Sõja ülevaade: 1504. päev – jälle Ust-Luga
Avaldatud: 7 aprill, 2026
Pilt: https://x.com/GeneralStaffUA Lõunaeestlane jätkab sõjanduse asjatundja Toomas Piirmanni ülevaatega sündmuste kohta Ukraina sõjas.
Ukraina 07. aprill 2026:
jälle Ust-Luga ja pisu põhjalikumalt rinde sektoritest.
1. 2-aastane Ukraina laps on kremli meelest sõjaline sihtmärk…
2. Ust-Luga aga mitte ainult.
3. Sumõ: muutusteta.
4. Harkiv: sillapea Vovtšanski juures jälle pisu kasvas.
5. Kupjansk-Kreminna: Ukraina omad on muutunud aktiisemaks nii põhja- kui lõunalõigus.
6. Siversk: muutusteta.
7. Bahmut: udu.
8. Donetsk: survet jagub.
9. Lõunarinne: muutusteta.
10. Herson: muutusteta.
11. venemaal kogeti juba teist suuremat internetikatkestust kolme päeva jooksul.
12. „Ühtse venemaa” reitingud on pärast interneti, Telegrami ja VPN-i blokaade langenud madalaimale tasemele alates 2021. aastast.
13. venelased ravivad üha rohkem ise oma hambaid.
14. kreml teatas USA sõja tõttu Iraanis läbirääkimistes Ukrainaga pausi tegemisest.
15. Ukraina edestas venemaad droonirünnakute arvus esimest korda.
16. venemaa esitas Balti riikidele varjatud ähvardusi seoses Ukraina droonide võimaliku marsruudiga üle Balti riikide.
17. Lühiuudised
vene sõjaväeblogijad on üha murelikumad. Nad hoiatavad, et Ukraina droonide võimekus areneb kiiresti, rünnates logistikat 40–80 km sügavusele ja laiendades masstootmist, tekitades pidevat survet tagalatele ja varustusliinidele.
Kokku registreeriti viimase 24 tunni jooksul 150 lahingukokkupõrget. Intensiivsemad kohad ikka Kostjantõnivka, Pokrovsk ja Huljaipole. Mujal kas varasem keskmine või väiksem surve. Tsikleid rohkem näeb aga suure gruppe koos pole enam olnud. Kolm tsiklit koos on vist keskmine.
Eile viis vaenlane läbi 84 õhurünnakut, heites alla 242 juhitavat pommi. Lisaks kasutas ta 8625 kamikaze-drooni ja sooritas 3227 kaudtulelasku, sealhulgas 42 mitmikraketisüsteemidega. Huvitav, et mitmikraketiheitjate löökide arv kahanes. Kui võrrelda laskude arvu, siis neid mitmikraketiheitjaid tabatakse tihedalt ning jätkuvalt on kõrged kõige tabamine, mis rindel taga pool.
1. Kõige noorem eilse öö rünnakutes surma saanud Ukraina laps oli 2-aastane. Ei ole lihtne videode vaatamine…
2. Ukraina droonid ründasid eile öösel Novorossiiski sadamas vene fregatti Admiral Grigorovitš, sihtides Kalibri võimekusega laeva. Täiendavad rünnakud tabasid Sivashi avamere puurplatvormi droonide ja mereväe koordineeritud operatsioonis.
Ukraina relvajõudude peastaap teatas eile öösel Be-12 allveelaevatõrje amfiiblennuki tabamisest Katša lennuväljal.
Eile õhtul rünnati Voroneži oblastis Rossošis asuvat keemiatehast Minudobreniya. OSINT-i kogukond CyberBoroshno kinnitab, et peamine väetisehoidla põleb, mis kujutab endast ulatusliku plahvatuse ohtu. See tehas on peamine ammooniumnitraadi tootja, mida kasutatakse nii lõhkeainete kui ka väetiste tootmisel.
Ukraina sõjavägi ründas 7. aprilli öösel venemaa Ust-Luga sadamat Leningradi oblastis, teatasid venemaa Telegrami meediakanalid, uuendades oma rünnakuid naftaterminalile. Viimane rünnak toimus vaid nädal pärast seda, kui Kiiev alustas viimati täieulatuslikku rünnakut piirkonna naftaterminalidele, sealhulgas Ust-Luga sadamale, mida rünnati vähemalt viiel korral ajavahemikus 22.–31. märts. Sotsiaalmeediasse postitatud fotodel ja videotes näib olevat näha plahvatusi, mis elanike aruannete kohaselt algasid sadama piirkonnas umbes kell 5 hommikul kohaliku aja järgi. Oblasti kuberner aleksandr drozdenko väitis, et piirkonna rünnaku käigus tulistati alla 22 Ukraina drooni, täpsustamata rünnaku sihtmärki.
3. Sumõ: pigem lahingupäevikusse kirje saamiseks tegevused.
4. Harkiv: jälle on vene pool suutnud pisu kasvatada oma sillapead Vovtšanski juures. Üleeile pommitasid Ukraina omad 120 miinipildujaga Viltša asula keskust. Videos on näha, et paranduste tegemiseks on droon õhus ja arvatavalt siis jooksvalt infot sihtmärgi korregeerimiseks anti.
5. Kupjansk-Kreminna: nii ja naa.
Sektori põhjaservas on asunud Ukraina pisu aktiivsemalt vasturünnakuid tegema Milove küla lähistel. Küla asub vahetult vastu vene piiri ja piiriks on Kozõnka jõgi ning arvatavalt tahetakse kindlustada sektori põhakülge, sest siin pole risti ees ühtki suuremat jõge lihtsustamaks kaitset ning venemaa sügavusest on lihtsam hetkel üritada uut pealetungi suunda käima lükata, sest sellel suunal pole Ukraina väga aktiivne olnud.
Kupjanski linnas on arvatavalt alles mõned vene üksused. Ukraina omad küll üritavad saada paremat kontrolli linna infiltreerumise takistamiseks aga see täielikult seni õnnestunud pole. Lisaks jätkab vene pool surumist Kupianski linnast idas ja kagus aga kui isegi jõutakse Ukraina possade vahele, siis pole viimasel ajal tuvastanud, et pikalt seal ellu oleks jäädud.
Lõmani suunal näitavad mõlemad pooled aktiivsust. Rindejoone muutusi küll ei tuvastanud aga vene poole pommitamiste järgi tundub, et võib-olla on Ukraina kontrollitav ala Jampilis kasvanud.
6. Siversk: viimase aja keksmisest tihedam surumine pole vene poolele mõned nädalad enam edu toonud. Jah, mõned possad vahetuvad halli ala servades ja hallis alas. Põhjuseks nii tihe töötlus õhust kui ka Ukraina omade jalaväe puhastusoperatsioonid ning võimalusel üritatakse uuesti mehitada seniseid kaotatuid paremini kindlustatud possasid. Reljeefi siin jagub ja iga kõrgendik on oluline tagamaks paremat kaitset. Tihti proovivad väiksemad vene grupid just liikuda piki oru põhjades asuvaid metsaribasid.
7. Bahmut: sõjaudu Kostjantõnivka kohal katab ära tihedalt kogu ala ja no ei leia hetkel infokilde muutustest või toimuvast. Jah, tihe vene poole konveier töötab, lisaks pommitatakse väga aktiivselt nii linna kui sinna suunduvaid teid ning kaugemal asuvaid asustatud punkte.
8. Donetsk: terves sektoris vene poole tihe surumine käib. Proovitakse nii Pokrovskist põhja kui edela poolt mööduda lisaks otse läbi Pokrovski linna surumisele. Senised infokillud näitavad, et tagasi on saadud 2/3 kontroll Hrõsõne asula üle (Pokrovskist loodes) ning pisu vist suunatakse ressursse juurde Pokrovskist edelas surumaks siit suunalt linnast mööda. Sektori lõunaosas pole ka rahulik ning üritatakse siingi leida auke Ukriana kaitses aga jõed pisu risti ees selles takistavad.
9. Lõunarinne: muutusteta rindejoones. Kuna hall ala on siin kõikse laiem, siis jooksvalt hallis alas uusi possasid on keeruline tuvastada. Eks nende eluead on suht lühikesed, sest avatud suured väljad ei soosi varjatult liikumist ning tundub, et Ukraina võtab siin keskmisest rahulikumalt, sest on piisavalt aega reageerida… küll ootab siin sektori keskmises ja lääneosas suuremat surve tõusu.
10. Herson: muutusteta.
11. 6. aprilli õhtul toimus RuNetis ulatuslik katkestus, mis mõjutas muuhulgas panku, telekommunikatsioonioperaatoreid, meelelahutusplatvorme ja valitsusportaale. Sboy.rf andmetel kogesid probleeme Rostelecom, Alfa-Bank, NTV Plus, Tricolor, Gosuslugi, T2 ja Mosenergosbyt. Downdetectori teenus registreeris kaebusi ka katkestuste kohta Sberbankis, Gazprombankis, Okko veebikinos ja World of Tanks mänguplatvormil. Katkestuse põhjus on siiani teadmata.
Varem, 3. aprillil, toimus ulatuslik katkestus venemaa finantsinfrastruktuuris. Downdetectori ja Sboy.rf andmetel kogesid probleeme suuremad pangad – Sberbank, VTB, Alfa-Bank ja T-Bank – ning keskpanga kiiremate maksete süsteem. Forbes teatas peagi küberturvalisuse ja telekommunikatsioonitööstuse allikatele viidates, et katkestuse võis põhjustada Roskomnadzori ohutõrje (TCM) riistvara ülekoormus. Väljaande allikad väitsid, et TCM-i seadmed ei suuda arvukate blokeerimisreeglitega toime tulla ja jooksevad kokku koormuse all. RKS Globali tehniline ekspert märkis, et sellise ulatusega katkestus võib olla venemaal blokeerimise kõrvalmõju, kuna piirangute ulatus on juba nii ulatuslik, et pidevalt esineb tõsiseid vigu ja võrguühendus halveneb.
Interneti katkestused venemaal on toimunud alates 2025. aasta maist. Projekti Online kohaselt rakendavad võimud regulaarselt sulgemisi enam kui 60 piirkonnas ja lubatud veebisaitide valged nimekirjad on juba rakendatud 72 piirkonnas. 2025. aastal sai venemaa katkestuste ulatuse poolest maailmas juhtivaks, mõjutades Top10VPN andmetel 146 miljonit inimest. RKS Globali eksperdid ennustavad, et riik läheb 2028. aastaks täielikult üle liivakastipõhisele internetile. Asjaga tuttavad Reutersi allikad ütlesid Moscow Timesile, et Moskva uuris Hiina, mis tegutseb suure tulemüüri taga, ja Iraani kogemusi, kus internetti sulgetakse regulaarselt vastusena avalikele protestidele. Seejärel anti ametnikele korraldus leida viis, kuidas blokeerida suuri internetisegmente, jälgides samal ajal veebisuhtlust.
Selle taustal esitati venemaa riigiduumas ettepanekuid regulatsioonide karmistamiseks. Perekonnakaitsekomitee juht nina ostanina teatas, et venelastel peaks olema lubatud internetti pääseda ainult passiga, et kaitsta lapsi tema sõnul röövloomade eest. Infopoliitikakomitee aseesimees andrei svintsov tegi ettepaneku võtta vastu seadus ausa, puhta ja seadusliku interneti kohta, mis nõuaks platvormidelt kasutajate anonümiseerimist. Digitaalse arengu ministeerium omakorda nõudis valgesse nimekirja kantud ettevõtetelt juurdepääsu blokeerimist venelastele, kes pääsevad ligi oma ressurssidele lubatud VPN-idega, vastasel juhul võidi teenused nimekirjast eemaldada, teatas Kommersant. Forbesi andmetel tegi ministeerium ka ettepaneku, et pakkujad kehtestaksid tasu VPN-i kasutamise eest mobiilsidevõrkudes üle 15 GB rahvusvahelise liikluse kuus.
12. Internetiühenduse sulgemised, millele järgnes riikliku sõnumsiderakenduse Max kasutuselevõtt, Telegrami blokeerimine ja katsed VPN-e piirata on Ühtse venemaa valimisreitingut kahjustanud.
Riikliku VTsIOM-i andmetel oli võimupartei reiting 22. märtsi seisuga langenud 29,3%-ni – madalaimale tasemele alates 2021. aasta detsembrist. Aasta algusest on Ühtse venemaa reiting langenud enam kui 3 punkti võrra ja võrreldes 2024. aasta alguse rekordkõrgete tasemetega enam kui 14 punkti ehk ligikaudu kolmandiku võrra.
Selle tulemusel langes võimupartei poolt hääletamise soovi avaldanud kodanike osakaal märtsi lõpus tasemele, mis oli madalam kui enne sõda. Nende muutuste taustaks on piiranhute tugevnemine, digitaalsete õiguste küsimused ning frustratsioon interneti katkestuste ja kontrolli pärast, märgib politoloog Ilja Graštšenkov: „See pole ainus rahulolematuse allikas, kuid see oli päästikuks, mis selle nähtavaks tegi.”
Graštšenkov märgib, et Ühtne venemaa on valitsuse toetusreitingute üldise languse tõttu langenud: valitsuse (41,1%), riigiduuma (41,7%) ja Föderatsiooninõukogu (41,8%) toetusreitingud on kõik langenud madalaimale tasemele alates sõja algusest.
putini ametlik usaldusreiting Ülevenemaalise Avaliku Arvamuse Uurimiskeskuse (VTsIOM) andmetel on samuti pärast Ukraina sissetungi langenud põhja – 70,1%. Kuid antud juhul on täpsem rääkida mitte usaldusreitingust, vaid kodanike arvu suurenemisest, kes ei karda sotsioloogidele öelda, et nad ei usalda presidenti, märgib politoloog Abbas Galjamov.
Sisuliselt pole see reiting, vaid hirmuindikaator, leiab ta. Avatud VTsIOM-i küsitlus, kus vastajatele ei öelda putini perekonnanime, mis võimaldab neil lihtsalt presidendi mainimist vältida, annab putinile vaid 32%, juhib Galjamov tähelepanu.
Ühtse venemaa reitinguid survestavad kasvav inflatsioon, eelarve- ja äriprobleemid, blokeeritud sõnumsiderakendused ja üldine empaatia puudumine valitsuse suhtes, mis on eriti ilmne internetipiirangute kontekstis, mille eest keegi vastutust ei võta, märgib Peterburi Poliitikafondi president Mihhail Vinogradov.
Valitsusele lojaalsete venelaste rahulolematus on tõepoolest suurenenud, tunnistas Verstkale Ühtse venemaa allikas. „Endine põhivalijaskond on nüüd veidi kõhklev. Probleem on olemas,” märkis Keskföderaalringkonna parteibüroo allikas. Samas avaldas ta lootust, et rahulolematu publik hajub septembris toimuvate riigiduuma valimiste lähenedes.
13. Vedomosti andmetel, viidates First Data uuringule, kasvas venemaal hambaravitoodete järsu hinnatõusu ajal enesehooldustoodete müük veebi turuplatsidel ja marketites 2026. aasta esimeses kvartalis võrreldes eelmise aasta sama perioodiga 63%. Vaid kolme kuuga sooritasid venelased üle 150 000 sellise ostu kogusummas üle 39 miljoni rubla. Enimmüüdud tooted olid ajutised plommid, moodustades 58% kõigist tellimustest ja mille keskmine hind oli 189 rubla (1,89 eurot). Teisel kohal olid laminaadid (28% ostudest, keskmise hinnaga 325 rubla). Üldiselt oli hambahooldustoodete keskmine hind selles kategoorias 262 rubla (2 eurot).
Peamised ostjad olid naised (64% kõigist ostudest) ja kõige aktiivsem vanuserühm oli 35–45-aastased (30% ostudest). Linnade seas olid veebiostlemise liidrid Moskva (17%), Peterburi (10%), samuti Jekaterinburg, Krasnodar ja Novosibirsk. Uuring viidi läbi enam kui 600 000 tehingu ja anonüümsete andmete analüüsi põhjal, mis käsitlesid hambaravitoodete ostmist aastatel 2025–2026 kogu venemaal.
Kasvav huvi selliste toodete vastu toimub hambaraviteenuste maksumuse olulise tõusu taustal. Kommunikatsioonigrupi Progress uuring näitas, et alates 2025. aasta keskpaigast on hambaravi vastuvõtu hinnad enamikus venemaa suuremates linnades tõusnud. Moskvas tõusis keskmine hind 48% – 1352 rublalt 1996 rublale – ja Peterburis 27%, 1182 rublalt 1509 rublale. Märkimisväärset hinnatõusu registreeriti ka Novosibirskis, Ufas, Naberežnõje Tšelnõis ja Omskis. Kokkuvõttes 35-st linnast, kus elab üle 500 000 elaniku, tõusid hinnad märkimisväärselt 27-s.
Turuosalised ootavad edasist hinnatõusu. Kliinikute Assotsiatsiooni „presiDENT” tegevdirektor Oleg Zinov ennustab 2026. aasta lõpuks 10–20% hinnatõusu. Sarnase hinnangu annab ka Refformat kliiniku asutaja Maksim Hõšov. Stomatoloogia na 22-Fetža kliiniku arst Tigran Šmavonjan omistab selle suundumuse tööstusharu suurele sõltuvusele imporditud materjalidest ja seadmetest. Ta selgitab, et vahetuskursi kõikumised, logistilised raskused ning tõusvad üüri-, kommunaal- ja tööjõukulud suurendavad otseselt ravikulusid.
14. venemaa ja Ukraina ei pea ajutiselt läbirääkimisi sõja lõpetamiseks, kuna vahendajaks olev Ameerika Ühendriigid on hõivatud Iraani-vastase sõjalise operatsiooniga, ütles venemaa presidendi pressisekretär peskov. „Mis puutub läbirääkimisprotsessi, siis jah, see on praegu ootel. Ameeriklastel on palju muid asju teha ja on selge, mis nad on. Seetõttu on praegu keeruline kolmepoolselt kohtuda,” selgitas ta. peskov märkis ka, et nii venemaa kui ka Ukraina jätkavad Ameerika Ühendriikidega teabe vahetamist.
Temalt küsiti ka, kas Valge Maja eriesindaja Steve Witkoffi ja USA presidendi väimehe Jared Kushneri visiit Kiievisse pärast lihavõtteid võiks läbirääkimisprotsessi taaselustada. peskov vastas, et ta ei tea kindlalt, kas selline reis on plaanis. 1. aprillil nõudis kreml Ukraina presidendilt Volodõmõr Zelenskilt Donbassi viivitamatut loovutamist, et peatada sõja kuum faas. Ukraina juht ise teatas, et venemaa on esitanud ultimaatumi: kui Ukraina relvajõud Donetski oblastist suveks ei lahku, vallutatakse piirkond ja rahutingimusi karmistatakse. Zelenski märkis ka, et tema arvates ei ole putini armee võimeline jõustsenaariumi ellu viima.
Kolmepoolsete kõneluste viimane voor toimus Genfis 17.-18. veebruaril ja lõppes patiseisuga. Bloombergi allikate teatel ähvardas venemaa isegi rahuprotsessist taganeda, kui Ukraina keeldub Donbassi loovutamast. Järgmine kohtumine, mis oli kavandatud 5. märtsiks Abu Dhabisse, lükati Lähis-Ida lahingute tõttu edasi ja uut kuupäeva pole veel määratud.
Märtsi keskel teatasid Financial Timesi allikad, et Ukraina rahuprotsess on sisuliselt takerdunud ja läbirääkimised on tõsises ohus, kuna USA on oma tähelepanu Iraanile nihutanud. Kõrge Euroopa ametnik ütles väljaandele, et president Donald Trump on hakanud vahenduse vastu huvi kaotama ning Lähis-Ida sõda pole mitte ainult leevendanud survet venemaale, vaid on isegi kremlile kasuks tulnud tänu naftahindade tõusule, USA sanktsioonide peatamisele ja Pentagoni arsenali kiirele ammendumisele, mis mõjutab relvatarneid Ukrainale.
Selle taustal on putin käskinud armeel ette valmistada uus pealetung rindel, teatasid kremli aruteludega kursis olevad Bloombergi allikad 1. aprillil. Ühe agentuuri allika sõnul võib sõda ilma läbirääkimistel läbimurdeta kesta veel aasta või kaks.
15. Märtsis, esimest korda pärast täiemahulise sissetungi algust, lasi Ukraina venemaa sihtmärkide vastu välja rohkem ründedroone kui venemaa Ukrainasse. Sellele järeldusele jõudis ABC telekanal pärast Ukraina õhujõudude ja venemaa kaitseministeeriumi igapäevaste andmete analüüsimist.
venemaa sõjaväe statistika kohaselt tulistasid õhutõrjesüsteemid märtsis alla 7347 Ukraina drooni – keskmiselt 237 päevas. See on Moskva ajaloo kõrgeim igakuine näitaja. Samal ajal teatasid Ukraina õhujõud 6462 venemaa drooni rünnakust riigile samal perioodil (keskmiselt veidi üle 208 päevas). venemaa kasutas ka 138 erinevat tüüpi raketti. Õhurünnakute koguarvust peatas või neutraliseeris Ukraina õhutõrje umbes 90% droonidest (5833) ja peaaegu 74% rakettidest (102).
Lisaks oli venemaa relvajõudude poolt Ukraina pihta märtsis tulistatud rakettide ja mehitamata õhusõidukite koguarv rekordiline. Kõige märkimisväärsem rünnak toimus 24. kuupäeval, kui registreeriti 948 drooni ja 34 raketti. Nagu ABC aga märgib, hakkavad Kiievi pikaajalised pingutused mehitamata süsteemide ja rakettide kodumaise tootmise arendamiseks vilja kandma ning võimu tasakaal selles valdkonnas on järk-järgult Ukraina kasuks nihkumas.
President Volodõmõr Zelenski teatas 2025. aasta oktoobris, et Ukraina droonide ja rakettide tootmispotentsiaal ulatub järgmisel aastal 35 miljardi dollarini. „Vaatamata kõigile raskustele loovad ukrainlased oma riigikaitsetooteid, mis mõnes mõttes juba ületavad paljusid teisi maailmas,” rõhutas ta.
Ukraina kaitseministeerium teatas, et märtsis tabasid kaitseväed enam kui 151 000 venemaa sihtmärki. Ministeerium märkis, et need arvud on sõjaväe süstemaatilise töö, olemasolevate lahenduste täiustamise ja uute tehnoloogiate kasutuselevõtu tulemus. Ukraina relvajõud rõhutasid ka pealtkuulamisdroonide kasvavat tõhusust, mis on üha tõhusamad venemaa ründedroonide, näiteks Shahed ja Gerbera, hävitamisel.
Samal ajal algatas Ukraina rea rünnakuid venemaa energiainfrastruktuuri vastu, sealhulgas Balti riikide sadamate Ust-Luga ja Primorski vastu, mille kaudu läbib märkimisväärne osa venemaa naftaekspordist. Satelliidipildid kinnitasid kümnete kütusemahutite kahjustusi, mis kauplejate hinnangul sunnivad venemaad saadetisi vähendama ja võivad viia tootmise languseni, teatas Reuters. Soome Energia ja Puhta Õhu Uurimiskeskuse (CREA) andmetel moodustavad Ust-Luga ja Primorsk kokku umbes 42% venemaa kogu naftaekspordist.
16. Kyiv Independent: venemaa välisministeerium esitas 6. aprillil Balti riikidele varjatud ähvardused pärast Moskva vihjet, et Kiievi liitlased lubavad oma õhuruumi kasutada venemaa sadamate ründamiseks Läänemerel – väide, mida Balti riigid on korduvalt nimetanud desinformatsiooniks.
venemaa välisministeeriumi pressiesindaja maria zahharova ütles Moskvas ajakirjanikele rääkides, et Balti riigid on saanud vastava hoiatuse. „Kui nende riikide režiimidel on piisavalt mõistust, siis nad kuulavad. Kui mitte, peavad nad leppima vastusega,” lisas zahharova venemaa riigimeedia teatel.
Vaatamata Ukraina vankumatule toetusele on Balti riigid – Eesti, Läti ja Leedu – võitlusest eemale hoidnud, pakkudes Kiievile alates täiemahulise sissetungi algusest vaid sõjalist abi, luuretuge ja humanitaarabi, hoides samal ajal oma territooriumi venemaa-vastaste rünnakute jaoks eemal.
Zahharova kommentaarid tulevad ajal, mil Ukraina sõjavägi on viimastel nädalatel intensiivistanud rünnakuid venemaa naftaterminalidele Läänemere rannikul, kuna Kiiev püüab piirata venemaa poolt nafta maailmaturuhindade tõusust saadavat ootamatut tulu.
Rünnakud on suunatud peamiselt venemaa loodeosas asuvale Leningradi oblastile, mis asub Läänemere ääres ja piirneb Eestiga.
Eesti sõjaväe luurekeskuse ülem kolonel Ants Kiviselg kinnitas 6. aprillil ERR-ile antud intervjuus, et Tallinn ei ole lubanud oma territooriumi ega õhuruumi kasutada venemaa vastu suunatud rünnakuteks. „Oleme soovitanud valida rünnakukoridorid nii, et (Ukraina droonid) ei siseneks Eesti õhuruumi,” ütles Kiviselg, lisades, et droonirünnakute sagenemise tõttu on võimatu välistada, et Ukraina droonid ei sisene kunagi Eesti õhuruumi.
Need kommentaarid tulevad ajal, mil kaks Ukraina drooni eksisid vastavalt Lätti ja Eestisse venemaa siseste sihtmärkide vastu suunatud massirünnaku käigus 25. märtsil. Eesti välisminister Margus Tsahkna nimetas juhtunut “venemaa täiemahulise agressioonisõja konkreetseks tagajärjeks”.
Eelmisel nädalal avaldas Läti ka avalduse, milles lükkas ümber Moskva väited oma õhuruumi kasutamise lubamise kohta. „Läti lükkab tagasi venemaa levitatud valeväited, et Läti on lubanud oma territooriumi kasutada droonirünnakuteks venemaa vastu, kui täiesti alusetud, ja nõuab selle räigelt valeinfo viivitamatut tagasivõtmist,” teatas Läti kaitseministeerium 31. märtsi avalduses.
Ukraina sõjavägi alustas väidetavalt 7. aprilli öösel uuesti rünnakuid Leningradi oblastile, kusjuures Ust-Luga sadama lähedal, kus asub silmapaistev venemaa naftaterminal, nähti plahvatusi. Kohalike ametnike väitel tulistati rünnaku käigus piirkonnas alla 22 Ukraina drooni.
17. Lühiuudised
WSJ väidab, et Ukraina peab sõda jätkama, et Euroopale aega võita. Samal ajal püüab Euroopa saavutada strateegilist eelist, kasutades Ukrainat kilbina, kuulutades samal ajal oma pühendumust demokraatlikele väärtustele.
Kokkuvõte tugineb avalikele allikatele. Allikateks on sõdivate poolte ametlikud teated, avalik meedia, kummagi poole blogijate sõnumid ning kolmandate osapoolte info. Loo autor üritab hoida eraldi fakti, kuuldust ja arvamust. Info kipub enamasti olema vastukäiv või seda varjatakse, sestap tugineb kokkuvõtte lisaks erinevate sõjalist olukorda kajastavate kaartide analüüsil. Vigu juhtub ja parandused teeb järgmise päeva kokkuvõttes. Vabandused ette, et vene riiki, sellega seotud kremlimeelsete isikute nimed on väikse tähega… ja sõna Ukraina igas võtmes suure tähega.
Viimased uudised
TOP 10
LOE SIIT: Lõunaeestlase horoskoop aastaks 2026
Vaata siit elektri hinda tunni kaupa
Loading ...
Kuidas lisada Lõunaeestlase äpp
