Sõja ülevaade: 1473. päev – Ukrainat tabas ulatuslik rünnak
Avaldatud: 7 märts, 2026
Pilt: https://x.com/GeneralStaffUA Lõunaeestlane jätkab sõjanduse asjatundja Toomas Piirmanni ülevaatega sündmuste kohta Ukraina sõjas.
Ukraina 07. märts 2026:
jälle rindejoonel muutusteta ja putini reiting venemaal tasapisi langeb.
1. Jagus nii rakette kui droone.
2. Jälle suurem kogus droone kaugele suundus, tulemustest varahommikuks veel infot polnud.
3. Sumõ: muutusteta.
4. Harkiv: muutusteta.
5. Kupjansk-Kreminna: muutusteta.
6. Siversk: muutusteta.
7. Bahmut: muutusteta.
8. Donetsk: muutusteta.
9. Lõunarinne: keeruline.
10. Herson: muutusteta.
11. VTsIOM teatas, et putini reiting on langenud madalaimale tasemele pärast Ukraina sõja algust.
12. Nende venelaste osakaal, kes soovivad sõja jätkumist, on langenud madalaimale tasemele pärast Ukraina sissetungi algust.
13. kabajeva isale anti ettevõte, et teenida kasumit Rosnefti suurimalt naftaväljalt.
14. Leedu luure väidab, et venemaa koondab vägesid NATO piiridele.
15. Ukraina saadab Lähis-Itta väed Ameerika baase kaitsma Shahedide eest.
16. Lühiuudised
Zelenski külastas eile Donetski oblastis Družkivkat, Slovjanski ja Kramatorskit, mis kõik asuvad rindejoonest 15 km kaugusel. Zelenski on juba väga selgelt öelnud: Ukraina ei anna Donbassi ära.
148 vene poole rünnakut ja pisu on mõnes lõigus hakanud ründavate gruppide suurused tõusma. Keskmiselt umbes nii, et kui enne saadeti 4 soldatit siis nüüd 6. Suurim surve Kostjantõnivka ja Pokrovski suunal, Huljaipole kandis pisu langes ja keskmine surve ikka Lõmani ja Slovjanski suunal. Mujal rahulikum. Tihe rindetöötlus liugpommide ja tapjadroonide jätkus ning kaudtuld keskmiselt. Seni on Ukraina edukas kaudtuleüksuste ja muu tagalatoetuselemenedi tabamisel.
1. venemaa ballistilised raketid ja droonid ründasid Kiievit ja teisi Ukraina linnu, sealhulgas Harkivit, kus võimude teatel hukkus öösel suure kortermaja tabamusel viis ja sai vigastada 10 inimest.
Viga saanutest tuli infot ka mujalt Ukrainas.
2. Ukraina peastaap kinnitas, et 2. märtsil Novorossiiski mereväebaasi ründamises said kahjustada kaks venemaa Musta mere laevastiku fregatti: Admiral Essen ja Admiral Makarov. Satelliidipildid kinnitasid neid tabamusi juba varem.
Selgus, mis eile öösel osal Krimmi poolsaarel kadus elekter: FIRMS-i andmetel on Krimmi kõrgepinge ülekandevõrgu olulises sõlmpunktis Ostrovskaja 330/110kV alajaamas tuvastatud tulekahju.
vene allikate andmetel lasti okupeeritud alade ja venemaa suunal umbes 165 drooni.
3. Sumõ: kuidagi pikalt on maapealsete rünnakutega vene pool vaikne olnud.
4. Harkiv: muutusteta.
5. Kupjansk-Kreminna: tuntav vene poole surve tõus Lõmani suunal ehk siis kahest suunast Slovjanski poole survet jätkatakse. Seda, et kõrgemal sõjalisel tasemel on siia suunale rohkem huvi, näitab ka FAB-3000 pommide tihedam heitmine Slovjanski lõigus.
Ukraina 3. armeekorpus hävitas Lõmani suunas liikuva vene soomuskolonni, tehes kahjutuks ühe tanki ja kolm jalaväe lahingumasinat. KRAKENi operaatorid märkasid kolonni; 3. pataljon ja Hõbepataljoni droonid tegid sellele suurtükiväe toetusel lõpu.
6. Siversk: teine suund Slovjanski poole kagu suunalt jätkuvalt aktiivne aga kaks päeva pole muutusi rindejoones tuvastanud.
7. Bahmut: ikka on keeruline täpsema olukorra tuvastamine Kostjantõnivkas ja selle ümber ehk siis eesmised possad segamini…
8. Donetsk: vene poole edenemisi ei tuvastanud ja õrnalt on kohati tunda, et Ukraina suudab toetudes paremale olukorra teadlikusele halli ala edukamalt puhastada (droonid koostöös jalaväega).
9. Lõunarinne: pisu keerulisemaks on hakanud tänu jätkuvale tugevale vene poole lõunarinde ida lõigus minema ja juba tuleb mitmeid signaale, et vene poole väikesed grupid kipuvad jõudma kuni 10km kaugusele enne kui neid suudetakse töödelda. Hetkel pisu ootel arvamiste osas…võib-olla on Ukraina omad end pisu tagasi tõmmanud ning võimatu ka pole, et elukutseliste osakaal on siinses lõigus pisu langenud…
10. Herson: muutusteta.
11. venelaste usaldus putini vastu langes madalaimale tasemele pärast Ukraina täiemahulise sõja algust 2026. aasta veebruaris. VTsIOM-i läbiviidud avaliku küsitluse (vastajad võisid nimetada mis tahes arvu poliitikuid) kohaselt mainis vaid 32,1% vastanutest putinit, kui neilt küsiti, keda nad usaldaksid oluliste valitsusküsimuste lahendamisel. See näitaja saavutas haripunkti 2024. aasta märtsis, ulatudes 48,8%-ni. Sellest ajast alates on usaldus langenud umbes poole võrra.
Suletud küsitluse tulemused, kus vastajatel paluti hinnata oma usaldust iga poliitiku vastu eraldi, annavad aga teistsuguse pildi. Nende andmete kohaselt usaldab putinit 77,5% vastanutest – see on vastuste „kindlasti usaldan” ja „pigem usaldan” summaarne osakaal. 2025. aasta detsembri lõpus oli see näitaja 80,9%. Veebruaris väljendas 17,8% vastanutest umbusaldust riigipea vastu.
Usalduse poolest järgnevad peaminister mihhail mišustin (57,2%), Julgeolekunõukogu aseesimees dmitri medvedjev (41%), Kommunistliku Partei juht gennadi zjuganov (32,3%), Õiglase venemaa juht sergei mironov (29,7%), LDPR juht leonid slutski (22,4%) ja Uute Inimeste fraktsiooni juht aleksei netšajev (8,3%).
Avalikkuse huvi putini vastu kajastub ka venekeelse Vikipeedia vaatajaskonna statistikas: 2025. aasta lõpuks oli putin kaotanud populaarsuse räppar Paša Tehnikule (Pavel Ivlejev), kes suri üledoosi tagajärjel ja kelle lehte oli vaadatud umbes 60 000 korda rohkem. Samal ajal on putini lehevaatamiste arv viimase aasta jooksul vähenenud peaaegu poole võrra – 6,07 miljonilt 3,7 miljonile. 2024. aastal võimaldasid need arvud tal jääda reitinguliidriks.
2025. aasta suvel mõjutasid avalikkuse meelsust mitmed sisemised tegurid. Täpsemalt öeldes kaasnes kommunaalteenuste hindade järsk tõus, laialdased internetiühenduse katkestused ja Ukraina küsimuses võimaliku kokkuleppe lootuste hääbumine valitsuse toetuse langusega. Avaliku Arvamuse Fondi küsitluse kohaselt langes putini toetusreiting 29. juuni ja 6. juuli vahel neli protsendipunkti, 83%-lt 79%-le. See oli suurim iganädalane langus alates 2022. aasta septembrist-oktoobrist, mil väljakuulutatud mobilisatsiooni ajal langes putini toetusreiting nädalas viis punkti.
12. Veebruaris langes Ukraina-vastase sõja jätkamist toetavate inimeste osakaal 24%-ni – madalaimale tasemele alates venemaa sissetungi algusest, selgub Levada keskuse küsitlusest. Eelmine rekord püstitati detsembris (25%). Samal ajal on läbirääkimisi pooldavate venelaste osakaal saavutanud kõrgeima taseme. Täpsemalt toetas rahuprotsessi 67% vastanutest, võrreldes detsembri 66%-ga. Rahuläbirääkimiste toetajad on valdavad naiste (73%), alla 25-aastaste noorte (79%), keskharidusega või madalama haridusega vastajate (73%), madalama sissetulekuga kodanike (69–71%), maapiirkondade elanike (70%) ja nende seas, kes saavad oma teabe sotsiaalmeediast (71%).
Ka teistes kategooriates pooldab enamik läbirääkimisi, kuid sõja jätkamist toetavate inimeste osakaal on suurem kui eespool nimetatud kategooriates. Näiteks meeste ja üle 55-aastaste seas toetab läbirääkimisi 31% (rahu toetab vastavalt 60% ja 61%), samas kui Moskva elanike seas toetab läbirääkimisi 42% (rahu toetab 52%). Samal ajal jälgib Ukraina sõda üha vähem venelasi. 2026. aasta veebruaris oli see näitaja 44% – madalaim alates Levada keskuse jälgimise algusest. Selle teema vastu on enim huvitatud üle 55-aastased kodanikud (61%), mehed (50%) ja alla 100 000 elanikuga linnade elanikud (48%). 21% venelastest ei jälgi sõda üldse. Kõige vähem on huvitatud naised (39%), alla 25-aastased noored (20%) ja maapiirkondade elanikud (38%).
venemaalaste tüdimust sõjast Ukrainaga on varem dokumenteerinud riiklik VTsIOM. Üle poole vastanutest (55%) ütles detsembris, et nad ootavad 2026. aastal rahu ja naasmist „normaalse elu” juurde. „Kõik muu – välispoliitika, sanktsioonid, majandus, sotsiaalküsimused – tajutakse killustatuna võrreldes peamise küsimusega, mis puudutab meie kaaskodanikke,” märkisid sotsioloogid.
Pikaleveninud sõda ja selle majanduslikud tagajärjed loovad venelaste seas püsiva raske aja tunde. Kuuskümmend neli protsenti kodanikest hindas 2025. aastat riigi jaoks negatiivselt. 49 protsenti venelastest nimetas seda „üsna keeruliseks”, samas kui veel 15% nimetas seda „halvaks või väga keeruliseks”. Ainult 29% vastanutest andis positiivse hinnangu.
Oma prognoosides nimetas analüüsikeskus VTsIOM sõja lõppu 2026. aastal „üsna realistlikuks”, kuid hoiatas, et see toob kaasa uusi väljakutseid seoses elanikkonna kasvava tundlikkusega sotsiaalsete ja majanduslike raskuste suhtes, sõjaveteranide tagasipöördumise ja kahjustatud territooriumide taastamise vajadusega. Samuti ennustasid nad, et avalikkuse tolerantsus sõjaajal õigustatud, kuid rahuajal vastuvõetamatute piirangute suhtes väheneb.
13. putini tüdruksõbra alina kabajeva isa marat kabajev on omandanud 25% osaluse Taimõr Investis, mis on suur logistikaettevõte, mis tegutseb Rosnefti projektides Kaug-Põhjas. Tehing toimus 4. märtsil: osalus omandati ettevõtte peamiselt aktsionärilt Elvira Hazijevalt, teatab TASS.
Osaluse nimiväärtus oli 250 000 rubla. kabaevi Rahvusvaheline Islami Äri Assotsiatsioon teatas, et kavatseb osaleda ettevõtte arendamises strateegilise partnerina ja arendada sotsiaalselt orienteeritud ärimudelit.
Taimõr Invest on töökuulutuste põhjal otsustades seotud Rosnefti ulatusliku Vostok Oil projektiga Taimõris. Valitsus hindas selle maardla arendamisse tehtavaid investeeringuid ligi 12 triljonile rublale. „Maailma suurim nafta- ja gaasiprojekt – 6,5 miljardit tonni naftat ja ligikaudu 10 triljonit kuupmeetrit gaasi,” ütles ta. “Taimõr Investile tarnitud gaasi maht on 1,5 miljardit rubla,” märkis Rosnefti tegevjuht igor setšin.
Taimõr Invest toimetab kaupu laoruumide, laadimis- ja lossimisoperatsioonide kaudu kai ääres ja sadamaladudes. Ettevõtte andmetel on selle logistikainfrastruktuuri läbinud juba üle 1,6 miljoni tonni kaupa. Ettevõtte finantstulemused näitavad kiiret kasvu. 2024. aasta lõpu seisuga oli Taimõr Investi tulu ligikaudu 55,3 miljardit rubla, võrreldes eelmise aasta 13,2 miljardi rublaga, ja puhaskasum ulatus 1,6 miljardi rublani. Ettevõtte vara kasvas 400%.
kabajev on Rahvusvahelise Islami Äri Assotsiatsiooni ja MAIB erakapitalifondi juhatuse esimees. Väljaanne Proekt teatas, et kabajev kuulub putini lähikonda ning et kabajevi partnerid olid seotud Donbassi söetööstusega seotud projektidega ja katsetega Šveitsi tsemendiettevõtte Holcim venemaa varasid vaenulikult üle võtta.
14. venemaa koondab vägesid NATO piirile, omandades samal ajal lahingukogemust Ukrainas ja potentsiaalselt võiks neid kasutada konfliktis alliansiga. See selgub Leedu luure iga-aastasest julgeolekuohtude hinnangust, teatab Reuters. Dokumendis märgitakse, et teatud tingimustel võiks venemaa valmistuda umbes kuue aasta pärast NATO-ga „ulatuslikuks sõjaliseks konfliktiks” – eriti kui praegused sanktsioonid tühistatakse.
„venemaa loob tõenäoliselt mitte ainult 30–50% suurema armee kui enne sõda, vaid ka suhteliselt moodsa armee. Relvade ja laskemoona strateegilised reservid taastatakse täielikult,” seisab Leedu luurearuandes. Samuti rõhutatakse, et Moskva peamised eesmärgid on endiselt Euroopa jõudude tasakaalu nihutamine enda kasuks ja Ukraina täielik allutamine.
Dokumendis märgitakse ka venemaa kaitsetööstuse kasvavat võimekust. Luure andmetel on sõjalist tootmist Hiina toel laiendatud, mis võimaldab venemaal vähendada oma sõltuvust lääne tehnoloogiast. Aruandes märgitakse, et pärast sõja lõppu võib võimalikul relvastuse ülejäägil olla „mõju globaalsele julgeolekule”.
Leedu, mis piirneb nii venemaa kui ka oma lähima liitlase Valgevenega, on NATO ja Euroopa Liidu liige ning teda peetakse üheks Ukraina vankumatuks toetajaks ja venemaa poliitika kriitikuks, teatab Reuters.
Aruandes mainitakse ka 2024. aasta pakipommiplahvatusi. Seejärel süüdistasid Leedu ametnikud nendes intsidentides venemaa sõjaväeluuret, väites, et need võisid kaasa tuua inimohvreid.
Samal ajal rõhutatakse dokumendis, et Läänemerel toimunud gaasijuhtmete, kaablite ja telekommunikatsiooniliinide kahjustamisega seotud intsidentide seeria, kuigi seotud venemaa sadamatest saabunud laevadega, ei olnud luurehinnangute kohaselt tahtlikud. Aruandes ei täpsustata aga, milliseid andmeid selle järelduseni jõudmiseks kasutati.
15. Reuters teatas allikale viidates, et Ukraina väed saabuvad Lähis-Itta „järgmiste päevade jooksul”, et aidata Ameerika Ühendriikidel kaitsta sõjaväebaase Iraani rünnakute eest.
Pärast seda, kui Ameerika Ühendriigid ja Iisrael alustasid laupäeval Iraani vastu ulatuslikke õhurünnakuid, lasi Teheran välja sadu droone Ameerika Lähis-Ida baaside pihta. venemaaga sõja ajal töötas Ukraina välja ülitõhusad vastumeetmed Iraani šaheedide kamikaze-droonide vastu, mida Moskva on aktiivselt kasutanud suure osa nelja-aastasest sõjast.
Ukraina president Volodõmõr Zelenski teatas neljapäeval, et Ukraina abistab Ameerika Ühendriike Iraani droonide tõrjumisel Lähis-Idas. „Oleme saanud Ameerika Ühendriikidelt konkreetse toetuse taotluse Lähis-Idas šaheedide vastu kaitsmiseks,” kirjutas Zelenski sotsiaalmeedias. „Olen andnud juhised vajalike ressursside tagamiseks ja Ukraina spetsialistide kohaloleku tagamiseks, kes suudavad tagada vajaliku julgeoleku.”
Telefoniintervjuus Reutersile vastas USA president Donald Trump Zelenski pakkumise kohta küsimusele, et ta võtaks vastu abi igalt riigilt. Selle nädala alguses väljendas Zelenskõi muret, et sõda Iraanis – kui see osutub pikalevenivaks ja intensiivseks – võib vähendada lääneliitlaste relvatarneid Ukrainale, eriti õhutõrjesüsteemide osas, mida on vaja vene rakettide vastu kaitsmiseks. Viimastel kuudel on Ukraina juba kogenud Ameerika Patriot-rakettide puudust, mis on ainus tõhus relv riigi arsenalis venemaa ballistiliste rakettide tõrjumiseks. Teisipäeval teatas Zelenski, et Ukraina on avatud Shahed droonide tõrje abi vahetamisele õhutõrjerakettide vastu.
16. Lühiuudised
USA Esindajatekoja spiiker Mike Johnson ütles, et USA ei ole Iraaniga sõjas ega kavatse seda alustada, kirjeldades operatsiooni piiratud ulatuses. „Trump ja kaitseministeerium on selle selgeks teinud,” ütles Johnson.
Ukraina riigipolitsei on algatanud Ungari vastu kriminaalmenetluse seitsme Oschadbanki töötaja kinnipidamise eest Ukraina kriminaalkoodeksi paragrahvide 146 ja 147 alusel, mis hõlmavad ebaseaduslikku vabaduse võtmist ja pantvangi võtmist. Europoli ja Ungari ametivõimudega on ühendust võetud. Inimesed andis Ungari Ukrainale tagasi, vara mitte ja süüdistab Ukrainat „sõjamaffias”…
6. märtsil võttis Rootsi piirivalve Trelleborgi ranniku lähedal kontrolli alla sanktsioonidega kaetud puistlastilaeva Caffa, keda kahtlustatakse valelipu all sõitmises. Sellest teatas riigi tsiviilkaitseminister Carl-Oskar Bohlin. Rootsi rannavalve teatel sõitis laev Guinea lipu all, kuid siseriikliku ja rahvusvahelise õiguse kohaselt peetakse seda liputa laevaks. Rootsi politsei selgitas Reutersi teatel, et laeva kahtlustatakse valelipu all sõitmises. „Valvurid astusid kahtlase kaubalaeva pardale. See on Ukraina sanktsioonide nimekirjas, omandistruktuur on ebaselge ja on kahtlus, et see on kindlustamata. Väidetavalt vahetas laev eelmisel suvel oma venemaa lipu Guinea lipu vastu,” ütles Bohlin.
USA rahandusminister Scott Bessent teatas, et administratsioon kaalub venemaa naftale kehtestatud sanktsioonide tühistamist, et suurendada ülemaailmset pakkumist ja vältida puudujääki.
Kokkuvõte tugineb avalikele allikatele. Allikateks on sõdivate poolte ametlikud teated, avalik meedia, kummagi poole blogijate sõnumid ning kolmandate osapoolte info. Loo autor üritab hoida eraldi fakti, kuuldust ja arvamust. Info kipub enamasti olema vastukäiv või seda varjatakse, sestap tugineb kokkuvõtte lisaks erinevate sõjalist olukorda kajastavate kaartide analüüsil. Vigu juhtub ja parandused teeb järgmise päeva kokkuvõttes. Vabandused ette, et vene riiki, sellega seotud kremlimeelsete isikute nimed on väikse tähega… ja sõna Ukraina igas võtmes suure tähega.
Viimased uudised
TOP 10
LOE SIIT: Lõunaeestlase horoskoop aastaks 2026
Vaata siit elektri hinda tunni kaupa
Loading ...
Kuidas lisada Lõunaeestlase äpp
