb kokkuvõtte lisaks erinevate sõjalist olukorda kajastavate kaartide analüüsil. Vigu juhtub ja parandused teeb järgmise päeva kokkuvõttes. Vabandused ette, et vene riiki, sellega seotud kremlimeelsete isikute nimed on väikse tähega… ja sõna Ukraina igas võtmes suure tähega.

Viimased uudised