Sõja ülevaade: 1463. päev – rindel väike optimismi foon
Avaldatud: 25 veebruar, 2026
Pilt: https://x.com/GeneralStaffUA Lõunaeestlane jätkab sõjanduse asjatundja Toomas Piirmanni ülevaatega sündmuste kohta Ukraina sõjas.
Ukraina 25. veebruar 2026:
rindel väike optimismi foon, aga hetkel sellele liialt ei panustaks. venemaa tõstab oma infooperatsioonidega Euroopa suunal survet.
1. Kõik sihtmärgiks sobib.
2. Krimmis palavust jagus.
3. Kursk: muutusteta.
4. Harkiv: muutusteta.
5. Kupjansk-Kreminna: muutusteta.
6. Siversk: 2 km vene poole samm edasi Slovjanski suunal.
7. Bahmut: võib-olla pisu on paranenud Ukraina omade olukord Kostjantõnivkas.
8. Donetsk: muutusteta rindejoones aga Ukraina aktiivsus on pisu tõusnud.
9. Lõunarinne: tundub, et pisu tugevamalt on Ukraina omad asja ette võtnud.
10. Herson: muutusteta.
11. venemaa loob narratiive, et põhjendada sõja jätkumist.
12. Pärast Tatarstani droonirünnakut vähendas Transneft nafta vastuvõtmist 250 000 barreli võrra päevas.
13. putin nõudis pärast Moskvas toimunud liikluspolitsei sõiduki plahvatust kindralite ja ametnike turvalisuse suurendamist.
14. Elektrikatkestused on Ukraina majanduse viinud langusesse.
15. USA on nädala jooksul paigutanud Iraani rünnakuteks sobivatesse baasidesse üle 150 sõjalennuki.
16. Meedia teatel muutsid vene spioonid Euroopa kinnisvara „Trooja hobusteks”.
17. Lühiuudised
Lääne luureandmetega tuttavad Bloombergi allikad teatasid, et pärast uut aastat lõpetas venemaa oma kaotuste täieliku katmise rindel. Täpsemalt öeldes registreerus jaanuaris sõtta 9000 lepingulist sõdurit vähem kui kaotatud vägede arv, samas kui detsembris oli see suhe ligikaudu sama.
Ukraina kaitseministri asetäitja Marjana Betsa teatas ÜRO Julgeolekunõukogu kohtumisel, et Ukraina ei nõustu kunagi venemaale territoriaalsete järeleandmistega. „Me ei tunnista kunagi okupatsiooni. Me ei nõustu kunagi territoriaalsete järeleandmistega. Me ei loovuta kunagi oma vabadust.” Tema sõnul ei peatu venelased ja nende kaasosalised. venemaa tunneb end karistamatult, kuna ta pole oma julmuste eest veel õiglaseid tagajärgi kandnud, väidab Betsa. Betsa sõnul kasutab venemaa USA ja tema Euroopa partnerite rahupüüdlustest hoolimata jätkuvalt läbirääkimisi sõja kattevarjuna. Betsa otsene avaldus: „kreml nõuab, et Ukraina lahkuks oma suveräänselt territooriumilt, et võimaldada venemaal seda okupeerida… Riigi suveräänsus ja territoriaalne terviklikkus on ÜRO harta aluspõhimõtted.” Ta märkis, et Ukraina eesmärk on „kõikehõlmav, õiglane ja püsiv rahu, mis põhineb ÜRO hartal ja rahvusvahelisel õigusel”. Samal ajal lisas Betsa, et „iga riik peab olema kindel, et tema suveräänsust austatakse, tema rahvas on turvaline ja agressiooni eest karistatakse”.
164 vene poole rünnakut. Pisu tavapäratum oli, et keskmisest madala, aga teistest tihedama survega lõikudes (Kostjantõnivka, Pokrovsk ja Huliaipole) polnud aktiivsuses muutusi, aga kõigis teistes surve tõusis. Võimalusi mitmeid, mis võib jätkuda…
Kaudtuld pisu üle keskmise, liugpomme üle 200 ning tuntav tapjadroonide kasutamise langus ja ilm selle põhjuseks eip olnud.
Suuremaid muutusi vene poole taktikas ei tuvastanud. Hetkel jätkuvalt tundub, et enamus edasi saadetavast seltskonnast on suht asjatundmatud aga kohati näeb ka väikesi professionaalseimaid üksusi kaugemale suundumas ning üritab tuvastada infokildude põhjal, kas juba võib hakata nende arv tõusma ja kui nii, siis see võib olla märk algavast uuest suuremast survest.
1. venemaa rünnakute tagajärjel Zaporižja oblastis hukkus neli ja sai haavata kaks inimest. Okupandid panid viimase 24 tunni jooksul Zaporižja oblastis kokku toime 643 rünnakut 32 asula vastu. Võimud said 218 teadet kodudele, sõidukitele ja infrastruktuurile tekitatud kahjustustest ehk siis tegu tavalise päevaga rinde läheduses.
Öösel 95 kaugmaa drooni Ukraina kohal sihtmärke otsis. Tabamustest loo kirjutamise ajal info puudus.
2. Droonirünnak Krimmi poolsaarele täna öösel.
Sihtmärgid:
Gvardeiskoje küla (lennuväli või naftahoidla – teadmata)
Simferoopoli elektrijaama piirkond, naftahoidla
Tavritšeskaja soojuselektrijaam Strogonovkas (tõenäoliselt, kuid pole veel kinnitatud)
Katša ja Belbeki lennuväljade piirkonnas võimas plahvatus.
3. Kursk: muutusteta rindejoones ja seni pole Ukraina saanud tagasi kontrolli mõne piiri küla üle.
4. Harkiv: muutusteta.
5. Kupjansk-Kreminna: rindejoones muutusi ei tuvastanud. Kupjanski linna keskosas vist on veel mõnes kvartalis vene poole üksused, aga see ala pidevalt väheneb.
6. Siversk: väikesesse Lupivka külla (mõned majapidamised) eile vene pool jõudis ja samm Slovjanski poole u 2 km. Neid seal töödeldi ja tagajärge ei tea. Egas seal varjumiskohtadega pisu nirusti.
7. Bahmut: millegi pärast tundub, et Kostjantõnivka linnas on suudetud tuntavalt hõrendada vene poole eesmisi possasid.
8. Donetsk: mõned kõlakad läbi poevad, et Ukraina suudab jätkata reide puhastamaks vene poole uusi possasid hallis alas aga ka kaugemal. Hetkel puudub endala teadmine, kas Ukraina piirduvadki reididega või üritavad ka enda eesmisi possasid nihutada…
9. Lõunarinne: tasapisi hakkab Ukraina edenemise märke tulema aga mitmed blogijad tõdevad, et info saamisega on keeruline. Kuna vene poolel pole hästi vaatamata tihedamale konveierile kui enamuses rinde lõikudes, siis ei tule eriti ka sealt uut infot.
Ukraina vägesid nähti Dnipropetrovski oblastis Novooleksandrivkas, sest seal tabas vene Lancet droon Ukraina soomusmasinat.
Ukraina 60. suurtükiväebrigaad pommitas Zaporižja oblastis Ternovest ida pool asuvaid taluhooneid. Varasem info oli, et sama küla teise serva on Ukraina üksused sisenenud. Jooksvat seisu siiski ei tea, sest operatsiooni julgeolekut Ukraina omad hoiavad.
Mis on huvitav, Ukraina suudab teostada survet tuues üksusi üle Vovtša jõe põhja suunalt ja lääne suunalt üle Haitšuri jõe nig see võib anda märku, et vene pool ei suuda piisavalt kontrollida oma seire vahendite ja droonidega jõe ületusi ega logistikakoridore.
Hetkel näitavad mitmete blogijate kaardid, et kummagi poole eesmised possad mitmetes lõikudes risti-rästi on.
10. Herson: muutusteta.
11. Esmalt selgituseks, et poleks kaheti mõistmist. Tegu on venemaa väljamõeldistega, et põhjendada Ukraina sõja jätkumist ja Euroopa suunal agressiivsemat tegutsemist ning väljamõeldisi saab müüja nii siseriiklikult kui välismaale leidmaks endale rohkemat toetust võitlemaks lääne vastu. Täiendavalt, enne tuumapommi on lääne riikide relvastuses veel palju rakette, mille mõju ja ulatus oleks Ukrainale palju abiks, aga mida seni ei anta…
venemaa välisluureteenistus (SVR) teatas, et Suurbritannia ja Prantsusmaa plaanivad salaja Ukrainale tuumarelvi ja nende kandesüsteeme üle anda. Agentuuri teatel „tunnistavad London ja Pariis, et praegune olukord Ukrainas ei jäta mingit võimalust saavutada Ukraina relvajõudude käe läbi kauaoodatud võitu venemaa üle”, kuid nad ei ole valmis seda aktsepteerima. „Arvatakse, et Ukrainat tuleb varustada „imevahvlitega”. Kiiev saab nõuda sõjategevuse lõpetamiseks soodsamaid tingimusi, kui tal on tuumapomm või vähemalt niinimetatud „räpane” pomm,” märkis SVR.
Luureteenistus väidab, et London ja Pariis kaaluvad praegu võimalust anda Kiievile üle Prantsuse TN75 väikelõhkepea ühelt allveelaevadele paigutatud M51.1 ballistiliselt raketilt. SVR rõhutas ka, et Suurbritannia ja Prantsusmaa tunnistavad, et nende teod tooksid kaasa rahvusvahelise õiguse, eelkõige tuumarelvade leviku tõkestamise lepingu, jämeda rikkumise ning seetõttu on nende jõupingutused „keskendunud sellele, et Kiievi tuumarelvade omandamine näiks Ukraina arengu tulemusena”. Luureagentuur ähvardas, et London ja Pariis ei suuda vastutust tuumapommi Kiievisse toimetamise eest vältida. „Eriti kuna kõik salajane saab paratamatult selgeks,” järeldas luureagentuur.
Eelmisel sügisel väitis SVR, et lääneriigid valmistuvad Zaporižja tuumaelektrijaama (NPP) saboteerimiseks „sulatades selle tuumareaktorite südamikud”. Luure andmetel töötati operatsiooni väidetavalt välja Briti mõttekojas Chatham House eesmärgiga „leida viise Ukraina konflikti käigu kiireks muutmiseks, mis on lääneriikide jaoks negatiivne, ja selle avalikkuse ettekujutuse muutmiseks läänes”. Samal ajal rõhutas luureteenistus, et „Euroopa NATO liikmed” kavatsesid infooperatsiooni osana veenda avalikkust, et tuumakatastroofis on süüdi Moskva.
SVR teatas väidetavalt ka, et Ukraina valmistab ette provokatiivset sissetungi Poolasse venemaa ja Valgevene üksuste varjus. Teenistuse väitel lootis Kiiev sellega „julgustada” Euroopa riike venemaale „väga karmile, eelistatavalt sõjalisele vastusele”.
putin ütles, et „vaenlane” ei kõhkle ühtegi vahendit kasutamast ning viitas teadetele katsetest või kavatsustest kasutada tuumakomponenti. Ta tõi välja ka operatiivteabe võimaliku plahvatuse kohta Musta mere põhjas asuvates gaasisüsteemides, nimetades TurkStreami ja Blue Streami torujuhtmeid.
12. Reuters teatas kahele olukorraga tuttavale allikale viidates, et torujuhtme monopol Transneft on vähendanud toornafta tarbimist 250 000 barreli võrra päevas pärast droonirünnakut Tatarstani suurele venemaa naftapumplale. Ühe allika sõnul mõjutas tarnete vähenemine kõige enam Tatnefti kuuluvaid toornafta koguseid. Ukraina droonirünnak põhjustas ööl vastu pühapäeva tulekahju Kaleikino pumplas Almetjevski linna lähedal Tatarstanis, enam kui 1200 kilomeetri kaugusel Venemaa-Ukraina piirist.
Jaama võimsus ulatub 1 miljoni barrelini päevas. Ühe allika sõnul süttisid Kaleikino rünnakutes kaks 50 000-tonnist mahutit. Tatneft ja Transneft ei vastanud Reutersi kommentaaritaotlusele.
Kaleikino, kust toornafta transporditakse torujuhtmete kaudu peamistesse ekspordi sihtkohtadesse, on kriitilise tähtsusega keskus nafta transportimiseks Lääne-Siberist ja Volga piirkonnast. 1970. aastatel ehitatud jaam toimib toornafta segamispunktina enne eksportimist torujuhtmete kaudu suurematesse läänepoolsetesse sadamatesse, sealhulgas Novorossiiskisse ja Primorskisse, aga ka Družba torujuhtme kaudu. Jaam varustab ka mitmeid venemaa rafineerimistehasi.
Tööstusallikad ütlesid, et kahju ulatust hinnatakse veel, kuid märkimisväärne kahju võib mõjutada nii venemaa eksporditavate segude mahtu kui ka kvaliteeti. Almetjevski administratsioon teatas oma veebisaidil, et venemaa õhukaitseväed tulistasid piirkonna kohal alla mitu drooni ja langevad prahitükid põhjustasid tulekahju tööstustsoonis. Družba naftatorujuhtme kahjustustest või võimalikest kahjustustest teateid ei olnud.
Rünnak oli viimane Družba torujuhtme, mis varustab naftaga Ungarit ja Slovakkiat, rünnakute seerias. Mõlemad riigid süüdistasid varem Kiievit katses blokeerida naftatarneid oma rafineerimistehastesse.
Naftapumbajaam põles eile õhtul endiselt.
13. putin teatas FSB juhatuse koosolekul, et föderaalne julgeolekuteenistus (FSB) peab koos teiste õiguskaitseorganitega tõstma kaitsetaset kaitseministeeriumi ametnikele, sõjatööstuskompleksi ettevõtetele ning riigi- ja omavalitsusametnikele. Ta lisas, et see kehtib kõigi kodanike kohta, keda Kiievi režiim pidevalt ohustab. putin käskis eriti jõuliselt kaitsta neid venemaa piirialadel ja Ukraina okupeeritud aladel. Samuti nõudis ta terrorismivastase võitluse intensiivistamist.
Avaldus tehti pärast liikluspolitsei auto plahvatust Moskvas Savelovski jaama väljakul, mis toimus 23. veebruari kesköö paiku ja mille tagajärjel hukkus politsei vanemleitnant deniss bratuštšenko. Uurijad teatasid ka, et toimepanija, 22-aastane Udmurtiast pärit mees, pani toime enesetapurünnaku. putin väitis, et rünnak oli veebivärbamiskatse. „Nad andsid mehele lõhkeseadeldise ja seejärel detoneerisid nii tema kui ka sihtmärgi eemalt,” ütles ta. putin andis mõista, et surnud kahtlusalune ei teadnud midagi, ja rõhutas, et see juhtum nõuab FSB-lt lisatööd.
FSB annab juba regulaarselt aru terrorirünnakute ennetamisest ja rünnakute kavandamises kahtlustatavate kõrvaldamisest. Sõja algusest on julgeolekuteenistuse agendid vahistamiste käigus tapnud vähemalt 76 inimest, vahendab kanal Important Stories.
Telegrami kanalite „112” ja „Mash” andmetel pani Savelovski jaamas toimunud plahvatuse toime Možgast pärit Sergei M. Ta oli hiljuti õppinud Peterburis keevitajaks ja töötas osalise tööajaga kohalikus mööblivabrikus. Tal polnud varasemat kriminaalkaristust. Baza väidab, et ühe uurimise versiooni kohaselt oli Sergei M. kuller ega teadnud, mis oli pakis, mille Ukraina luureohvitserid talle Moskvasse toimetama olid määranud.
Telegrami kanal „VChK-OGPU” teatab aga, et pommipanija oli sõjaväelane Sergei Moltšanov: kolm aastat tagasi teenis ta Udmurtias sõjaväeosas ja sõlmis seal lepingu kaitseministeeriumiga.
24. detsembril 2025 toimus Moskvas järjekordne plahvatus: Orehhovo-Borisovos Jeletskaja tänaval viskas tundmatu isik liikluspolitsei auto pihta omatehtud pommi, tappes enda ja kaks politseinikku. Kahtlustatava pommipanija isikut ei avalikustatud.
Mõni päev enne seda intsidenti, 22. detsembril, plahvatas kindralleitnant fanil sarvarovi auto Orehhovo-Borissovo politseijaoskonna lähedal. Kõrge sõjaväelane viibis sel ajal autos ja suri saadud vigastustesse.
14. Elektrikatkestused on paisanud Ukraina majanduse suurimasse šokki pärast sõda, põhjustades tootmise languse ja valitsuse tulude vähenemise, vahendab Reuters, kes intervjueeris suurettevõtete juhte ja analüüsis statistilisi andmeid.
venemaa pikaajalised rünnakud elektrivõrgule on sundinud Ukraina tööstusharusid – terasetehastest kaevandusettevõtete ja toidutootjateni – tootmist vähendama ja toime tulema kasvavate kuludega. Kovalska Grupi (suure betooni- ja ehitusmaterjalide tootja) tegevjuht Serhi Pilipenko ütles agentuurile, et ettearvamatute katkestuste tõttu võib ettevõte teatud aegadel kaotada kuni 50% oma toodangust.
Ukraina majandus kahanes sõja esimesel aastal peaaegu kolmandiku võrra ja vaatamata mõõdukale kasvule järgnevatel aastatel on see endiselt oluliselt väiksem kui enne sissetungi. Reutersi andmetel on riigist põgenenud ligi 6 miljonit inimest ja üle 3 miljoni inimese on olnud riigisiseselt ümberasustatud – kokku üle viiendiku sõjaeelsest elanikkonnast. Veebruaris muutus Kiievi Majandusuuringute Instituudi igakuine äritegevuse taastumise indeks esimest korda pärast 2023. aastat negatiivseks.
Metinvesti kaevandus- ja metallurgiakontserni tegevjuht Oleksandr Mõronenko märkis, et selleks aastaks prognoositud majanduskasvu ei saavutatud kahel esimesel kuul tootmis- ja transporditaristule avaldunud mõjude tõttu. Kiievi Majandusuuringute Keskuse ökonomist Natalia Kolesnitšenko arvutas, et energianõudlus ületas jaanuaris ja veebruaris pakkumist 30%.
Peaminister Julia Svõrõdenko sõnul on energiakriis riigieelarvele ainuüksi jaanuaris maksma läinud ligikaudu 12 miljardit grivnat (280 miljonit dollarit). Selle taustal halvenevad kasvuprognoosid: Rahvuspank on langetanud oma hinnangut 2%-lt 1,8%-le, investeerimisfirma Dragon Capital ootab vaid 1% ja ICU 0,8%. Viimase kohaselt sõltub 20–25% majandustoodangust stabiilsest energiavarustusest.
Olukorda süvendavad välised tegurid. Ungari ja Slovakkia on ähvardanud peatada elektrienergia ekspordi Ukrainasse, kui Kiiev ei taasta venemaa naftatarneid Družba torujuhtme kaudu, mis venemaa rünnakus kahjustada sai. Konsultatsioonifirma ExPro andmetel moodustasid need kaks riiki veebruaris 68% Ukraina elektrienergia impordist.
Vaatamata sellele, et ettevõtted investeerisid miljoneid varutoiteallikatesse, näitas Euroopa Äriühingu uuring, et elektrikatkestused mõjutasid nelja viiest ettevõttest, kusjuures pooled teatasid tootlikkuse vähenemisest ja 61% suurenenud kuludest. Näiteks ArcelorMittal kaotas jaanuaris elektrikatkestuste tõttu ligikaudu 10% oma kuummetalli tootmisest ja üle 25% valtstoodetest, sundides ettevõtet rikete vältimiseks seadmeid seiskama.
15. Washington Post (WP) teatas avalikult kättesaadavatele lennujälgimisandmetele ja satelliidipiltidele viidates, et Ameerika Ühendriigid on viimase nädala jooksul Lähis-Ida ja Euroopa baasidesse paigutanud üle 150 sõjalennuki. See koondumine toimub ajal, mil Washingtoni ja Teherani tuumajulgeoleku läbirääkimistel pole läbimurret saavutatud. Ajalehe andmetel on praegune USA sõjaline kohalolek piirkonnas üks suurimaid enam kui kahe aastakümne jooksul, alates 2003. aasta Iraagi sõjast.
Paigutust analüüsinud eksperdid ütlevad, et see ületab eelmise aasta juunis Iraani tuumaprogrammi vastu suunatud rünnakute ettevalmistuste ulatust. „Kontsentreeritud jõu ulatus tähendab, et USA sõjavägi saab ellu viia kõik president Trumpi otsused, alates püsivast kampaaniast kuni sihipärasemate ja piiratud rünnakuteni,” ütles endine Lähis-Ida asjade kaitseministri asetäitja ja nüüd Washingtoni Instituudi uuringute direktor Dana Strole.
Nagu WP märgib, maandus enam kui pool paigutatud lennukitest Ida-Euroopa baasides, mis asuvad väljaspool enamiku Iraani rakettide laskeulatust. See võimaldab USA-l paigutada materjali ja personali ilma Teheranile atraktiivset sihtmärki loomata, selgitas Eurasia Groupi Iraani vanemanalüütik Gregory Brew.
Peamine asukoht oli Muwaffaq Salti õhuväebaas Jordaanias. 21. veebruari satelliidipildid näitavad enam kui 60 lahingulennukit, sealhulgas üle tosina F-35 hävitaja. Lisaks on piirkonnas kaks lennukikandjat – USS Abraham Lincoln Omaani ranniku lähedal ja USS Gerald R. Ford Kreeta ranniku lähedal Kreekas. Need veavad hävitajaid, mis on relvastatud kümnete Tomahawk tiibrakettidega, mida kasutati juba juunis Iraani tuumasihtmärkide ründamiseks.
USA on paigutanud Lähis-Itta ja Euroopasse ka enam kui kolmandiku oma aktiivsest E-3G Sentry õhusõjaväe varajase hoiatamise lennukipargist. Euroopa baasides on märgatud ka F-22A Raptor ja F-16 Fighting Falcon hävitajaid.
Kui administratsioon plaanib jätkuvat õhurünnakut, võib vaja minna veelgi rohkem ressursse, märkis Strateegiliste ja Rahvusvaheliste Uuringute Keskuse vanemnõunik Mark Cancian. Brew järeldas: „Mida iganes administratsioon Iraani jaoks plaanib, tahab ta seda teha suures mahus, kuid piisavalt kiiresti, et minimeerida negatiivsete tagajärgede riski.”
16.Telegraph.co.uk: Luureametnikud hoiatavad, et vene spioonid on muutnud Lääne-Euroopa kinnisvaraobjektid „Trooja hobuste” võrgustikuks, mille eesmärk on käivitada koordineeritud sabotaažikampaania. „Kasutades ära nõrku õigusraamistikke, ostavad venemaa luureagentuurid kinnisvara vähemalt tosinas Euroopa riigis sõjaväe- ja tsiviilobjektide lähedal,” märgib väljaanne.
Väljaande väitel on venemaa luureagentuurid oma „hübriidsõja” eskaleerimiseks lääne vastu ostnud maju, ladusid, mahajäetud koole ja isegi terveid saari eesmärgiga kasutada neid koordineeritud jälitustegevuse, sabotaaži ja varjatud rünnakute stardiplatvormidena.
Kolme Euroopa luureagentuuri praegused ja endised ohvitserid ütlesid Telegraphile, et nad kardavad, et venemaal võib mõnes neist kohtadest juba olla lõhkeaineid, droone, relvi ja salaagente, kes on valmis kriisi korral aktiveerimiseks.
Moskvaga seotud sabotaažiaktid – alates süütamisrünnakutest Londonis ja Varssavis kuni pakipommide, atentaadikatsete ja muuni – on pärast venemaa sissetungi Ukrainasse neli aastat tagasi sagenenud. Väljaande andmetel kardavad mõned lääne luureametnikud, et need intsidendid võivad olla vaid „katsetused”.
Luureallikad väidavad, et tavapärase sõjalise rünnaku asemel võib kreml proovida NATO otsusekindlust „hallis tsoonis” proovile panna, korraldades ulatuslikumaid rünnakuid transpordi-, side- ja energiavõrkude halvamiseks, mis raskendaks alliansi kollektiivkaitse artikli 5 rakendamist.
„Sabotaažikampaania viib artikli 5 rakendamise osas konsensuseni väiksema tõenäosusega kui tavapärane venemaa sõjaline operatsioon,” ütles üks väljaande allikatest.
MI6 uus juht Blaise Metreveli hoiatas oma esimeses kõnes, et Suurbritannia „tegutseb nüüd rahu ja sõja vahelises ruumis”. „venemaa paneb meid hallides tsoonides proovile taktikaga, mis on napilt alla sõja läve,” ütles ta detsembris.
Moskvat kahtlustatakse ka luurelaevade ja varilaevastiku laevade kasutamises andurite paigaldamiseks ja lõhkeainete kaugjuhtimisega detoneerimiseks Briti vetes ja mujal asuvate merealuste kaablite lähedal.
Financial Times teatas varem, et venemaa sõjaväeluurelaev Jantar lõpetas kolmekuulise reisi mööda Euroopa rannikut, otsides kriitilisi Euroopa elektri- ja internetikaableid.
Varem teatati, et Saksa eriväed otsisid Kieli lüüsis läbi kaubalaeva: sealt oli eelnevalt startinud luuredroon. Seejärel lendas droon Spiegeli andmetel üle sõjalaeva, et teostada luuret ja teha fotosid.
17. Lühiuudised
President Volodõmõr Zelenski teatas pärast Ukraina tippkohtumist, et Põhja- ja Baltimaad eraldavad Ukrainale 2026. aastal vähemalt 12,5 miljardit eurot kaitsetoetust ja vähemalt 918 miljonit eurot energiakindluse tugevdamiseks.
ÜRO Peaassamblee võttis vastu resolutsiooni Ukraina püsiva rahu toetamise kohta. Resolutsiooni poolt hääletas kokku 107 liikmesriiki. Välisminister Andri Sõbiha tänas toetajaid ja ütles, et Ukraina taotleb ÜRO põhikirja ja rahvusvahelise õiguse alusel terviklikku ja õiglast rahu. USA ja Ungari jäid erapooletuks.
USA Senatis on esitatud mõlemaparteiline resolutsioon, mis kinnitab toetust Ukraina suveräänsusele ja territoriaalsele terviklikkusele. Ukraina suursaadik USA-s Olha Stefanišõna sõnul esitasid Senati välissuhete komitee kaasesimees Jeanne Shaheen (demokraat) ja Senati NATO ülevaategrupi kaasesimees Thom Tillis (vabariiklane) venemaa täiemahulise sissetungi neljanda aastapäeva puhul mõlemaparteilise resolutsiooni, mida toetasid kumagi partei senaatorid. „Dokument kinnitab toetust Ukraina suveräänsusele ja territoriaalsele terviklikkusele, mõistab hukka venemaa rünnakud tsiviilelanike ja kriitilise infrastruktuuri vastu, rõhutab NATO ja liitlastega koordineerimise, venemaale avaldatava finantssurve suurendamise ja usaldusväärsete julgeolekugarantiide olulisust õiglase ja püsiva rahu saavutamiseks.”
Forbidden Stories teatab, et venemaa SVR on üle võtnud prigožiniga seotud mõjutusvõrgustiku. Lekkinud sisedokumentide abil tuvastasid nad üle maailma enam kui 60 agenti, kes olid seotud koordineeritud mõjutus- ja desinformatsioonioperatsioonidega.
Kokkuvõte tugineb avalikele allikatele. Allikateks on sõdivate poolte ametlikud teated, avalik meedia, kummagi poole blogijate sõnumid ning kolmandate osapoolte info. Loo autor üritab hoida eraldi fakti, kuuldust ja arvamust. Info kipub enamasti olema vastukäiv või seda varjatakse, sestap tugineb kokkuvõtte lisaks erinevate sõjalist olukorda kajastavate kaartide analüüsil. Vigu juhtub ja parandused teeb järgmise päeva kokkuvõttes. Vabandused ette, et vene riiki, sellega seotud kremlimeelsete isikute nimed on väikse tähega… ja sõna Ukraina igas võtmes suure tähega.
Viimased uudised
TOP 10
LOE SIIT: Lõunaeestlase horoskoop aastaks 2026
Vaata siit elektri hinda tunni kaupa
Loading ...
Kuidas lisada Lõunaeestlase äpp
