Sõja ülevaade: 1487. päev – vene poole surve hakkas vähenema
Avaldatud: 21 märts, 2026
Pilt: https://x.com/GeneralStaffUA Lõunaeestlane jätkab sõjanduse asjatundja Toomas Piirmanni ülevaatega sündmuste kohta Ukraina sõjas.
Ukraina 21. märts 2026:
muutusi rindejoones jagus ja vene poole surve hakkas juba vähenema.
1. Eip muutusi sajus ole.
2. 210 droonist vene pool teada andis.
3. Sumõ: muutusteta.
4. Harkiv: muutusteta.
5. Kupansk-Kreminna: Kupanski juures Ukraina üllatas.
6. Siversk: muutusteta.
7. Bahmut: vene pool Kostjantõnivkasse sügavamale sisse sai
8. Donetsk: muutusteta.
9. Lõunarinne: Ukraina suudab jätkata külade puhastamist.
10. Herson: muutusteta.
11. kreml pakkus Iraanile luureandmete edastamise peatamist vastutasuks USA sarnase sammu eest Ukraina suhtes.
12. Üks venemaa suurimaid metallurgiaettevõtteid on sulgenud peaaegu poole oma tootmisvõimsusest ja valmistub suuremaks koondamiseks.
13. Lühiuudised
KIIS-i küsitluse kohaselt ütles 71% ukrainlastest, et nad ei usu, et läbirääkimised viivad rahule, kusjuures peamiste põhjustena toodi välja umbusaldus venemaa vastu ja kahtlused Lääne toetuse suhtes.
Kokku registreeriti viimase 24 tunni jooksul 161 lahingukokkupõrget. Konveierit suudeti enam-vähem tihedamalt töös hoida vaid Kostjantõnivka, Pokrovski ja Huliaipole lõikudes. Näiteks Kupjanski suunal vaid kaks rünnakut ning Lõmani suunal üks. Eks Lõmani suunal võtab suure kolonni korraga kaotus hoo maha.
Veel ei julge liialt optimistlik olla, kas suurem surve saigi juba otsa, vaatab, mis järgnevad päevad toovad. Küll on rindejoone muutused, mis eilse päeva jooksul teatavaks said viimase nädala kohta, enamasti positiivsed ning Ukraina omade tõusnud aktiivsus on pisu üllatav. Vaid Kostjantõnivka hakkas muret valmistama ja pisu loodab, et Ukraina omad suudavad kiirelt mure lahendada.
Eile andis vene pool 82 õhurünnakut, heitis alla 263 juhitavat pommi. Lisaks kasutas ta 8107 enesetapudrooni ja viis läbi 3777 kaudtule lasku Ukraina vägede asulatele ja positsioonidele, sealhulgas 83 mitmikraketisüsteemidega.
1. 21. märtsi öösel ründas vaenlane 154 drooni, millest umbes 90 olid Shahed droonid. Sõjaväe andmetel tulistati alla või summutati neist 148. Neljas kohas registreeriti viie ründe-drooni tabamused ja seitsmes kohas leiti ka alla lastud droone (vrakke). Tänahommikuse seisuga oli õhus veel mitu drooni, lisas relvajõud.
21. märtsil hävitas vaenlase droon Zaporižjas eramu, kus elas terve perekond, tappes kaks vanemat.
Tšernihiv jäi venemaa energiataristu rünnakute tõttu täielikult elektrita.
Harkivis on rünnakute tagajärjel palju kahjustatud hooneid ning õnneks vaid viga saanuid.
2. Ukraina relvajõudude peastaap kinnitas venemaa õhutõrjelennuki A-50 kahjustusi Novgorodi oblastis asuva 123. lennukiremonditehase rünnakus. Ukraina poole sõnul oli lennuk rünnaku ajal hoolduses ja võimalik, et seda täiustati. A-50 lennukid (tuntud ka kui lendavad radarid) mängivad venemaa õhujuhtimissüsteemis võtmerolli. Iga lennuki hind jääb 300 ja 500 miljoni dollari vahele. A-50-d võimaldavad kiiret reageerimist õhuohtudele, sealhulgas saabuvatele tiibrakettidele. Enne täiemahulist sissetungi oli venemaal Ukraina relvajõudude ja lääne luure hinnangul umbes 10 sellist lennukit. . Praegu ei tohiksvenemaal teenistusse jääda rohkem kui viis töökorras A-50 ja täiustatud A-50U lennukit. venemaa ei ole praegu võimeline neid ainulaadseid lennukeid tootma. 123. lennukiremonditehas (Rosteci osa) on ainus ettevõte venemaal, mis on võimeline täielikult remontima ja moderniseerima raskeid transpordilennukeid, sealhulgas Il-76, Il-78 ja L-410, samuti nende mootoreid. Tehast rünnati 17. märtsil. 16. märtsil ründasid Ukraina kaitseväed ka Uljanovski oblastis asuvat Aviastari tehast (kus toodetakse Il-76MD-90A ja hooldatakse An-124 Ruslani). 123. lennukiremonditehasele ja Aviastarile on kehtestatud USA, EL, Jaapan ja teised riigid sanktsioonid.
venemaa kaitseministeeriumi andmetel ründas alates eile õhtust 210 Ukraina drooni.
Linnapea sergei sobjanini sõnul tulistati 20.-21. märtsil Moskva ja selle ümbruse kohal alla ligi 30 drooni. Nagu ikka, tabamustest teada ei antud.
Kohalike elanike ja ametnike sõnul teatati venemaa Saraatovi ja Samaara oblastis öösel droonirünnakutest ja plahvatustest. Nendes linnades asuvad olulised venemaa sõjaväe- ja tööstusobjektid, mis on varem olnud Ukraina droonirünnakute sihtmärgiks, sealhulgas Saratovi naftatöötlemistehas ja Engels-2 sõjaväelennuväli.
Saraatovi oblasti kuberner roman busargin väitis, et rünnakutes piirkonna keskusele sai vigastada kaks inimest ja kahjustada mitut kodu. Samal ajal jagasid elanikud sotsiaalmeedias pilte ja videoid, mis näitasid linnas elektrikatkestusi.
Ukraina Telegrami kanali Exilenova Plus teatel jagasid elanikud ka kaadreid tulekahjudest Saraatovi naftatöötlemistehase lähedal.
Droonirünnakutest ja plahvatustest teatati ka Engelsis, teises Saraatovi oblasti linnas.
Samaara oblastiga piirnevas piirkonnas teatasid Toljatti linna elanikud plahvatustest ja tulekahjudest öise droonirünnaku ajal.
Samaara oblastis asuva Toljatti elanikud teatasid droonirünnakutest, mis on suunatud KuibõševAzoti tehasele, mis on suur venemaa keemiatehas, mis on spetsialiseerunud lämmastikväetistele.
Ukraina droonid tabasid okupeeritud Krimmi Tavritšeskaja soojuselektrijaama.
Ukraina droonioperaatorid hävitasid Donetski oblastis FPV (esimese isiku vaate) drooniga venemaa Ka-52 “Alligator” ründekopteri, teatasid Ukraina mehitamata süsteemide väed 20. märtsil. Viimane rünnak viib Ukraina poolt alates täiemahulise sissetungi algusest alla tulistatud venemaa helikopterite koguarvu 350-ni, teatas peastaap. Rünnaku viisid läbi 59. eraldi ründebrigaadi „Kõrguste kiskjate” pataljoni operaatorid. See on teine teadaolev helikopter, mille brigaad hävitas, teatasid Ukraina mehitamata süsteemide väed.
MNS-i teatel võis venemaa õhutõrje Kolomna lähedal alla tulistada väikelennuki, pidades seda ekslikult Ukraina drooniks. Lennuk kukkus Oka jõe äärde, hukkus kaks inimest.
3. Sumõ: muutusteta.
4. Harkiv: muutusteta.
5. Kupjansk-Kreminna: Kupjanskist idas ja kagus teisel pool Oskili jõge on viimase nädala jooksul suutnud lükata oma eesmisi positsioone vähemalt kahes kohas edasi. Ühte neist lausa 5km. vene drooni videode järgi oli seal kandis näha rohekmalt nelikveolisi sõiduautosid/maastureid ja vähemalt ühte soomustatud maasturit ehk siis polnud uute possade lähedal vaid paar sõdurit ning võimalik, et Ukraina omadel miskit tavapärasest enamat plaanis on.
Lõmani suunal muutusteta.
6. Siversk: muutusteta.
7. Bahmut: vene pool Kostjantõnivkasse sügavamale sisse sai.
Tšassiv Jari linnas on suutnud Ukraina omad nihutada pisu sügavamale linna oma eesmised possad ja neid aktiivselt vene droonid töötlesid.
Kostjantõnivka suunal töötav hull konveier on toonud esimese linna sügavusse jõudmise. Sinna jõudnud vene üksusi töötles tugevalt nii Ukraina kaudtule üksused kui droonioperaatorid ning hetkel puudub teadmine, kas sinnani on vene üksustel ka vaba koridor tekkinud ehk siis pisu on pinge õhus…
8. Donetsk: muutusteta. Eip tea, kunas vene pool hakkab teedelt oma soldatite laipasid koristama…
9. Lõunarinne: vaatamata tugevale vene poole survele on suutnud Ukraina uuesti jätkata hallis alas külade puhastamist sektori ida osas ning mitmes külas vähemalt korraks kanna maha saada. Enam üllatas Mõrne küla vabastamine, mis asub Huljaipole linnast edelas. See on lõik, kus rindejoone mutuusi pole ammu toimunud.
10. Herson: muutusteta.
11. venemaa pakkus Ameerika Ühendriikidele tehingut: Moskva lõpetab luureandmete jagamise Iraaniga (sealhulgas Ameerika sõjaväeobjektide koordinaadid Lähis-Idas), kui Washington peatab luureandmete tarnimise Ukrainale, teatas Politico informeeritud allikatele viidates. Väljaande andmetel tegi ettepaneku venemaa saadik kirill dmitriev president Donald Trumpi erisaadikutele Steve Witkoffile ja Jared Kushnerile eelmisel nädalal Miamis toimunud kohtumisel. Ameerika Ühendriigid lükkasid pakkumise tagasi.
putini saadik dmitrijev eitas Politico teadet, et venemaa pakkus USA-le kokkulepet Iraani toetamise lõpetamiseks, kui Washington lõpetab Ukraina toetamise.
Juba kõneluste olemasolu on tekitanud Euroopa diplomaatide seas muret, kes kardavad, et Moskva üritab transatlantiliste suhete kriitilisel hetkel Euroopa ja Ameerika Ühendriikide vahele kiilu lüüa. Üks EL-i diplomaat nimetas venemaa ettepanekut pööraseks. Nagu Politico märgib, õhutavad sellised kontaktid Euroopas kahtlusi, et Witkoffi ja dmitrijevi kohtumised ei edenda Ukraina rahulepingut, vaid Moskva näeb neid pigem võimalusena sõlmida kahepoolne leping, jättes eurooplased kõrvale.
Läbirääkimistega kursis allikas ütles, et venemaa oli teinud Iraani kohta ka teisi ettepanekuid, mis samuti tagasi lükati. Täpsemalt öeldes lükkas USA tagasi idee transportida rikastatud uraani Iraanist venemaale.
venemaa on laiendanud luureandmete jagamist ja sõjalist koostööd Iraaniga pärast USA-Iisraeli operatsiooni algust Teherani vastu 28. veebruaril, teatas lääne luurega kursis olev allikas. Wall Street Journal teatas varem, et Moskva varustas Teherani satelliidipiltide ja droonitehnoloogiaga rünnakuteks USA vägede vastu piirkonnas. kreml lükkas selle teabe ümber kui võltsuudise.
Selle taustal kritiseeris USA president Donald Trump reedel, 20. märtsil teravalt NATO liitlasi, nimetades neid argpüksteks laevade saatmisest Hormuzi väina keeldumise eest. „Nad ei taha hõlbustada Hormuzi väina avamist – lihtsat sõjalist manöövrit, mis on ainus kõrgete naftahindade põhjus. Nende jaoks on see nii lihtne ja nii väikese riskiga. ARGPÜKSID ja me PEAME SEDA MEELES!” kirjutas ta sotsiaalvõrgustikus Truth Social.
Vaatamata muu toetuse vähenemisele jätkab USA luureandmete jagamist Ukrainaga. Väljaanne meenutab, et Washington peatas eelmisel aastal pärast Trumpi katastroofilist kohtumist president Volodõmõr Zelenskiga Ovaalkabinetis lühikeseks ajaks teabevahetuse. Üks Euroopa diplomaat püüdis riske pisendada, viidates Prantsusmaa presidendi Emmanuel Macroni jaanuarikuisele avaldusele, mille kohaselt annab Pariis nüüd kaks kolmandikku Ukraina sõjaväeluurele vajava minevast infost.
12. venemaa üks suurimaid terasetootjaid, Magnitogorski raua- ja terasetehas, on vähendanud tootmisvõimsuse rakendusastet 60%-ni, peatanud peaaegu täielikult investeeringud ja seadmete hoolduse ning valmistub koondama 10% juhtkonnast. Interfaxi andmetel teatas ettevõtte tegevjuht Pavel Šiljajev sellest töötajatele saadetud sõnumis.
„venemaa metallurgide tootmisvõimsus ületab turu nõudlust kaks korda. Metalltoodete nõudluse taastumist 2026. aastal ei oodata. Nendes tingimustes rakendab <…> MMK mitmeid kulude kokkuhoiu meetmeid,” ütles Šiljajev. Tema sõnul suleti Tšertinskaja-Koksovaja kaevandus märtsi alguses, mõned MMK-Metizi üksused võeti teenistusest välja ja Lõsva metallurgiatehase töötajad pandi lühendatud töögraafikule.
„Tööstus on täna väga raskes olukorras,” kurtis Šiljajev, osaliselt välispoliitiliste sündmuste ja sanktsioonide surve tõttu. Majanduslangus on mõjutanud kõiki peamisi metalli tarbivaid tööstusharusid: ehitust, ehitusmaterjale, masinaehitust ning nafta- ja gaasisektorit. „Oleme oluliselt vähendanud seadmete remonti ja <…> praktiliselt peatanud oma investeerimisprogrammi elluviimise. Tegime raske, kuid majanduslikult mõistliku otsuse sulgeda seisma jäänud tootmisüksused. See meede mõjutas praktiliselt kõiki kontserni ettevõtteid,” teatas tippjuht.
MMK, mis on üks venemaa kolmest suurimast terasetootjast ja moodustab 20% kogu siseturu terasetoodangust, vähendas eelmisel aastal oma toodangut 10 aasta madalaimale tasemele 10,2 miljoni tonnini. MMK Grupi aasta puhaskahjum oli 14,9 miljardit rubla. Ettevõtte tulud langesid 20%, intressi-, amortisatsiooni- ja maksueelne kasum (EBITDA) vähenes poole võrra ning müük langes 7% 9,8 miljoni tonnini.
venemaa metallurgia, üks suurimaid tööstusharusid, mis annab tööd 700 000 inimesele umbes 100 ühe tööstusharuga linnas, on strateegiliste uuringute keskuse analüütikute sõnul ellujäämisrežiimis: sanktsioonid on metallurgidelt ära võtnud nende endised turud, samas kui kõrged intressimäärad ja aeglustuv majanduskasv on purustanud sisenõudluse.
Tootmise vähenemise ja tulude vähenemise tõttu on terasetehased hakanud üle minema lühemale töönädalale, koondanud umbes 3000 inimest ja panevad kõrgahjud üle kuumenemisrežiimile, ütles üks tööstusallikas varem Forbesile. Tema sõnul palus venemaa Teraseassotsiatsiooni president ja tegevdirektor Aleksei Sentjurin valitsuselt maksusoodustusi – maavarade kaevandamise maksu (MET) ja teraseaktsiisi edasilükkamist kokku 15 miljardi rubla ulatuses. Kuid rahandusministeerium keeldus.
Eelmise aasta esimese 11 kuu jooksul langes metallurgiatoodang venemaal 3,8%, samas kui malmi, terase ja ferrosulamite toodang langes 4,8%. Rahaaukude täitmiseks võtsid metallurgid aasta jooksul pankadelt 2,7 triljonit rubla uusi laene, millest märkimisväärne osa läks ilmselt lühiajaliseks refinantseerimiseks ja käibekapitali säilitamiseks, teatas Strateegiliste Uuringute Keskus.
„Kui pingeline rahapoliitika, vähenev nõudlus ja madalad tootehinnad püsivad, süvenevad metallurgiaettevõtete kõrge võlakoormuse probleemid väljaspool esikolmikut, mis võib viia uue ulatusliku restruktureerimise laineni pankrottide vältimiseks,” hoiatavad keskuse analüütikud.
13. Lühiuudised
FBI teatas, et venemaaga seotud häkkerid ründasied USA ametnike kontosid, sealhulgas Signali, kasutades andmepüügirünnakuid, mis kahjustasid tuhandeid kontosid ja võimaldasid juurdepääsu sõnumitele ja kontaktidele.
Donald Trump ütles, et Ukraina ei teinud midagi Iraani operatsiooni abistamiseks ning ütles, et kõnelused Zelenskiga on raskemad kui putiniga, lisades, et tal on putini suhtes suurem usaldus kui Euroopa liitlaste suhtes.
Ukraina läbirääkimismeeskond on saabunud Miamisse kahepoolseteks kõnelusteks USA esindajatega.
Valgevene diktaator lukašenko ütles, et USA president Trump kutsus ta Mar-a-Lagosse läbirääkimistele suure diili üle pärast seda, kui Valgevene vabastas 250 poliitvangi ja USA tühistas mitmele ettevõttele kehtestatud sanktsioonid.
venemaa peamine telekanal lasi eetrisse laule sellest, kui tore on elu ilma internetita.
Guardiani teatel pidas Ungari SEK seitset Ukraina Oshchadbanki sularahatöötajat enne nende väljasaatmist üle 24 tunni kinni. Kiievi allikate sõnul süstiti ühele kinnipeetavale, endisele SBU ohvitserile jõuga rääkima panevat ravimit, mille tõttu ta hiljem teadvuse kaotas ja haiglasse sattus.
Kokkuvõte tugineb avalikele allikatele. Allikateks on sõdivate poolte ametlikud teated, avalik meedia, kummagi poole blogijate sõnumid ning kolmandate osapoolte info. Loo autor üritab hoida eraldi fakti, kuuldust ja arvamust. Info kipub enamasti olema vastukäiv või seda varjatakse, sestap tugineb kokkuvõtte lisaks erinevate sõjalist olukorda kajastavate kaartide analüüsil. Vigu juhtub ja parandused teeb järgmise päeva kokkuvõttes. Vabandused ette, et vene riiki, sellega seotud kremlimeelsete isikute nimed on väikse tähega… ja sõna Ukraina igas võtmes suure tähega.
Viimased uudised
TOP 10
LOE SIIT: Lõunaeestlase horoskoop aastaks 2026
Vaata siit elektri hinda tunni kaupa
Loading ...
Kuidas lisada Lõunaeestlase äpp
