Sõja ülevaade: 1456. päev – Ukrainat tabas kombineeritud rünnak
Avaldatud: 18 veebruar, 2026
Pilt: https://x.com/GeneralStaffUA Lõunaeestlane jätkab sõjanduse asjatundja Toomas Piirmanni ülevaatega sündmuste kohta Ukraina sõjas.
Ukraina 18. veebruar 2026:
suuremaid muutusi rindejoones ei tuvastanud ja eelmise aasta eelarve auk venemaal oli palju suurem kui prognoositi.
1. Kõik sihtmärgiks sobib.
2. Sadu jätkus.
3. Kursk: muutusteta.
4. Harkiv: muutusteta.
5. Kupjansk-Kreminna:
6. Siversk: muutusteta.
7. Bahmut: muutusteta.
8. Donetsk: muutusteta.
9. Lõunarinne: muutusteta.
10. Herson: muutusteta.
11. Axios: vene-Ukraina kõnelused on Medinski tõttu ummikseisu jõudnud.
12. Economist: Ukraina delegatsioonis on venemaaga peetavatel läbirääkimistel tekkinud lõhe.
13. Telegrami blokeerimine on tekitanud kremli-meelsete propagandistide leeris suure lõhe.
14. „Majandus on jõudnud surmatsooni.” venemaa eelarvesüsteemis olev auk 2025. aastaks ületas 8 triljonit rubla.
15. Iga viies eurooplane usub, et teatud tingimustel võib diktatuur olla parem valitsemisvorm kui demokraatia
16. Lühiuudised
Sevastoopolis peidab venemaa Musta mere laevastik Ukraina õhurünnakutes kahjustatud laevu kamuflaažvõrkude alla. Arvatakse, et laevastik püüab oma laevade kahjustusi varjata, teeseldes, et need on lahinguvalmis.
168 vene poole rünnakut ja vaid Huljaipole lõik suutis hoida kõrgemat tempot. Kuna isikkoosseisu kaotused vene poolel vähenevad (eip näe ka videos eriti suuri gruppe), siis väikesed on need edeneda püüdvad grupid.
Paranenud ilm tõi suure tapjadroonide kasutamise tõusu ja võib-olla tegu uue rekordiga (8470), kaudtuld keskmiselt ja eks neid ka rohkem tabati ning pisu vähenes liugpommide heitmine ja võib-olla oli osa lennukeid seotud suurema rünnakuga Ukraina sügavustesse. Jätkuvalt on näha, et kõrgem vene sõjaväejuhtkond pingutab Ukraina suuremate tööstuslinnade komplekti vallutamisele ja üha tihedamalt ka sealseid objekte, rinnet ja linnu vene lennuvägi pommitab. Teine selline tihedama vene lennuväe tööpiirkond on Huljaipole lõik.
1. President Zelenski teatas, et eile öösel ja varahommikul venemaa algatas Ukraina energiasüsteemi kahjustamiseks kombineeritud rünnaku, kasutades ligi 400 drooni ja 29 erinevat tüüpi raketti, sealhulgas ballistilisi, eesmärgiga kahjustada Ukraina energiasüsteemi. Tabati 12 piirkonda. Vigastada sai üheksa inimest, sealhulgas lapsed. Odessas jäid kümned tuhanded inimesed kütte ja veeta ning kahjustada sai üle kümne elamu ja raudteetaristu.
17. veebruari õhtul ründasid vene väed droonidega Zaporižjat: üks naine hukkus ja kuus inimest sai vigastada. Ka kaks last vajasid arstiabi.
2. Belgorod oli öösel väidetavalt järjekordse raketirünnaku ohvriks langenud, mille sihtmärgiks väidetavalt oli elektrijaam.
vene meedia teatel toimus Leningradi oblastis Vsevoložski rajoonis sõjaväekomandandi hoones plahvatus. Esialgsete teadete kohaselt oli rusude all lõksus neli sõjaväelast. Hilisemate teadete kohaselt hukkus teise ja kolmanda korruse kokkuvarisemise tagajärjel kolm vene sõjaväelast. Plahvatuse põhjust pole avalikustatud.
Ukraina erioperatsioonide väed teatasid, et FP-2 droonid ründasid okupeeritud Krimmis Pasitšnes Iskanderi operatiivsete taktikaliste rakettide hoiukohta, registreeriti võimsad plahvatused. Okupeeritud Zaporižžja oblastis Võsokes hävitati Rubikoni üksuse kaugjuhtimispost. 9.–14. veebruarini tabati okupeeritud territooriumil enam kui kümmet venemaa sõjaväeobjekti.
Ukraina droonid ründasid väidetavalt eile öösel venemaa Permi oblastit, sihtides Gubahas asuvat Metafraxi keemiatehast. Kohalik meedia teatas kuuest plahvatusest, millele järgnes suur tulekahju. Permi kaitseettevõtted evakueeriti ja mobiilse interneti teenused kogesid häireid kogu piirkonnas.
3. Kursk: vene pool on viimastel päevadel suurendanud aktiivsust Sumõ piiri ääres. Pokrovka külas jälle vene pool lippu lehvitas. Asub küla vene piirist 2km kaugusel ja seal pidevalt juba nädalaid vene pool toimetab aga uudislugu vaja saada, sestap ka see korduv lippudega lehvitamine samas külas jätkus.
4. Harkiv: muutusteta.
5. Kupjansk-Kreminna: muutusteta aga vene väikesed jalaväelaste grupid kipuvad jõudma üha lähemale Lõmani linnale enne kui otsa saavad.
6. Siversk: muutusteta.
7. Bahmut: muutusteta.
8. Donetsk: viimastel päevadel pole vene pool suutnud püsivamalt mehitada uusi possasid hallis alas.
9. Lõunarinne: muutusteta.
Erinevatel andmetel on Ukraina väed viimase kolme nädala jooksul Zaporižja ja Dnipropetrovski oblastis vabastanud ligikaudu 130-250 km² ala. Number tõesti nii suurelt kõigub ja olukorrast seal kandis väga erinevat infot tuleb, üritab täna siiski seda lõiku lähemalt eraldi loos vaadelda…
10. Herson: muutusteta.
11. Teisipäeval Genfis toimunud venemaa-Ukraina kõnelused on ummikseisu jõudnud, teatab Axios, viidates kahele olukorraga kursis olevale allikale. Nende sõnul oli selle põhjuseks vladimir medinski, kes juhtis venemaa delegatsiooni, erinevalt varasematest voorudest, kus läbirääkimisi juhtis kremli sõjavägi. medinski seisukohad põhjustasid kõneluste ummikusse jõudmise, kirjutab Axios korrespondent Barrak Ravid.
Interfaxi allikas venemaa poolelt kirjeldas umbes kuus tundi kestnud kohtumist kui väga pingelist. „Dialoog toimus vene-Ameerika, venemaa-Ukraina ja vene-Ameerika-Ukraina läbirääkimiste formaadis,” ütles allikas.
Zelenski selgitas intervjuus Axiosele, et medinskile, nagu ka putinile, meeldib filosofeerida sõja ajalooliste juurte üle. „Meil pole aega kogu selle jama jaoks,” ütles Zelenski. „Me peame langetama otsuse; me peame selle sõja lõpetama.”
Kolmanda läbirääkimisvooru peamiseks teemaks peaks olema peamine territoriaalne küsimus. Reutersi andmetel arutasid Ameerika Ühendriigid ja Kiiev võimalikku referendumit venemaale tehtavate territoriaalsete järeleandmiste üle. Ukraina võiks samaaegselt korraldada presidendivalimised. Reutersi allikate sõnul kiirustab Ameerika Ühendriigid ja on seadnud ambitsioonika eesmärgi saavutada kokkulepe märtsiks, kuigi nad tunnistavad, et tähtaega tuleb tõenäoliselt edasi lükata.
Zelenski sõnul lükkavad Ukraina kodanikud rahulepingu tagasi, kui see sisaldab vägede ühepoolset väljaviimist Donbassist. „Emotsionaalselt ei andesta inimesed seda kunagi,” ütles ta Axiosele.
Zelenski usub, et ukrainlased nõustuvad külmutatud rindejoonega. „Kui me sätestame dokumendis, et me seisame seal, kus me seisame, siis ma arvan, et inimesed toetavad seda referendumil. See on minu arvamus,” lisas ta.
12. Ukraina delegatsioon Genfi läbirääkimistel on jagunenud kaheks lahkarvamuste tõttu võimaliku rahulepingu ajastuse osas, teatas Economist allikatele viidates. Väljaande andmetel pooldab üks läbirääkijate rühm, mida mitteametlikult juhib Ukraina presidendi kantselei juht Budanov, kiiret kokkulepet, mida vahendab Ameerika Ühendriigid, kartes, et võimaluste aken võib peagi sulguda. Teine rühm, mis on presidendi kantselei juhi kohalt vabastatud Jermaki mõju all, on vähem altid kiirele rahulepingule jõudma. President Volodõmõr Zelenski, nagu Economist märgib, balansseerib nende seisukohtade vahel, järgides samal ajal ka oma ideid.
Väljaanne rõhutab, et küsimus, kas kiire kokkulepe või ootamis- ja vaatamisstrateegia on Ukraina jaoks parim, nõuab tasakaalustatud lähenemist, kuna mõlemad variandid kaasnevad märkimisväärsete riskidega. putin, nagu Economist välja toob, ei ole sõnapidaja mees ja mõned eksperdid usuvad, et Kiievi strateegiline positsioon võiks aja jooksul paraneda kaitsereformide ja Moskvale avaldatava surve abil. Ideaalne variant Ukraina jaoks oleks tugev leping ja jõuline julgeolekuleping Ameerika Ühendriikidega, kuid see eeldab Washingtonilt reaalset survet venemaale ning praegused signaalid ei anna alust sellise stsenaariumi ootamiseks, kirjutab Economist.
Ukraina ja venemaa vahelised läbirääkimised toimuvad 17.-18. veebruaril Genfis Ameerika Ühendriikide osalusel.
Nagu venemaa presidendi pressisekretär peskov 16. veebruaril teatas, nõuab venemaa delegatsioon Kiievilt läbirääkimiste käigus kogu Donbassi Moskva kontrolli alla andmist, kuna vene armee pole suutnud seda vallutada. Ta selgitas ka, miks admiral kostjukov juhtis delegatsiooni eelmistel läbirääkimistel Abu Dhabis: toona keskenduti peskovi sõnul julgeolekuküsimustele, nüüd aga arutatakse laiemat teemaderingi, sealhulgas territooriumidega seotud peamisi küsimusi, mistõttu on vajalik pealäbirääkija medinski kohalolek.
13. Võib-olla pole putini toetajad kunagi varem tema tegude pärast sellist nördimust väljendanud. Alates ühest tema peapropagandistist vladimir solovjovist kuni riigiduuma saadikute ja Ukraina rinde Z-blogijateni kritiseerivad kõik võimuesindajaid Telegrami blokeerimise pärast.
„Et pärast Starlinki piiramist venemaa relvajõudude juhtimissüsteemile lõpuks ometi lõpp teha, otsustas Roskomnadzor (RKN) Telegrami aeglustada. Võida enda omasid, et teisi hirmutada! Me võime end veelgi hullemini sassi keerata, karta PAGAN NATA-d (eip tõlkida osanud viimast kahte sõna),” kirjutas vähetuntud Z-blogija ross marsov. Samal ajal kurtis kuulsaim propagandist vladimir solovjov, putini agressiooni häälekandja, oma tellijate arvu languse üle pärast Telegrami aeglustumist ja väitis, et Roskomnadzor (RKN) oli temalt osa oma publikust ilma jätnud, kuna ei pakkunud ühtegi väärilist alternatiivi.
„See on esimene kord, kui näeme sellist sisemist lõhet kremlile lojaalsete kogukondade vahel,” ütles Bloombergile Carnegie Berliini venemaa ja Euraasia Keskuse vanemteadur Tatjana Stanovaja. „Telegram on asendanud venemaa peamise meediakanali. Poliitikast huvitatud inimesed ja suurem osa venemaa eliidist jälgivad Telegrami kanaleid, et olla kursis.”
riigiduuma saadikud olid mitu päeva avalikult nördinud katse üle inimesi vaikima panna (CPRF-i juht gennadi zjuganov) ja kutsusid üles saatma FSB-sse sõnumitooja operatsiooni segavad „idioodid” ja „kelmid” (Õiglase venemaa juht sergei mironov). See ei takistanud neil aga FSB-d volitamast blokeerima kogu sidet putini äranägemisel (ainult Uue Rahva fraktsiooni saadikud hääletasid viimase keelu vastu). riigiduuma võttis FSB ja putini palvel vastu seaduse, mis andis sellise võimaluse katkestada venemaa side.
Isegi režiimi kõige lojaalsemad kaitsjad trotsisid seadust. Aktivistide, avaliku elu tegelaste ja ajakirjanike silmapaistev hukkamõistja jekaterina mizulina kirjutas, et ta ei toeta Telegrami piiramist. „On sümboolne, et täna on turvalisema interneti päev. Niiöelda püha. Kas see on kingitus?” märkis ta, lisades südamega sõna „Telegram”. mizulina selgitas oma vastuväiteid, viidates olulise venemaa-meelsete ideede edendamise vahendi kaotamisele.
Rahvuslik liikumine „vene Kogukond ZOV” kutsus üles: Me ei saa loovutada oma vaenlastele välja, kus nemad kaotavad… vene patriootlikud blogijad on Telegramis populaarsemad kui meie vaenlased… Telegrami vestlused on platvorm vene rahva ühendamiseks kodumaa hüvanguks, kus suhtlevad meie sõdurid, sajad tuhanded inimesed teenivad raha ja suhtlevad omavahel.
Kuid kõige valjemad ja meeleheitlikumad hüüded tulevad Z-sõja korrespondentidelt. Eriti nördinud olid nad putini pressisekretäri peskovi peale, kes ütles, et on raske ja võimatu ette kujutada, et rindel toimuvat sidet pakutakse Telegrami või mõne muu sõnumitooja kaudu.
„Ja kuidas toimub lugupeetud pressisekretäri sõnul rindel side?” kirjutas Telegrami kanal „DShRG Rusich” (ja see oli üsna taktitundeline kommentaar). „Kõik on seotud Telegrami vestlustega: infovahetus, koordinaadid, ülekanded (sageli toimuvad nüüdseks blokeeritud Discordis) jne. Reaalsusest eemaldumise tase on lihtsalt hämmastav. Sama oluline on asjaolu, et meil pole endiselt usaldusväärset, turvalist ja garanteeritult toimivat satelliitsidesüsteemi. Aga ilmselt on rangelt tsenseeritud teadete kohaselt pilt vägedes hoopis teistsugune.”
Oli palju rohkem kommentaare, näiteks „Seltsimees Artem”: „Püüan alati kasutada korrektset keelt. Aga see on täielik jama.”
putini režiimi vastased ja nüüd isegi toetajad üritavad taas leida viise keelust mööda hiilimiseks. Bloomberg märgib, et viimastel päevadel on järsult suurenenud rakenduse allalaadimiste arv, mis võimaldab kasutajatel Telegramile ligi pääseda ilma VPN-ita. Samuti on pärast seda, kui Google Play pood hakkas kasutajaid blokeerima, hüppeliselt kasvanud tasuta rakenduse Telega populaarsus, mis aitab kasutajatel Telegrami serveritega ühendust luua erinevate marsruutimismeetodite abil ja Roskomnadzori piirangutest mööda hiilida.
Interneti Kaitseühingu juht Mihhail Klimarev ütleb: Iga kord, kui süsteemi karmistatakse, leiavad inimesed viisi, kuidas sellest mööda hiilida. See on võidurelvastumine.
14. venemaa eelarvesüsteemi kõigi eelarvete koondpuudujääk ulatus 2025. aasta lõpuks rekordilise 8,291 triljoni rublani (82 miljardi euroni), selgub rahandusministeeriumi elektroonilises eelarvesüsteemis avaldatud andmetest. Võrreldes eelmise aastaga suurenes konsolideeritud eelarve, mis hõlmab föderaalkassat, piirkondlikke eelarveid ja eelarveväliseid fonde (pensionifond ja kohustuslik ravikindlustusfond), puudujääk 2,6 korda ehk 5,696 triljoni rublani. Eelarve tulud kasvasid kõigil tasanditel aastaga 6,5% – poole kiiremini kui kulud, mis hüppasid 13%.
Kaks kolmandikku lõplikust puudujäägist moodustas föderaalkassa: see lõpetas aasta 5,625 triljoni rubla suuruse puudujäägiga, mis on viis korda suurem kui esialgne plaan. Regionaalsed eelarvepuudujäägid püstitasid kahe aastakümne jooksul kättesaadava riikliku statistika rekordi: 1,5 triljonit rubla.
Sotsiaal- ja pensionikindlustusfondi puudujääk, mis oli peaaegu kolm korda suurem kui planeeritud, ulatus rekordilise 1,078 triljoni rublani. Lõpuks, kohustusliku ravikindlustuse fond, mis rahastab riiklikke tervishoiuprogramme, kannatas 80,7 miljardi rubla suuruse puudujäägi all.
Tähelepanuväärne on see, et puudujäägid kasvasid vaatamata suurenenud maksukoormusele, märgib Natalia Orlova, Alfa Panga peaökonomist. Eelmisel aastal tõstis rahandusministeerium ettevõtte tulumaksu, kehtestas diferentseeritud üksikisiku tulumaksu skaala ja plaanis koguda üle 3 triljoni rubla lisatulu.
Kuid sel aastal on makse tulnud taas tõsta: käibemaksu on tõstetud 22%-ni, käivitatud on väikeettevõtete maksureform ning järgmisena on tehnoloogiamaks, turuplatsidelt imporditav maks, teemantide eksporditollimaksud ja metallurgidele maavarade kaevandamise maksu tõus.
„venemaa majandus on jõudnud surmatsooni,” kirjutab Alexandra Prokopenko, teadur Carnegie venemaa Euraasia keskuses Berliinis. See on mägironimistermin, mida mägironijad kasutavad üle 8000 meetri kõrgusel viibimise kohta, kus inimkeha tarbib ennast kiiremini, kui ta suudab taastuda.
Prokopenko usub, et majandusega toimub sarnane nähtus: see püsib pinnal ressursside – nii rahaliste kui ka inimressursside – suunamisega sõjandussektorisse, kuid see hävitab selle pikaajalise potentsiaali. Just majanduse nõrkuse tõttu ei saa eelarvet maksude tõstmisega parandada, juhib Prokopenko tähelepanu: eelmisel aastal kasvas SKP vaid 1% ja selle aasta prognoosid on veelgi halvemad.
Eelmise aasta olukord kordub tõenäoliselt ka sel aastal: rahandusministeerium ei suuda kavandatud ulatuses makse koguda, väidab keskpanga endine esimene aseesimees ja kõrgema majanduskooli majandusteaduskonna professor Oleg Vjugin. venemaa siseneb 2026. aastasse kõrgemate maksude ja kõrgete intressimääradega, mis Vjugini sõnul võivad kaasa tuua majanduslanguse. Lisaks sellele on ekspert märkinud, et nafta- ja gaasitulude puudujäägi probleem rubla vahetuskursi ja naftaekspordi piirangute tõttu, samuti jätkuv allahindlus Brentile 29 dollarit barreli kohta.
15. Iga viies eurooplane usub, et teatud tingimustel võib diktatuur olla parem valitsemisvorm kui demokraatia, ning veerand on valmis toetama tõhusat juhti, kellel puudub vastutus kodanike ees.
Allikas: Politico teatel Kreekas, Prantsusmaal, Rootsis, Ühendkuningriigis ja Rumeenias läbi viidud sotsioloogilise teenuse AboutPeople uuringu tulemused, mille tellis mõttekoda Progressive Lab.
Tulemuste kohaselt nõustub 22% vastanutest, et teatud tingimustel on diktatuur parem kui demokraatia.
Lisaks nõustus iga neljas vastaja (26%) väitega: „Kui minu riigis tekiks võimekas ja tõhus juht, ei paneks ma pahaks, kui ta piiraks demokraatlikke õigusi ega vastutaks kodanike ees oma tegude eest.”
Samal ajal oli 69% vastanutest autoritaarse valitsemise vastu.
Euroopa Liit sai institutsioonide seas kõrgeima usalduse (43%), samas kui 27% usaldas meediat ja ainult 24% erakondi.
Kõrgeim rahulolematus avaliku sektori institutsioonide toimimisega registreeriti Kreekas (76%), Prantsusmaal (68%) ja Rumeenias (66%). Suurbritannias oli see näitaja 42% ja Rootsis 32%.
Kolmandik vastanutest ütles, et nad ei pea äärmusparempoolsete parteide populaarsuse kasvu demokraatiale ohuks.
Uuring viidi läbi 25. novembri ja 16. detsembri vahel, ajal, mil toetus populistlikele ja natsionalistlikele jõududele kasvas kogu Euroopas.
16. Lühiuudised
Euroopa Komisjon teatas, et Ungari võib erandkorras importida venemaa naftat Horvaatia kaudu pärast seda, kui Družba torujuhe venemaa rünnakute tõttu rivist välja läks. Ungari ja Slovakkia on ainsad EL-i riigid, kellel on lubatud venemaa naftat importida. Erand on ajutine, kuni vood taastuvad või kehtestatakse täielik EL-i keeld, ning Ungari peab mahtudest aru andma iga kolme kuu tagant.
Prantsuse välisminister Jean Noël Barrot teatas, et naftatanker Grinch lahkub Prantsuse vetest pärast mitme miljoni euro maksmist ja kolmenädalast kulukat kinnipidamist Fos sur Meris. Ta ütles, et Euroopa sanktsioonide möödahiilimisel on hind ja venemaa ei saa oma sõda rahastada varilaevastikuga Prantsusmaa ranniku lähedal.
Krimmis on venemaa võimud jätnud tsiviiltervishoiu sisuliselt ilma täieliku rahastamiseta, suunates eelarveressursid Ukraina-vastasesse sõtta. Sellest teatas Ukraina riikliku julgeoleku- ja kaitsenõukogu alluv Desinformatsiooni Võitluse Keskus (CCI). Poolsaare haiglates on alustanud tööd niinimetatud lisatasude kehtivuse komisjonid, et vaadata üle meditsiinitöötajate palgad. Praktikas kärbivad need komisjonid massiliselt meditsiinitöötajate palku nende baaspalga tasemele. Eraldi on Venemaa ametnikud keelanud ametikohtade ühendamise meditsiiniasutustes. Selle tulemusel on kogu töö langenud piiratud arvu arstide ja õdede kätte ning nende töökoormus on muutunud kriitiliseks. Samuti on teada, et kütusepuuduse tõttu vähendatakse kiirabikõnedele väljasõite. Meeskonnad reageerivad ainult kriitiliseks peetavatele kõnedele. Teistel patsientidel soovitatakse haiglatesse iseseisvalt reisida, isegi kui nad vajavad kiiret sekkumist.
Kokkuvõte tugineb avalikele allikatele. Allikateks on sõdivate poolte ametlikud teated, avalik meedia, kummagi poole blogijate sõnumid ning kolmandate osapoolte info. Loo autor üritab hoida eraldi fakti, kuuldust ja arvamust. Info kipub enamasti olema vastukäiv või seda varjatakse, sestap tugineb kokkuvõtte lisaks erinevate sõjalist olukorda kajastavate kaartide analüüsil. Vigu juhtub ja parandused teeb järgmise päeva kokkuvõttes. Vabandused ette, et vene riiki, sellega seotud kremlimeelsete isikute nimed on väikse tähega… ja sõna Ukraina igas võtmes suure tähega.
Viimased uudised
TOP 10
LOE SIIT: Lõunaeestlase horoskoop aastaks 2026
Vaata siit elektri hinda tunni kaupa
Loading ...
Kuidas lisada Lõunaeestlase äpp
