Sõja ülevaade: 1462. päev – kolm vene soldatit jõudsid kaugele
Avaldatud: 24 veebruar, 2026Lõunaeestlane jätkab sõjanduse asjatundja Toomas Piirmanni ülevaatega sündmuste kohta Ukraina sõjas.
Ukraina 24. veebruar 2026: rindel ok.
1. Kõik sihtmärgiks sobib ja politseid on hakatud rohkem ründama.
2. Krimmis miskit.
3. Kursk: muutusteta.
4. Harkiv: muutusteta.
5. Kupjansk-Kreminna: kahes kohas soldatid kaugele jõudsid.
6. Siversk: muutusteta.
7. Bahmut: muutusteta.
8. Donetsk: muutusteta.
9. Lõunarinne: Stepnohirsk jälle Ukraina kontrolli all..
10. Herson: muutusteta.
11. Z-blogijad teatasid riikliku sõnumitooja Maxi keelustamisest vene vägedel Ukrainas.
12. Ärimeeste gruppi süüdistatakse 2 miljardi rubla varastamises vene armee hügieenikomplektide ja aluspesu tarnimisel.
13. venemaa armee on keelanud palgasõdurite värbamise ligi 40 riigist.
14. Lühiuudised
InformNapalm teatab, et Ukraina häkkerid paljastasid venemaa mehitamata õhusõidukite juhtimisrepiiterseadmete ja Valgevene tsiviiltaristu kasutamise droonirünnakute laiendamiseks Põhja-Ukrainas. Juurdepääs venemaa operaatorite kontodele võimaldas jälgida Valgevene kohal kulgevaid marsruute ja paljastas sissetunge NATO riikidesse.
Vaid 116 rünnakut ja paljudes sektorites oligi vaid paar rünnakut. Tihedam, aga keskmisest madalam ikka Kostjantõnivka, Pokrovsk ja lõunarinde lõik. Liugpomme ja tapjadroone ikka tipu lähedaselt, vaid kaudtuld suudetakse ohjeldada ja huvitaval kombel tugevalt vähesema laskude arvu juures tabati neid relvi rohkem.
1. Ukraina kindralstaap: 24. veebruari öösel (alates 23. veebruari kella 18.00-st) ründas vaenlane Krimmi Autonoomse Vabariigi TOT-ist Iskander-M ballistilise raketiga, samuti 133 Shahed, Gerbera, Italmas tüüpi drooniga ja muud tüüpi droonidega suundadest Orjol, Kursk, Brjansk, Primorsko-Ahtarsk, Millerovo – RF, neist umbes 90 – šaheedid. Esialgsetel andmetel tulistas/surus kella 08.30 seisuga õhutõrje riigi põhja-, lõuna- ja idaosas alla/surutas maha 111 vaenlase Shahed, Gerbera, Italmas tüüpi drooni ja muud tüüpi droone. 16 kohas registreeriti raketitabamused ja 19 mehitamata õhusõiduki rünnakut, samuti registreeriti ühes kohas allatulistatud õhusõidukite (kildude) kukkumine.
Mõkolaivi suletud bensiinijaamas teatati plahvatusest. Esialgsetel andmetel sai vigastada seitse politseinikku, kellest kahe seisund on raske. See on juba kolmas rünnak politseihoonetele ja -ametnikele kahe päeva jooksul.
Suspilne teatel on Dnipro rajooni politseijaoskonnast pärit kaadrid, mis näitavad kella 20.30 paiku toimunud plahvatuse purustusi. Esialgse info kohaselt vigastatuid pole. Sündmuskohal töötavad lõhkeaineeksperdid, et põhjust välja selgitada.
2. Moskva kesklinnas Savjolovski raudteejaama lähedal plahvatas politseiauto. Plahvatuses hukkus üks ja sai vigastada teine politseinik. Siseministeerium teatas, et politseiüksused on saadetud patrullauto õhku lasknud kahtlusaluse otsimiseks.
venemaa õhutõrje on aktiivsed okupeeritud Krimmi Belbeki ja Katša lennuväljade lähedal ning kasutavad Pantisri süsteeme ja õhutõrjekahureid.
Belgorodi oblastis Borisovkas on pärast plahvatust põlema süttinud gaasijaotuskeskus. Piltidel ja videol on näha rajatisest tõusvaid leeke ja suitsu. Arvatavasti drooni või raketi tabamus.
3. Kursk: muutusteta.
4. Harkiv: muutusteta.
5. Kupjansk-Kreminna: kahes kohas kaugemale jõuti.
Kolme vene soldatit Ukraina sügavuses Kupjanski linnast kagus Kupjansk-Vuzlovõi asulas kõndimas nähti ja nende jõudmine siit suunalt nii kaugele on pisu muret tekitav.
Eilseks jõudsid esimesed vene soldatid Lõmani linnani. Jooksvat seisu eip tea. Võib-olla said juba otsa…
6. Siversk: muutusteta.
7. Bahmut: muutusteta.
8. Donetsk: muutusteta.
9. Lõunarinne: idalõik seni pisu udus ja Ukraina sai tagasi kontrolli Stepnohirski asula üle (enne sõda u 4300 elanikku)
10. Herson: muutusteta.
11. Z-kanali Fighterbomber teatel soovitati Ukrainas viibivatel vene sõjaväelastel pärast Telegrami blokeerimist mitte kasutada riiklikku sõnumsiderakendust Max. „Laose väed (vene sõjakorrespondendid hakkasid juba 2022. aastal kasutama sõna Laos, viidates venemaa Föderatsioonile, et vältida seaduse alla sattumist. Üsna kiiresti sai selle sõna kasutamisest märk kuulumisest sõjaväevennaskonda ja neile, kes sellest sõjaväevennaskonnast kirjutavad. See sõna võimaldab lisaks põhitähenduse edastamisele väljendada ka ekspressiivsust, irooniat, sarkasmi) on saanud käsu keelata maailma kõige turvalisema riikliku sõnumirakenduse kasutamine ja paigaldamine täiustatud multimeediavõimalustega seadmetesse,” kirjutas sõjameelne blogija.
Mediazona allikas kinnitas riikliku sõnumirakenduse keelustamist vene sõduritele ja ohvitseridele Ukrainas. Allika sõnul on see tingitud teenuse piisavalt ebaturvaliseks pidamisest. Fighterbomber lisas ka, et väed saavad „väga pea” ainulaadse „kanoonilise programmi”, mida saab kasutada rindel suhtlemiseks. Allikad ei täpsustanud, millisele platvormile nad viitavad.
Kaks nädalat tagasi teatas Roskomnadzor, et jätkab Telegrami piirangute kehtestamist ettevõtte väidetava suutmatuse tõttu järgida venemaa seadusi ja keeldumise tõttu võidelda petturite ja terroristidega. Pärast seda ründasid Z-kogukond ja venemaa sõjavägi võimuesindajaid rindel suhtlemist häirivate sekkumiste pärast.
Vastuseks teatas venemaa digitaalse arengu ministeeriumi esindaja maksut šadajev, et sõnumitoojat „SVO” (sõjalise erioperatsiooni) tsoonis ei blokeerita, rõhutades siiski, et julgeolekujõududel on otsene kinnitus, et välismaistel luureagentuuridel on juurdepääs Telegrami kirjavahetusele ja nad väidetavalt kasutavad neid andmeid venemaa relvajõudude vastu.
20. veebruaril väitis Roskomnadzor (riiklik massimeedia järelvalveamet), et Telegram on väidetavalt loonud ja haldab infrastruktuuri venemaa kodanike isikuandmete lekitamiseks „probiv” teenustele. Siseministeerium lisas omalt poolt, et neid platvorme on kasutatud terrorirünnakuteks. 21. veebruaril liitus Telegrami-vastase survekampaaniaga ka FSB, väites, et Ukraina relvajõududel ja Kiievi luureteenistustel on võime hankida Telegramis postitatud teavet ja kasutada seda sõjalistel eesmärkidel. Luureagentuuri sõnul viis Pavel Durovi sõnumitooja kasutamine korduvalt sõjaväelaste elu ohustamiseni.
12. Neljapäeval teatas venemaa siseminister vladimir kolokoltsev organiseeritud kuritegeliku rühmituse mahasurumisest, mis oli korraldanud skeemi eelarvevahendite omastamiseks armee riiete tarnimise kaudu. Kommersanti andmetel viitas ministri kõne Voentorg AS-i vastu algatatud kohtuasjale, mis korraldab kaitseministeeriumi varustamist.
Juhtum algatati 2024. aastal. Sel ajal arreteeriti ettevõtte tegevjuht Vladimir Pavlov koos ärimees Timur Isakovi ja teiste kaasosalistega enam kui 400 miljoni rubla (4 miljonit eurot, pettus, venemaa kriminaalkoodeksi artikkel 159) omastamise eest riigikaitsehangetest aastatel 2019–2022. Uurijate sõnul korraldasid kurjategijad skeemi, mille käigus osteti tütarettevõtete kaudu ülepaisutatud hindadega tualett-tarvete kotte (sõjaväe hügieenikomplekte). Kaitseministeerium eraldas selleks kokku 1,2 miljardit rubla.
Uurimise käigus avastasid õiguskaitseametnikud Voentorgi kaudu veel hulga lepinguid sõjaväe riiete, sealhulgas vormiriietuse ja aluspesu tarnimiseks ülepaisutatud hindadega. Juhtumi kogukahju tõusis üle 2 miljardi rublani (20 miljoni euroni). Lisati täiendavaid süüdistusi, sealhulgas Dmitri Gromovi, Rus rõivavabriku tippjuhi, Sergei Tetruašvili, Aroma Prom LLC kasusaaja, Sandora LLC ja Altera LLC tegevjuhi Dmitri Komlevi ning TPK Standard LLC juhi Aleksandr Navrotski vastu (need ettevõtted tegutsesid venemaa kaitseministeeriumi tarnete vahendajatena). Kõikidele süüdistatavatele esitati süüdistus venemaa kriminaalkoodeksi artikli 210 alusel – kuritegeliku ühenduse organiseerimine või selles osalemine. Nüüd ähvardab neid kuni 20-aastane vangistus.
Tetruašvili, Komlev, Navrotski ja Isakov on pandud koduaresti. Viimased tegid uurimisega tõenäoliselt koostööd. Kommersanti andmetel sõlmis Tetruašvili, nagu ka mitmed teised süüdistatavad kohtueelse kokkuleppe. Gromov, kes tunnistas oma süü osaliselt üles ja üritas saada SVO-s teenimiseks luba, kuid kellele sellest keelduti, on eeluurimisvangistuses, nagu ka Pavlov (kes eitab süüd ja väidab, et ta ei olnud skeemiga seotud).
The Insideri andmetel on Voentorgi endine tegevjuht Jelena Šebunova, praeguse venemaa Julgeolekunõukogu sekretäri sergei šoigu endise armukese pikaajaline äripartner, kellega nad avasid Grossbeefi restorani. Pavlov oli ka Wagneri eraomandis oleva ettevõtte juhi jevgeni prigožini sponsor; umbes pooled Voentorgi toidutarnijatest olid viimasega seotud.
13. 2026. aasta alguses said venemaa värbajad, kes meelitasid välismaalasi Ukrainas „vene maailma” eest võitlema, mustad nimekirjad riikidest, kust venemaa relvajõududesse värbamine pidi lõpetatama. Sellest teatas Important Stories, mis uuris värbajate vestlusi ja gruppe sotsiaalmeedias ning rääkis piirkondliku värbamiskeskuse esindajaga. Väljaande andmetel sisaldas see must nimekiri 36 riiki, mis olid enamasti venemaale sõbralikud. Nende hulka kuulusid Hiina, India, Brasiilia, Lõuna-Aafrika Vabariik, Türgi, Kuuba, Afganistan, Iraan, Venezuela, Keenia, Mosambiik, Namiibia, Nigeeria ja teised. Telegraph teatas varem, et 2025. aasta lõpuks, sõja ajal, oli venemaa värvanud umbes 18 000 kodanikku 128 riigist Aafrikas, Aasias ja Ladina-Ameerikas, kellest vähemalt 3300 olid surnud.
Väljaanne märgib, et see must nimekiri võib olla mittetäielik. Iraagi blogija Mustafa al-Yasari sõnul, kes on kirjutanud venemaa värbamisvõrgustikest riigis, lisati veebruaris musta nimekirja Argentina, Iraak, Jeemen, Kamerun, Colombia, Liibüa ja Somaalia. Kaks nädalat tagasi teatas aktivist, et venemaa relvajõudude ohvitser edastas selle teabe väidetavalt talle. Kuid värbamiskeskus, mis levitas esialgset 36 riigi nimekirja, seda teavet ei kinnitanud, väidavad ajakirjanikud, kes on jälginud käimasolevat värbamist näiteks Colombiast. Al-Yasari sõnul lisati Iraak musta nimekirja diplomaatiliste kontaktide tõttu venemaa poolega. Sellised kontaktid oleksid võinud kaasa tuua piiranguid ka teistest riikidest pärit palgasõdurite värbamisele.
Näiteks on Nepal, India ja Sri Lanka alates 2024. aasta keskpaigast nõudnud, et venemaa valitsus lõpetaks oma kodanike värbamise venemaa armeesse. Moskva on teatanud, et lõpetab indialaste ja srilankalaste värbamise. 2025. aasta novembris esitas sarnase nõudmise Jordaania, kes seejärel musta nimekirja lisati. Sama kehtib ka Keenia kohta, mille võimud väidavad, et Ukraina sõtta on saadetud üle 1000 kodaniku.
Ajakirjanikud märgivad, et pole endiselt selge, kes ja mis tasandil tegi otsuse lisada ligi 40 riiki venemaa armeesse värbamise keeluga riikide nimekirja.
14. Lühiuudised
Island võib korraldada referendumi EL-iga liitumise läbirääkimiste jätkamise kohta juba augustis, teatab Politico, viidates kahele asjaga tuttavale isikule. Riigi parlament teatab hääletuse kuupäeva lähikuudel. Valitsev koalitsioon lubas referendumi korraldada 2027. aastaks, kuid kiirendas tähtaega geopoliitiliste murrangute tõttu: USA tariifide kehtestamine ja Donald Trumpi ähvardused Gröönimaa annekteerida. USA Islandi suursaadiku kandidaat Billy Long naljatas, et riigist saab „52. riik”, ja Trump mainis Islandit oma kõnes Davosi foorumil Gröönimaa teemat arutades neli korda. Avamusküsitlused näitavad Islandi EL-iga ühinemise toetuse kasvu. Läbirääkimised võivad kiiresti jätkuda – Island on Euroopa Majanduspiirkonna ja Schengeni ala liige ning oli enne läbirääkimiste külmutamist juba sulgenud 11 oma 33 läbirääkimispunktist. Njah, sõjaväge neil pole üldse.
Euroopa Komisjoni president Ursula von der Leyen ja Euroopa Ülemkogu eesistuja Antonio Costa saabuvad täna Kiievisse. Plaanis on kolmepoolne kohtumine Zelenskiga ning Macroni ja Starmeri kokku kutsutud Tahte koalitsiooni istungil osalemine veebis.
Slovakkia on ametlikult peatanud Ukrainale hädaolukorra elektrienergia tarnimise vastuseks venemaa naftatransiidi peatamisele Družba torujuhtme kaudu, teatas peaminister Robert Fico. Ta lisas, et Slovakkia ei paku abi, kui Ukraina vajab tuge oma energiasüsteemi stabiliseerimiseks.
Pisu tragikoomikat ka tänasesse päeva aga näitab kremli mõttemaailma: venemaa Julgeolekunõukogu asejuht dmitri medvedjev ähvardas sotsiaalmeedias oma tavapärases vastikus stiilis Schengeni riike, et vene sõdurid ei vaja viisasid – nad võivad lihtsalt Euroopasse tungida. „Blond rott Kaja (Euroopa Komisjoni asepresident Kaja Kallas) ütles, et ta töötab selle nimel, et sajad tuhanded endised vene sõjaväelased ei pääseks kunagi Schengeni alale. Milline kaotus meie sõduritele. Noh, nad võivad siseneda ilma viisata, kui tahavad. Nagu 1812. või 1945. aastal.” medvedjevi ähvardused tulid kodumaa kaitsja päeval, mida venemaal tähistatakse 23. veebruaril, ja venemaa täiemahulise Ukraina sissetungi aastapäeva eelõhtul.
Kokkuvõte tugineb avalikele allikatele. Allikateks on sõdivate poolte ametlikud teated, avalik meedia, kummagi poole blogijate sõnumid ning kolmandate osapoolte info. Loo autor üritab hoida eraldi fakti, kuuldust ja arvamust. Info kipub enamasti olema vastukäiv või seda varjatakse, sestap tugineb kokkuvõtte lisaks erinevate sõjalist olukorda kajastavate kaartide analüüsil. Vigu juhtub ja parandused teeb järgmise päeva kokkuvõttes. Vabandused ette, et vene riiki, sellega seotud kremlimeelsete isikute nimed on väikse tähega… ja sõna Ukraina igas võtmes suure tähega.









