Sõja ülevaade: 1457. päev – vene pool sai 2,5 km edasi
Avaldatud: 19 veebruar, 2026Lõunaeestlane jätkab sõjanduse asjatundja Toomas Piirmanni ülevaatega sündmuste kohta Ukraina sõjas.
Ukraina 19. veebruar 2026:
Pokrovski lõigul 2,5 km vene pool edasi sai ja Huljaipole lõigus jätkub hallis alas Ukraina aktiivsus.
1. Sadu jätkus.
2. Ka Pihkva oblastis läks palavamaks.
3. Kursk: vangi end üha rohkem soldateid annab.
4. Harkiv: hakkab sektori jälle rohkem muret valmistama.
5. Kupjansk-Kreminna: muutusteta.
6. Siversk: muutusteta.
7. Bahmut: muutusteta.
8. Donetsk: 2,5 km vene pool edasi sai, eks näis kui kauaks.
9. Lõunarinne: Ukraina omad jätkavad külade puhastamist hallis alas Hulaipole lõigus.
10. Herson: muutusteta.
11. putin natsionaliseeris iga kümnenda Forbesi nimekirjas oleva miljardäri vara.
12. venemaa riigiduuma püstitas seaduste ühehäälse vastuvõtmise rekordi pärast nõukogude aega.
13. venemaa ülemkohus rahuldas Google’i vastu esitatud hagi summas, mis ületas miljon korda maailma SKPd.
14. venemaa loobub oma plaanist vähendada soojuselektrijaamade õhusaastet.
15. Lääne luure: putin on valmis Donbassi eest veel kaks aastat võitlema.
16. Lühiuudised
Ukraina president Volodõmõr Zelenski teatas eile, et keegi ei saa Ukrainale garanteerida, et kremli juht vladimir putin ei tule uuesti. Suurim rünnakute arv Huljaipole lõigus, edestas isegi Pokrovski suunda. Mujal kas tavapärane või väiksem surve aga eks ootab Slovjanski suunal peatset tõusu ning muret tegema hakanud Harkivi suund…
237 rünnakut, aga vene poole isikkoosseisu kaotuste arv ikka keskmisest madalam ehk siis rünnakutele saadetakse vähem soldateid. Egas rühma suurust üksust eriti näe ning üha harvem ka tervet jagu näeb.
Arvatavalt tõi kehvem ilm ja teede läbitavuse halvenemine nii kaudtulelöökide kui tapjadroonide arvu vähenemise. Liugpomme siiski 270 ja seda palju.
Päeval plusskraadid ja öösel miinus jätkub ehk siis üha mudasemaks läheb ning teed hakkavad muutuma sõiduautode jaoks läbimatuks. Kaks päeva lubab ka sademeid ehk vaatlusvõimekus kehveneb. Paljudes kohatdes ongi lumi peaaegu kadunud… Lisaks lubab tänaseks tugevamat tormi.
1. Hommikuks oli infot õnneks vaid vigastatud inimestest vene poole õhurünnakute tagajärjel.
2. Rohkem kaadreid näitab täna öist Velikije Luki naftahoidla tulekahju. Pihkva oblasti kuberner kinnitas, et linna ründavad tundmatud droonid.
Belgorodi soojuselektrijaam sattus järjekordse ulatusliku rünnaku alla. Linn seisab silmitsi suurte probleemidega elektri-, vee- ja küttevarustusega.
Eile öösel teatati okupeeritud Mariupoli sadama piirkonnas plahvatustest ja sähvatustest. Pole selge, mis tabati, kuid kohalikud teatasid mitmest valjust plahvatusest.
Tšeboksarõs puhkes eile öösel tulekahju pärast Ukraina droonirünnakut, mis väidetavalt asus kaitseettevõtte VNIIR Progress piirkonnas. Seda konkreetset sihtmärki on varemgi mitu korda rünnatud.
3. Kursk: üha enam soldateid seal kandis end vangi annab.
4. Harkiv: vene pool on tõstnud survet ja kipub tooma muutusi.
Simonovka küla (sillapea Vovtšanski linnast lõuna pool), mille üle vene pool sai nädal tagasi kontrolli, pole vaatamata tihedale droonitöötlusele suutnud Ukraina puhastada ja vene pool jätkab pingutusi surumaks Ukraina kaugemale saavutamaks ohutumat Vovtša jõe ületust tõstmaks koosseisu jõe lõunakaldal tempo tõstmiseks.
Eile laekus ka varasem info (4 veebruaril juhtunu), kus vene spetsnaz tegi lausa 15 km hüppe edasi Kotivka külani enne, kui neid tabati.
5. Kupjansk-Kreminna: muutusteta rindejoones.
6. Siversk: muutusteta rindejoones.
7. Bahmut: seis on Kostjantõnivka ümber ja lõunapoolsemas osas nii dünaamiline, et eip neid kajastada oska, vähemalt rinne peab.
8. Donetsk: survet jagus terves sektoris ning üleeile oli vene pool suutnud teha Rodõnske linnast loodes u 2,5 km edenemise ning tundub, et saadi vähemalt paariks päevaks seal kand maha. Tegu ida-läänesuunalise põldude vahelise metsaribaga, mis tavapärasest laiem (100 m), mille keskel põllutee.
9. Lõunarinne:
Blogikanalist: Ukraina väed jätkavad operatsioone Huljaipole teljel. Danõlivka, Netšaivka ja neist läänes asuv ala on tõenäoliselt Ukraina kontrolli all, kuigi visuaalne kinnitus sellele endiselt puudub. See põhineb puhtalt mitmest Ukraina allikast saadud teabel. Sama kehtib Verbove ja selle lõunapoolsete alade kohta.
Ukraina väed liiguvad edasi Võšnevest Jehorivka ja Prõvilja suunas. Väited, et AFU on need asulad, sealhulgas Žlahoda, vallutanud, on endiselt kinnitamata ja neid ei toeta visuaalsed tõendid.
Kaugemal idas liiguvad Ukraina väed Kalõnivske ja Berezove suunas ning säilitavad kohaloleku Ternove põhjaosas. Tiheda OPSECi tõttu on kinnitatud teavet vähe.
Seni siiski pole näinud tegevusi, mis sarnaseks pealetungile. Ukraina väiksed grupid lihtsalt kasutavad ära vene poole segadust ning puhastavad halli ala, sest sealsetes külades on ka soldatite arv väike (tavaliselt 2-4).
10. Herson: muutusteta.
11. Mõttekoja Cedari uuringu kohaselt, millele viitas The Bell, mõjutas venemaal 1990. aastatest saadik toimunud suurim varade ümberjagamine kümneid Forbesi miljardäre ja ligi 20 suurimat tuluga ettevõtet. Autorite hinnangul oli arestitud varade väärtus aastatel 2022–2024 ligikaudu 5 triljonit rubla (50 miljardit eurot). Selle protsessi peamised kasusaajad olid riigiettevõtted ja putini lähikond.
Forbesi 311 liikmest 30 ehk ligikaudu 9% seisis silmitsi varade natsionaliseerimise või sundmüügiga mitteturutingimustel aastatel 2014–2025. Neist 17 on viimase kümnendi 100 rikkaima ärimehe hulgas. Kui vaadata Forbesi edetabelit aastateks 2021–2023, suureneb mõjutatud isikute osakaal 12%-ni, kusjuures 204 miljardärist on mõjutatud 25. 30 ärimehest, kelle vara arestiti, sattus 20 õiguskaitseorganitega konflikti. Nende arestitud varade koguväärtus on hinnanguliselt 2,6 triljonit rubla. 13 juhul kaotasid ettevõtjad oma põhitegevuse venemaal. Veel üheksa juhtumit hõlmasid sundmüüke pärast sõja puhkemist. Nende ettevõtete väärtus ületas 1,6 triljonit rubla.
Suurimaid kahjusid kandis toiduvaldusettevõtte KDV Group omanik Denis Štengelov. Tema vara arestiti ligikaudu 500 miljardi rubla väärtuses. Kohus kuulutas ta ja ta isa ekstremistlikuks organisatsiooniks ning ettevõtet süüdistati tegutsemises venemaa strateegiliste huvide kahjustamise eesmärgil. Teisel ja kolmandal kohal on Domodedovo lennujaama endised kaasomanikud Dmitri Kamenštšik ja Valeri Kogan. Nende vara müüdi jaanuaris Šeremetjevo lennujaama tütarettevõttele, mis on seotud arkadi rotenbergiga. Ainult viiel juhul suutsid ärimehed oma vara kaitsta. Aruande autorid toovad kõige olulisema näitena miljardär Andrei Melnitšenko ja energiaettevõtte SibECO omaniku. Tema ettevõte sõlmis peaprokuratuuriga kokkuleppe, makstes avalikustamata summa sotsiaalsetel eesmärkidel.
Uuringu autorid juhivad tähelepanu sellele, et vara ümberjagamine algas 2021. aastal, kuid selle tempo on pärast sõja puhkemist järsult kiirenenud. Kui 2022. aastal registreeriti 17 konfiskeerimist, siis 2023. aastal 40, 2024. aastal 37 ja 2025. aastal ligi 70. Peaprokuratuuri esitatud varade koguväärtus on ulatunud peaaegu 5 triljoni rublani. Vaatamata miljardäride triljonirublalistele kahjudele omistatakse enamik neist konfiskeerimistest endistele ja praegustele ametnikele, asetäitjatele, julgeolekutöötajatele, kohtunikele ja piirkondlikele ärimeestele, märgivad aruande autorid.
Hagide kõige levinum ametlik alus oli korruptsioonivastaste õigusaktide rikkumine. See sõnastus esines 170 juhtumist 67-s. Sellele järgnes varem lõpule viidud tehingute läbivaatamine (21 juhtumit), süüdistused ebaseaduslikus erastamises ja Ukraina relvajõudude rahastamises (igaüht 14 juhtumit) ning nõudmised strateegiliste varade ja sõjaliste arenduste patentide tagastamiseks. Autorid nimetavad ettevõtete omanike jaoks tõsiseks riskiteguriks välisriigi kodakondsust, ajutist elamisluba või alalist elamist välismaal. 65 juhul asusid arestitud vara omanikud väljaspool venemaad ja veel 59 juhul oli neil välisriigi elamisluba.
Vara ümberjagamise peamised kasusaajad olid suured riigiettevõtted: Gazprom, Rosatom, Rostec, Transneft, VTB, Rosselhozbank – aga ka presidendi vanade tuttavatega (kovaltšukid, rotenbergid ja patruševid) seotud ärigrupid. Nemad said vara üle 90% peaprokuratuuri kohtuasjadest (16).
Uuringu autorid hoiatavad, et ulatuslik vara konfiskeerimine loob majandusele pikaajalisi riske: see õõnestab investeeringute atraktiivsust, suurendab ettevõtete sõltuvust valitsusest ja vähendab konkurentsi. Cedar hindab, et riigivarade ülekontsentratsioon takistab paratamatult tootlikkuse kasvu ja aeglustab majandusarengut.
12. venemaa riigiduuma praegune, kaheksas koosseis on olnud alamkoja ajaloo kõige lojaalsem. Isegi opositsioonifraktsioonide esindajad hääletasid eelnõude vastu vaid 3,7% juhtudest. Vedomosti analüüsi kohaselt toetasid nad päevakorras olnud otsuseid 92,5% häältest. Võrdluseks, eelmisel, seitsmendal koosseisul (2016–2021) hääletas opositsioon vastu 5,1% juhtudest. venemaa Föderatsiooni Kommunistlik Partei on endiselt kõige „opositsioonilisem” partei. Praegusel koosseisul hääletasid selle saadikud vastu 5,3% juhtudest. venemaa Liberaaldemokraatlik Partei (LDPR) osutus kõige lojaalsemaks fraktsiooniks, mille vastuhääled olid vaid 0,5%.
Praegune üksmeele tase meenutab nõukogude aega, mil Nõukogude Liidu Kommunistlikus Parteis andsid hääletused sageli peaaegu 100% tulemusi. NSV Liidus oli selline solidaarsus üheparteisüsteemi ja teisitimõtlemise mahasurumise tagajärg.
Tänapäeva riigiduumas saab seda seletada valitseva partei domineerimise, range parteidistsipliini ja poliitiliste teisitimõtlemisvormide kadumise kombinatsiooniga. „Need, kes tunnevad end piisavalt iseseisvana, et hääletada nii, nagu neile sobib, lubavad seda endale. Kuid on ka neid, kes pigem abistavad oma poliitilisi patroone,” võtab kokku Peterburi Poliitikafondi president Mihhail Vinogradov. „Need, kes lobisevad ja tegelikult distsipliini ei säilita, saadetakse valitsusse ümberõppele,” ütles riigiduuma spiiker vjatšeslav volodin naljatades plenaaristungil 8. novembril 2023. Ta märkis, et mõned saadikud olid erakorraliste olukordade minister aleksandr kurenkovi kõne ajal tähelepanematud.
Pärast seda, kui volodini valiti spiikriks 2016. aastal, karmistas riigiduuma oma kodukorda. Saadikute aktiivsus istungisaalis suurenes. See on suuresti tingitud pärast 2016. aastat kehtestatud põhjendamata puudumiste palgast mahaarvamise süsteemist. Kui 7. koosseisus osalesid parlamendiliikmed keskmiselt 67% hääletustel, siis 8. koosseisus on see näitaja Vedomosti arvutuste kohaselt tõusnud 73%-ni. 2026. aasta veebruari alguseks oli toimunud 340 8. riigiduuma plenaaristungit, mille jooksul anti 15 121 häält. Keskmine valimisaktiivsus oli 92,5%. venemaa Föderatsiooni Kommunistlik Partei (KPRF) oli kohaloleku poolest esirinnas (98,8%), Ühtne venemaa oli 91,9% ja Õiglane venemaa 88%.
Fraktsioonide kontorid jälgivad istungjärkude alguses saadikute registreerimist tähelepanelikult ja vajadusel kolleegid katavad puudujaid, väidavad Охотном ряду allikad. „Mõned saadikud hääletavad teiste poolt, aga see ei tähenda, et hääletus on pettus,” ütleb politoloog Dmitri Elovski. Ta väidab, et puuduvad saadikud toetavad endiselt oma fraktsiooni seisukohta, seega ei ole esindatuse põhimõtet formaalselt rikutud.
13. venemaa ülemkohus kinnitas otsuse sisse nõuda Google’ilt astronoomiline summa 91,5 kvintiljonit rubla, mis on ligikaudu miljon korda suurem kui maailma sisemajanduse koguprodukt, teatas RIA Novosti kohtudokumentidele viidates. Kohtunik sergei samuilov ei leidnud alust Ameerika ettevõtte Google International LLC kassatsioonkaebuse läbivaatamiseks, kinnitades madalama astme kohtute varasemaid otsuseid.
Lõpliku 91,5 kvintiljoni rubla (ligikaudu 915 000 000 000 000 000 euro) suuruse hüvitise määras Moskva arbitraažikohus 2025. aasta kevadel. Võrdluseks, Maailmapanga andmetel on maailma SKP hinnanguliselt ligikaudu 100 triljonit dollarit. Seega ületab nõude summa seda miljon korda.
Suure trahvi lugu algas 2020. aastal, kui propagandakanalid Tsargrad ja RIA FAN esitasid Google LLC, Google Ireland ja venemaa ettevõtte Google LLC vastu hagid, nõudes oma blokeeritud YouTube’i kontode taastamist. Kohus rahuldas nõuded, kuid ettevõte ei täitnud neid. Iga rikkumispäeva eest määrati järkjärguline trahv, mis algas 100 000 rublast ja kahekordistus igal nädalal.
Pärast venemaa täiemahulist sissetungi Ukrainasse peatas Google oma tegevuse riigis ja kuulutati 2023. aasta oktoobris pankrotti. Hiljem piiras kohus karistust pankrotiavalduse esitamise kuupäevaga, viies kogusumma 91,5 kvintiljoni rublani. Varem oli see 1,81 duodetsiljonit rubla (üks, millele järgneb 39 nulli). Juhtumis on kannatanutena nimetatud ka propagandatelevisiooni kanaleid Zvezda, Channel One, VGTRK ja mitmeid teisi.
14. venemaa võimud võivad loobuda oma esialgsetest plaanidest vähendada föderaalse puhta õhu projekti raames soojuselektrijaamade saasteainete heitkoguseid. Loodusvarade ministeerium arutab praegu soojuselektrijaamade heitkogusekvootide kehtestamise lähenemisviisi kohandamist, teatas esimene aseminister konstantin tsõganov RSPP foorumil, teatas RBC.
Projekti teine etapp, mis algas 2023. aastal 29 linnas, näeb ette inimtekkeliste allikate (sealhulgas soojuselektrijaamade) heitkoguste vähendamist 50% võrra 2020. aasta tasemega võrreldes 2036. aastaks. Energeetikaministeeriumi andmetel asub nendes linnades aga 30 soojuselektrijaama, millest 17 töötavad söeküttel. Eesmärgi saavutamiseks peaksid paljud jaamad vähendama oma soojuse ja elektri tootmist, mis on Siberi, Lõuna ja Kaug-Ida energiadefitsiidiga piirkondades võimatu.
„Arutelu all on kvootide kehtestamise lähenemisviisi kohandamise võimalus, kusjuures eesmärk saavutatakse ainult ainete puhul, mis kujutavad endast vastuvõetamatut terviseriski. Ülejäänute jaoks on tegemist hügieenistandardite vähendamisega,” selgitas tsõganov.
Kaalutakse ka võimalust kehtestada soojus- ja elektrijaamadele spetsiaalne kvoodisüsteem, võttes arvesse nende töö eripära erinevates ilmastikutingimustes. Aseminister selgitas, et külmal aastaajal on soojuselektrijaamad sunnitud põletama rohkem kütust, soojal aastaajal aga mahud vähenevad ning need kõikumised on arutelu teema. Ta rõhutas, et kütuse- ja energiajaamade projektist väljajätmiseks pole praegu plaane.
Energiaministeeriumi elektrienergia arendamise osakonna direktor andrei maksimov märkis, et energiaettevõtete majanduslik koormus kõigi keskkonnanõuete täitmisel ulatub „hirmuäratava“ 280 miljardi rublani aastas. Samal ajal kasvab nõudlus elektri järele ning Siberisse ja Kaug-Itta plaanitakse uusi söeküttel töötavaid üksusi, mis paratamatult suurendavad heitkoguseid.
Varem taotles Burjaatia juht aleksei tsõdenov, et suurim söeküttel töötav elektrijaam jäetaks puhta õhu projektist välja, kuna tema sõnul eeldaks heitkoguste poole võrra vähendamine jaama võimsuse poole võrra vähendamist, jättes elanikud ilma kütte ja elektrita.
15. putin on kindel, et on sõda võitmas ja valmis seda jätkama, et saavutada Donbassi üle täielik kontroll, ütlesid mitme lääneriigi luure- ja sõjandusallikad ajalehele The New York Times (NYT). Timesi allikate sõnul on putin kindel, et isegi kui Donetski oblasti vallutamine võtab veel 1,5–2 aastat, suurendab iga päev Ukraina taristu ja elamute ründamist ja pommitamist ainult tema eelist.
Timesi allikate sõnul tervitas kreml Steven Witkoffi ametisse nimetamist USA läbirääkijaks, kuigi nad kahtlevad tema usaldusväärsuses Moskva seisukoha esindajana. Donald Trumpi väimees Jared Kushner, kes liitus Whitkoffiga, on kremlis samuti hinnatud tema organiseeritud ja struktureeritud lähenemisviisi eest. Whitkoff ja Kushner, kellele Trump andis ülesandeks ka läbirääkimised Iraaniga, ei pea kõneluste ajal loenguid inimõiguste ja demokraatia ülesehitamise kohta, märgib NYT.
putin on valmis sõda jätkama vaatamata kaotustele ja armee napile edasiliikumisele. CSIS-i arvutuste kohaselt õnnestus venemaa kindralstaabi kindralitel eelmisel aastal kasvatada kontrollitavat ala vaid 0,8% Ukraina territooriumist (4831 ruutkilomeetrit), võrreldes 0,6%-ga aasta varem. Lisaks on armee alates 2022. aasta veebruarist kannatanud 1,2 miljonit inimohvrit, sealhulgas 325 000 hukkunut. See on 17 korda rohkem kui Nõukogude armee kaotused Afganistanis, 11 korda rohkem kui mõlema Tšetšeenia sõja ajal ja viis korda rohkem kui kõigis venemaa ja NSV Liidu vahel pärast 1945. aastat peetud sõdades.
CSIS-i hinnangul kaotasid Ukraina relvajõud 500 000–600 000 sõdurit, sealhulgas kuni 140 000 hukkunut. Mõlema armee kogukaotused ulatusid 1,8 miljonini ja kevadeks ennustasid need CSIS-i ekspertide hinnangul 2 miljonini.
Kuigi Trumpil õnnestus putin Ukrainaga otseläbirääkimistele kaasata, pole nende kohtumiste tulemused veel kaugeltki konkreetsed. Vaatamata mitmetele dialoogivoorudele Abu Dhabis ja Genfis on peamine territoriaalne küsimus endiselt lahtine. putin nõuab jätkuvalt kogu Donetski oblasti territooriumi üleandmist venemaa kontrolli alla ja keeldub kompromissist Zaporižja tuumaelektrijaama osas, mida Ameerika Ühendriigid pakkusid ühiselt kasutada.
Asjaolu, et putin saatis vladimir medinski viimasele läbirääkimisvoorule, näitab, et kompromiss ei kuulu tema plaanidesse, väidab Poola Rahvusvaheliste Suhete Instituudi Ida-Euroopa uuringute juht Daniel Szeligowski. medinski juhtis venemaa delegatsiooni juba esimestel läbirääkimistel Kiieviga 2022. aastal ja tema roll oli siis takistada igasugust tõsist arutelu, märgib Szeligowski.
16. Lühiuudised
USA president Donald Trump võib peagi heaks kiita ulatusliku sõjalise löögi Iraani vastu, mis ajendas Iisraeli kuulutama välja kõrgeima sõjalise valmisoleku taseme. Sellest teatas Ynet, viidates Iisraeli ametnikele. Nende sõnul on mitmed julgeolekuagentuurid ja hädaabiteenistused viidud kõrgeimale kaitsevalmiduse tasemele. Väljaande andmetel võib Trump operatsiooni käivitada, kuna Teheran ei ole tuumaläbirääkimistel USA nõudmistele vastanud. Diplomaatiline allikas ütles Al Jazeerale, et Ameerika kannatlikkus Iraani viivituste suhtes võib otsa saada kiiremini, kui Teheran arvab. Iisraeli ametnikud märgivad, et löögi täpne ajastus on teadmata ja sõltub USA presidendist, kuid ajakava lüheneb. Väljaanne Mako selgitab, et Iisrael ei jää tõenäoliselt pealt vaatama, kui USA algatab Lähis-Idas sõjalise tegevuse, ja liitub kampaaniaga. Samal ajal on suur tõenäosus, et Iraan vastab Iisraeli territooriumile raketirünnakutega, mistõttu on väed viidud täielikku valmisolekusse.
Jäänud ilma venemaa õhurünnakus Ukrainas kahjustada saanud Družba torujuhtme kaudu tarneteta, on Slovakkia otsustanud teha seda, mida nõuab ülejäänud EL. Reutersi teatel on 100% venemaa naftast sõltuv naftatöötlemistehas Slovnaft tellinud Saudi Araabialt, Norralt, Kasahstanilt ja Liibüalt seitse tankerit. Tegevjuht Gabriel Szabo teatas kolmapäeval, et toornafta tarnitakse Družba torujuhtme seiskamise tõttu Horvaatia sadamasse ja sealt edasi Adria torujuhtme kaudu.
Bloomberg teatab, et venemaa aeglustas naftapuurimist 2025. aastal kolme aasta madalaimale tasemele, puurides 29 140 kilomeetrit, mis on 3,4 protsenti vähem kui 2024. aastal. Detsembris langes aktiivsus umbes 16 protsenti. Jaanuari toornafta toodang oli keskmiselt 9,246 miljonit barrelit päevas, mis on 328 000 võrra vähem kui venemaa OPEC+ kvoodil, samal ajal kui Uurali ladustatud mahud tõusid umbes 140 miljoni barrelini.
New York Times teatab, et hiljutistel konsultatsioonidel arutasid Ukraina ja venemaa uut vägede Donbassist väljaviimise formaati. Allikate sõnul hõlmab ettepanek demilitariseeritud tsooni loomist, mida kumbki armee ei kontrolliks.
Ungari on lõpetanud diislikütuse tarnimise Ukrainale ja ei jätka tarneid enne, kui naftatransiit läbi Družba torujuhtme taaskäivitub, teatas välisminister Peter Szijjártó. Ta süüdistas Ukrainat tarnehäirete tekitamises ja kirjeldas olukorda poliitilise väljapressimisena, lisades, et kõik tehnilised ja füüsilised tingimused naftavoogude taastamiseks on olemas.
Slovakkia peaminister Robert Fico ütles, et Slovakkia võib Družba naftajuhtme töö peatamise tõttu peatada elektrienergia tarnimise Ukrainale. Ta väitis, et luureandmed näitavad, et torujuhe on parandatud, kuid president Volodõmõr Zelenski ei soovi transporti lubada. Fico ütles, et kui Kiiev ei näe koostöös väärtust, võib Slovakkia elektrienergia tarnimise üle uuesti otsustada.
Vladõslav Heraskevitš kritiseeris Rahvusvahelist Paraolümpiakomiteed selle eest, et see lubas Valgevenel ja venemaal võistelda oma riigilippude all. Ukraina sportlase sõnul osales nn erioperatsioonis üle 300 venemaa paraolümpialase, kes osalesid otseselt sõjas Ukraina vastu, kus nad said vigastada. Ta märkis ka, et venemaa Paraolümpiakomitee on teadaolevalt aktiivselt kaasanud oma võistlustele lahingutegevuses osalejaid.
Itaalia valitsus on vastu venemaa ja Valgevene sportlaste lubamisele Milano-Cortina paraolümpiamängudele.
Kokkuvõte tugineb avalikele allikatele. Allikateks on sõdivate poolte ametlikud teated, avalik meedia, kummagi poole blogijate sõnumid ning kolmandate osapoolte info. Loo autor üritab hoida eraldi fakti, kuuldust ja arvamust. Info kipub enamasti olema vastukäiv või seda varjatakse, sestap tugineb kokkuvõtte lisaks erinevate sõjalist olukorda kajastavate kaartide analüüsil. Vigu juhtub ja parandused teeb järgmise päeva kokkuvõttes. Vabandused ette, et vene riiki, sellega seotud kremlimeelsete isikute nimed on väikse tähega… ja sõna Ukraina igas võtmes suure tähega.









