Sõja ülevaade: 1502. päev – mõned külad kaotati
Avaldatud: 5 aprill, 2026
Pilt: https://x.com/GeneralStaffUA Lõunaeestlane jätkab sõjanduse asjatundja Toomas Piirmanni ülevaatega sündmuste kohta Ukraina sõjas.
Ukraina 05. aprill 2026:
kuigi külasid kaotati, on rindel ok.
1. Kõik sihtmärgiks sobib.
2. Sihtmärke jagus.
3. Sumõ: muutusteta.
4. Harkiv: Ukraina omad järjest vähendavad vene sillapead.
5. Kupjansk-Kreminna: muutusteta.
6. Siversk: muutusteta.
7. Bahmut: kuidagi udu valitseb lahinguvälja kohal.
8. Donetsk: muutusteta rindejoones.
9. Lõunarinne: kaks küla Ukraina omad kaotasid.
10. Herson: muutusteta.
11. Saksamaal peavad 17–45-aastased mehed pikaajaliseks välismaale reisimiseks taotlema luba.
12. Lubinets teatas inimõiguste rikkumistest Užhorodi sotsiaaltoetuse- ja värbamiskeskuses.
13. Valgevene eelarve saab venemaalt rahasüste.
14. Lühiuudised
Alates täiemahulise sõja algusest on venemaa armee kasutanud ukrainlaste, peamiselt positsioonidel olevate sõdurite vastu ohtlikke keemiamürke enam kui 13 000 korral. Ainuüksi märtsis registreeriti ligi 400 sellist intsidenti, teatas Ukraina relvajõudude peastaap 4. aprillil. Vaenlane kasutab gaasigranaate nagu K-51 ja RG-Vo, samuti isevalmistatud CS- ja CN-täidisega anumaid. Neid aineid kasutatakse peamiselt droonide abil langevate rünnakute jaoks. Kuigi need ei ole surmavad, on need ohtlikud: põhjustavad tõsist silmade ja hingamisteede ärritust, pisaravoolu, köha, lämbumist, desorientatsiooni ja ajutist lahinguvõime kaotust.
Väidetavalt plaanivad venemaa väed rünnata Ukraina veeinfrastruktuuri, suurendades haiglate sulgemise, kanalisatsioonirikete ja linnades põhiteenuste katkemise ohtu.
Kokku registreeriti viimase 24 tunni jooksul 149 lahingukokkupõrget. Kõige tihedamaks läks Kostjantõnivka suunal, Pokrovski suunal keskmine surumine ning langus Huliaipole kandis ja nagu tavaliselt ilmade soojemisega juhtud, on hakanud tõusma vene poole rünnakud Hersoni suunal, eile neid lausa 6 kirja läks. Keskmisest enam oli kontakte ka Kupjanski linna kandis, aga seal kipub surve ülepäevaselt kõikuma. Mõnes lõigus aga vaid rünnak/paar kirja läks.
Põhiliselt ikka väiksemad jala liikuvad grupid ja sekka ka mõned seltskonnad kergliikuritel. Soomus kaasas pigem erand ehk siis ei miskit muutust rünnakute ilmes.
Eile viis vaenlane läbi 91 õhurünnakut, heitis alla 275 juhitavat pommi. Lisaks kasutas ta 9678 enesetapudrooni ja sooritas 3913 kaudtulelasku, sealhulgas 114 mitmikraketiheitjaga. Õnneks on jätkuvalt kõrged nii kaudtuleüksuste kui muu tagalatoetuselemendi tabamised ning leitakse kaugemal asuvaid kõrgema tasuvusega sihtmärke ehk siis õhutõrje vahendid ja suure ulatusega seireseadmed, lisaks on muutunud igapäevaseks, et erinevaid vene poole juhtimispunkte leitakse ja tabatakse. Jah, egas pataljoni tasemest kõrgemate pihta mitte, enamasti kipuvad tabamused olema kompanii ekvivalendi juhtimispunktide pihta.
1. Kui kõik kohalike ning nende eluasemete, poodide, haiglate jne tabamised loosse paneks, siis loo maht saaks oi kui pikk….
vene väed ründasid Dnipropetrovski oblastis asuvat Nikopoli linna, tappes viis ja vigastades 19 inimest, teatas Dnipropetrovski oblasti sõjaväevalitsuse juht Oleksandr Ganža. „Vaenlane kasutas rünnakuks FPV droone. Puhkes tulekahju. Hävisid kaubanduspaviljonid ja pood. Hukkus viis inimest – kolm naist ja kaks meest,” kirjutas ta oma Telegrami kanalis. Haavatute seas oli 14-aastane tüdruk; ta viidi raskes seisundis haiglasse, märkis ametnik.
4. aprilli öösel ründas venemaa ka Sumõt: droon tabas kesklinnas asuva 16-korruselise elamu 13. korrust, vigastades 11 inimest, sealhulgas ühte last, teatasid kohalikud võimud.
Eelmisel päeval, 3. aprillil, ründas vene droon Kiievi oblastis veterinaarkliinikut, tappes umbes 20 looma.
venemaa ründab regulaarselt tsiviilsihtmärke Ukrainas. 28. märtsi öösel kahjustas Odessas toimunud ulatuslik droonirünnak elamuid ja sünnitushaiglat, tappes kaks ja vigastades 11 inimest, sealhulgas ühte last. 14. märtsi öösel tappis Kiievi ja selle ümbruse ühendrünnakus neli inimest ja sai vigastada veel 15 elanikku.
4. aprilli õhtul pommitasid venelased droone Tšernihivi oblastis Korjukovski rajoonis asuvat Snovski linna. Hukkus 1985. aastal sündinud mees, ütles Suspilnõle Korjukovski rajooni sõjaväeringkonna ülem Pavel Mirošnitšenko.
vene väed algatasid 5. aprilli öösel Odessa linnale droonirünnaku, kahjustades elamuid ja vigastades vähemalt kolme inimest, teatasid kohalikud ametnikud. Odessa linna sõjaväevalitsuse juht Serhii Lõsak teatas, et linna Hadžibeiske linnaosas on kortermajades täielikult hävinud neli rõdu ja veel 25 saanud kahjustada. Rünnakus süttis ka mitu sõidukit.
2. Eilsest ööst
4. aprilli öösel ründasid Ukraina droonid Samaara oblastis Togliattis kahte keemiatehast – Togliattikauchuki ja KuibyshevAzoti. Sellest teatas Astra, kes geolokaliseeris plahvatuskohad. Linnaelanikud postitasid sotsiaalmeediasse videoid mitmest plahvatusest ja tulekahjust ning videot levitas Supernova+ kanal. Togliattikauchuk toodab sünteetilist kummi ning rehvide ja kummitoodete komponente. KuibyshevAzot toodab lämmastikväetisi, kaprolaktaami ja polüamiide. Need kaks tehast asuvad teineteisele lähedal.
Samuti ründasid droonid samal ööl Rostovi oblastis Taganrogi. Regionaalkuberner juri sljusar teatas tulekahjust logistikaettevõtte ladudes. Tema sõnul kukkus allatulistatud drooni praht ka mitu kilomeetrit rannikust kaugemal asuva välisriigi lipu all sõitvale puistlastilaevale, põhjustades laeval tulekahju.
Ukraina mehitamata raketivägede ülem Robert Brovdi (kutsung Madjar) teatas, et öösel tabati kahte Šahedi stardibaasi Brjanski ja Kurski oblastis – Navlja ja Halino lennuväljadel. Ta teatas ka, et annekteeritud Krimmis hävis S-400 õhutõrjesüsteemi radarijaam ja Donetski oblasti okupeeritud osas Tor õhutõrjerakettide süsteem.
venemaa kaitseministeeriumi andmetel tulistati öösel alla 85 drooni venemaa oblastite – Belgorodi, Brjanski, Voroneži, Kurski, Orjoli, Rostovi, Samara, Saratovi ja Tula – kohal, samuti annekteeritud Krimmi ja Musta mere kohal.
Ukraina Julgeolekuteenistus (SBU) ohvitserid koos Ukraina relvajõudude mehitamata süsteemide vägedega viisid kuu jooksul teist korda läbi droonirünnaku Altševski raua- ja terasetehasele okupeeritud Luhanski oblastis, mille tagajärjel tehas seiskus.Väidetavalt tarnitakse tehase toodangut venemaa Uralvagonzavodile, mis toodab venemaa armeele sõjavarustust, täpsemalt T-90M Prorõv tanke ja Msta-S haubitsasid. Pärast tehase kriitiliste tootmisüksuste asukohtade kindlakstegemist sihtisid neid Fire Pointist FP-2 droonid.
Tänasest ööst
Teatati u 250 droonist, mis suundusid Leningradi oblasti, Penza, Saraatovi, okupeeritud Krimmi jne poole.
Crimean Wind teatas võimsast plahvatusest Krimmi Sakõ rajoonis, seal paikneb vene sõjaväelennuväli.
Sevastoopolis kõlas poolteist tundi õhurünnakuhäire ja Cape Fiolenti piirkonnas toimus mitu plahvatust. Lisaks kostus plahvatusi mujalgi mitmes kohas ümber linna.
venemaa Telegrami meediakanalid teatasid, et Ukraina droonid ründasid ööl vastu 5. aprilli Lukoili naftatöötlemistehast venemaa linnas Kstovos. Sotsiaalmeediasse postitatud fotodel ja videotes näib olevat näha rafineerimistehasest väljuvaid suuri leeke. venemaa Novgorodi oblastis asuva väidetava Lukoili-Nižhegorodnefteorgsintezi rafineerimistehase kohal nähti öötaeva valgustavat suurt plahvatust.
venemaa Leningradi oblast teatas 19 drooni rünnakust ja naftajuhtme kahjustustest Primorski sadama lähedal. Pärast kella 5.00 hommikul (Kiievi aja järgi – toim.) anti Leningradi oblastis välja õhuhäire. Hommikul teatas venemaa kuberner, et oblasti kohal väidetavalt tulistati alla 19 mehitamata õhusõidukit. Tema sõnul kahjustasid rusud Primorski sadama lähedal asuva naftajuhtme ühte lõiku.
Viimane rünnak toimus ajal, mil Ukraina ametnikud on tunnistanud, et välisliitlased on palunud Kiievil peatada droonirünnakud venemaa naftatöötlemistehastele, kuna USA-Iisraeli sõda Iraanis tõstab kütusehindu kogu maailmas. „Vastame sellele diplomaatiliselt. Me saame selle kohta teatud signaale,” ütles presidendi kantselei juht Kõrõlo Budanov Bloombergile 4. aprillil avaldatud intervjuus, täpsustamata, millised riigid on palunud Ukrainal oma rünnakud peatada.
3. Sumõ: muutusteta. Küll on Belgorodi onlastis alustatud võrkudega peamiste maanteede katmist. Põhjuseks öeldi kohalike elanike kaitse, aga tegelikult tabab Ukraina nende jaoks liialt tihedalt kõike sõjalist, mis neil teedel liigub. Kas aga selline teedele täiendava kaitse panemine võib-olla märk soovist siin suunal survet tugevdada loomaks ohutumaod logistikakoridore või on tegu nn profülaktikaga, eip oska hetkel arvata.
4. Harkiv: Ukraina omad jätkavad Vovtšanski juures oleva vene sillapea vähendamist ning puhastavad territooriumi.
5. Kupjansk-Kreminna: muutusteta.
6. Siversk: muutusteta.
7. Bahmut: hetkel puudub täiendav info olukorrast Kostjantõnivka linnas. Tihedad lahingute päevad jätkuvad.
8. Donetsk: muutusi rindejoones ei tuvastanud ja vene pool surub nii Pokrovskist põhjapool, loode suunas üle Hrõsõne ja selle ümber ning Pokrovskist edelas.
9. Lõunarinne: pisu seis sektori idaserval selgines ja kahjuks on vene pool suutnud uuesti saada enda kontrolli alla nii Privolje kui sealt pisu lõunas Zlahoda külad, mis mõlemad asuvad Jantšuri jõe ääres. Jõest abi pole, sest see ongi kahjuks rünnaku suunaga paralleelselt. Küll annab see kinnitust, et Ukraina võib olla end uuesti tõmbamas pisu tagasi, sest suured lagedad väljad ei soosi ilma suurte kaotusteta siin possade hoidmist.
Eilseks aga puhastasid Ukraina omad Boikovke küla, kus vene soldat lehvitas 1. aprillil lippu. Küla asub 14 km Ukraina possade sügavuses ning kaugele jõudmine oli pisu üllatuslik. vene pool kasutas seda oma uudistes suure eduloona ära ja sai rinnet korraks kaugele nihutada.
10. Herson: muutusteta.
11. Saksamaal jõustus 1. jaanuaril uus reegel: kõik 17–45-aastased mehed peavad ajalehe Berliner Zeitung andmetel taotlema Bundeswehri karjäärikeskuselt luba, kui nad kavatsevad riigist lahkuda kauemaks kui kolmeks kuuks. Nõue on sätestatud ajateenistuse seaduse artikli 2 uues versioonis, selgitab ajaleht. Varem kehtis pikaajalise välismaal viibimise loa taotlemise nõue vaid kahel erandjuhul: pingelistes olukordades või kaitsekaalutlustel.
Frankfurter Rundschau märgib, et uue eeskirja praktiline rakendamine tekitab küsimusi, eriti arvestades, et enamik alla 45-aastaseid mehi ei pruugi sellise eeskirja olemasolust isegi teadlikud olla. Saksamaa kaitseministeeriumi allikas ütles Ippen.Mediale, et meetme eesmärk on luua ajakohane sõjaväeregister vajaduse puhuks. Ametlikult on Bundeswehr teatanud, et väljumislubasid tuleb taotleda, kuid nende puudumise tagajärgi pole veel kindlaks määratud.
Selle taustal on Saksamaast saanud esimene NATO riik, kes kutsub Ukraina sõjaväe instruktoreid ette valmistama oma armeed võimalikuks Venemaa rünnakuks. Sellest teatas Saksa armee ülemjuhataja kindralleitnant Christian Freuding. Tema sõnul saavutati vastav kokkulepe Berliini ja Kiievi vahel veebruaris. Nagu Reuters märgib, tähistab see rollide pööret: kui varem treenisid Ukraina vägesid lääne väed, siis nüüd jagavad Ukraina instruktorid venemaa agressiooni vastases võitluses omandatud lahingukogemust.
„Ukraina väed on praegu ainsad maailmas, kellel on lahingukogemus venemaa vastu suunatud rindel,” rõhutas Freuding. Ta hindab, et instruktorite esialgne kontingent on tõenäoliselt mitukümmend, kes treenivad Saksa vägesid mitmes piirkonnas mitme nädala jooksul. Freuding seostas sellise väljaõppe vajadust luurehinnangutega, et venemaa võiks olla valmis NATO riike ründama juba 2029. aastal. „Meil pole aega – vaenlane ei oota, et me oma valmisolekut deklareeriksime.“ „Seetõttu peame kasutama iga võimalust ettevalmistusteks,” ütles kindral.
Njah, kahjuks on meiegi sotsiaalmeedias hakatud uudisloo taustal hüsteeriat üles kütma ja arvatakse, et kohe algab sõda. Täiendavalt kommentaariks: Euroopas puudub riikidel teadmine, kas tema inimesed asuvad riigis või mitte. Võib ju vaielda, kas peakski teadma ja meie vaba liikumine soodustabki seda, et jooksvat seisu ei teagi keegi. Arvata võib, et riigiaparaati selline seis ei rahulda, sest riigi tegevuste planeerimine tahab võimalikult täpset seisu. Lisaks, kui kutsud isegi reservõppekogunemisele mehed ja selgub, et kolmandik on neist kuskil kaugel ära, siis on keeruline viia läbi isegi üksuse väljaõpet… muideks, seaduse muudatus võeti vastu Saksamaa seadusandja poolt ehk siis enamus sealse parlamendi liikmeid selle heaks kiitis…
12. Lubinets teatas inimõiguste rikkumistest Užhorodi värbamiskeskuses. Sõjavägi reageeris.
Užhorodi territoriaalses värbamiskeskuses (Foto: Dmõtro Lubinets)
Ombudsmani büroo kontroll näitas rikkumisi Užhorodi rajooni territoriaalses värbamis- ja sotsiaaltoetuste keskuses (RTRCS ja SP). Sellest teatas 4. aprillil Ülemraada inimõiguste volinik Dmõtro Lubinets. „Ühiskonnas on endiselt laialt levinud arvamus, et selliste faktide esiletõstmine on venemaa propagandale kasuks mängimine. Tegelikkuses on see seadusetus, mis mängib vaenlase kätte, kuna õiguskaitsemehhanismid ei tööta ja olukord läheb iga päevaga ainult hullemaks,” usub ombudsman.
Lubinetsi sõnul tuvastas tema esindaja Taga-Karpaatias Andri Krjutškov mitmeid probleeme:
→ kohalike ametnike poolt jälgimise takistamine;
→ inimeste pikaajaline kinnipidamine: 21, 24, 30 ja isegi 50 päevaks. Ombudsman märkis, et nende dokumendid ja telefonid konfiskeeriti, jättes nad ilma õigusest kaitsele;
→ ebasanitaarsed tingimused: üks tualett ja üks dušš, voodipesu puudub;
→ 40–60 inimese kohta on kolm kruusi ja kaheksa metalltaldrikut, seega on inimesed sunnitud kordamööda samadest söögiriistadest sööma; toitlustamise kohta pole mingeid tõendeid. Lubinetsi sõnul on sellised tingimused inimväärikust alandavad;
→ kinni peeti füüsilise puudega mees; ta viidi haiglasse 190/100 vererõhu ja eluohtliku seisundiga pärast Krjutškovi sekkumist;
→ Teine mees näitas lahinguveterani ID-kaarti, kuid ka tema peeti kinni.
Vastuseks Lubinetsi tehtud avaldusele teatas operatiivväejuhatus „Lääne”, et on moodustanud erikomisjoni ombudsmani esitatud faktide kontrollimiseks. Komisjoni järelduste põhjal edastatakse kõik materjalid õiguskaitseorganitele Užhorodi kaubandus- ja meelelahutuskeskuses toimunud sündmuste õiguslikuks hindamiseks.
Organisatsioonikomisjoni avalduses öeldi, et keskus järgib järjepidevalt nulltolerantsi põhimõtet inimõiguste rikkumiste, ametialase hooletuse või võimu kuritarvitamise ilmingute suhtes.
Lubinets teatas, et pärast tuvastatud rikkumisi esitas tema büroo avalduse kriminaalasja algatamiseks Ukraina kriminaalkoodeksi artikli 146 (ebaseaduslik vabaduse võtmine või inimrööv), 127 (piinamine), 344 (avaliku ametiisiku tegevuse takistamine – see ametikohtade loetelu hõlmab ka ombudsmani) ja 426-1 (sõjaväelase poolt võimu või ametliku võimu kuritarvitamine) alusel.
Ametnik kutsus üles mobilisatsiooni läbi viima seadusliku raamistiku piires, et vähendada konflikte kodanike ja Piirivalveteenistuse töötajate vahel ning vältida riigisiseseid lõhesid. Užhorodi oblast Piirivalveteenistus ja Riigikontrollikoda pole sündmuse kohta veel ametlikke kommentaare andnud.
Miks see on oluline: Praegu on Ukraina mobilisatsioonipoliitikas ja avalikkuse suhtumises sõjaväeteenistusse täheldatud teatud lünki. Konfliktid ja isegi kaklused ajateenijate dokumentide kontrollimisel, aga ka muude mobilisatsiooniürituste ajal on juba toonud kaasa vigastusi ja surmajuhtumeid nii sõjaväelaste kui ka reservväelaste seas. Armee, Konversiooni ja Desarmeerimise Uuringute Keskuse direktor Valentin Badrak rääkis LIGA.net-ile, kuidas leida inimesi ilma range mobilisatsioonita ajal, mil relvajõududel on rasked ajad.
Näide eilsest päevast: Vinnõtsjas pussitas mees mobilisatsioonitegevuse käigus territoriaalse värbamis- ja sotsiaaltoetuskeskuse kahte teenistujat. Üks neist viibib intensiivravil keskmises seisundis, teatas Vinnõtsja piirkondlik värbamis- ja sotsiaaltoetuskeskus.
Olemasoleva teabe kohaselt üritasid territoriaalse värbamiskeskuse teenistujad kontrollida mehe dokumente, seejärel tõmbas mees ootamatult noa välja ja pussitas kahte teenistujat mitu korda. Ohvrid viidi haiglasse: üks teenistuja viibib intensiivravil mõõdukas seisundis, teine aga rahuldavas seisundis. Ründaja tuvastati isikuna, kes oli alates 2025. aastast rikkunud sõjaväeregistri reegleid.
Njah, sellised rünnakud on Ukrainas sagedased, mitte küll iga päev, aga nädalas kordi…
13. Valgevenes kompenseerivad maksutulude langust osaliselt mittemaksutulud, peamiselt venemaalt tulevad ülekanded. Nagu Ukrinform teatab, teatas sellest Ukraina Välisluureteenistus.
MacroBy algatuse analüütikute sõnul ületasid Valgevene konsolideeritud eelarve kulud esimest korda pärast 2010. aastat 30% SKPst, samas kui majandus kasvas vaid 1,3% – tulemus, mis ei õigusta mingil moel ulatuslikke fiskaalsüste.
Maksutulud, mis moodustavad üle 80% riigikassa tuludest, on mõnevõrra langenud – peaaegu 25%-lt SKPst aastatel 2023–2024 24%-le 2025. aastal – välismaise majandustegevuse tulude vähenemise tõttu.
Nagu märgitud, kompenseerisid langust osaliselt mittemaksutulud, peamiselt venemaalt tulevad ülekanded, eelkõige Valgevene rafineerimistehaste pöördaktsiisi hüvitis. Nende osakaal ulatus 1,8%-ni SKPst – tasemele, mida viimati täheldati 2018. aastal, kui kehtis vene nafta „trans-salakaubaveo” skeem.
Seega on Valgevene eelarve sõltuvus venemaa ülekannetest 2025. aastal suurenenud, märkis SZRU.
Kulupoole peamine liikumapanev jõud oli riigiteenistujate töötasu: see suurenes nominaalväärtuses 18% ja võib ulatuda 10%-ni SKPst, see tähendab kolmandikuni kõigist konsolideeritud eelarve kuludest.
Maksudega täitmata jäänud tühimiku katmiseks ostis Riigipank 2,3 miljardi rubla eest (umbes 0,8% SKPst) valitsuse võlakirju, rahastades puudujääki sisuliselt nende emiteerimisega.
„Olukord halveneb. Analüütikud prognoosivad 2026. aastal puudujäägi suurenemist 1–1,5%-ni SKPst: tulude kasv aeglustub majanduse jahtumise tõttu, samas kui kulud jäävad kõrgeks. Teatud puhver on olemas, kuid kulusid oluliselt suurendada ei ole enam võimalik,” rõhutas SZRU.
Nagu Ukrinform teatas, väheneb luureandmete kohaselt maksutulude osakaal Valgevene eelarves, samal ajal kui õiguskaitseorganite ja kohtute kulutused suurenevad.
14. Lühiuudised
Presidendi kantselei juht Budanov teatas, et Witkoff ja Kushner, kellega võib liituda ka senaator Lindsey Graham, võivad pärast lihavõtteid USA delegatsiooni koosseisus Kiievit külastada, kusjuures USA julgeolekugarantiid on Ukraina jaoks võtmeküsimus.
Ukraina ja Türgi leppisid kokku uutes sammudes julgeolekukoostöös ja gaasitaristu projektides, ütles president Zelenski pärast kohtumisi Recep Tayyip Erdoğaniga. Aruteludel käsitleti piirkondlikku julgeolekut Euroopas ja Lähis-Idas.
Ukraina luure teatel hakkas venemaa andmekeskuste infrastruktuur vananevate, 10–15 aastat vanade seadmete tõttu rikki minema, kusjuures katkestused mõjutasid umbes 20% ärihoonetest. Katkestused võivad viia tootmise seiskamiseni, logistikatõrgeteni ja finantssüsteemi katkestusteni, samas kui impordi asendamise lahendused näitavad piiratud usaldusväärsust.
Kokkuvõte tugineb avalikele allikatele. Allikateks on sõdivate poolte ametlikud teated, avalik meedia, kummagi poole blogijate sõnumid ning kolmandate osapoolte info. Loo autor üritab hoida eraldi fakti, kuuldust ja arvamust. Info kipub enamasti olema vastukäiv või seda varjatakse, sestap tugineb kokkuvõtte lisaks erinevate sõjalist olukorda kajastavate kaartide analüüsil. Vigu juhtub ja parandused teeb järgmise päeva kokkuvõttes. Vabandused ette, et vene riiki, sellega seotud kremlimeelsete isikute nimed on väikse tähega… ja sõna Ukraina igas võtmes suure tähega.
Viimased uudised
TOP 10
LOE SIIT: Lõunaeestlase horoskoop aastaks 2026
Vaata siit elektri hinda tunni kaupa
Loading ...
Kuidas lisada Lõunaeestlase äpp
