Sõja ülevaade: 1459. päev – venemaal rünnati raketitehast
Avaldatud: 21 veebruar, 2026
Pilt: https://x.com/GeneralStaffUA Lõunaeestlane jätkab sõjanduse asjatundja Toomas Piirmanni ülevaatega sündmuste kohta Ukraina sõjas.
Ukraina 21. veebruar 2026:
rindel ok, kohati võib-olla isegi enam kui ok.
1. Kõik sihtmärgiks sobib.
2. Kuni 1500 km ulatuti.
3. Kursk: muutusteta.
4. Harkiv: pisu sillapea väiksemaks.
5. Kupjansk-Kreminna: Kupjanskile lähemale saadi ja Lõmani suunal Ukraina edukam.
6. Siversk: muutusteta.
7. Bahmut: muutusteta.
8. Donetsk: muutusteta.
9. Lõunarinne: muutusteta.
10. Herson: muutusteta.
11. Telegraph: vene väejuhid pressivad sõduritelt välja kümneid tuhandeid dollareid, ähvardades saata neid rünnakumissioonidele.
12. putin allkirjastas seaduse, mis lubab FSB korraldusel katkestada venelaste interneti ühenduse.
13. Enam kui pooled venemaa suurettevõtted on kogenud kasumi langust, on kärpinud investeeringuid ja valmistuvad töötajaid koondama.
14. venemaal on LPG puudus.
15. Guardian: putinile lubati enne sõda, et 90% ukrainlastest toetavad venemaa sissetungi.
16. Lühiuudised
Zelenski küll teatas, et lõunarinde idalõigus olla Ukraina omad vabastanud 300 ruutkilomeetrit, aga selles kindel pole, sest pole veel ühtki kinnitust, et hallis alas puhastatud positsioonid (mõned ka kaugemalt) võttis mehitatult Ukraina oma kontrolli alla. Võimalik, et hoitakse ka operatsiooni julgeoleku pärast infot kinni, aga seni pole ka vene poole videod seda kinnitanud. Eks näis…
175 vene poole rünnakut ja kohati kasvas ründavate gruppide suurus. Surve tõusis vaid Kostjantõnivka suunal, mujal kas sama või võrreldes viimaste päevadega väiksem. Paranenud ilm tõi tapjadroonide arvu kasvu, kaudtuld ikka tavapärasest vähem ja liugpomme keskmiselt.
1. 21. veebruari öösel tabas Odessat järjekordne vaenlase droonide rünnak. Kahjustada said infrastruktuur, elamud ja haridusasutus ning üks mees sai vigastada.
21. veebruaril umbes kell 4.00 algatasid vene okupatsiooniväed õhurünnaku Sumõ elamurajoonis, milles sai vigastada kolm inimest, sealhulgas kaks last. Politsei andmetel hävitas plahvatus täielikult kaks elamut ja kahjustas vähemalt kümmet naaberkinnistut. Samuti hävis üks tsiviilauto ja sai kahjustada gaasitoru.
2. Esialgse info kohaselt hävitati eile kell 23.20 okupeeritud Zaporižja oblasti kohal lahingmissioonil olnud Su-34 hävitaja, teatas AviVector. Lennuk oli pommidega tabanud Dnipropetrovski oblastit, kuid kukkus Kamjanka lähedal alla.
Kohalike teatel toimus eile õhtul Sevastoopoli kesklinnas kaks võimsat plahvatust ja majad värisesid.
Kohalike elanike teatel rünnati venemaa Samaara oblastis asuvat Neftegorski gaasitöötlemistehast. Täpsemaid üksikasju pole kinnitatud.
venemaa Udmurtia vabariigis rünnati Iskanderi ja Orešniku rakettide tootmistehast. Astra OSINT-analüüsi kohaselt sai õhtuse rünnaku käigus kahjustada AS Utotškinski tehas. Astra teatab, et veebis postitatud video filmiti tulekahjust umbes poole kilomeetri kaugusel. Lisaks väidavad kohalikud elanikud jututubades, et rünnakus said kahjustada tsehhid nr 22 ja nr 36. Operatiivandmete kohaselt on kahju ja inimohvreid. Mõned avalikud grupid levitasid teavet, et Udmurtia tehast rünnati väidetavalt Flamingo tiibrakettidega. venemaa Utkinski tehas toodab Iskander-M, Topol-M ja Orešniku rakette. See venemaa strateegiline kaitseettevõte on USA, Ühendkuningriigi, ELi, Šveitsi, Austraalia, Jaapani ja Ukraina sanktsioonide all. Kaugus Utkinskist Ukraina piirini on peaaegu 1500 kilomeetrit.
3. Kursk: muutusteta.
4. Harkiv: mõned päevad tagasi on suutnud läänesuunalt Ukraina omad suruda väiksemaks üle Vovtša jõe olevat vene sillapead ja edeneti Prõpivka küla juures olevas metsa-alas piki Donetsi jõge.
5. Kupjansk-Kreminna: Kupjanski linnale saadi ida suunalt lähemale.
Tasapisi kasvanud konveieri tihedus on toonud jälle vene poole edenemist Kupjanski poole eilseks saadi kand maha linna idaküljest mõnesaja meetri kaugusel metsatukas. Võimalik, et kaasa aitas sademete rohkem ilm. Nüüdseks on siin kandis mõnes päevaks sajud otsas.
Lõmani suunal ei rindejoone muutusi ei tuvastanud aga vähemalt üks paari päeva tagune video näitab, et hallis alas väikeste Ukraina hea väljaõppe ja varustusega üksuste ala puhastamine edukalt jätkus ning arvata on, et vene poole eesmisi possasid Lõmani suunal on kaugemale lükatud.
6. Siversk: muutusteta.
7. Bahmut: muutusteta ehk siis dünaamiline olukord jätkus.
8. Donetsk: muutusi rindejoones ei tuvastanud.
9. Lõunarinne: tundub, et Huljaipole kandis üha laieneb hall ala Ukraina kasuks. Jooksva seisu tuvastamise pole mitte ainult mina hädas…
Läänelõigus on rindejoon muutusteta.
10. Herson: muutusteta.
11. vene poole üksuste ülemad Ukrainas sunnivad oma alluvaid maksma neile suuri summasid rünnakumissioonidele saatmise ähvardusel, teatab Telegraph, viidates Sõjauuringute Instituudi (ISW) sõdurite ja ekspertide ütlustele. Nende sõnul pole need üksikjuhtumid, vaid pigem süsteemne praktika. Ühes videos ütleb nooremseersant Denis Kolesnikov, et väejuhid nõuavad sõduritelt 13 000–40 000 dollarit ja need, kes keelduvad maksmast, nullitakse surmavatele missioonidele saatmisega. Ta väidab, et üle poole tema üksusest on sel viisil juba surnud. Kolesnikovi sõnul algavad pärast esialgsete maksete ammendamist uued väljapressimised. Ta ise põgenes oma üksusest pärast seda, kui temalt küsiti 40 000 dollarit; tema praegune asukoht on teadmata.
Teises videos pöördub 36. Baškiiri motoriseeritud laskurrügemendi sõdur Andrei Perevoztšikov putini poole kaebusega, et väejuhid müüvad maha oma üksustele mõeldud droone, termokaameraid ja humanitaarabi, sundides sõdureid ise varustust ostma. Ta väidab, et keeldujad saadetakse rünnakumissioonidele. Väljaanne sisaldab ka videosõnumit sõjaväeüksuse 67899 sõduri Valeri Beloglazovi isalt. Ta palub abi oma poja leidmisel, kes kadus pärast üksusele 800 000 rubla annetamist.
Pärast raskelt haavata saamist nõudis ülem teiselt sõdurilt, Igor Koršunovilt, ligi 2 miljoni rubla maksmist rindelt üleviimise eest, ähvardades saata ta keeldumise korral rindele. Teine sõdur, Armen Ovesepjan, ütles, et ta on sunnitud lahingmissioonidest vabastamiseks välja käima üle poole oma kuupalgast.
Sõjauuringute Instituut (ISW) dokumenteeris ka juhtumeid, kus ülemad keeldusid haavatuid haiglasse saatmast või hüvitiste saamiseks dokumente vormistamast, pressides raha välja. ISW analüütik Katerina Stepanenko teatas, et sõdureid saadeti enesetapumissioonidele pärast seda, kui nad üritasid oma ülemuste peale kaevata või keeldusid altkäemaksu maksmast. Ta usub, et korruptsioon ja pettus vene armees ainult suurenevad, osaliselt seetõttu, et kreml pingutab üha vähem vägede professionaalsuse parandamiseks.
12. putin allkirjastas seaduse, mis kohustab telekommunikatsioonioperaatoreid peatama abonentidele teenuste osutamise Föderaalse Julgeolekuteenistuse (FSB) taotlusel. Dokument avaldati ametlikus õigusdokumentide portaalis. Muudatusi tehakse sideseadusesse: nüüd on operaatorid riigipea määrustega kehtestatud juhtudel kohustatud täitma Föderaalse Julgeolekuteenistuse nõudmisi side katkestamiseks. Lisaks on ettevõtted vabastatud vastutusest klientide ees oma kohustuste mittekohase täitmise eest.
Valitsus esitas seaduseelnõu riigiduumale 2025. aasta novembris. Alamkoda võttis selle vastu 17. veebruaril nii teisel kui ka kolmandal lugemisel ilma aruteluta. Menetlus kestis umbes kolm minutit, mille poolt hääletas 393 ja vastu 14 saadikut. Föderatsiooninõukogu kiitis seaduse heaks järgmisel päeval. Algselt eeldati, et FSB saab operaatoritele saata side piiramise taotlusi ainult julgeolekuohtude eest kaitsmiseks, kusjuures põhjendused esitasid nii president kui ka valitsus. Teiseks lugemiseks olid need sätted eemaldatud.
Uue Rahva fraktsiooni saadikud hääletasid muudatuste vastu. riigiduuma kodanikuühiskonna arengu komisjoni aseesimees oleg leonov juhtis tähelepanu sellele, et dokument ei täpsusta sideteenuste määratlust, mis tähendab, et peatada saab kõik sideteenused, sealhulgas lauatelefoni teenused. Digitaalse arengu aseminister ivan lebedev väitis varem, et konkreetsed teenuste liigid jäeti tahtlikult välja, et takistada vaenlastel kogu mehhanismi mõistmist.
2025. aasta lõpuks oli venemaa mobiilse interneti sulgemiste arvu poolest maailmas esikohal. Top10VPN arvutuste kohaselt oli sulgemiste kogukestus 37 166 tundi ja need mõjutasid praktiliselt kogu riigi elanikkonda – 146 miljonit inimest. Keskmiselt kehtestatakse piiranguid praegu iga päev 63 venemaa piirkonnas, selgub projekti On the Line andmetest.
13. venemaa Töösturite ja Ettevõtjate Liit (RSPP) hoiatas, et enam kui pooled venemaa suurettevõtted lõpetasid 2025. aasta väheneva kasumiga, vähendasid investeerimisprojekte või külmutasid need täielikult ning paljud valmistuvad töötajaid koondama.
venemaa Töösturite ja Ettevõtjate Liidu uuringu kohaselt jätkas eelmisel aastal tavapäraselt investeerimist vaid 19% ettevõtetest. Iga kolmas (33%) vähendas oma investeeringuid “oluliselt”, sama palju vähendas neid veidi ja 15% külmutas kõik projektid täielikult.
Kolmveerand RSPP uuringus osalejatest (72%) kaebasid kasvavate nõuete üle – see tähendab vastaspoolte maksete mittetäitmise üle. Uuringust selgus, et riigiettevõtted ei suuda lepingute alusel maksta.
RSPP asepresidendi Aleksandr Murõtševi sõnul koges 62% tsiviilettevõtetest 2025. aastal kasumi langust ning kahjumlike ettevõtete osakaal suurenes. „Likviidsuskriis ja maksehäired süvenevad. Kulud kasvavad dramaatiliselt. Arvestades, et nende näitajate olukord on kogu 2025. aasta jooksul halvenenud ja halveneb jätkuvalt ka sel aastal, ammendavad ettevõtted järk-järgult oma ressursse, mis võimaldaks neil tegevust jätkata,” ütles Murõtšev.
Paljud tööstusharu linnade moodustamise ettevõtted, aga ka ühe tööstusharuga linnades asuvad ettevõtted on juba oma töötajad osalisele tööajale üle viinud ning 2026. aasta teisel poolel on nad Murõtševi sõnul suure tõenäosusega sunnitud koondama. „Ainus nähtav väljavaade paljude ettevõtete jaoks on täna tootmise ja personali vähenemine ning kõige kriitilisemates olukordades kahjuks pankrot,” ütles Murõtšev (tsiteeris Reuters).
Rosstati andmetel langes venemaa ettevõtete puhaskasum (kasum miinus kahjum) eelmise aasta jaanuarist novembrini 5,5%, ulatudes 25,43 triljoni rublani (rubla kurss euro suhtes1:0,011) . Nafta- ja gaasiettevõtete kasum langes 55%, autotootjate kasum langes neljakordselt ja söeettevõtted said rekordilise puhaskahjumi – 334,9 miljardit rubla. 28 tööstussektorist 21 lõpetas aasta kahjumis. Ja seitsmest, mis kasvu näitasid, olid kolm seotud kaitsetööstusega.
Valitsus prognoosib sel aastal majanduskasvu kiirenemist 1%-lt 1,3%-le. Tegelikkuses võib majandus aga hoopis langeda, väidab Kõrgema Majanduskooli majandusteaduskonna professor Oleg Vjugin. venemaa siseneb 2026. aastasse kõrgemate maksude ja kõrgete intressimääradega; seda süvendab nafta- ja gaasitulude puudujäägi probleem rubla vahetuskursi, ekspordipiirangute ja kuni 29 dollari suuruste barreli kohta tehtud allahindluste tõttu, märgib Vjugin.
14. venemaa piirkondades on alanud veeldatud naftagaasi (LPG) tarnehäired. Kommersanti teatel on LPG puudust täheldatud Nižni Novgorodi, Ivanovo, Jaroslavli, Volgogradi, Moskva ja Tatarstani oblastis. Turuosalised on teatanud varude kriitilisest vähenemisest.
Real-Invest ettevõtete grupp teatas mõnede bensiinijaamade sunnitud sulgemisest raudteetarnete hilinemise tõttu, mis algas veebruaris. Grupi andmetel on Sergachi jaamas kogunenud ligikaudu 2500 tonni gaasi, mida ei tühjendata. Ettevõte on kaotanud 1800 tonni kütust, mis võrdub kogu võrgu kuu müügimahuga.
Real-Invest hoiatas, et praegune olukord seab ohtu lepingud riigi- ja munitsipaalasutustega, sealhulgas sõjaväeosade ja bussijaamadega.
Ka teised turuosalised on kurtnud sarnaste probleemide üle. „Nižni Novgorodi oblastis hoiame endiselt kütust, aga see hakkab otsa saama. Volgogradis, Ivanovos ja Jaroslavlis on gaas otsa saanud. See on raske,” ütles Oka-Propane’i esindaja. Ettevõte märkis, et kütusekriis ei tulene mitte ainult venemaa Raudteede logistilistest probleemidest, vaid ka gaasitootjate poliitikast, kes eksportisid detsembris tahtlikult suurema osa oma veeldatud gaasist tagasi, mis viis siseturul defitsiidini.
Gazenergoset-NN bensiinijaamade kett teatas, et neil on alles vaid kolme-nelja päeva jagu kütust ja mõned bensiinijaamad on juba tühjad. „Kogu bensiin seisab erinevates raudteejaamades ega jõua sihtkohta… Me ei tea põhjuseid. Näiteks Arzamass-2: sealsed vagunid on seal seisnud kolm nädalat. See pole ainult meie probleem. Kaasan ja Moskva oblast kogevad sarnaseid raskusi,” märkis ettevõte.
Praegu müüb venemaa veeldatud naftagaasi peamiselt Türgile, Indiale, Afganistanile, Hiinale ja Kesk-Aasia riikidele, kuna sanktsioonide tõttu on Euroopa tarned katkenud.
Reutersi arvutuste kohaselt saavutasid Hiinasse suunduvad vedelgaasi raudteesaadetised 2025. aasta detsembris ja 2026. aasta jaanuaris ajaloolise kõrgtaseme 65 000 tonni. See on peaaegu 1,5 korda suurem kui 2025. aasta keskmine kuutasu, mis oli umbes 43 000 tonni.
Üldiselt hüppasid eelmisel aastal Hiinasse suunduvad vedelgaasi raudteesaadetised 2024. aastaga võrreldes 77%, ulatudes 520 000 tonnini. venemaa müüs Pekingisse ka piiril asuvatest bensiinijaamadest maanteed pidi iga kuu 20 000–25 000 tonni kütust.
15. Enne Ukraina sõja algust 2022. aasta veebruaris oli kreml kindel, et valdav enamus ukrainlasi toetab venemaa sissetungi. Väljaanne Guardian teatas Euroopa luureandmetele viidates, et Moskva hindas vaid 10% ukrainlastest olevat valmis okupatsioonivägedele vastu seisma. Ülejäänud (90%), keda kreml uskus, kas toetaksid aktiivselt venemaa sissetungi või aktsepteeriksid seda lõpuks pärast mõningast nurisemist.
Mees, kellel oli Ukraina kohta teavet, mis erines kõigi teiste jutust, oli Välisluureteenistuse juht sergei narõškin. Ta sai kuulsaks oma kogeleva ja seosetu kõne poolest ajaloolisel kremli kohtumisel, kus putin küsis Julgeolekunõukogu liikmetelt arvamust Ukraina kohta.
Guardiani allikate sõnul teadis narõškin midagi, mida teised ei teadnud. „Kuid ta on nõrk ja otsustusvõimetu ning putin tahtis, et kõik oleksid selle otsuse osa. Sellepärast te nägitegi sellist käitumist, mida te nägite,” ütles allikas ajalehele. narõškin tundus hirmunud, kuid toetas lõpuks putinit.
kremli kohtumise vastu võttis avalikult sõna vaid üks inimene: presidendi administratsiooni asejuht dmitri kozak, üks putini kauaaegsemaid liitlasi, kes tundis teda 1990. aastate keskpaigast. kozak oli putini plaanidest kohkunud, kuid taipas toimuvat alles kremli kohtumise päeval, ütles talle lähedal seisev allikas ajalehele Guardian.
Ajalehe andmetel väitis kozak sellel kohtumisel putinile mitte moraalsest, vaid strateegilisest vaatenurgast, et Ukraina sissetung lõpeks katastroofiga, kuigi ta ei teadnud, mida putin plaanis – piiratud operatsiooni Donbassi vallutamiseks või täiemahulist sõda. Pärast kohtumist jäi kozak putiniga kahekesi ja jätkas vaidlemist, ütles Guardiani allikas ajalehele. kozaki märkused monteeriti saatest välja. 2025. aasta lõpus astus ta tagasi kõigilt ametikohtadelt presidendi administratsioonis.
kremli ootused Ukraina toetusele venemaa sissetungile osutusid lootusetult optimistlikeks, teatab Guardian. Kuid isegi Moskva hinnangute põhjal oleks umbes 4 miljonit inimest suutnud okupatsiooniarmeele vastu seista. Euroopa luure uskus, et putini sel ajal kogutud ja Ukraina piirile paigutatud väed olid sellise vastupanu ületamiseks selgelt ebapiisavad.
Osaliselt seetõttu ei uskunud paljud Euroopa riigid kuni lõpuni, et putin sõda alustab. Prantsuse suursaadik sai sissetungist teada alles siis, kui ta äratas oma Kiievi korteris vene rakettide müra peale, teatab Guardian.
Saksamaa välisluureagentuuri BND juht Bruno Kahl saabus Kiievisse 23. veebruaril, pärast seda, kui Ameerika, Briti ja Poola luureteenistused olid juba kindlaks teinud, et rünnaku korraldas venemaa. Isegi kui Saksamaa suursaadik Kiievis sai käsu diplomaadid linnast evakueerida, ignoreeris Kahl hoiatust ja planeeris juhuslikult kohtumised järgmiseks päevaks. Kahl tuli Kiievist sissetungi päeval Poola luure abiga evakueerida mööda teid, mis olid umbsed põgenevate ukrainlastega.
„Me ei uskunud, et see juhtub, sest pidasime ideed, et nad võivad Kiievisse siseneda ja lihtsalt nukuvalitsuse ametisse panna, täiesti hullumeelseks,” ütles üks Euroopa luureametnik ajalehele Guardian. „Nagu selgus, oli see tõesti täiesti hullumeelne.”
16. Lühiuudised
USA kaitseministeerium hoiatas Politico teatel vastumeetmete eest, kui EL võtab vastu ranged „osta Euroopa tooteid” reeglid, mis piiravad Ameerika kaitsefirmade tegevust. Washington teatas, et võib läbi vaadata kehtivad „osta Ameerika tooteid” seaduste erandid ja piirata Euroopa ettevõtete juurdepääsu Pentagoni lepingutele, kui Brüssel piirab USA osalemist riiklikes hangetes.
Ungari blokeeris EL-ilt Ukrainale 90 miljardi euro suuruse laenu, keeldudes hääletamast ühe kolmest Euroopa Parlamendi poolt heaks kiidetud dokumendist, mis olid vajalikud vahendite vabastamiseks – EL-i pikaajalise eelarve (2021–2027) muudatused.
Kokkuvõte tugineb avalikele allikatele. Allikateks on sõdivate poolte ametlikud teated, avalik meedia, kummagi poole blogijate sõnumid ning kolmandate osapoolte info. Loo autor üritab hoida eraldi fakti, kuuldust ja arvamust. Info kipub enamasti olema vastukäiv või seda varjatakse, sestap tugineb kokkuvõtte lisaks erinevate sõjalist olukorda kajastavate kaartide analüüsil. Vigu juhtub ja parandused teeb järgmise päeva kokkuvõttes. Vabandused ette, et vene riiki, sellega seotud kremlimeelsete isikute nimed on väikse tähega… ja sõna Ukraina igas võtmes suure tähega.
Viimased uudised
TOP 10
LOE SIIT: Lõunaeestlase horoskoop aastaks 2026
Vaata siit elektri hinda tunni kaupa
Loading ...
Kuidas lisada Lõunaeestlase äpp
