Sõja ülevaade: 1454. päev – ühe väiksema vene poole edenemise tuvastas
Avaldatud: 16 veebruar, 2026
Pilt: https://x.com/GeneralStaffUA Lõunaeestlane jätkab sõjanduse asjatundja Toomas Piirmanni ülevaatega sündmuste kohta Ukraina sõjas.
Ukraina 16. veebruar 2026:
ühe väiksema vene poole edenemise tuvastas, aga Ukraina aktiivse kaitse edukust on siin ja seal märgata.
1. Kõik sihtmärgiks sobib.
2. Lisa tuleb…
3. Kursk: muutusteta.
4. Harkiv: muutusteta.
5. Kupjansk-Kreminna: muutusteta.
6. Siversk: muutusteta.
7. Bahmut: muutusteta.
8. Donetsk: muutusteta.
9. Lõunarinne: muutusteta.
10. Herson: muutusteta.
11. venemaa kaitseministeerium on teinud ettepaneku kiirendada Ukraina sõja veteranide pensionile jäämist.
12. Petturid on toime pannud rekordarvu vargusi venemaa kodanike kontodelt.
13. Odessas said pärast vastasseisu „tsiviilrühmitusega” vigastada sõjaväe värbajad.
14. Lühiuudised
Ukraina luureprojekti „Ma tahan elada” avaldatud intervjuu kohaselt on vene eliitüksuse Rubikon droonioperaator üle jooksnud Ukrainasse. Miroslav Simonov ütles, et ta läbis venemaal droonikoolituse, paigutati Kupjanski lähedale ja hiljem ületas ta Ukraina positsioonid. Eks ootab pikemat lugu…
Euroopas hakkab tasapisi retoorika muutuma paremuse suunas, kas see ka muutused päriselt toob, näitab aeg. Olukorra jooksva seisu tegelikkusest arusaamist vajavad nii valijad kui paljud ametkonnad ning vajadust teha julgeid ja kohati ebapopulaarseid otsuseid peavad tunnetama mõlemad grupid, muidu eip muutu miskit…
Levivat arvamust, et USA ei muutu enam heaks maailma politseinikuks, siis päris õigeks ei pea, sest Trump eip jää võimule igavesti, kuigi jah, selle suunalisi süsteemi „vägistamisi” juba üritatakse, sest kes ei vali neid, on vist riigi vaenlane… on raske olla ametnik või sõjaväelane sellises riigis, kui tahta järgida päriselt demokraatia printsiipe või hoida kuidagigi hea politseiniku staatust…
235 vene poole rünnakut ja isikoosseisu kaotuste arv langes pisu ehk siis üha väiksemad on keskmiselt need teele saadetavad grupid. Kõige suurem rünnakute arvu tõus Pokrovski sektoris ja üle viimase aja keskmise ka Kostjantõnivka ja Huljaipole lõigus ning mujal pigem tuntav aktiivsuse langus. Üha enam näeb, et tihedamat konveierit nii pikalt enam hoida ei suudeta kui varasemalt.
Liugpomme ja üle keskmise, tapjadroone alla keskmise ja kaudtuld viimase aja keskmisest isegi pisu enam. Kõige enam tehnikat tabatakse muu tagalatoetuse pundist aga kuna seal kasutusel kõik, millega liikuda saab, siis see staff seal otsa ei saa. Küll näitab see Ukraina suutlikust ulatuda kauegmale kui hall ala.
Muutusi vene poole taktikas pole, aga tänu viimase aja Ukraina järjekindlale vene õhutõrje üksuste (põhiliselt seiretehnika) tabamisele nii venemaal kui okupeeritud aladel, on hakatud uuesti suutma mõjutada sihtmärke kaugemalt vene poole tagalas.
1. Kohalike võimude 15. veebruari teatel on viimase ööpäeva jooksul toimunud venemaa rünnakutes Ukraina vastu hukkunud vähemalt kolm ja vigastada saanud 15 inimest.
venemaa eskaleerib oma kampaaniat Ukraina tsiviilraudteede vastu. Viimased rünnakud tabasid raudteetaristut Odessa ja Dnipropetrovski oblastis. „Need ei ole sõjalised sihtmärgid,” ütles asepeaminister Kuleba. „venemaa ründab süstemaatiliselt meie logistikat, et proovida halvata piirkonna majandust.”
2. Ukraina relvajõud ründasid Lõuna-venemaa üht suurimat sadamat, Krasnodari krais asuvat Musta mere sadamalinna Tamani. 15. veebruari öösel toimunud ulatuslik droonirünnak kahjustas naftatanki, ladu ja terminale, teatas oblasti kuberner veniamin kondratjev oma Telegrami kanalil. Ta lisas, et kaks inimest said vigastada ja haiglasse viidi. Krasnodari krai töörühm kinnitas, et naftatank süttis droonitükkide kukkumise tagajärjel põlema. 15. veebruari kella 10.00 seisuga Moskva aja järgi hõlmas tulekahju 2200 ruutmeetrit. Tulekahju kustutamisega tegeleb 165 inimest ja 45 tehnikaüksust, sealhulgas eriolukordade ministeerium.
Lisaks Tamani sadamale said kannatada ka Sotši ja Anapa rajooni Jurovka küla. Sotši linnapea andrei prošunin nimetas juhtunut üheks linna pikimaks ja ulatuslikumaks rünnakuks. Tema sõnul hävitasid õhutõrjesüsteemid Musta mere kohal kümneid droone ning strateegilise taristu kahjustamine õnnestus ära hoida, kuigi eramaja aknad purunesid. kondratjevi teatel sai Jurovka külas kahjustada katlaruum, kuid tulekahju ei puhkenud.
Temrjuki rajooni Volna külas asuv Tamani sadam on naftatoodete ekspordi peamine keskus. Nagu Reuters teatab, ründasid seda droonid varem 2025. aasta detsembris, kui süttis põlema neli naftatoodete mahutit, kahjustades kahte kaid, kahte laeva ja kütteõli torujuhet. Tamani ümberlaadimiskompleksi projekteeritud võimsus on 20 miljonit tonni naftat ja naftatooteid aastas. Tööstusallikate andmetel eksporditi 2025. aastal sadama kaudu ligikaudu 4,16 miljonit tonni naftatooteid.
venemaa kaitseministeerium teatas, et eile öösel ja hommikul tulistati venemaa kohal alla 156 drooni.
Ukraina droonid olid eile hommikul Moskva oblastis aktiivsed, teatati üle 100 mehitamata õhusõiduki lennust.
Belgorod on väidetavalt täielikus elektrikatkestuses ning ka Brjanskis esineb üha rohkem elektrikatkestusi pärast seda, kui täna öösel droonid (vist sekka ka rakette) kohaliku meedia andmetel venemaa linnade energiataristut tabasid. Esialgsetel andmetel tabasid raketid Belgorodis asuvat Lutši soojuselektrijaama.
Brjanski kuberner aleksandr bogomaz ütleb, et piirkonnas hävitati teadete kohaselt üle 170 Ukraina drooni. Ta ütleb, et energiainfrastruktuuri ründamine jättis viis omavalitsust ja osa Brjanskist endast kütte ja elektrita. Teadete kohaselt tabati Novobrjanskaja 750 kV alajaama.
Rjazani kohal kuuldi umbes viit plahvatust, mis võisid olla seotud droonidele suunatud õhutõrjesüsteemidega. Pealtnägijad teatasid kolmest kuni viiest plahvatusest linna põhja- ja lõunaosas. Valjud helid panid tööle autoalarmid.
3. Kursk: muutusteta.
4. Harkiv: muutusteta.
5. Kupjansk-Kreminna: rindejoonel muutusteta.
Kindralstaabi 101. kaardiväebrigaadi 2. kaardipataljoni võitlejad viisid Kupjanskis läbi puhastusoperatsioone (panid sellest video üles). Otsingu- ja löögioperatsioonide käigus leidsid nad hoone keldrist vene rühmituse. Sõdurid lõid nendega häälega ühenduse ja kutsusid neid üles alistuma. Kui kedagi välja ei ilmunud, kasutati tankitõrje miine. Vaenlase poole pöörduti inglise keeles, viidates võimalikele palgasõduritele.
Eile jõudis mõni vene soldat isegi Lõmani linna enne kui elu otsa sai.
6. Siversk: muutusteta aga soov suruda Slovjanski suunal on tuntav.
7. Bahmut: täitsa ok.
vene sõjaväe blogikanal Rybar kirjutab, et olukord Tšassiv Jaris on endiselt keeruline, viidates kuid tagasi levitatud valeteadetele. Kanali väitel hoiavad Ukraina väed endiselt osa läänepoolsest Ševtšenko rajoonist kontrolli all ja korraldavad vasturünnakuid kesklinna suunas. Eile lisandus ka video, kuidas Tšassiv Jari linna pearistmikust 2 km kaugusel keset suurt eramute linnaosa mõned Ukraina võitlejad puhastasid linnaosa ja said vangi kaks väga hädist soldatit. Lonkasid mõlemad ja üks lausa tugeva toika abil liikus, lõpuks eip jäänudki Ukraina omadel muud üle, kui lasti neil üksteist toetades edasi liikuda. Kipub jääma tunne, et Ukraina on hakanud üha paremini tõrjuma kanalit ületavat seltskonda, et neid piisavalt tihedalt enam linna ei jõua ning võib-olla on osa siin suunal üksusi tõstetud nõks põhja poole surumaks hoopis Slovjanski suunal.
Otse blogikanalist hea jooksev ülevaade toimuvast Kostjantõnivka suunal:
Nooled on kõik punased. Tegelikult ei korraldanud venelased sel perioodil ühtegi edukat rünnakut (praktiliselt iga avastatud vene sõdur sai kas haavata või elimineeriti), kuid udu teeb asjad keerulisemaks ja keerulisemaks ning nagu näete, läksid nad mõnes piirkonnas üsna kaugele, mida tuleks tõsiselt võtta.
Nooleots tähistab kaugeimat punkti, kuhu konkreetne rünnak jõudis.
Kirjeldus:
1. Stupotškost mööda maanteed T-0504 Metsa suunas. Löödud tagasi.
2. Stupotškost Metalurhist põhja poole mööda horisontaalset puudejoont, mis viib Horasse. Mõned jõudsid Himikki enne likvideerimist ja üks jõudis Horasse enne Ukraina käsirelvatulega likvideerimist. Löödud tagasi.
3. Oleksandro-Šultõnest Jahidkasse, kus suurem osa hävitati droonide ja käsirelvatulega, ning Jahidkast Stare Selõštšesse, kus viimased hävitati droonide ja käsirelvatulega. Löödud tagasi.
4. Mööda raudteed Mitšurinasse, kus nad droonide abil likvideeriti. Löödi tagasi.
5. Ivanopilljast, ületades Kazenõi Toretsi jõe raudteeni asulast veidi läänes, ülikoolist veidi lõunas, kus nad droonide abil likvideeriti. Tulemus teadmata.
6. Ületades külmunud Kleban-Bõki veehoidla põhjakaldal asuva metsani, seejärel Berestoki, vältides selle elamurajooni, ja minnes läbi metsa itta Ukrainski Hutiri. Paljud likvideeriti (pikal) teel droonide abil, viimane likvideeriti droonide ja käsirelvade tulega Ukrainski Hutiris. Löödi tagasi.
7. Jablunivkast selle põhja pool asuva kuristikuni, edasi teise kuristikku põhja pool, Illinivkasse kuni selle loodepoolseima servani. Teel likvideeriti ja droonide abil tõrjuti tagasi. Paari venelase staatus Illinivka loodepoolseimas servas on teadmata. 8. Jablunivkast otse põhja Stepanivka ja Blockposti vahelt. Tõrjutakse droonide ja käsirelvade tulega.
Egas siia miskit lisada olegi.
8. Donetsk: pisu on tõusnud Ukraina omade aktiivsus ning kipub olema sarnane mõne lõiguga, kus uusi eesmisi vene possasid ka jala liikuvad väikesed grupid likvideerivad ja seejärel tagasi liiguvad.
Üks edenemine hetkel vene poolele siiski püsivamalt kirja läks, said edasi mitmeid kvartaleid Pokrovskist kaugel edelas sektori lõunalõigus Novomikalaivka külas.
9. Lõunarinne: edasi-tagasi kõikumist just sektori Huljaipole lõigus olla palju. Hetkel ootel, kas Ukraina omadel võib-olla miskit enamat plaanis kui aktiivne kaitse. Eks see suur risk ole, sest ebaõnnetumine koos kaasa suured kaotused… ja ressursside puudus on suur…
10. Herson: muutusteta.
11. venemaa kaitseministeerium on teinud ettepaneku arvestada Ukraina-vastases sõjas osalemise perioodi töökogemuse hulka üks päev kolme päeva eest, mis võimaldaks SVO (sõjalise erioperatsiooni) kangelastel varem pensionile jääda. Vastav seaduseelnõu on avaldatud regulatiivsete õigusaktide eelnõude portaalis.
Selgitava märkuse kohaselt muudab dokument seadusi „Sõjaväelaste staatuse kohta” ja „Kindlustuspensionide kohta”. Praegu arvestatakse lahingutegevuses osalemise perioodi kindlustuskogemuse hulka kahekordse määraga. Kaitseministeeriumi algatusel tehakse ettepanek asendada see reegel kolmekordse määraga, mis tagaks teenistusaja eelistatud arvestamise pensioni arvutamisel ning nende perioodide arvamise avaliku teenistuse, erialase töö ja üldise töökogemuse hulka.
Eelnõu koostajad usuvad, et kavandatud muudatused suurendavad sõjaväeteenistuse atraktiivsust ja prestiiži, julgustavad kodanikke lepinguid sõlmima ning hõlbustavad pärast sõja lõppu veteranide sotsiaalset kohanemist tsiviileluga.
See pole esimene toetusmeede, mis on kehtestatud Ukraina sissetungis osalenutele. 2025. aasta detsembris pikendas riigiduuma nende krediidipuhkust 2026. aasta lõpuni. See soodustus kehtib mobiliseeritud sõduritele, vabatahtlikele ja lepingulistele sõduritele, võimaldades neil peatada tarbimislaenude ja hüpoteeklaenude maksed teenistusajaks pluss 180 päeva. See õigus anti esmakordselt 2022. aastal ja seda on sellest ajast alates mitu korda pikendatud.
Lisaks allkirjastas putin 2024. aasta novembris seaduse, millega kustutatakse sõjaveteranide kuni 10 miljoni rubla (100 000 euro) suurused krediidivõlad, ja sama aasta aprillis krediidipuhkuse ajal kogunenud intressid. 2024. aasta augustis selgitas valitsus, et võlgade kustutamise aluseks võivad olla teenistusliikme surm, tema vabastamine vanuse või lepingu lõppemise tõttu või autasu andmine.
2026. aasta jaanuaris muutis Haridus- ja Teadusministeerium oma ülikoolide vastuvõtueeskirju, lubades sihtotstarbelisest vastuvõtust ja privilegeeritud kategooriate kvootidest üle kanda taotlemata eelarvelisi kohti sõjaveteranidele ja nende sugulastele. Ministeeriumi hinnangul võib 2025. aastal olla vähemalt 68 800 sellist vaba ametikohta.
12. 2025. aastal panid petised toime rekordarvu vargusi venelaste kontodelt – esimest korda ajaloos ületas selliste tehingute arv 1,5 miljonit. Sellest teatas Kommersant, viidates venemaa Panga andmetele. Reguleeriva asutuse ja turuosaliste sõnul nihutavad petised oma fookust üha enam pangakaartidelt kaugpangandusteenustele (RBS) ja kiirematele maksesüsteemidele (FPS).
Kokkuvõttes suurenes varastatud raha kogumaht 2025. aasta lõpuks võrreldes 2024. aastaga 1,8 miljardi rubla võrra. Vähenemist täheldati ainult pangakaartide puhul – 1,5 miljardi rubla võrra, samas kui RBS-i maht suurenes 1 miljardi rubla võrra, FPS-i maht 1,7 miljardi rubla võrra ja e-rahakotid kasvasid 70%, ulatudes 170 miljoni rublani. 2025. aastal varastasid petturid venelastelt 29,3 miljardit rubla (293 miljonit eurot), võrreldes 27,5 miljardi rublaga 2024. aastal.
Infoturbeturu osalised omistavad kaardivarguste suurema osa nihkumise kaugpangandusele ja kiirmaksete süsteemile (FPS) pettuste olemuse muutumisele. Reksofti pangandus- ja finantsosakonna äriarhitekt Jelena Goljaeva märgib, et kui varem domineerisid volitamata kaardivõtmisskeemid, siis nüüd domineerivad sotsiaalne manipuleerimine ja kaugjuurdepääsu kompromiteerimise stsenaariumid.
Tema sõnul on kaardipettustevastased süsteemid viimastel aastatel muutunud oluliselt rangemaks ja on ebatüüpiliste tehingute tuvastamisel tõhusamad, samas kui mobiilirakenduse või FPS-i kaudu tehtud rahaülekanded kinnitab klient ja need tunduvad tehniliselt korrektsed. Seetõttu võetakse kaugpanganduse ja FPS-i kaudu üha enam välja suuri summasid, kuna need kanalid on mugavad skeemide skaleerimiseks, tehingute fragmenteerimiseks ja raha jaotamiseks. Samal ajal on panga võime selliseid tehinguid automaatselt blokeerida objektiivselt piiratud.
RTM Grupi tehnilise osakonna direktor Fjodor Muzalevsky rõhutab, et kuna kiirmaksete süsteemi (FPS) ja kaugpangateenuste (RBS) kaudu tehtavate maksete osakaal kasvab, nihkub pettus samas suunas: mida laiem on FPS-i kasutusala, seda rohkem skeeme selle ümber luuakse. Ta hindab, et 2026. aastaks domineerib FPS-i kaudu toime pandud varguste arv ning FPS-i ja kaarditehingute vaheline lõhe suureneb järk-järgult.
13. Odessa oblasti värbamiskeskuse teatel viidi mitu värbamisohvitseri haiglasse pärast seda, kui tsiviilide grupp väidetavalt 15. veebruaril Odessas sõjaväelaste vastu rünnaku korraldas. Ohvitserid saatsid sõjaväe registreerimise rikkujat, kui nad sattusid vastamisi määratlemata arvu tsiviilisikutega, kes avaldasid ohvitseride vastu agressiivset füüsilist survet, teatas värbamiskeskus Facebooki postituses.
Rühm tsiviilisikuid kasutas sõjaväelaste vastu füüsilist jõudu ja pisargaasi, põhjustades ohvitseridele mitmesuguseid vigastusi, sealhulgas sarvkesta keemilisi põletusi. Rünnakus kahjustati ka sõjaväesõidukit ja kaameraid. „Ukraina relvajõudude esindajate seaduslikele nõudmistele vastamise asemel tegeles rahvahulk mobilisatsiooniks ettevalmistamise valdkonnas riikliku tegevuse massilise takistamisega,” teatas Odessa oblasti territoriaalne värbamiskeskus.
Täpsemat teavet selle kohta, kui palju ohvitsere sai vigastada või kui ulatuslikud olid vigastused, ei avaldatud. Vahistamistest ei teatatud ja juhtumi täielikud üksikasjad ei ole kohe selged. Kyiv Independent ei saanud juhtumiga seotud üksikasju kohe kontrollida.
Alates Venemaa sissetungi algusest Ukrainasse on Ukraina eri paigus aset leidnud värbamisametnike ja -keskuste vastu suunatud intsidente.
Kuna Ukraina suurendab oma mobiliseerimispüüdlusi, süüdistatakse värbajaid sageli, kohati õigustatult, sunniviisilises ajateenistusse võtmises ilma põhilisi kodanikuõigusi austamata ja ajateenijate väärkohtlemises.
Ukraina inimõiguste ombudsman Dmõtro Lubinets teatas 9. veebruaril parlamendile, et sai 2025. aastal 6127 kaebust värbamisametnike võimalike rikkumiste kohta. Kaebuste arv on peaaegu kaks korda suurem kui 2024. aastal, mil ombudsman sai 3312 apellatsiooni. 2023. aastal esitas sarnaseid kaebusi 514 inimest, võrreldes 2022. aasta vaid 18-ga.
Moskva on ära kasutanud mobilisatsiooniga seotud vastuolusid, kasutades sageli propagandat, et aidata Ukrainas sotsiaalseid pingeid süvendada ja Ukraina värbamispüüdlusi veelgi kahjustada.
Personali puudus on Ukrainat kimbutanud kogu venemaa-vastase võitluse vältel. Kuigi Ukraina võttis 2024. aasta aprillis vastu ulatusliku sõjaväeteenistust reformiva seaduseelnõu, on mobilisatsioon võrreldes täiemahulise sissetungi algusjärguga märkimisväärselt aeglustunud.
2025. aasta suvel algatasid venemaa väed mitu rünnakut värbamisbüroodele Krõvõi Rihi, Poltava, Krementšuki, Harkivi ja Zaporižja linnades, kahjustades infrastruktuuri ning põhjustades tsiviil- ja sõjaväeohvreid. Neid rünnakuid peeti olukorra eskaleerimiseks, mille eesmärk oli häirida Ukraina mobiliseerimispüüdlusi ja õhutada sotsiaalseid rahutusi.
14. Lühiuudised
Guardiani teatel on Ukraina jaoks 155 mm kaliibriga mürskude tootmise suurendamiseks mõeldud Ühendkuningriigi laskemoonatehase avamine kuue kuu võrra edasi lükatud. Tehase toodangut oodati 16-kordselt, kuid laiendatud tootmisvõimsuse plaanid ja eelarve kõikumised lükkasid algust edasi.
Jaapani kaitseminister Shinjiro Koizumi ütles, et venemaale on saadetud ja Ukrainasse paigutatakse üle 10 000 Põhja-Korea sõduri. Ta hoiatas, et nad õpivad uusi sõjapidamismeetodeid droonide, tehisintellekti, küber- ja tavarelvade abil.
venemaa delegatsiooni taas juhtiv Medinski ütles, et venelased on vene meedia teatel valmis kaotama miljoneid ning elama sõja nimel leiva ja vee peal.
Väidetavalt ei toeta ideed korraldada valimisi Ukrainas täiemahulise sõja ajal kodanike absoluutne enamus – 90%. Seda väitis president Volodõmõr Zelenski intervjuus Politicole. „Kui kedagi huvitab, mida ukrainlased arvavad, siis 90% on selle vastu, sest nad mõistavad, et see on kohutav – kuidas korraldada valimisi praegu, sõja ajal, suurtükitule all,” ütles ta. Ukrainlased vajavad valimiste korraldamiseks turvalisust. Zelenski pakkus välja, et hääletusprotsessi saab korraldada relvarahu ajal, ootamata täiemahulise sõja lõppu. Selleks on aga vaja liitlaste julgeolekugarantiisid. Lisaks on täiemahulise sõja ajal toimuvate valimiste puhul vaja teha muudatusi õigusaktides, mis keelavad nende korraldamise sellisel perioodil. Presidendi sõnul saab parlament vajadusel need muudatused teha.
Põhja-Korea juht Kim Jong-un avas pealinnas P’yŏngyangis tänava venemaa sõjas Ukraina vastu langenud sõdurite auks. Sellest teatas Põhja-Korea riiklik uudisteagentuur KCNA, vahendab Ukrinform. „Hwaseongi linnaossa on ilmunud Sepphyol tänav, monumentaalne arhitektuuriansambel, mis peegeldab kogu rahva soovi jäädvustada kangelaste tegusid, kes andsid oma elu kodumaa au ja õitsengu eest välismaise sõjalise operatsiooni käigus,” seisis teates. Oma kõnes nimetas Kim uut tänavat „meie põlvkonna auallikaks ning P’yŏngyangi ja riigi uhkuseks”, märkides, et see on mõeldud välismaisele sõjalisele operatsioonile saadetud insenerirügemendi langenud sõdurite ja võitlejate leinavatele pereliikmetele. „Partei ja valitsus võtavad kõik vajalikud meetmed, et tagada nendele peredele uhke ja väärikas elu, nautides riigi privilegeeritud kohtlemist ja kogu ühiskonna armastavat hoolitsust,” ütles KRDV juht.
20. veebruaril taganeb Poola Ottawa konventsioonist jalaväemiinide tootmise, kasutamise ja varumise keelustamise kohta. Selle otsuse eesmärk on tugevdada riigikaitset. Sellest teatas Poola Raadio.
Zelenski intervjuus Politicole Müncheni julgeolekukonverentsil: President Volodõmõr Zelenski kutsus oma partnereid üles kehtestama sanktsioone venemaa tuumaenergia sektori vastu, samuti venemaa ametnike sugulaste vastu, kes elavad EL-is ja USA-s ning omavad seal vara. „Ta (Trump) saab kehtestada sanktsioone kogu (venemaa) tuumaenergia vastu. Ta saab selle sõnumi eurooplastele edastada. Eurooplased on palju teinud, kuid nad pole ikka veel kehtestanud sanktsioone venemaa tuumaenergia, Rosatomi, inimeste, nende sugulaste, nende laste vastu, kes elavad Euroopas, kes elavad Ameerika Ühendriikides, kes õpivad Euroopa ülikoolides, kes omavad vara Ameerika Ühendriikides. Neil on palju vara, neil on lapsi, sugulasi kõikjal. Kaduge kurat venemaale tagasi. Minge koju. Te ei austa kedagi Ameerika Ühendriikides, te ei austa reegleid, te ei austa demokraatiat, te ei austa Ukrainat, Euroopat ja nii edasi. Minge koju.” Zelenskõi väitis ka, et putin ei austa Euroopat…, aga ta on leidnud mõned esindajad, kes on hakanud võitlema Euroopa ühtsuse vastu.
Kokkuvõte tugineb avalikele allikatele. Allikateks on sõdivate poolte ametlikud teated, avalik meedia, kummagi poole blogijate sõnumid ning kolmandate osapoolte info. Loo autor üritab hoida eraldi fakti, kuuldust ja arvamust. Info kipub enamasti olema vastukäiv või seda varjatakse, sestap tugineb kokkuvõtte lisaks erinevate sõjalist olukorda kajastavate kaartide analüüsil. Vigu juhtub ja parandused teeb järgmise päeva kokkuvõttes. Vabandused ette, et vene riiki, sellega seotud kremlimeelsete isikute nimed on väikse tähega… ja sõna Ukraina igas võtmes suure tähega.
Viimased uudised
TOP 10
LOE SIIT: Lõunaeestlase horoskoop aastaks 2026
Vaata siit elektri hinda tunni kaupa
Loading ...
Kuidas lisada Lõunaeestlase äpp
