Sõja ülevaade: 1489. päev – üks vene poole edenemine
Avaldatud: 23 märts, 2026Lõunaeestlane jätkab sõjanduse asjatundja Toomas Piirmanni ülevaatega sündmuste kohta Ukraina sõjas.
Ukraina 23. märts 2026:
üks vene poole edenemine ja kolm vene poole kahjuks halli ala laienemist ning venemaa üks Läänemere sadam sai pihta.
1. Kõik sihtmärgiks sobib.
2. Primorski sadamat tabati.
3. Sumõ: muutusteta rindejoones.
4. Harkiv: muutusteta rindejoones.
5. Kupjansk-Kreminna: Dibrova külla vene pool sisse sai.
6. Siversk: muutusteta rindejoones.
7. Bahmut: hall ala kasvab vene poole kahjuks.
8. Donetsk: hall ala kasvab vene poole kahjuks.
9. Lõunarinne: hall ala kasvab vene poole kahjuks.
10. Herson: muutusteta.
11. venemaa välisministeerium palus Ameerika Ühendriikidel venemaal viisade väljastamist jätkata.
12. venemaa uus rakett Izdelije-30 muudab rünnakute eelhoiatuse aega lühemaks.
13. venemaa elanike sõnul levisid internetikatkestused ka Peterburis.
14. Stubb: Ukraina on rindel paremas seisus kui aasta tagasi, kuid sanktsioonide leevendamine on väga kahjulik.
15. Lühiuudised
Ukraina väed tulistasid alla venemaa uue haruldase drooni „Klin”, teatab RBC-Ukraina. Mehitamata õhusõiduki lennuulatus on kuni 120 km ja lõhkepea mass kuni 5 kg. Eksperdi „Flesh” sõnul kasutab see uue tehnoloogiaga akut ja suudab ise sihtmärkidele lukustuda.
Ukraina suutlikkus hävitada või tuvastada vene õhutõrje vahendeid on tasapisi tõusteel ja see avab üha enam ohutumaid lennukoridore nii okupeeritud alade kui venemaa sügavusse ning droonide arv, mis teele saadetakse, ületab juba mitu nädalat keskmist vene droonide arvu vastupidisel suunal.
Rindel ok ehk siis paremini kui varem aga liialt optimistlik olla veel ei julge, sest eks vene poolgi koondab, õpetab, arendab jne.
Kokku registreeriti viimase 24 tunni jooksul 134 lahingukokkupõrget. Keskmist rünnakute arvu suudeti hoida vaid Pokrovski suunal, mujal pigem rünnakute arvu langus. Neist tihedamad suunad ikka Kostjantõnivka ja Huljaipole.
Eile viis vaenlane läbi 67 õhurünnakut, heites alla 285 juhitavat pommi. Lisaks kasutas ta 9266 kamikaze-drooni ja sooritas 3811 kaudtule lasku, sealhulgas 57 mitmikraketiheitjatelt.
1. venemaa rünnakutes Ukraina vastu hukkus üleilse ööpäeva jooksul vähemalt kuus ja sai vigastada vähemalt 29 tsiviilisikut, teatasid piirkondlikud võimud 22. märtsil. Ukraina õhujõudude andmetel peatasid Ukraina kaitsejõud öö jooksul venemaa poolt välja lastud 139 droonist 127. Kaheksa drooni tabasid seitset kohta ja seitsmes kohas registreeriti ka allatulistatud droonide rususid.
Dnipropetrovski oblastis hukkus viimase ööpäeva ja öö jooksul venemaa drooni- ja suurtükiväerünnakute tagajärjel kaks inimest ja sai vigastada kuus, sealhulgas laps, teatas piirkonna kuberner Oleksandr Hanža.
Sumõ linnas said venemaa topeltrünnakus sihtmärgiks esmareageerijad. Tuletõrjeauto sai kahjustada, kuid töötajate seas inimohvreid ei olnud, teatas Ukraina riiklik hädaolukordade teenistus. Kokku sai Sumõ oblastis viimase ööpäeva jooksul vigastada viis inimest, teatas piirkonna sõjaväe administratsioon.
venemaa rünnakutes Zaporižja oblastis hukkus viimase ööpäeva jooksul kaks ja sai vigastada kaheksa inimest, teatas oblasti kuberner Ivan Fedorov.
Kokku panid venemaa väed 24 tunni jooksul toime 700 rünnakut 39 asulale Zaporižja oblastis. 22. märtsi hommiku seisuga olid rünnakud veel käimas.
Kuberner Oleh Sõnehubovi teatel sai Harkivi oblastis venemaa rünnakutes vigastada 31-aastane mees. Tsiviilinfrastruktuuri rajatised said kahjustada või hävida.
Donetski oblastis hukkus viimase ööpäeva jooksul üks inimene ja sai vigastada kuus inimest, ütles kuberner Vadim Filaškin. Kahjustada said majad, elektriliinid ja kommunikatsioonirajatised.
Hersoni oblastis hukkus üks inimene ja sai vigastada kolm inimest venemaa õhurünnakutes ja suurtükiväerünnakutes mitmetele linnadele ja küladele. Sihikule võeti kriitilise tähtsusega ja muu tsiviilinfrastruktuur, samuti elamurajoonid, teatas kuberner Oleksandr Prokudin.
Eile päeval tabas vene FPV droon Dnipropetrovski oblastis Nikopolis tsiviilsõidukit, tappes kaks inimest, kelle surnukehad päästjad tulekahju kustutamise käigus leidsid.
Umbes kell 6.10 tegid venelased Hersonis Korabelnõi linnaosas droonirünnaku. Okupandid suunasid drooni jalgrattaga sõitva 75-aastase mehe pihta. Mees sai plahvatuses vigastada.
2. 300-st Ukraina droonist venemaa ja okupeeritud alade sügavuses teada anti.
Smolenskis teatati öistest plahvatustest, mille tõttu algas suurem tulekahju. Ikka põhjuseks Ukraina droonid.
Okupeeritud Donetski linnas kostus sarnasel põhjusel plahvatusi ja algas tulekahjusid.
Leningradi oblastis oli öösel droonirünnak, õhutõrjesüsteemid üritasid aktiivselt saabuvaid mehitamata õhusõidukeid alla lasta.
Ukraina kaitsevägi ründas Leningradi oblastis Primorski sadamat, mis on üks venemaa suurimaid naftaekspordi terminale Läänemerel. Torujuhtmesüsteemi läbilaskevõime on kuni 75 miljonit tonni naftat aastas. Suurema tulekahju kuma oli öises taevas näha.
Veel ühte kopterit Ka-52 tabati, piloot sai surma, teine meeskonnaliige pääses eluga.
3. Sumõ: muutusteta rindejoones.
4. Harkiv: muutusteta rindejoones.
5. Kupjansk-Kreminna: Dibrova külla vene pool sisse sai.
Sektori lõunaosas, Lõmani linnast kagus väikeses Dibrova külas töödeldi droonide vene soldateid. Kas nad suutsid ka seal kanna maha saada, eip tea aga seegi juhtum näitab, et väikeste jalaväe gruppide infiltreerumine kipub kohati olema edukam, kui suurema seltskonna motoriseeritud kolonni üritus.
6. Siversk: muutusteta rindejoones.
7. Bahmut: Kostjantõnivka lõigus on vene pool kaotanud eesmisi possasid nii linnas kui linnast edela pool.
8. Donetsk: Pokrovskist 15 km põhja pool on Ukraina omad suutnud puhastada kaks küla soldatitest. Ühe küla puhastamisel kasutati tanki. Tihti saab sellist aktsiooni tehes tank või soomuk vene droonide sihtmärgiks. Kas külades ka Ukraina kanna maha pani, on siiski teadmata ja kindel vaid selles, et hall ala laienes.
9. Lõunarinne: Huljaipolest põhja pool on seni aktiivne Ukraina pool aga kahjuks sõjaudu tõttu on jooksva seisu teadmine isegi Ukraina blogijatel keeruline. Kindel vaid selles, et hall ala kasvab vene poole eesmiste possade taandumise tõttu.
10. Herson: muutusteta. Üle pika aja üritati Antonovski silla juures asuvat sillapead likvideerida rünnakuga mööda maismaad, ei õnnestunud ja vist algas siingi sektoris kevadhooaeg.
11. Moskva avaldab Washingtonile jätkuvalt survet viisapiirangute ümbervaatamiseks – see on üks kahepoolsete suhete ärritajaid, nagu venemaa välisministeerium on korduvalt öelnud. 21. märtsil kutsus ministeerium taas Ameerika Ühendriike üles jätkama USA viisade väljastamist venemaal. Välisministeerium märkis, et venelased on praegu sunnitud viisasid taotlema ja saama Kasahstanis ja Poolas, kusjuures viimasele on vaja eraldi sissesõiduluba. Ministeerium märkis, et see praktika muudab protseduuri keeruliseks ja „alandavaks”.
„Loodame, et USA võimud kaotavad lõpuks venemaa kodanikele kehtivad diskrimineerivad viisanõuded, sealhulgas sel suvel toimuvate jalgpalli maailmameistrivõistluste kontekstis, millest suurem osa toimub Ameerika Ühendriikides,” teatas välisministeerium. Alates 2025. aasta septembrist peavad kõik USA mitteimmigrandi (turisti-, töö- ja üliõpilas) viisa taotlejad läbima intervjuu oma kodakondsusriigis või alalises elukohariigis. venemaal lõpetati selliste viisade taotluste vastuvõtmise juba 2021. aastal, seega esitasid selle elanikud taotlused USA diplomaatilistele esindustele välismaal. Alates eelmise aasta sügisest saab taotlusi esitada ainult Astanas või Varssavis.
venemaa Turismitööstuse Liidu andmetel külastas Ameerika Ühendriike 2025. aasta esimese üheksa kuu jooksul ligikaudu 162 000 venemaa kodanikku, mis on 10% rohkem kui sama perioodi jooksul 2024. aastal.
Saatkondade täieliku tegevuse taastamine mõlemas riigis on osa nn ärritavate meetmete paketist, mida Moskva on oma dialoogis Washingtoniga järjekindlalt edendanud koos diplomaatilise vara tagastamise ja otseste lennureiside taasalustamisega. Samal ajal lõpetasid ameeriklased viisade väljastamise venemaal putini ja tema valitsuse tõttu, kes kandsid Ameerika Ühendriigid ebasõbralike riikide nimekirja ja keelasid selliste riikide diplomaatilistel esindustel venemaal töötajaid palgata, mis viis töötajate järsu vähendamiseni.
2026. aasta jaanuaris kurtis venemaa asevälisminister sergei rjabkov, et Moskva ja Washingtoni dialoog ärritavate meetmete osas on takerdumas. Näiteks detsembri lõpus keeldus USA taas kahe riigi vahelise lennureisi taastamisest enne Ukraina sõja lõppu. rjabkov märkis, et selles küsimuses pole endiselt mingit edusammu toimunud, nagu ka seitsme venemaa diplomaatilise kinnisvara arestimine sanktsioonide raames. Nende hulka kuulusid peakonsulaadid Seattle’is ja San Franciscos, Killenworthi mõis Long Islandil, venemaa saatkonna suvilad Marylandis, kaubandusesindus Washingtonis ja teised.
Aseminister teatas ka, et USA ei ole ikka veel taotlenud agrément’i (eelnõu) uue suursaadiku ametisse nimetamiseks venemaal, kuigi eelmise Ameerika diplomaadi Lynne Tracy missioon lõppes 2025. aasta juunis. „Selles küsimuses pole isegi mingeid ettevalmistavaid kontakte olnud,” kurtis rjabkov.
Järgmine ärritavate teemade kõneluste voor oli kavandatud varakevadele, kuid pole selge, kas see toimub Iraani sõja taustal. putini pressisekretär dmitri peskov kurtis, et USA seob kahepoolsete suhete edusamme Ukraina rahuprotsessiga, pidades seda prioriteediks.
12. Katerõna Hodunova lugu: Isegi kui venemaa järsult droonide tootmist laiendab, jätkab ta surmavamate relvade, sealhulgas rakettide väljatöötamist. Nende viimane, tiibrakett Izdelije-30, lammutas märtsi alguses Harkivis elamu sekunditega, tappes 11 inimest. „On ekslik eeldada, et tulevik kuulub ainult droonidele,” ütles Ukraina presidendi sanktsioonide volinik Vladõslav Vlasjuk pärast rünnakut.
venemaa püüab luua odavamaid, kuid sama hävitavaid relvi. Izdelije-30 on üks selline arendus. Sellel on suurem lõhkepea kui tema eelkäijal Kh-101 ja seda saab lasta nii strateegilistelt pommitajatelt, suurtelt pikamaalennukitelt nagu Tu-95MS ja Tu-160 kui ka taktikalistelt lennukitelt, mida venemaa Ukrainas sagedamini kasutab, näiteks Su-34, Su-30SM ja Su-35S. See annab venemaale rohkem võimalusi raketirünnakute korraldamiseks ja muudab nende ennetamise ja pealtkuulamise Ukraina jaoks raskemaks.
venemaa kasvav võime selliseid rakette taktikalistelt lennukitelt välja lasta võib muuta sõja dünaamikat. Kuni väljalaskmiseni on peaaegu võimatu teada, kas need lennukid kannavad riigi sügaval asuvate rünnakute jaoks mõeldud pikamaarakette või muud laskemoona, mis on mõeldud kasutamiseks rindel.
„On selge, et venemaa laiendab nende relvade kandmiseks võimeliste platvormide valikut,” ütles Ukraina sõjaajaloolane ja kaitseekspert Andrii Haruk ajalehele Kyiv Independent. „See püüab paindlikult reageerida ja kohaneda muutuvate sõjaaegsete oludega.”
Odavam, aga surmavam
Ukraina sõjaväeluure (HUR) andmetel toimus esimene raketi Izdelije-30 kasutamine Ukrainas 2025. aasta lõpus. Ometi ütles Anatoli Hraptšõnski, elektroonilise sõjapidamise süsteeme tootva ettevõtte direktori asetäitja ja õhuväe reservohvitser, et viited raketi arendamisele pärinevad 2024. aasta lõpust. „Sel ajal kasutas venemaa aktiivselt tiibrakette, kuna ta ei suutnud ballistiliste rakettide kasutamist suurendada, osaliselt Põhja-Korea tarnelepingu ebaõnnestumise tõttu,” ütles Hraptšõnski väljaandele Kyiv Independent.
HUR teatas, et Izdelije-30 töötas välja Zvezda disainibüroo, mis on osa venemaa JSC Tactical Missiles Corporationist (KTRV), mis on alates 2022. aastast olnud Euroopa Liidu, USA ja mitmete teiste riikide sanktsioonide all. Uut raketti ei ehitatud nullist. Selle asemel sisaldab see venemaa poolt Ukraina vastu peetavas sõjas pikka aega kasutatud süsteemide omadusi.
HURi hinnangute kohaselt kasutab Izdelie-30 püroventiiliga pneumaatilist süsteemi, mis sarnaneb laevavastase raketi Kh-35U omaga, ja lennuki stardimehhanismi, mis sarnaneb AKU-5M süsteemidega, mida kasutatakse Kh-101, Kh-55 ja Kh-555 tiibrakettide puhul.
Izdelije-30 tiibade siruulatus on kolm meetrit, see võib kanda 800-kilogrammist lõhkepead ja selle tegevusraadius on vähemalt 1500 kilomeetrit. See on varustatud ka signaalide segamist vältiva satelliitnavigatsioonisüsteemiga „Kometa-M12”, mida venemaa kasutab peamiselt oma pikamaa droonidel, ning komponentidega, mis pärinevad USA-st, Šveitsist, Hiinast ja Hollandist.
Vlasjuki sõnul on mõned 7. märtsil Harkivi ründamisel kasutatud raketis leitud välismaised komponendid toodetud 2023. aastal – teavet on Ukraina juba oma partnerriikidega jaganud.
Hraptšõnski ütles, et Izdelije-30 on tiibraketi Kh-101 täiustatud versioon, mis on võimeline kandma umbes kaks korda suuremat kandevõimet kui Kh-101, millel on 400-kilogrammine lõhkepea, kuigi lühema ulatusega. „venemaa on pikka aega otsinud võimalust kulude vähendamiseks, suurendades samal ajal nende relvade kandevõimet. Kh-101 raketi tegevusulatus on üle 2500 kilomeetri, kuid seda on tavaliselt kasutatud kuni 700 kilomeetri kaugusel. Tõenäoliselt oli see väga kulukas,” lisas ta.
Kh-101 lastakse välja venemaa strateegilistelt pommitajatelt, eelkõige Tu-95MS-ilt, mis suudavad kanda kuni kaheksat raketti. Ometi on venemaa Ukraina sõja ajal kandnud märkimisväärseid kaotusi oma strateegilise lennunduspargi osas, millest suur osa pärineb Nõukogude Liidust.
Paljud neist vananevatest pommitajatest vajavad kulukat ja keerukat hooldust, samas kui uute tootmine on endiselt suur väljakutse.
Olukorda tegi veelgi keerulisemaks Ukraina Julgeolekuteenistuse (SBU) läbi viidud operatsioon „Ämblikuvõrk”, mis väidetavalt tabas 2025. aastal venemaa territooriumil üle 40 lennuki ja SBU andmetel tegi kahjutuks 34% venemaa tiibrakettide pommitajatest peamistel lennuväljadel, tekitades hinnanguliselt 7 miljardi dollari suuruse kahju.
Eksperdid ütlesid Kyiv Independentile, et see muudatus hõlmas tiibrakettide integreerimist taktikaliste lennukitega.
Juba enne Izdelije-30 ilmumist viis venemaa läbi sarnase Kh-59 tiibraketi uuenduse, arendades välja Kh-69, mis pakub suuremat ulatust ja mida saab Hraptšõnski sõnul lasta taktikalistelt lennukitelt nagu Su-30 ja Su-35.
Kh-69 võeti teenistusse 2024. aastal ja demonstreeris oma tõhusust sama aasta aprillis, kui venemaa taktikaline lennundus tabas rakettidega Trõpilja soojuselektrijaama, jättes tarbijad kolmes piirkonnas elektrita.
Taktikalisi pommitajaid on lennuväljadel lihtsam varjata ja enne pikamaamissioone raskem jälgida, samas kui strateegilised lennukid on nähtavad isegi ettevalmistusfaasis, ütles Haruk.
Kuigi taktikalised pommitajad suudavad kanda ainult ühte või kahte raketti, on neid venemaa õhujõudude laevastikus palju rohkem kui strateegilisi lennukeid, lisas ta.
Samal ajal ütles Haruk, et Izdelije-30 allatulistamine pole tõenäoliselt keerulisem kui teiste tiibrakettide allatulistamine, kuid ballistiliste rakettide tõrjumine on endiselt Ukraina peamine lahendamata väljakutse.
13. Peterburis sagenesid mobiilse interneti katkestused 22. märtsil, selgub veebiteenuste jälgijate ja kohalike elanike teadetest. Teated ilmusid nädal pärast seda, kui Moskvas 13. märtsil kehtestati laialdased mobiilse interneti piirangud, kuna kreml kehtestas uue nn valge nimekirja süsteemi, mis lubab juurdepääsu ainult valitsusmeelsele sotsiaalmeediale, kanalitele ja ametlikele riigi veebisaitidele.
Veebisait Downdetector, mis jälgib internetiteenuse katkestusi kogu maailmas, registreeris 22. märtsil Peterburis – venemaa suuruselt teises linnas – märkimisväärse katkestuste arvu. Elanikud teatasid, et mitmes linnaosas, peamiselt kesklinnas, said kasutajad juurde pääseda ainult valges nimekirjas olevatele veebisaitidele. Elanikud ütlesid ka, et drooniohust ei olnud hoiatusi.
venemaa on internetiühenduse katkestuste ametlikuks põhjuseks nimetanud Ukraina droonirünnakuid. kremli veebitsensuuri kampaania on viimasel nädalal intensiivistanud ning elektrikatkestustest on teatatud piirkondades üle kogu riigi.
Valge nimekirja süsteem on nüüd pärast esialgsete rikete teateid täielikult töökorras. See on venemaa uusim samm digitaalse kommunikatsiooni kontrollimiseks ja lääne platvormide asendamiseks riiklikult toetatavatega.
2025. aasta juunis allkirjastas putin seaduse, millega luuakse riiklik digitaalplatvorm, mille keskmes on riiklikult arendatud Max Messenger. Inimõiguste rühmitused on hoiatanud, et platvorm võib võimaldada massilist jälgimist.
Hiljem samal suvel blokeeris venemaa kommunikatsiooniregulaator Roskomnadzor Telegramis ja WhatsAppis kõned, viidates murele sabotaažiks värbamise pärast.
2025. aasta lõpuks oli venemaast saanud internetiühenduse sulgemiste maailmas juhtiv riik. Katkestuste kogukestus ulatus 37 166 tunnini, mõjutades umbes 146 miljonit inimest.
14. Soome president Alexander Stubb kiitis Ukraina olukorda rindel võrreldes eelmise aastaga, kuid hoiatas negatiivsete tagajärgede eest Kiievi jaoks seoses USA vene nafta vastaste sanktsioonide ajutise leevendamisega sõja ajal Iraaniga. Poliitik tegi selle avalduse intervjuus väljaandele Telegraph.
Üks peamisi tagajärgi USA-Iisraeli sõjast Iraaniga on olnud ülemaailmsete energiahindade tõus, mis pole Ukrainast mööda läinud. LIGA.net selgitas, miks kütusehinnad on hüppeliselt tõusnud, kas defitsiit on võimalik ja mis juhtub gaasihindadega kodumajapidamistele ja ettevõtetele.
Aasta tagasi, pärast golfipäeva oma Ameerika kolleegi Donald Trumpiga, kinnitas Stubb, et USA juht kuulab Euroopat ja kaotab kannatuse venemaa diktaatori vladimir putiniga. Soome juht uskus, et Trump võiks ühendada jõud Euroopa Liiduga, et kehtestada Moskva vastu karistussanktsioonid, kui putin ei nõustu relvarahuga.
„Ma arvan, et olen nüüd pessimistlikum, selles mõttes realistlikum. Samal ajal on Ukraina puhul kolm asja, mis on eelmise aastaga võrreldes teistsugused. Esiteks, me oleme kaasatud rahuläbirääkimistesse, mida siis polnud,” ütles Stubb. Ta rõhutas edusamme, mida on tehtud Ameerika garantiide kokkuleppimisel Ukrainale. „Teiseks on Ukraina lahinguväljal täna palju paremas positsioonis kui aasta tagasi,” ütles poliitik. Ta märkis, et Ukraina väed tõrjuvad taas venelasi tagasi ja vallutavad territooriumi tagasi.
Stubb tõi ka välja, et Kiiev on viimase kolme kuu jooksul tapnud üle 90 000 vene sõduri, mis on märkimisväärselt rohkem kui Ukraina ohvrid.
„venelased ei suuda värvata sõdureid sama kiirusega, millega nad neid kaotavad. Ja suurem osa surmadest, 80 protsenti, on põhjustatud droonidest. Seetõttu on Ukraina sõjaline potentsiaal palju tugevam kui aasta tagasi,” selgitas Soome juht.
Siiski mainis ta venemaa-vastaste sanktsioonide leevendamise tagajärgi.
„Mida ma teile enne Iraani sõda oleksin öelnud, oli see, et venemaa majandus on hädas. Enne sõda oli neil [venelastel] nullkasv, nullreservid, 16% intressimäärad, kahekohaline inflatsioon ja venemaa valitsuse suutmatus sõduritele palka maksta. Samuti eeldasid nad, et eelarvepuudujääk kasvab eelmise aasta 83 miljardilt dollarilt 130 miljardi dollarini,” ütles Stubb.
Ta lisas kahetsusega, et nüüd, naftahindade tõusu ja sanktsioonide tühistamise ajal, „me ei tea, seega on sellel negatiivne mõju”.
Poliitik märkis ka, et sanktsioonide leevendamine on väga kahjulik.
„See on Ukrainale väga kahjulik, sest see sisuliselt toidab venemaa sõjamasinat. Sõnum, mis mul algusest peale on olnud, on see, et peame tegema kahte asja: toetama Ukrainat nii hästi kui võimalik, nii rahaliselt kui ka sõjaliselt, ning avaldama venemaale maksimaalset survet. Ja muidugi on sanktsioonid võtmetähtsusega,” lisas Soome juht.
Muuhulgas ütles ta, et praeguses etapis „me lihtsalt ei tea”, kas Trump taastab sanktsioonid pärast sõja lõppu Iraaniga.
Ameerika juht väitis, et teeb seda pärast Lähis-Ida kriisi lõppu.
USA ja Iisraeli sõda Iraaniga on juba avaldanud mõju globaalsele olukorrale, möödumata Ukrainast.
15. Lühiuudised
USA rahandusminister Scott Bessent kaitses Trumpi administratsiooni hiljutist otsust leevendada Iraani ja venemaa naftaekspordi piiranguid, väites, et see samm võiks laiendada juurdepääsu tarnetele väljaspool Hiinat, aidates samal ajal ära hoida järsku ülemaailmsete hindade tõusu. 22. märtsil NBC Newsi saates „Meet the Press” ütles Bessent, et selliste riikide nagu Jaapan ja Lõuna-Korea nafta ostmise lubamine aitaks turgu stabiliseerida ja piiraks nii Moskva kui ka Teherani rahalist kasu. „Meie analüüs näitab, et maksimaalne lisasumma, mida Venemaa võiks saada, oleks 2 miljardit dollarit, mis on üks päev venemaa Föderatsiooni eelarvest,” ütles ta. „Kas venemaa saab rohkem raha, kui nafta hind tõuseb 150 dollarini ja nad saavad sellest 70% – see on 105 dollarit – või kui nafta hind jääb alla 100 dollari, seega saavad nad vähem raha?”
EL piiras Ungari juurdepääsu tundlikele aruteludele ja läks üle väiksematele kohtumisformaatidele, kuna kardeti lekkeid Moskvasse. Diplomaadid viitasid murele, et suletud uste taga peetud kõneluste info võidakse venemaale edastada.
Benjamin Netanyahu toetas Ungari valimistel Viktor Orbánit, nimetades teda „kaljuks” ja üheks parimaks juhiks, keda ta teab. Ta kiitis Orbáni võimet tagada stabiilsus, turvalisus ja kaitse turbulentsetel aegadel.
Ukraina termokaamerate ettevõtte Archer tehas Tšehhis süüdati öösel põlema. Tšehhi meedia teatel põles ladu ja tuli levis administratiivhoonele. Rünnaku eest võttis vastutuse Maavärinate Fraktsioon, öeldes, et nende arvates rünnati Iisraelile mõeldud relvade tootmist.
USA president Donald Trump teatas pärast „Iraani surma”, et peab Demokraatlikku Parteid riigi peamiseks ohuks. Allikas: Trump oma sotsiaalmeedia kontol Truth Social: „Nüüd, pärast Iraani surma, on Ameerika suurim vaenlane radikaalne vasakpoolne, äärmiselt ebakompetentne Demokraatlik Partei.”
Kokkuvõte tugineb avalikele allikatele. Allikateks on sõdivate poolte ametlikud teated, avalik meedia, kummagi poole blogijate sõnumid ning kolmandate osapoolte info. Loo autor üritab hoida eraldi fakti, kuuldust ja arvamust. Info kipub enamasti olema vastukäiv või seda varjatakse, sestap tugineb kokkuvõtte lisaks erinevate sõjalist olukorda kajastavate kaartide analüüsil. Vigu juhtub ja parandused teeb järgmise päeva kokkuvõttes. Vabandused ette, et vene riiki, sellega seotud kremlimeelsete isikute nimed on väikse tähega… ja sõna Ukraina igas võtmes suure tähega.









